Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w82 4/1 bf. 6-10
  • Henɔjɔɔmɔ​—Kɛha Namɔ? Mɛni Hewɔ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Henɔjɔɔmɔ​—Kɛha Namɔ? Mɛni Hewɔ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “Naa Miba . . . Ni Mibafee Osuɔmɔnaa Nii”
  • Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
  • Afɔ́ Amɛ Akɛ Maŋ Ni Nyɔŋmɔ Ehala Eha Ehe Lɛ Mli Bii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Nɔ ni Obaptisimɔ lɛ Tsɔɔ
    Já Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
  • Nyɛaatsɔ “Osɔfoi a-Maŋtsɛyeli”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2014
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
w82 4/1 bf. 6-10

Henɔjɔɔmɔ​—Kɛha Namɔ? Mɛni Hewɔ?

“Shi nyɛ lɛ, weku ni ahala ji nyɛ, maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi, jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ [maŋ ni etu ehe eha; maŋ ni ejɔɔ ehe nɔ eha], maŋ ni eŋɔfee enɔ̃.”​—1 Petro 2:​9, New World Translation; The Jerusalem Bible; The New English Bible.

1, 2. (a) Ani Abraham Lincoln ji Kristendom sɔlemɔi lɛ eko mlinyo, shi kɛ Iɛ te ewie maŋ ni lɛ maŋtsɛ lɛ eji nɔkwɛlɔ nukpa yɛ mli lɛ he yɛ Gettysburg wiemɔ lɛ eha tɛŋŋ? (b) Mɛni anaa yɛ nɔ ni maŋ lɛ kɛɔ akɛ amɛkɛ amɛhe fɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ mli, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ nɔyeli ni baanyiɛ jeŋ haomɔ lɛ sɛɛ aba lɛ baafee nɔyeli kɛha gbɔmɛi lɛ?

1 KRISTENDOM sɔlemɔi lɛ fɛɛ ateŋ ekome folo po bɛ ni baanyɛ akɛɛ akɛ United States, Amerika maŋnɔkwɛlɔ mɔ ni gbeɔ yi feɔ 16 lɛ ji emlinyo. Shi kɛ̃lɛ, be mli ni ekɛ ewiemɔ ni ehe gbɛi lɛ haa yɛ Gettysburg, yɛ November 19, 1863 lɛ, nakai nuu ni kaneɔ Biblia lɛ, Abraham Lincoln, wie nɛkɛ wiemɔi ni hewalɛ yɔɔ mli nɛɛ:

“Afii nyɔŋmai kpaanyɔ kɛ kpawo ni eho nɛ ni wɔtsɛmɛi lɛ to maŋ hee ko yɛ shikpɔŋ wulu nɛɛ nɔ, maŋ ni ato shishi yɛ Heyeli mli, ni ajɔɔ nɔ aha yiŋtoo ni ji akɛ, abɔ gbɔmɛi fɛɛ akɛ mɛi ni yeɔ egbɔ. . . . Shi, wɔnyɛŋ wɔjɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ wɔha​—wɔnyɛŋ wɔtu shikpɔŋ nɛɛ wɔha​—wɔnyɛŋ wɔfee shikpɔŋ nɛɛ krɔŋkrɔŋ. Hii kakalɔi ni yɔɔ wala mli kɛ mɛi ni egboi, ni pele nii ahe yɛ biɛ nɛɛ lɛ, efee lɛ krɔŋkrɔŋ kwraa fe bɔ ni wɔhewalɛ ni yɔɔ wudɔɔ nɛɛ aaanyɛ ekɛ nɔ ko afata he loo ejie nɔ ko kɛjɛ mli. . . . Wɔ ni wɔyɔɔ wala mli lɛ moŋ ji mɛi ni esa akɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ yɛ biɛ kɛha nitsumɔ ni mɛi ni wuu yɛ biɛ nɛɛ etsu he nii yɛ gbɛ ni yɔɔ nyam nɔ ni amɛgbeee naa lɛ. Wɔ moŋ ji mɛi ni esa akɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha nitsumɔ kpele ni eshwɛ ni ka wɔhiɛ lɛ . . . ”

2 Kɛjɛ be mli ni akɛ nakai wiemɔ ni sa kaimɔ lɛ ha yɛ maŋ lɛ fuuhe ni yɔɔ Gettysburg, Pennsylvania lɛ kɛbaa nɛɛ, United States, Amerika yeko amɛ sabala ni yɔɔ amɛ dɔla shika wolo lɛ nɔ ni ji, “Nyɔŋmɔ nɔ Wɔkɛ Wɔhe Fɔɔ” lɛ anɔkwale. Yɛ bɔ ni maŋnɔkwɛlɔ lɛ kɛ Amerikabii krokomɛi ni yeɔ anɔkwale lɛ ahenɔjɔɔmɔ lɛ ji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, “gbɔmɛi lɛ anɔyeli, kɛtsɔ gbɔmɛi lɛ anɔ” lɛ “hiɛ baakpata kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” Yɛ miishɛɛ mli lɛ, “kɛha gbɔmɛi lɛ,” enɛ efeŋ naanɔ amanehulu, ejaakɛ nɔ ni baanyiɛ sɛɛ ji Nyɔŋmɔ odehei anɔyeli ni kwɔ fe fɛɛ kɛtsɔ Maŋtsɛ, Yesu Kristo ni ehala lɛ lɛ nɔ lɛ, kɛha adesai fɛɛ ni yɔɔ jeŋ kutruku nɛɛ nɔ lɛ ajɔɔmɔ, ni nɔ ni ale bianɛ akɛ Amerika shikpɔŋ wulu lɛ hu fata he.

3, 4. (a) Mɛɛ “maŋ” baapue agbɛnɛ? (b) Mɛɛ Yehowa wiemɔi ni ewie etsɔɔ Israelbii lɛ ji nɔ ni Petro jieɔ sane kɛjɛɔ mli ni ekɛtoɔ nɛkɛ “maŋ” hee nɛɛ he lɛ?

3 Kɛkɛ lɛ maŋ hee baapue. Mɛɛ maŋ ji no? No ji maŋ ni awie wiemɔi ni jɛ mumɔŋ nɛɛ aha lɛ lɛ: “Shi nyɛ lɛ, weku ni ahala ji nyɛ, maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi, jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ, maŋ ni eŋɔfee enɔ̃.”​—1 Petro 2:⁠9.

4 Bɔfo Petro ŋɔ wiemɔi nɛɛ kɛjɛ wiemɔi ni Nyɔŋmɔ kɛtsu nii yɛ be mli ni ewieɔ E-Webii Israel ni ehala amɛ lɛ ahe yɛ be mli ni amɛyɔɔ Sinai Gɔŋ ni yɔɔ Arabia lɛ he lɛ, taakɛ aŋma yɛ 2 Mose 19:​5, 6 lɛ. Jɛmɛ wɔkaneɔ yɛ akɛɔ “No hewɔ lɛ agbɛnɛ kɛji nyɛaabo migbee toi ni nyɛye mikpaŋmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ nyɛaatsɔ mi diɛŋtsɛ minɔ yɛ maji fɛɛ ateŋ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ minɔŋ. Shi nyɛ lɛ, nyɛaatsɔ osɔfoi amaŋtsɛyeli kɛ maŋ krɔŋkrɔŋ nyɛha mi.”

5. Kɛ akɛmiitsu nii yɛ Biblia mli lɛ, ani ‘atu he aha’ kɛ ‘ajɔɔ nɔ aha’ tsɔɔ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ?

5 Shishitsɔɔmɔi komɛi lɛɛɔ wiemɔ kuku “maŋ krɔŋkrɔŋ” lɛ mli kɛtsɔɔ eshishitsɔɔmɔ akɛ “maŋ ni etu ehe eha” aloo “maŋ ni ejɔɔa ehe nɔ eha” nɔ yɛ 2 Mose 19:6 kɛ 1 Petro 2:9 ni wɔwie he yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ mli. (Kwɛmɔ The Jerusalem Bible; Moffatt; Knox, The New English Bible lɛ amli.) Yehowa mlai anɔkpɛlɛmɔ kɛ shihilɛ yɛ naa baatuu Israelbii lɛ ama afã akɛ gbɔmɛi ni amɛtuu amɛhe amɛha loo amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha. Nyɔŋmɔ baanyɛ “atuu” loo “ajɔɔ” nɔ ko loo gbɔmɛi akuu ko “nɔ aha.” Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, nakai wiemɔi enyɔ lɛ shishinumɔ baanyɛ atsɔɔ nɔ kome too lɛ nɔŋŋ. Shi kɛ̃lɛ, akɛni adesai ni yeee emuu nyɛŋ ‘atuu nɔ ko aha,’ amɛha ehe atse kɛha yiŋtoo krɔŋkrɔŋ ko hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli ‘amɛjɔɔ nɔ ko nɔ’ loo amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ amɛha yɛ gbɛ ni ja nɔ.

6. (a) Mɛni ji nɔ ni Israel maŋ lɛ fee, aŋkroaŋkroi kɛ kutuu yɛ wiemɔ ni amɛwie akɛ “wiemɔi fɛɛ ni Yehowa wie lɛ wɔɔfee” lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛjianɔtoo Nyɔŋmɔ kɛ amɛ ba mli ni nɔnyɛɛ loo lakamɔ ko bɛ mli?

6 Nyɔŋmɔ to eyiŋ akɛ ebaajie Israelbii lɛ koni amɛtsɔ maŋ krɔŋkrɔŋ amɛha lɛ, shi ja ‘amɛbo egbee toi ni amɛye ekpaŋmɔ lɛ nɔ da.’ Amɛha hetoo akɛ: “Wiemɔi fɛɛ ni Yehowa wie lɛ, wɔɔfee.” Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ákɛ aŋkroaŋkroi kɛ kutuu lɛ, amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha amɛ Yiwalaherelɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ ni sɛɛkuu ko bɛ mli. Eyɛ mli akɛ Yehowa ehala amɛ momo akɛni amɛji Abraham heloo naa seshibii, ni etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ejie amɛ kɛjɛ Mizraim kɛtsɔ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli moŋ, shi kɛ̃ lɛ, eemɛ Israelbii lɛ koni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛjɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ nɛkɛ amɛha lɛ kɛ ejamɔ lɛ. Adamɔ enɛ nɔ afee amɛ Yehowa webii ni ekɛ amɛ ebote kpaŋmɔ mli. Wɔkaneɔ yɛ enɛ he akɛ:

“Ejaakɛ beni Mose ejaje kita fɛɛ kita etsɔɔ maŋ muu lɛ fɛɛ yɛ mla naa lɛ, eŋɔ tsinabii kɛ tookpakpoi lɛ alá lɛ kɛ nu kɛ toogwantɛŋ he tsɔi tsuru kɛ hisopo, ni ekɛshwa wolo lɛ diɛŋtsɛ kɛ maŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ekɛɛ: ‘Naa, kpaŋmɔ lɛ ni Nyɔŋmɔ wo nyɛ he kita lɛ lá lɛ nɛ.’”​—Hebribii 9:​19, 20; 2 Mose 24:​1-8.

7. (a) Mɛni baafee Yudafoi ni baanyiɛ sɛɛ aba yɛ yinɔi krokomɛi amli lɛ ashihilɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaatsɔ amɛlaaje amɛhenɔjɔɔmɔ shihilɛ lɛ?

7 Abaafɔ Yudafoi ayinɔi ni baatsara enɔ lɛ awo nɛkɛ maŋ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ nɛɛ mli, ni nɔ ni baajɛ mli aba ji ákɛ akɛ amɛ woɔ henɔjɔɔmɔ wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli. Shi kɛji akɛ aŋkroaŋkroi lɛ dara amɛshɛ afii ni abaanyɛ akɛ gbɛnaa nii afɔ amɛnɔ lɛ, belɛ ehe baahia ni amɛkase nakai Yudafoi lɛ ni bua amɛhe naa yɛ Sinai Gɔŋ lɛ shishi lɛ ni amɛkɛ bɔ ni amɛtsui aaatsirɛ amɛ aha kɛ amɛnifeemɔi atsɔɔ akɛ amɛji mɛi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa lɛlɛŋ, bɔni afee ni amɛya nɔ yɛ maŋ krɔŋkrɔŋ nɛɛ mli akɛ mɛi ni yɔɔ shidaamɔ kpakpa yɛ ehiɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekɔɔ amɛhilɛ kɛhamɔ akɛ maŋ kɛ amɛwala diɛŋtsɛ he. Enɛ ji anɔkwale, ejaakɛ Nyɔŋmɔ baanyɛ ajie hetsemɔ loo krɔŋkrɔŋfeemɔ shihilɛ ni ekɛfɔɔ gbɔmɛi anɔ lɛ kɛji akɛ amɛjie amɛhe kpo akɛ mɛi ni esaaa, ni ekɛ enɛ baaha mɛi ni baajie amɛhe kpo akɛ amɛsa lɛ. No hewɔ ni bɔfo Petro kɛ nakai klɛŋklɛŋ wiemɔi ni Nyɔŋmɔ kɛɛ heloo naa Israelbii lɛ akɛ amɛbaatsɔmɔ “maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi, jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ” lɛ to Kristofoi amaŋ hee ni ba shihilɛ mli yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. lɛ he lɛ. Te fee tɛŋŋ ni nɔkpɛlɛmɔ krɔŋkrɔŋ ni tsake nɛɛ ba lɛ?

8. (a) Beni Petro ŋma eklɛŋklɛŋ wolo ni jɛ mumɔŋ lɛ, no mli lɛ mɛɛ oshara ji nɔ ni miihe anina Israel, ni mɛɛ wekukpaa ji nɔ ni bɛ Yudafoi lɛ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ dɔŋŋ? (b) Belɛ namɛi bafee ‘maŋ ni amɛtu amɛhe amɛha’ lɛ?

8 Beni bɔfo lɛ ŋma wiemɔi ni yɔɔ 1 Petro 2:9 lɛ, no mli lɛ Yudafoi lɛ miibɛŋkɛ oshara ko ni baaba maŋ lɛ nɔ lɛ he. Roma asraafoi lɛ miihe akpata amɛ maŋtiase Yerusalem ni sɔlemɔtsu lɛ yɔɔ jɛmɛ lɛ hiɛ, ni abaagbɛ amɛ ashwa kɛya majimaji anɔ taakɛ Yesu gba fɔ shi lɛ. (Luka 21:​20-24) Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, amɛkpoo Yesu Kristo, Nyɔŋmɔ kpaŋmɔ hee lɛ Teŋdamɔlɔ lɛ yɛ afi 33 Ŋ.B., ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ Mla kpaŋmɔ momo lɛ ni gbalɔ Mose damɔ mli lɛ tsuuu nii dɔŋŋ. Aakpoo “heloo gbɛfaŋ Israel.” (1 Korintobii 10:​18; Mateo 23:38) Yehowa Nyɔŋmɔ eto maŋ hee ni ji mumɔŋ Israel. (Romabii 9:6; Galatabii 6:​15, 16) Mɛi ni feɔ nɛkɛ maŋ hee ni “amɛtuu amɛhe amɛha” nɛɛ ji Yesu Kristo kaselɔi lɛ ni Petro wie amɛhe yɛ ewolo lɛ mli akɛ, “mɛi ni ahala, yɛ tsɛ Nyɔŋmɔ lɛ le ni ele eto momo lɛ naa, yɛ mumɔ lɛ hetsuumɔ mli” lɛ.​—1 Petro 1:​1, 2.

9. Ani Nyɔŋmɔ tsɔ hiɛ ele nakai maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ mlibii aŋkroaŋkroi lɛ eto, ni te fee tɛŋŋ ni amɛbatsɔmɔ “weku” ni ahala?

9 Enɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ lɛ emlibii aŋkroaŋkroi lɛ ni etsɔ hiɛ etsɛ amɛgbɛi ekɛhala amɛ. Shi moŋ, etsɔ hiɛ ele eto akɛ ebaato maŋ hee ko, “jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ,” ni etsɔ hiɛ ele nibii ni abaatao yɛ emlibii aŋkroaŋkroi lɛ fɛɛ he bɔni afee ni ahala nakai mɔ lɛ ni akɛ lɛ afata maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ he. Agbɛnɛ, Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baaje gbɛ afee nɛkɛ mumɔŋ maŋ nɛɛ krɔŋkrɔŋ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ, abaatsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ afɔ nɛkɛ maŋ nɛɛ mlibii lɛ ni amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii. (Tito 3:​4-7) Amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɛkɛ krɔŋkrɔŋfeemɔ loo hetsemɔ shihilɛ nɛɛ nɔ amɛsɔmɔ akɛ “maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi.” Ákɛ mɛi ni akɛ mumɔ efɔ́ amɛ lɛ, amɛji “weku,” “weku ni ahala.”

10. Akɛni Nyɔŋmɔ kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ yeɔ akɛ “maŋ” loo kuu hewɔ lɛ, mɛɛ sanebimɔi teɔ shi yɛ gbɛnaa nii ni ka emlibii aŋkroaŋkroi lɛ anɔ lɛ he?

10 Shi nɛkɛ maŋ hee nɛɛ mlibii aŋkroaŋkroi lɛ ahenɔjɔɔmɔ kɛ Yehowa hamɔ lɛ baa sane lɛ mli lɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ ‘tuɔ amɛ ehaa’ aloo ‘ejɔɔ amɛnɔ ehaa’ akɛ kuu loo maŋ lɛ, ani esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ajɔɔ ehe nɔ kwraa eha Nyɔŋmɔ bɔni afee ni akpɛlɛ enɔ akɛ nɛkɛ maŋ hee nɛɛ mlinyo? Ani Ŋmalɛi lɛ ekɛɛɛ kɛkɛ akɛ: ‘Nyɛhea Nuŋtsɔ Yesu Kristo mɔ nyɛyea ni aaahere nyɛyiwala’? Aloo yɛ ekukufoo mli lɛ, ‘Nyɛtsakea nyɛtsuii ni nyɛkua nyɛsɛɛ’? No hewɔ lɛ ani hemɔkɛyeli, tsuitsakemɔ kɛ hesɛɛjee fɛɛ jeee nibii ni atsi ta ni ataoɔ yɛ Yesu kaselɔ lɛ dɛŋ akɛ Kristofonyo? Ani Yesu, Nyɔŋmɔ Bi lɛ jɔɔ ehe nɔ beni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ? Nyɛhaa wɔkwɛa.

“Naa Miba . . . Ni Mibafee Osuɔmɔnaa Nii”

11. Afɔ Yesu yɛ mɛɛ kpaŋmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ fee shishi, ni mɛni hewɔ eyɔɔ nakai?

11 Galatabii 4:4 kɛɔ wɔ yɛ Yesu fɔmɔ akɛ adesa lɛ he akɛ: “Shi beni be falɛ lɛ shɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsu lɛ diɛŋtsɛ ebi lɛ kɛba, yoo ko bafɔ lɛ, eba [Mose] mla shishi.” Yɛ enaakpɛɛ fɔmɔ kɛtsɔ Yudayoo obalayoo fro lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, eketiafoo yɛ gbi ni ji kpaanyɔ lɛ nɔ ma nɔ mi akɛ eji Nyɔŋmɔ webii ni ekɛ amɛ ebote kpaŋmɔ mli lɛ mlinyo kɛtsɔ fɔmɔ nɔ, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ Yosef kɛ Maria “kɛ lɛ tee Yerusalem, koni akɛ lɛ ayatsɔɔ Yehowa.”​—Luka 2:​22-24, NW.

12. Yohane baptisi Yudafoi ni ba eŋɔɔ lɛ ekɛfee mɛni he okadi, shi mɛni hewɔ klɛŋklɛŋ lɛ ete shi ewo baptisimɔ ni eeebaptisi Yesu lɛ?

12 Nɛkɛ maŋ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ nɛɛ ŋɔɔ atsu Yesu Kristo hiɛnyiɛlɔ, Yohane Baptisilɔ lɛ kɛtee, koni eyatsɛ maŋ lɛ kɛha tsuitsakemɔ. Taakɛ Yesu kɛɛ lɛ: “Israel we tooi ni elaaje lɛ aŋɔɔ kɛkɛ atsu mi.” (Mateo 15:24) Shɛɛ sane kɛha Nyɔŋmɔ webii ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ nɛɛ ji krɛdɛɛ nɔ̃, ekɔɔɔ maji ni jeee Israelbii lɛ ahe. Yohane Baptisilɔ lɛ tsɛ na kai “Israel we tooi ni elaaje” lɛ koni amɛtsake amɛtsui kɛjɛ esha ni amɛfee amɛshi Mla kpaŋmɔ lɛ mli. (Mateo 3:​1-6) “Yohane lɛ, tsuitsakemɔ baptisimɔ ekɛbaptisi, shi ekɛɛ, amɛhé mɔ ni baa yɛ esɛɛ lɛ moŋ nɔ amɛye, lɛ ji Kristo Yesu lɛ.” (Bɔfoi 19:⁠4) Shi kɛ lɛ beni Yesu kɛ ehe ha Yohane kɛha nu mli baptisimɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ enɛ jeee kɛha tsuitsakemɔ he okadi, ejaakɛ esha ko bɛ Yesu he ni ejeee Mla kpaŋmɔ ni afɔ lɛ yɛ shishi lɛ mlikulɔ. Akɛni Yohane le enɛ hewɔ lɛ eshashao shi akɛ eeebaptisi Yesu, shi ekpɛlɛ nɔ be mli ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Kpɛlɛmɔ kɛkɛ, shi nɛkɛ esa akɛ wɔgbeɔ jalɛ fɛɛ naa.” (Mateo 3:​13-17) Te etsɔɔ tɛŋŋ?

13. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha Lala 40:​8, 9 ba mli? (b) Yesu baptisimɔ lɛ fee mɛni he okadi?

13 Yesu miitsu nii ni ekɛ gbalɛ ni kɔɔ ehe ni yɔɔ Lala 40:​8, 9: “Kɛkɛ ni mikɛɛ Naa, miba; aŋma mihe sane yɛ wolo kpo lɛ mli. Mi Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii” lɛ akpa gbee. Akɛ nakai gbalɛ lɛ to Yesu Kristo he yɛ Hebribii 10:​5-10, akɛni yɛ Yesu hu gbɛfaŋ lɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ afɔlei ni ashaa ahaa lɛ yɛ Mose Mla kpaŋmɔ lɛ shishi lɛ, shi eesumɔ adesa gbɔmɔtso ni yeɔ emuu ni Nyɔŋmɔ esaa kɛha e-Bi lɛ koni akɛsha afɔle akɛ nɔ ni abaadamɔ nɔ ato kpaŋmɔ hee lɛ moŋ hewɔ. No hewɔ lɛ be mli ni abaptisiɔ Yesu lɛ, jeee ehe nɔ ejɔɔ eha Nyɔŋmɔ lɛ, ejaakɛ eji maŋ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ mlinyo momo, ni akɛni ejeee eshafeelɔ hewɔ lɛ, tsuitsakemɔ ko he ehiaaa lɛ. (Hebribii 7:26) Shi moŋ, ebaptisimɔ lɛ ji lɛ diɛŋtsɛ ehe ni ekɛhaa eŋwɛi Tsɛ lɛ akɛ ebaafee esuɔmɔnaa nii lolo lɛ he okadi. Ni Yesu to okadi yɛ enɛ mli eha ekaselɔi lɛ.

14. Mɛɛ sane ji nɔ ni Yesu kɛje eshiɛmɔ lɛ shishi yɛ Yohane tsuŋwoo lɛ sɛɛ? (b) Tsuitsakemɔ kɛ baptisimɔ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ saa gbɔmɛi kɛha mɛni?

14 Beni Yesu nu akɛ awo Yohane Baptisilɔ lɛ tsuŋ lɛ kɛkɛ ni eje shiɛmɔ he tafaa ko shishi yɛ Israelbii ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ momo lɛ ateŋ. “Kɛjɛ no nɔ lɛ Yesu bɔi shiɛmɔ ni ekɛɛ: Nyɛtsakea nyɛtsuii; shi ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ!” (Mateo 4:17) Baptisimɔ ni akɛfeɔ tsuitsakemɔ he okadi lɛ mli bawa ehee. (Yohane 3:​26; 4:​1, 2) Beni Mose Kpeteŋkpele, Yesu Kristo kwɔ kɛtee ŋwɛi ni ekɛ efɔleshaa akɛ adesa lɛ jara lɛ yaha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, kɛkɛ ni agu Mose Mla kpaŋmɔ lɛ ni akɛ nɔ ni abaadamɔ nɔ ato “kpaŋmɔ hee” ni agba he sane afɔ shi lɛ fɔ shi. (Yeremia 31:​31-34) No hewɔ lɛ, ajie Yesu kaselɔi ni ji Yudafoi lɛ kɛjɛ Mose Mla kpaŋmɔ lɛ mli kɛtee “kpaŋmɔ hee” lɛ ni Mose kpeteŋkpele Yesu Kristo ji Teŋdamɔlɔb lɛ mli yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afii 33 Ŋ.B.

15. (a) Mɛni baaa naagbee amrɔ nɔŋŋ kɛhaaa Yudafoi lɛ yɛ be mli ni afo Mla kpaŋmɔ lɛ mli lɛ? (b) Mɛni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii agbɛnɛ kɛha Yudafoi ni susuɔ amɛ henɔjɔɔmɔ wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he lɛ?

15 Yɛ be mli ni Mla kpaŋmɔ lɛ efee nɔ ni hewalɛ bɛ mli dɔŋŋ lɛ, Nyɔŋmɔ be kɛha duromɔ kɛ kwɛmɔ krɛdɛɛ kɛha Yudafoi lɛ, ni damɔ Abraham heloo naa seshibii ni amɛji lɛ nɔ lɛ bako naagbee; eba naagbee klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 36 Ŋ.B. No hewɔ lɛ yɛ be mli ni afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie shi klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, bɔfo Petro ni akɛ mumɔ efɔ lɛ mu lɛ kɛɛ Yudafoi asafoi ni amɛbua amɛhe naa yɛ Yerusalem lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛtsakeɔ nyɛtsuiiaŋ, ni nyɛkua nyɛsɛɛ, koni agbe nyɛhe eshai lɛ, bɔni afee ni hejɔɔmɔ yinɔ ajɛ Nuŋtsɔ lɛ hiɛ aba, ni etsu Yesu Kristo mɔ ni ejie eto nyɛ momo lɛ.” Bɔni afee ni amɛsaa henɔjɔɔmɔ wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ ebaabi ni amɛkɛ amɛhe aha akɛ nɛkɛ maŋ hee nɛɛ mlibii, nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha amɛ kɛ agbɛnɛ mɛi fɛɛ ni batsɔmɔɔ Yesu kaselɔi ni ji Kristofoi lɛ, shi jeee ni amɛaatsake amɛtsuii pɛ yɛ esha ni amɛfee amɛshi Mla kpaŋmɔ lɛ ni amɛbuɔ amɛhe akɛ amɛkahe amɛyɔɔ shishi lolo lɛ hewɔ. Enɛ maa nɔ ni Petro tsɔ hiɛ ekɛɛ Yudafoi lɛ yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ ni nakai sane lɛ “tsurɔ amɛtsuiiaŋ” yɛ gbɛfaŋnɔ ni amɛna yɛ gbe ni amɛha agbe Yesu hewɔ lɛ nɔ mi. Petro kɛɛ amɛ akɛɔ “Nyɛtsakea nyɛtsuii amli ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aha abaptisi lɛ awo Yesu gbɛi amli, koni aŋɔ nyɛhe eshai lɛ afa nyɛ, ni nyɛaana mumɔ krɔŋkrɔŋ nɔkeenɔ lɛ.” No hewɔ lɛ, ekɔɔ nibii babaoo he fe amɛtsui tsakemɔ kɛ amɛfai shi ni amɛbaatswa akɛ amɛbaadamɔ hemɔkɛyeli yɛ Yesu mli lɛ nɔ amɛfee nɔ ni hi agbɛnɛ.​—Bɔfoi 3:​19, 20; 2:​37-40.

16. (a) Beni Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ shɛ Samariabii ni afo amɛ ketia lɛ aŋɔɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni amɛ nu mli baptisimɔ lɛ bafee he okadi? Mɛni hewɔ? (b) Mɛni ma nɔ aduatsɔ akɛ aŋɔ amɛ awo amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ kpaŋmɔ wekukpaa mli?

16 Dani Yesu aaakwɔ kɛaaya ŋwɛi lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ amɛbaalɛɛ odase ni amɛyeɔ amɛhaa lɛ lɛ mli kɛya “Samaria kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.” (Bɔfoi 1:⁠8) Yɛ be mli ni Samariabii lɛ jeee Israelbii, gbɔmɛi ni jɛ “jeŋmaji krokomɛi anɔ” lɛ, amɛba afo amɛ ketia ejaakɛ amɛkpɛlɛ Biblia mli woji ni Mose ŋma lɛ nɔ ni amɛbu lɛ akɛ teŋdamɔlɔ yɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (Luka 17:​16-18) Yɛ oduromɔ naa lɛ, Yehowa na akɛ ehi akɛ Petro kɛ samfee krɛdɛɛ ko aaatsu nii aha Samariabii lɛ, nɔ ni ba mra fe nɔ ni akɛtsu nii aha Jeŋmajiaŋbii foolɔi lɛ ni akɛgbele ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mlibote hegbɛ aha amɛ lɛ. Shi akɛni Samariabii lɛ diɛŋtsɛ bɛ Mose Mla kpaŋmɔ lɛ mli ni ‘amɛjaa mɔ ni amɛleee’ ni kpaako abaptisiɔ amɛ hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ amɛjɔɔ amɛhe nɔ kɛ shishiumɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ Mesia, Yesu ni ji kpaŋmɔ hee lɛ Teŋdamɔlɔ lɛ gbɛi amli. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni akɛbaptisi amɛ yɛ no sɛɛ lɛ maa nɔ aduatsɔ akɛ akpɛlɛ amɛnɔ akɛ kpaŋmɔ hee lɛ mlibii.​—Mateo 16:​18, 19; Yohane 4:​4-42; Bɔfoi 8:​5-25.

17. (a) Mɛɛ be ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ klɛŋklɛŋ lɛ Nyɔŋmɔ yasara mɛi ni jeee Yudafoi ni amɛfoko ketia lɛ koni “ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛi” lɛ? (b) Amɛ nu mli baptisimɔ lɛ fee mɛni he okadi?

17 Yɛ afi 36 Ŋ.B., yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ duromɔ be krɛdɛɛ kɛha Yudafoi lɛ ba naagbee lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ gbala ejwɛŋmɔ kɛtee Jeŋmajiaŋbii foolɔi ni jeee Israelbii lɛ anɔ, “ni ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛi lɛ.” (Bɔfoi 15:​14-18) Petro kɛ “samfei” lɛ kroko tsu nii yɛ be mli ni atsu lɛ kɛtee Roma asraafoi-oha-atsɛ Kornelio, mɔ ni sumɔɔ Yudafoi lɛ asane lɛ ŋɔɔ lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ Jeŋmajiaŋbii nɛɛ ekpɛlɛ odase ni aye ni kɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Mesia ni ewo ehiɛ nyam lɛ he lɛ nɔ, ejaakɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ba amɛnɔ ni amɛbɔi lilɛii sɔrɔtoi awiemɔ. Nyɔŋmɔ kɛ mɔbɔnalɛ eje shishi etsɔ Yesu Kristo, “Nyɔŋmɔ Toobi lɛ ni woɔ je lɛ he esha kɛyaa lɛ” nɔ ekɛ ‘tsuitsakemɔ eha jeŋmaji lɛ hu, koni akɛhere amɛyiwala.’ (Bɔfoi 11:​18; Yohane 1:29) Yehowa ekpɛlɛ amɛhu amɛnɔ ekɛ amɛ eba emumɔŋ maŋ lɛ mli yɛ amɛhe nɔ ni amɛjɔɔ amɛha lɛ yɛ amɛtsuii amli lɛ hewɔ. Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ma enɛ nɔ mi. No hewɔ lɛ Yudafoi ni amɛtsɔmɔ Kristofoi ni fata Petro he kɛtee lɛ bɛ nɔ ni amɛbaadamɔ nɔ amɛte shi amɛwo famɔ ni Petro kɛha akɛ “abaptisi amɛ yɛ Yesu Kristo gbɛi amli” lɛ. Enɛ je “jeŋmaji lɛ atsakemɔ” lɛ shishi. (Bɔfoi 10:​1-48; 15:⁠3) Kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ ehe ebahia ni mɛi fɛɛ ni sumɔɔ akɛ amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ, Yudanyo jio, Jeŋmaŋnyo jio, amɛjɔɔ amɛhe nɔ yɛ amɛtsuii amli amɛha Yehowa. Ni yɛ nu mli baptisimɔ he lɛ, amɛkɛ amɛhe haa akɛ amɛbaafee nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha amɛ lɛ, ni amɛkɛkase Yesu.

18. Mɛɛ sanebimɔi teɔ shi agbɛnɛ ni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mIi?

18 Shi te henɔjɔɔmɔ, ni nu mli baptisimɔ feɔ he okadi lɛ he hiaa ha tɛŋŋ? Te enɛ kɔɔ yiwalaheremɔ he ehaa tɛŋŋ, titri lɛ yɛ Nyɔŋmɔ mIifu gbi lɛ ni ka wɔhiɛ nɔŋŋ lɛ hewɔ? Ani esa akɛ abaptisi mɛi ni jeee Nyɔŋmɔ mumɔŋ maŋ lɛ mIibii, shi amɛhiɛ ka nɔ akɛ amɛaahi shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ lɛ?c

[Shishigbɛ niŋmai]

a Klɛŋklɛŋ be ni wiemɔ “Ajɔɔ nɔ” je kpo yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli ji nɔ ni anaa yɛ 1 Mose 5:​18-20 yɛ gbɛi ni ji “Henok” mli lɛ, ejaakɛ gbɛi lɛ shishi ji “Ajɔɔ nɔ.” Aspɛliɔ nɛkɛ gbɛi nɛɛ Hha nokhʹ yɛ Hebri ŋmalɛi lɛ amli ni etamɔ Hebri Wiemɔ Hanukah ni eshishi ji “Nɔjɔɔmɔ.” Yɛ Yohane 10:22 lɛ, atsi “nɔjɔɔmɔ niyenii” loo “sɔlemɔtsu naa gbelemɔ kaimɔ gbijurɔ” ni Yesu tee shishi lɛ ta. (Rotherham; Authorized Version) Kɛbashi ŋmɛnɛ Yudafoi lɛ tsɛɔ nɛkɛ gbijurɔ nɛɛ akɛ Hanukah ni eshishi ji “Nɔjɔɔmɔ” taakɛ anaa yɛ bɔ ni aatsɔɔ Yohane 10:22 shishi kɛba Hebri mli lɛ.

b Niŋmaa ko bɛ ni tsɔɔ akɛ akusɛɛ abaptisi nɛkɛ Yesu mra be mli kaselɔi nɛɛ ekoŋŋ akɛfee amɛhe ni amɛkɛhaa lɛ he okadi dani afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie amɛnɔ yɛ Pentekoste. Eka shi faŋŋ akɛ mra be mli baptisimɔ ni ji amɛtsuitsakemɔ nɔ lɛ yɛ be mli ni amɛyɔɔ Mla lɛ shishi lɛ kɔɔ enɛ he, ejaakɛ amɛfee enɛ amɛkɛkase Yesu akɛni afee Yohane Baptisimɔ lɛ yɛ Mesia lɛ puemɔ lɛ hewɔ koni akɛsaa amɛ kɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ yɛ ebaa lɛ hewɔ.

c Ajie kɛjɛ February 15, 1982 Buu-Mɔɔ lɛ mli

Ani Obaanyɛ Oha Nɛkɛ Sanebimɔi Nɛɛ Ahetoo Tamɔ Emlitii?

□ Namɛi feɔ “maŋ krɔŋkrɔŋ” loo “maŋ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ” ni atsi ta yɛ 1 Petro 2:9 lɛ?

□ Mɛɛ gbɛ nɔ blema Israelbii lɛ tsɔ amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ?

□ Beni abaptisi Yesu lɛ, no mli lɛ ani eejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ?

□ Samariabii kɛ Jeŋmajiaŋbii ni heɔ yeɔ lɛ anu mli baptisimɔ lɛ feɔ mɛni he okadi?

□ Mɛni esa akɛ mɛi ni jeee Yudafoi ni amɛfoko ketia lɛ afee dani amɛbatsɔmɔ Yesu nanemaahei asɛɛnyiɛlɔi?

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]

“Maŋ” hee ko ba shihilɛ mli yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ yɛ afi 33 Ŋ.B.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Blema Israelbii lɛ jɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje