Ani Oji Mɔ Ni Nyɔŋmɔ Baahala?
“Je nɛŋ kwashiaianii Iɛ Nyɔŋmɔ hala koni ekɛwo nilelɔi Iɛ ahiɛgbele.”—1 KORINTOBII 1:27.
1. Mɛni hewɔ mɛi pii ehala akɛ amɛaatsɔmɔ kwashiai yɛ Je lɛ hiɛ Iɛ?
1 ANI ebaajie nitsumɔ ko ni ole akɛ ehe hiaa lɛ kɛjɛ ojwɛŋmɔ mli akɛ ejeee fɛi akɛni mɛi krokomɛi buɔ lɛ akɛ eji kwashiaiasane kɛkɛ ni akɛ eji gbɔjɔmɔ he okadi hewɔ? Eka shi faŋŋ akɛ mɔ ko mɔ ko sumɔɔɔ ni atsɛɔ lɛ kwashia loo mɔ ni yɔɔ wudɔɔ—gbekɛ po sumɔɔɔ nakai. Shi kɛji akɛ nɛkɛ nitsumɔ ni he hiaa ni akɛwo odɛŋ nɛɛ ba kɛjɛ mɔ ko ni yɔɔ nilee ni nɔ kwɔ ni he hiaa waa ŋɔɔ lɛ hu. Ani Obasumɔŋ akɛ oooŋmɛɛ nakai henɔwomɔ lɛ he ni okpɛlɛ nakai nitsumɔ lɛ nɔ? Gbɔmɛi akpekpei abɔ efee nakai yɛ yinɔsane be fɛɛ mli. Mɛɛ nitsumɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ kpɛlɛ nɔ, ni amɛnine shɛ nitsumɔ nɛɛ nɔ kɛjɛ namɔ dɛŋ? Anaa hetoo lɛ yɛ Paulo klɛŋklɛŋ wolo ni eŋma eyaha Kristofoi ni yɔɔ blema Korinto lɛ mli.
2. Mɛɛ nitsumɔ je lɛ buɔ lɛ kwashiai anitsumɔ?
2 Yɛ be mli ni ebɔɔ Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɔkɔ ni amɛkɛ amɛjamɔ lɛ akadamɔ nɔ ni ehe gbɛi nɔ kɛkɛ lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Shi sɛŋmɔtso lɛ he sane lɛ ji kwashiaiasane ha mɛi ni hiɛ kpataa lɛ; shi wɔ mɛi ni ahereɔ wɔ yiwala lɛ, eji Nyɔŋmɔ hewalɛ ha wɔ. Ejaakɛ aŋma akɛ: Mafite nilelɔi anilee, ni ŋaalɔi aŋaalee hu maha afee yaka. Nɛgbɛ nilelɔ yɔɔ? Nɛgbɛ woloŋmalɔ yɔɔ? Nɛgbɛ je nɛŋ naataalɔ yɔɔ? Ani Nyɔŋmɔ hako je lɛŋ nilee lɛ atsɔ kwashiaiasane? Shi akɛni je lɛ tsɔɔɔ Nyɔŋmɔ nilee lɛ nɔ ni ekɛ enilee lɛ ale Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, esa Nyɔŋmɔ hiɛ akɛ ekɛ kwashiaiasane lɛ ni ashiɛɔ lɛ ahere mɛi ni heɔ yeɔ lɛ ayiwala.”—1 Korintobii 1:18-21.
3. Mɛɛ sane, ni je lɛ buɔ lɛ kwashiaiasane, Nyɔŋmɔ eto eyiŋ akɛ ebaaha ashiɛ yɛ jeŋ fɛɛ?
3 Kɛha mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ nilelɔi kɛ ŋaalɔi ni yɔɔ je nɛŋ lɛ, Kristo lá ni ji ewala ni efɔse eshwie shi yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ lɛ he sane lɛ ji kwashiaiasane. Amɛyeɔ jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ kɛ mɔ ko na hemɔkɛyeli yɛ Kristo afɔleshaa lɛ mli lɛ ebaana naanɔ wala yɛ jalɛ nibii agbɛjianɔtoo hee mli lɛ he fɛo. Yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, ákɛ Kristo te shi kɛjɛ gbohii ateŋ ni amrɔ nɛɛ eji Maŋtsɛ ni yɔɔ hewalɛ waa yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ ji adesã diɛŋtsɛ. Shi Nyɔŋmɔ Ofe lɛ eto eyiŋ akɛ ebaaha ale miishɛɛ sane nɛɛ yɛ jeŋ fɛɛ. No hewɔ lɛ ekɛ nitsumɔ woɔ mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ etsulɔ lɛ dɛŋ koni eshiɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Akɛni nɛkɛ sane nɛɛ ji kwashiaiasane kɛha nilelɔi kɛ ŋaalɔi ni yɔɔ je nɛŋ lɛ hewɔ lɛ, namɛi Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii koni amɛshiɛ enɛ? Bo hetoo ni jɛ mumɔ mli ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ mli lɛ toi:
4. (a) Namɛi Nyɔŋmɔ tsɔɔ amɛnɔ ni amɛshiɛɔ sane nɛɛ? (b) Te gbɔmɛi nɛɛ ahalamɔ lɛ naa nilelɔi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ anɔ hewalɛ ehaa tɛŋŋ?
4 “Shi, anyɛmimɛi, nyɛkwɛa akɛ nyɛtsɛmɔ lɛ, jeee heloo gbɛfaŋ nilelɔi pii, jeee hewalɔi pii, jeee abaladei pii, shi moŋ je nɛŋ kwashiaianii lɛ Nyɔŋmɔ hala, koni ekɛwo nilelɔi lɛ ahiɛgbele; ni je nɛŋ gbɔjɔmɔ nii lɛ hu Nyɔŋmɔ hala, koni ekɛwo nii ni he wa lɛ ahiɛgbele; ni je nɛŋ nii ni abuuu kɛ nii ni agbe he guɔ lɛ Nyɔŋmɔ hala, kɛ nibii ni jeee nɔ ko nɔ ko lɛ tete, koni eha nibii ni ji nɔ ko lɛ afee yaka; bɔni afee ni heloo ko heloo ko akashwa yɛ ehiɛ.”—1 Korintobii 1:26-29.
5. Mɛni tsɔɔ kɛji akɛ oji mɔ ni Yehowa baahala ni ekɛ bo atsu nii?
5 Ani oji mɔ ni Nyɔŋmɔ baahala koni etsu nitsumɔ ni etaoɔ akɛ atsu yɛ shikpɔŋ nɔ ŋmɛnɛ lɛ? Kɛji nakai ni lɛ, etsɔɔ akɛ esa akɛ osaa ohe koni je lɛ abu bo akɛ kwashia. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “ejaakɛ je nɛŋ nilee lɛ ji kwashiaiasane yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (1 Korintobii 3:19) No hewɔ lɛ bɔni afee ni oye omanye akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ tsulɔ lɛ, esa akɛ ofee mɔ ni sumɔɔ akɛ oootsɔ gbɛ ni baaha otamɔ kwashia yɛ je lɛ hiɛ lɛ nɔ. Ani yinɔsane mli nɔkwɛmɔ nii komɛi yɛ ni tsɔɔ akɛ jeee akɛ je nɛŋ bii lɛ bu Nyɔŋmɔ tsuji akɛ kwashiai kɛkɛ, shi moŋ, je lɛŋ nilee lɛ hu ji kwashiaiasane yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ?
Nɔkwɛmɔ Nii Ni Jɛ Blema Bei Amli
6. Mɛni hewɔ Noa nitsumɔ lɛ batsɔ tamɔ kwashiaiasane yɛ je lɛ hiɛ shi kɛlɛ ejieɔ Nyɔŋmɔ nilee kpo lɛ?
6 Noa kɛ ehe wo nitsumɔ ko ni tamɔ kwashiai anitsumɔ yɛ gbɔmɔ hiɛ, shi jeee yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli. Bo lɛ susumɔ adeka agbo ko ni aakpɛ ama shikpɔŋ nɔ, ni edalɛ shɛɔ ninetalɔi 1,300,000 ekoji ejwɛ ni baatɛo nu hiɛ lɛ he. Etamɔ nitsumɔ ko ni adamɔɔ yiŋsusumɔ ko kɛkɛ nɔ atsuɔ, nɔ ni kɛ hefɛoyeli diɛŋtsɛ baaba! Ákɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ je lɛ baaba naagbee lɛ ji nɔ ko ni jwɛŋmɔ bɛ mli kɛha gbɔmɛi lɛ. Yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, Noa ji kwashia yɛ sane nɛɛ ni eshiɛ hewɔ lɛ, (2 Petro 2:5) Shi kɛlɛ, anɔkwale lɛ ji akɛ amɛ amɛshihilɛ gbɛ, gbɛ ni amɛ amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ nii lɛ ji nɔ ni bafee kwashiaiasane yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Amɛmiifite shikpɔŋ lɛ, amɛmiiwo Nyɔŋmɔ mli la. (1 Mose 6:5) No hewɔ lɛ Noa miisumɔ ni abu lɛ akɛ kwashia yɛ Nyɔŋmɔ nilee kɛ hewalɛ kpojiemɔ lɛ mli.
7. Mɛni hewɔ Mose gbɛ lɛ batsɔ tamɔ kwashiai agbɛ lɛ, shi nɔ ni jɛ mli ba lɛ tsɔɔ mɛni?
7 Ani obaasumɔ ni oŋmɛɛ ninamɔ kɛ abaladeyeli he, ni ohala niseniianii ni aaafee bo moŋ bɔni afee ni osa Nyɔŋmɔ hiɛ? Mose fee nakai. Eyɛ mli akɛ “atsɔɔ Mose Mizraim nilee fɛɛ” moŋ, shi ejɛ esuɔmɔ mli ekpoo nakai shihilɛ lɛ ni ekpɛlɛ hiɛgbele ni ka mɛi ni Nyɔŋmɔ efɔ amɛ mu lɛ anɔ lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 7:22; Hebribii 11:24-26) Yɛ anɔkwale mli lɛ Mose nifeemɔ gbɛ lɛ tamɔ kwashiaiasane kɛha Mizraim je lɛ, shi ana ale je lɛ nilee lɛ akɛ eji kwashiaiasane be mli ni aba Mizraim nilelɔi lɛ ashi kɛtsɔ haomɔi 10 lɛ nɔ ni agbɛnɛ Nyɔŋmɔ kpata nakai maŋ lɛ tabilɔi ni he wa lɛ ahiɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli lɛ. Nɛkɛ nɔkwɛmɔ nii nɛɛ tsɔɔ yɛ anɔkwale mli akɛ gbɔmɛi anilee lɛ ji kwashiaiasane yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Ejeee fɛi yɛ Ofe lɛ nilee kɛ hewalɛ hiɛ.
8. (a) Mɛɛ gbɛhe nɛkɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi ni fa lɛ yɔɔ mli? (b) Shi kɛlɛ te amɛshiɛmɔ lɛ na, mɛi ni le nii yɛ je lɛ hiɛ lɛ anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?
8 Ni klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ hu? Yinɔsane he nilelɔ ko ŋma akɛ: “Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi pii ji ohiafoi, mɛi ni baa shi kwraa fe maji wuji lɛ amli ŋaa nitsulɔi akɛ jarayelɔi akuu lɛ.” (The Ancient World, ni Joseph W. Swain ŋma) No hewɔ lɛ Kristo klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli sɛɛnyiɛlɔi lɛ ji gbɔmɛi foji kɛkɛ, anɔkwasane ko ni amɛhenyɛlɔi lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛba nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:13; Yohane 7:48) Ni kɛlɛ nilee ni Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ wie lɛ wo je lɛŋ nilelɔi lɛ ahiɛgbele. Amɛnuuu Nyɔŋmɔ teemɔŋ sane krɔŋkrɔŋ lɛ ni kɔɔ Kristo lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ shishi; yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ wiemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji kwashiaiasane. Taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ: “Nyɔŋmɔ nilee . . . nɔ ni je nɛŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko leee lɛ; ejaakɛ amɛle kulɛ amɛsɛŋŋŋ anunyam Nuŋtsɔ lɛ.”—1 Korintobii 2:7, 8.
Sanekpakpa Ni Ji Nyɔŋmɔ Nitsumɔ Ni Ajajeɔ Lɛ
9. (a) Tsɔɔmɔi ni Yesu kɛha lɛ jɛ namɔ diɛŋtsɛ? (b) Bɔni afee ni amɛshiɛ Mantsɛyeli lɛ he sane lɛ amɛtsɔɔ mɛi ni sa lɛ, mɛni esa akɛ Yesu kaselɔi lɛ afee?
9 Yesu Kristo jie Nyɔŋmɔ nilee kpo kɛtsɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni ekɛfɔ shi lɛ kɛ famɔi ni ekɛha yɛ gbɛ ni aaatsɔ nɔ atsu sanekpakpajajemɔ nitsumɔ nɛɛ lɛ nɔ. Taakɛ okɛɛ lɛ: “Mitoo miyiŋ mifeee nɔ ko, shi moŋ bɔ ni mitsɛ tsɔɔ mi lɛ, nakai miwieɔ.” (Yohane. 8:28) Yesu kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ tee gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ diɛŋtsɛ. Etsɔɔ amɛ nii yɛ faŋŋ mli kɛ agbɛnɛ yɛ amɛshiai. Okɛ be fioo asusu famɔi ni ekɛha ekaselɔi lɛ ahe, mɛi 12 lɛ kɛ agbɛnɛ 70 lɛ ni otsu amɛ ni amɛyana sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ. Obaanyɛ okane nɛkɛ famɔi nɛɛ yɛ Mateo 10:1-4 kɛ Luka 10:1-12. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ yɛ jɛmɛ akɛ amɛtao gbɔmɛi lɛ. Ekɛɛ, “shi maŋ fɛɛ maŋ aloo akrowa fɛɛ akrowa mli ni nyɛaatee lɛ, nyɛbia (nyɛtaoa) mɔ ni sa shi yɛ jɛi.” Hɛɛ, nyɛtaoa mɛi ni sumɔɔ akɛ amɛaabo toi. Ni mɛni kaselɔi nɛɛ baakɛɛ amɛ? Yesu fa amɛ akɛ, “nyɛshiɛa nyɛkea akɛ: Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ eshɛ shi eta.”—Mateo 10:7.
10. (a) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ Yesu kɛha yɛ bɔ ni esa akɛ aya shiatsɛ ko ŋɔɔ lɛ he? (b) Mɛni esa akɛ ekaselɔi lɛ afee kɛ ajieee miishɛɛ kpo yɛ sane lɛ he? (d) Mɛni abaanyɛ awie yɛ nilee ni yɔɔ Kristo famɔi lɛ amli lɛ he?
10 Yesu po tsoɔ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛbɛŋkɛ shiatsɛ lɛ. Ekɛɛ: “Ni shia fɛɛ shia ni nyɛaabote lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ nyɛkɛa akɛ: Hejɔlɛ aba shia nɛɛ! Ni kɛji hejɔlɛ bi ko yɛ jɛmɛ lɛ, nyɛhejɔlɛ lɛ aaahi enɔ; shi kɛjeee nakai lɛ, eeeku esɛɛ eba nyɛŋɔɔ ekoŋŋ.” (Luka 10:5, 6) Amɛbaahi gbɔmɛi ni boɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane ni amɛshiɛɔ lɛ toi lɛ aŋɔɔ. Shi kɛ shiatsɛ lɛ bɛ he miishɛɛ lɛ, esa akɛ amɛshi jɛmɛ amɛya. Shi anɔkwale mli lɛ, eji famɔi ni bɛ hwanyaŋŋ ni mli ka shi faŋŋ, shi kɛlɛ eyɛ pɔtɛɛ bɔ ni no aaanyɛ atsɔɔ sanekpakpajajelɔi nɔ ni esa akɛ amɛkɛɛ kɛ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛwie enɛ amɛha kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ! Ani jeee enɛ ji nɔ ni ebaakpa gbɛ yɛ Nyɔŋmɔ nilee lɛ he?
11. (a) Mɛni Yesu tsɔɔ akɛ esa akɛ efee ekaselɔi lɛ asane lɛ yitso? (b) Bɔni afee ni wɔ-Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ afee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ, mɛni ehe hiaa ni wɔfee? (d) Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ni okɛ ŋmalɛi atsu nii ni okɛtsɔɔ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔ ni kɛ naagbai ni ato naa yɛ kuku nɛɛ mli lɛ ahe tsabaa baaba?
11 Taakɛ wɔle kɛtsɔ hiɛ lɛ, mɛi ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ ashɛɛ sane lɛ fa titri ni he hiaa ji Maŋtsɛyeli lɛ. Yesu fa akɛ, “nyɛkɛa amɛ akɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ nyɛ.” (Luka 10:9) Esa akɛ saneyitso nɛɛ ahi ojwɛŋmɔ mli, ejaakɛ gbɛnaa nii ni ka enɔ akɛ sanekpakpajajelɔ lɛ ji ni oye obua otoibolɔi lɛ ni amɛnu bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ aaanyɛ afee sanekpakpa diɛŋtsɛ aha amɛ lɛ shishi. No hewɔ lɛ esa akɛ obɔ mɔdɛŋ ni oha Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ akɔ amɛhiamɔ nii ahe pɛpɛɛpɛ. Mɛni hewɔ odamɔɔɔ bɔ ni otoibolɔi lɛ ahiamɔ nii loo nibii ni amɛnyaa he lɛ yɔɔ lɛ nɔ omaaa nɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ baafee ni baaŋɔɔ amɛnaa fe fɛɛ lɛ nɔ mi? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, obaanyɛ otsɔɔ amɛ bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ baatsu Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nii ni efee shikpɔŋ nɛɛ Paradeiso ni gbɔmɛi baahi shi daa kɛya naanɔ yɛ mli, ni okɛ ŋmalɛi tamɔ Yesaia 45:18 kɛ Lala 37:29 atsu nii. Kɛkɛ lɛ, obaanyɛ otsɔ ŋmalɛi ni akɛha lɛ nɔ otsɔɔ amɛ bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ baana tsabaa aha naagbai ni ato naa yɛ shishigbɛ nɛɛ.
Hela: Yesaia 35:5, 6; Kpojiemɔ 21:3, 4.
Gbele: Yesaia 25:8; 26:19; Yohane 5:28, 29; 1 Korintobii 15:26.
Hɔmɔ: Yesaia 25:6; Lala 67:7; 72:16.
Shiai ni aaahi mli: Yesaia 65:21-23.
Ta: Lala 46:9, 10; 72:7, 8.
Efɔŋfeemɔ kɛ basabasafeemɔ: Lala 37:9, 10; Abɛi 2:22.
Mujiwoo: Kpojiemɔ 11:18.
12. (a) Te sanekpakpajajelɔ aaafee tɛŋŋ ale nɔ ni he hiaa mɔ ko? (b) Mɛni titri mɔ ko tsɔɔ nɔ efeɔ sanekpakpajajelɔ ni he esa loo sɛɛnamɔ yɔɔ ehe?
12 Te ooofee tɛŋŋ ole toibolɔi lɛ ahiamɔ nii? Klɛŋklɛŋ lɛ, feemɔ toibolɔ kpakpa, mɔ ni sumɔɔ akɛ eeebo nɔ ni amɛkɛɔ lɛ toi. Bi saji ni obo amɛhetooi lɛ atoi jogbaŋŋ, kaajie onaa akɛ hetooi lɛ jeee nɔ ni okpaa gbɛ. Odasefonyo ko ni kɛ ehe ewo sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ mli fe afii 25 lɛ kɛɛ akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ ni magbala shiatsɛ lɛ mawo sanegbaa lɛ mli amrɔ nɔŋŋ. Mitsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ mileɔ nɔ ni enyaa he, moŋ fe ni maya nɔ kɛ nɔ ni mikɛba lɛ wiemɔ.” Taakɛ sanekpakpajajelɔ kroko ni ena niiashikpamɔ kɛɛ lɛ: “Shiɛmɔ wiemɔ ni akase awo yiŋ kɛkɛ lɛ baabote amɛtoiiaŋ kɛkɛ aloo kɔɔyɔɔ baatswa lɛ kɛya kɛkɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni he hiaa titri ni mɔ ko he asa akɛ sanekpakpajajelɔ ji ni efee mɔ ni yɔɔ gbɔmɛi lɛ ahe miishɛɛ diɛŋtsɛ, taakɛ Yesu ji lɛ. (Mateo 9:36-38) Ha gbɔmɛi lɛ ana akɛ, ákɛ gbɔmɛi lɛ, oyɛ amɛhe miishɛɛ, ni akɛ oheɔ sanekpakpa lɛ ni okɛbaa amɛŋɔɔ lɛ oyeɔ. Taakɛ Odasefonyo ko kɛɛ lɛ: “Kɛ owie tamɔ tsɔne lɛ amɛbaamu sane naa yɛ gbɛ kome nɔ—amɛheŋ bo amɛyeŋ.”
Sanekpakpajajemɔ Gbɛ Ko Ni He Hiaa Waa
13. Mɛni tsɔɔ akɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ bo Kristo gbɛtsɔɔmɔi ni kɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ toi?
13 Taakɛ wɔna lɛ, Yesu Kristo wo esɛɛnyiɛlɔi le hewalɛ ni amɛkɛ Maŋtsɛyeli le he sane lɛ aya gbɔmɛi lɛ ashiai amli tɔɔ. Yɛ egbɛtsɔɔmɔi lɛ asɛɛnyiɛmɔ mli lɛ, bɔfoi lɛ hu jie Nyɔŋmɔ nilee kpo kɛtsɔ gbe ni he hiaa ni amɛkɛtsu sanekpakpajajemɔ lɛ he nii nɛɛ nɔ. Nɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɛɔ akɛ: “Ni amɛfɔɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔ we lɛ kɛ shiai be fɛɛ be.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:42) Yɛ sɛɛ mli lɛ bɔfo Paulo kɛ enanemɛi Kristofoi lɛ susu esanekpakpajajemɔ lɛ he ekoŋŋ, ni ekɛɛ akɛ: “Mishiuuu nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ hanyɛ lɛ eko nɔ, ni mijaje mitsɔɔ nyɛ yɛ faŋŋ kɛ shia fɛɛ shia hu; ni miye tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ hamɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ hemɔkeyeli lɛ he odase mitsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:20, 21.
14. Mɛni tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ shia kɛ shia gbɛ ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ sanekpakpa lɛ he?
14 Eyɛ mli akɛ aye Nyɔŋmɔ tsuji ahe fɛo ni abu amɛ akɛ kwashiai akɛni amɛkɛ nɛkɛ bɔfoi agbɛ nɛɛ shiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ moŋ, shi omanye kpeteŋkpele ni eye lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ fiɔ sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Ŋleshi maŋ shihilɛ he nilelɔ Bryan Wilson tao Yehowa Odasefoi ashweremɔ yɛ Japan lɛ mli ni ebɔ amaniɛ akɛ: Amɛteŋ mɛi ni fa [mlijaa 58.3] ni ebatsɔmɔ Odasefoi lɛ jaje akɛ atee amɛmiishɛɛ shi klɛŋklɛŋ kɛtsɔ amɛshia ni shiɛlɔ ko ba lɛ nɔ.” Agbɛnɛ hu, afii babaoo ni eho nɛ ni Katolek osɔfo John A. O’Brien kɛɛ osɔfoi 200 ko yɛ St. Joseph’s Seminary ni yɔɔ New York lɛ akɛ: “Teemɔŋ sane ko ni yeɔ omanye babaoo ni hetselɔ Paulo kɛtsu nii ji shia kɛ shia gbɛ ni etsɔ nɔ etsake mɛi ni etɔɔɔ lɛ kwraa yɛ mli Iɛ. Ewa akɛ aaakɛɛ akɛ jamɔi ni jeee Katolekbii, titri lɛ Yehowa Odasefoi ji mɛi ni kɛ bɔfoi lɛ agbɛ nɛɛ tsuɔ nii bianɛ.”
Nɔ Hewɔ Ni Esa Akɛ Ato Sanekpakpajajemɔ Be He Gbɛjianɔ
15. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔɔto be he gbɛjianɔ wɔha wɔshia kɛ shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.
15 Ani ejeee anɔkwale akɛ be he gbɛjianɔtoo he hiaa kɛ abaanyɛ atsu saji ni he hiaa lɛ ahe nii? Ekolɛ oto be he gbɛjianɔ kɛha niyeli kɛ wɔɔ, kɛ agbɛnɛ oskulyaa loo nitsumɔ. Kɛji akɛ obaanyɛ otsu nibii ahe nii ogbe naa lɛ, no lɛ be he gbɛjianɔtoo he miihia. Nakai nɔŋŋ hu abaanyɛ akɛɛ yɛ wɔshia kɛ shia shiɛmɔ lɛ he. Akɛni Satan Abonsam miiwuu koni ekaha mɛi anine miishɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔto be he gbɛjianɔ kɛ́ wɔɔna Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ daa. Kɛjeee nakai lɛ, ebaanyɛ eba akɛ ‘wɔnyɛŋ wɔna be’, ni wɔkɛtsu nitsumɔ nɛɛ. (1 Korintobii 9:16) Eji Satan yiŋtoo akɛ eha enɛ aba.
16. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii tsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ be he gbɛjianɔ ni wɔɔto wɔha wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he?
16 No hewɔ lɛ datrɛfonyo ko, Odasefonyo fe afii 25, kɛɔ akɛ ena akɛ be, he gbɛjianɔtoo kɛha sanekpakpajajemɔ lɛ he miihia. Mɔ ko ni yɔɔ tsinai babaoo ni ekwɛɔ amɛ yɛ United States, Amerika kɛɛ akɛ: “Aaafee 1944 mli miyoo akɛ gbɛ pɛ ni matsɔ nɔ ni mikɛ mihe awo sɔɔmɔ lɛ mli ji ni mato be he gbɛjianɔ ni mikɛfee enɛ gbi ko.” Ekɛfata he akɛ: “Kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ, miŋɔɔ gbi kome yɛ otsi lɛ mli mihaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.” Kristofonyo onukpa ko, ni eji mlalelɔ hu na akɛ, be he gbɛjianɔ ni eto pɔtɛɛ kɛha odaseyeli lɛ haa enyɛɔ ekɛ ŋmlɛtswaa aaafee 15 tsuɔ nii daa nyɔŋ nɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ eyɛ mla he nitsumɔ ko yɛ Hɔɔ lɛ, etoɔ he gbɛjianɔ kɛhaa shwane yɛ be mli ni etee shiɛmɔ leebi lɛ sɛɛ.—Okɛto Kolosebii 4:5 he.
Daamɔ Nyɔŋmɔ Najiaŋ Kɛ Woo Loo Bulɛ
17. Te esa akɛ wɔkwɛ wɔhesaamɔ jogbaŋŋ wɔha tɛŋŋ yɛ be mli ni wɔkɛ wɔhe ewo sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?
17 Eyɛ mli akɛ je lɛ baabu wɔ kwashiai yɛ sane ni haa wala ni wɔjajeɔ lɛ hewɔ moŋ, shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔhesaamɔ akagbala gbɔmɛi ajwɛŋmɔ kɛmiijɛ sane ni he hiaa lɛ nɔ. Shɔŋŋ tsɔ ni wɔɔya yɛ hesaamɔ mli, ekolɛ ni wɔɔsaa wɔhe kpɛŋshɛŋŋ tsɔ aloo ni wɔɔsaa wɔhe basabasa lɛ baanyɛ afee nakai. Ehe baahia ni wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ wɔhesaamɔ kɛ bɔ ni wɔkudɔɔ wɔhe wɔhaa yɛ shikpɔŋkuku ni hiɛnaanɔbii yɔɔ mli lɛ mli. Ani enɛ tsɔɔ akɛ ehe miihia ni wɔna atadei loo mamai ni jara wawai? Dabi. Sanekpakpajajelɔ ko ni eye omanye yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ mli ni ekɛ ewu efa gbɛ babaoo lɛ kwɛɔ bɔ ni gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋkuku Iɛ mli lɛ saa amɛhe lɛ jogbaŋŋ. Kɛkɛ lɛ ehala hesaamɔ ko ni tamɔ shikpɔŋkuku lɛ mlibii lɛ anɔ lɛ nɔŋŋ. Bɔ ni wɔ atadei loo mamai ni wɔyɔɔ lɛ baa shi ha ni amɛjara waaa hu lɛ hi kɛji akɛ wɔha amɛhiɛ tse, wɔtoo nɔ fɛfɛo ni wɔwo loo wɔbu amɛ jogbaŋŋ. Kɛ owo kootu lɛ, ani omamɔ bɔtun ni etserɛ yɛ he lɛ? Kɛ ofi tai lɛ, ani eji tai ni ewo muji? Kɛ owo aspaatere ni akɛyaa nitsumɔ lɛ, ani osha he ni oha ehe ekpɛ? Kaimɔ akɛ, falefale nyiɛmɔ, kɛ bulɛ ni okɛaapue lɛ baaha akɛ woo aha owiemɔ lɛ.—Tito 2:10.
18. (a) Feemɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ wɔhe ni wɔɔsaa ni etamɔ he ni wɔshiɛɔ yɛ lɛ bii anɔ̃ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwa wɔhe ni wɔɔsaa kpɛŋshɛŋŋ lɛ?
18 Akɛni Odasefonyo ko susu ehesaamɔ he lɛ he jogbaŋŋ hewɔ lɛ, nyɛmiyoo nɛɛ bɔ amaniɛ akɛ yoo ko ni tsutsu lɛ ekpɛlɛɛɛ po ni ekɛ lɛ aaagba sane lɛ fɔ nine etsɛ lɛ kɛba eshia. Yɛ be mli ni ekɛ lɛ egba Biblia lɛ he sane yɛ miishɛɛ mli lɛ, shiatsɛ lɛ bi lɛ akɛ, “Shi mɛɛ sɔlemɔ oyaa?” Hetoo ni ji, “Yehowa Odasefoi,” lɛ ha shianyɛ lɛ naa kpɛ ehe. Eŋmɛko Yehowa Odasefonyo ko gbɛ ni eba eshia dã. Beni Odasefonyo lɛ bi Iɛ nɔ hewɔ ni eŋmɛ lɛ gbɛ ni eba eshia lɛ, shianyɛ lɛ ha hetoo akɛ ejaakɛ Odasefonyo lɛ “he tse.” Enɛ nyɛ̃ yoo nɛɛ nɔ koni ebo nɔ ni nyɛmiyoo lɛ yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi. Nɔ ni jɛ mli ba ji daa Biblia mli nikasemɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, yɛ akutsoŋ he ni ohiafoi yɔɔ lɛ, hesaamɔ babaoo lɛ baaha mɔ ko asusu akɛ mɔ lɛ miikɛɛ akɛ ‘mihi fe bo.’ No hewɔ lɛ shikpɔŋkuku ni wɔɔtsu nii yɛ mli, aloo ni mɔ ni wɔɔshiɛ wɔha lɛ kɔɔɔ he eko lɛ, esa akɛ wɔhesaamɔ kɛ wɔsubaŋ afee nɔ ni baagbala gbɔmɛi ajwɛŋmɔ kɛba Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ nɔ moŋ fe ni eeegbala amɛ kɛjɛ he.—1 Korintobii 9:19-23.
19. (a) Mɛni titri mɔ ko baanyɛ adamɔ nɔ ni efee mɔ ni Nyɔŋmɔ baahala lɛ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ Kristo fee yɛ enɛ mli? (d) Kɛ oosumɔ ni je lɛ abu bo akɛ kwashia lɛ, belɛ mɛɛ hegbɛi nɛkɛ okɛ ohe haa koni onine ashɛ nɔ?
19 Yɛ anɔkwale mli lɛ, bo ji mɔ ni sa akɛ oha sanebimɔ nɛɛ hetoo: Ani miji mɔ ni Nyɔŋmɔ baahala? Ehalamɔ lɛ damɔɔɔ nii ni mɔ ko le tsɔ aloo gbɛhe ni mɔ yɔɔ yɛ je lɛ mli lɛ nɔ. Oti lɛ moŋ ji suɔmɔ ni mɔ Iɛ yɔɔ akɛ eeetsu Nyɔŋmɔ nii lɛ yɛ lɛ egbɛ nɔ, kɛ́ yɛ nakai feemɔ mli po lɛ abu bo akɛ kwashia aloo mɔ ni baa shi yɛ je lɛ hiɛ. Yesu Kristo to Okadi lɛ efɔ shi. Eesumɔ ni mɛi ni ehi amɛteŋ lɛ atsɛ lɛ kwashia bɔni afee ni etsɔ “nilee ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ” eha mɛi ni efeɔ amɛ kaselɔi lɛ. (1 Korintobii 1:30) Kɛ oosumɔ ni ejaje Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, ni je lɛŋ bii lɛ buɔ akɛ kwashiaiasane lɛ, belɛ okɛ ohe miiha ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ bo atsu nii akɛ e-Dasefoi lɛ ateŋ mɔ kome koni ona naanɔ wala yɛ ejalɛ gbɛjianɔtoo hee lɛ ni ji nikeenii ni jɔɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔa.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ February 1, 1983 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.
Ani Obaanyɛ Oha Sanebimɔi Nɛɛ Ahetoo
□ Mɛɛ sane ji kwashiaiasane yɛ je lɛ hiɛ lɛ?
□ Mɛɛ gbɛ nɔ Noa kɛ Mose tsɔɔ yɛ akɛ nɔ ni je lɛ baabu lɛ kwashiaiasane lɛ jieɔ Nyɔŋmɔ nilee kpo diɛŋtsɛ?
□ Mɛɛ famɔi Yesu kɛha esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛkɛtsu sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ?
□ Mɛni ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni atsɔɔ nɔ atsuɔ sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ, ni mɛni tsɔɔ akɛ eyeɔ omanye?
□ Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ ato be he gbɛjianɔ aha sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ?
□ Te esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔha tɛŋŋ yɛ be mli ni wɔkɛ wɔhe woɔ sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Shĩa kɛ shia shiɛmɔ lɛ ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ ajajeɔ sanekpakpa lɛ ni Ŋmalɛ lɛ kpɛlɛɔ nɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Dani eeetsu ekaselɔi lɛ kɛaaya sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, Yesu tsɔɔ amɛ gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛtsu nitsumɔ lɛ