‘Naa! Yehowa Ba Kɛ Ekrɔŋkrɔŋbii Akpei Nyɔŋmanyɔŋmai Abɔ’
“Naa, Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ miiba kɛ ekrɔŋkrɔŋbii akpei nyɔŋmanyɔŋmai abɔ, ni ebakojo mɛi fɛɛ, ni eeekã nɔshafeelɔi Iɛ yɛ amɛnishai anitsumɔi fɛɛ ni amɛtsu Iɛ kɛ wiemɔi waawai fɛɛ ni eshafeelɔi Nyɔŋmɔ kwalɔi ewie yɛ ehe lɛ hewɔ.”—Yuda 14, 15.
1. Akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Kojolɔ lɛ, te esa akɛ asusu Yehowa he ahe tɛŋŋ?
1 YEHOWA, Jeŋ Muu Fɛɛ Kojolɔ lɛ sa bulɛ. (Yesaia 33:22) Shi kɛlɛ, mɛi pii ejieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ lɛ. Nɔshafeelɔi henɔwolɔi nɛɛ ateŋ mɛikomɛi ji “nɔshafeelɔi” aloo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ ni kaselɔ Yuda ŋma yɛ amɛhe yɛ ewolo ni jɛ mumɔŋ lɛ mli lɛ. Shi kɛlɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aku ehiɛ ashwie Nyɔŋmɔ nɔ kɛkɛ, ejaakɛ ŋwanejee ko bɛ ‘ba ni Yehowa aaaba ni ebakojo mɛi fɛɛ ni ekã nɔshafeelɔi loo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ’ lɛ he.—Yuda 14, 15; Hiob 9:1-4.
2. (a) Yuda wolo lɛ ni wɔsusu he Iɛ egbala wɔjwɛŋmɔ kɛba mɛɛ saji otii anɔ? (b) Mɛni lolo esa akɛ Yuda ŋaawoo Iɛ afee kɛha wɔ?
2 Yuda wolo lɛ ni wɔtsɔ hiɛ wɔsusu he lɛ ma bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔte shi wɔwo apasa tsɔɔlɔi kɛ mɛi ni buleɔ heloo lɛ, ni agbɛnɛ wɔbo Ŋmalɛ mli kɔkɔbɔɔi atoi ni wɔkɛ bulɛ aha gbɛjianɔ ni ajɛ ŋwɛi ato lɛ. (Yuda 1-10) Agbɛnɛ eba akɛ Yuda ŋaawoo ni ekɛhaa lolo lɛ aaaha bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha Jeŋ Muu Fɛɛ Kojolɔ lɛ aya hiɛ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ edasefoi lɛ ateŋ ni wɔkpa naanɔ wala gbɛ.
‘Kpoo Ha Amɛ!’
3. Kain ye mɛni he fɔ?
3 Yuda ŋma yɛ “nɔshafeelɔi” aloo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ ni te shi wo Yehowa lɛ ahe akɛ:
“Kpoo ha amɛ! Ejaakɛ amɛkɔ Kain gbɛ lɛ, ni Bileam shishiumɔ he nyɔmɔwoo lɛ mli amɛkɛ amɛhe eyawo, ni Kora atuatsemɔ lɛ mli amɛhiɛ ekpata yɛ.” (Yuda 11)
Yɛ kɛɛmɔ ni ekɛɛ akɛ “kpoo ha amɛ” lɛ, belɛ Yuda miitsɔɔ akɛ amanehulu baaba “nɔshafeelɔi” aloo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ ni amɛju shi amɛbabote Nyɔŋmɔ webii asafo lɛ mli lɛ anɔ. (Okɛto Luka 11:42-47, 52 he.) Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ “ekɔ Kain gbɛ lɛ.” Yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛ Habel kɛ kooloo kɛ lá ni ekɛsha afɔle lɛ nɔ lɛ, akpoo Kain afɔleshaa ni lá bɛ mli ni jeee su loo mumɔ kpakpa ekɛfee lɛ. Kain bɛ hemɔkɛyeli ni ekɛ bulɛ haaa anunyam loo woo ni Nyɔŋmɔ kɛha Habel lɛ. Yɛ hetsɛ kɛ nyɛɛ hewɔ lɛ Kain ku ehiɛ eshwie ŋwɛi kɔkɔbɔɔ nɔ ni egbe enyɛmi lɛ.—1 Mose 4:2-8; Hebribii 11:4; 1 Yohane 3:12.
4. (a) Mɛni ji “Kain gbɛ lɛ”? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ okwɛ ‘Kain gbɛ’ lɛ?
4 Klɛŋklɛŋ lɛ, Kain ebuuu Yehowa, ni atsɛ egbɛ ni bulɛ bɛ mli lɛ akɛ “Kain gbɛ.” Taakɛ bɔ ni eshitee kɛ woo nifeemɔ kɛ jwɛŋmɔ fɔŋ lɛ ejaaa kwraa ha lɛ, nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ eji yɛ mɔ fɛɛ mɔ ni aaakɛɛ akɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome shi ebɔɔ mɔdɛŋ ni ekɛ Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ afee naajiemɔ kɛha ahoshwibɔɔ lɛ gbɛfaŋ. Mɔ fɛɛ mɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsɔɔ Kain “gbɛ” lɛ nɔ. Gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji ‘gbɔmɔ gbelɔi’ ejaakɛ amɛtamɔ Kain ni nyɛ enyɛmi ni egbe lɛ lɛ, ejaakɛ amɛnyɛɛ̃ɔ Kristofoi anɔkwafoi ni Yehowa ewo amɛhiɛ nyam yɛ E-sɔɔmɔ mli lɛ. (1 Yohane 3:15) Nyɔŋmɔ lomɔ Kain ni akpata eseshibii ahiɛ yɛ Nu Afua lɛ mli. Nakai nɔŋŋ ebaaji “kpoo” aha mɛi ni diɔ ‘Kain gbɛ’ lɛ sɛɛ lɛ, ejaakɛ esaaa Yehowa hiɛ ni ekɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli.
5. (a) Mɛɛ gbɛ Bileam tsɔ nɔ? (b) Namɛi ‘sha foi kɛbote Bileam tɔmɔ gbɛ lɛ nɔ’ yɛ Yuda gbii lɛ amli? (d) Mɛni baaba mɔ fɛɛ mɔ ni amrɔ nɛɛ etaoɔ akɛ efite Yehowa webii lɛ kɛtsɔ apasa tsɔɔmɔ kɛ akɔnɔi ni tamɔ kooloi anifeemɔ ni akɛhe aaawo mli lɛ nɔ?
5 Mɛi ni leee Nyɔŋmɔ ni buleɔ heloo lɛ hu shaa foi amɛkɛ amɛhe yawoɔ “Bileam shishiumɔ he nyɔmɔwoo lɛ mli.” Akɛni ekpɛlɛ Moab Maŋtsɛ Balak nyɔmɔwoo lɛ nɔ hewɔ lɛ, Bileam bɔ mɔdɛŋ ni elomɔ Israelbii lɛ shii etɛ, shi Yehowa tsɔɔ loomɔ lɛ efeɔ lɛ jɔɔmɔ yɛ be fɛɛ mli. No hewɔ lɛ, hiɛjoolɔ Bileam wo Balak ŋaa akɛ kɛ abaanyɛ alaka Israel ni ekɛ ehe awo apasa jamɔ kɛ kooloi akɔnɔi amli lɛ, Nyɔŋmɔ baalomɔ Lɛ diɛŋtsɛ ewebii. Anyiɛ nɛkɛ ŋaawoo fɔŋ nɛɛ sɛɛ, ni yɛ Israelbii lɛ ahoshwibɔɔ hewɔ lɛ, haomɔ ni Nyɔŋmɔ tsu kɛba amɛnɔ lɛ gbe amɛteŋ mɛi 24,000. (4 Mose 22:1–25:9; Kpojiemɔ 2:14) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Bileam diɛŋtsɛ gbo yɛ mɛi ni ebɔ mɔdɛŋ ni elomɔ amɛ lɛ dɛŋ. (4 Mose 31:8) Nakai nɔŋŋ hu oshara baaba mɛi fɛɛ ni kɛɔ akɛ amɛji Yehowa Odasefoi, shi amɛji hiɛjoolɔi ni amɛtaoɔ ni amɛfite Yehowa webii kɛtsɔ apasa tsɔɔmɔi kɛ agbɛnɛ amɛhe ni amɛkɛ aaawo akɔnɔi komɛi ni tamɔ kooloi anifeemɔ mli lɛ anɔ. Ana enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ bei amli, ni Yehowa odasefoi anɔkwafoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ!
6, 7. Levinyo Kora ye mɛni he fɔ? (b) Mɛni ba Kora kɛ mɛi ni yafata ehe lɛ anɔ? (d) Te esa akɛ wɔsusu “atuatsemɔ wiemɔi” ahe wɔha tɛŋŋ?
6 Kɔkɔbɔɔ nɔkwɛmɔ nɔ kroko ni Yuda tsi ta ji Levinyo Kora ni je “atuatsemɔ wiemɔi” ashishi lɛ nɔ lɛ. Akɛni hiɛnyam taomɔ tsirɛ lɛ hewɔ lɛ emale efolɔ Mose naa akɛ ekɛ pɛsɛmkunya eto gbɛjianɔ koni lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi Aaron abatsɔ osɔfonukpa, ni efolɔ Aaron naa akɛ eshɔ osɔfonukpayeli gbɛhe lɛ he hiɛnyam lɛ eha lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ eweku lɛ. Kora ebuuu anunyam kɛ woo ni Nyɔŋmɔ kɛha Aaron kɛ ebihii lɛ, shi moŋ etse atua eshi mɛi ni Nyɔŋmɔ ehala amɛ lɛ.
7 Eyɛ mli akɛ ahere Kora kɛ Rubenbii lɛ ateŋ mɛi komɛi ni yafata ehe lɛ ayiwala kɛjɛ Mizraim moŋ, shi amɛshɛɛɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi moŋ, shikpɔŋ lɛ gbele edaaŋ ni emi amɛteŋ mɛi komɛi hiɛkalɔi, ni mɛi krokomɛi hu la jɛ Yehowa ŋɔɔ basha amɛ butuu kɛbote gbele mli. No sɛɛ lɛ Israelbii 14,700 ni wie huhuuhu amɛshi nɛkɛ kojomɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ nɛɛ gboi yɛ gbelehela ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ hewɔ. (4 Mose, yitso 16) Bɔ ni Nyɔŋmɔ kojomɔ ni ekɛshi atuatselɔi “nɔshafeelɔi” aloo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ nɛɛ ba oya ha hewɔ lɛ eha Yuda kɛɛ akɛ “amɛhiɛ ekpata.” Etamɔ nɔ ni eba momo po! Kwɛ bɔ ni esa akɛ enɛɛmɛi fɛɛ ahɛle wɔ shi ni wɔkwa “atuatsemɔ wiemɔi”!
8. Kain, Bileam kɛ Kora kɔkɔbɔɔ nɔkwɛmɔ nii Iɛ tsɔɔ mɛni ŋmɛnɛ?
8 Hɛɛ, amanehulu baaba mɔ fɛɛ mɔ ni tiuɔ atuatsemɔ gbɛ eshiɔ Yehowa kɛ esafo lɛ gbɛjianɔtoo lɛ anɔ. Yuda tsɔɔ akɛ eji “kpoo” kɛha mɛi ni bɛ suɔmɔ kɛ hemɔkɛyeli (taakɛ Kain fee lɛ) , mɛi (ni tamɔ Bileam) ni miiye oyai ni amɛna nyɔmɔwoo kɛjɛ tsɔɔmɔ ni haa jeŋba shara shwereɔ Iɛ mli, kɛ mɛi (tamɔ Kora) ni amɛbuuu mɛi ni ajɛ ŋwɛi akɛ hegbɛ eha amɛ lɛ. Eji anɔkwale akɛ Yuda wiemɔi lɛ kɛ kɔkɔbɔɔ ni mliwa haa mɔ fɛɛ mɔ ni baakɛɛ akɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome shi kɛlɛ ewieɔ eshiɔ aloo ebuuu Nyɔŋmɔ teokrase gbɛjianɔtoo lɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ.
Kɔkɔbɔɔi Ni Akɛtoɔ He
9. Apasa tsɔɔlɔi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ni akɛ amɛ to “tɛsaai ni yɔɔ nui ashishi” lɛ ahe lɛ tsɔɔ mɛni?
9 Yɛ be mli ni eyaa nɔ ekɛ kɔkɔbɔɔ lɛ haa lɛ, Yuda wie enɛ ekɛto he akɛ:
“Mɛnɛɛmɛi ji tɛsaai ni etee yɛ nui ashishi yɛ nyɛsuɔmɔ niyenii lɛ ashishi yɛ be mli ni amɛkɛnyɛ yeɔ nii lɛ, tookwɛlɔi ni lɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ni amɛsheee gbeyei; atatui ni nu bɛ amɛ mli ni kɔɔyɔɔi tswaa amɛ kɛjɛɔ biɛ kɛyaa biɛ; nikpamɔ be mli tsei ni wooo yibii, ni egboi shii enyɔ, ni afamɔ amɛ kɛ amɛshishifai; ŋshɔkei wuji ni yɔɔ hamahama ni fɛ̃ɔ amɔ diɛntsɛ amɛhiɛgbejianii amɛshwieɔ; ŋulamii ni bɛ gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ, ni asaa duŋkpii lɛ ato amɛ kɛmiiya naanɔ.” (Yuda 12, 13, NW)
Nɔ ni fata he lɛ, apasa tsɔɔlɔi lɛ tamɔ “tɛsaai ni etee yɛ nui ashishi.” Nakai gbɔmɛi lɛ kwaa amɛfeɔ amɛhe mɛi ni sumɔɔ heyelilɔi lɛ, no hewɔ lɛ amɛtamɔ tɛsaai ni naa ba ni yɔɔ nui ashishi ni baanyɛ atsu loo egbe mɛi ni wuɔ faa aloo amɛjwara lɛji. Kɛ Yehowa Odasefoi wuuu ‘hemɔkɛyeli he ta lɛ waa’ lɛ, belɛ nɛkɛ tsɔɔlɔi shishiulɔi nɛɛ baanyɛ alaka aŋkroaŋkroi lɛ ni ‘amɛhemɔkɛyeli lɛ ayasha shi.’—1 Timoteo 1:19.
10. (a) Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ “asuɔmɔ niyenii” lɛ baanyɛ afee mɛni, ni mɛɛ jwɛŋmɔ “nɔshafeelɔi” lɛ kɛtee shishi? (b) Mɛni esa akɛ akwa yɛ hiɛtserɛjiemɔi ni yaa nɔ yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ Iɛ shishi?
10 Nakai “nɔshafeelɔi” loo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ fɔɔ Kristofoi lɛ “asuɔmɔ niyenii” lɛ ashishi yaa. Ekolɛ nɛkɛ be nɛɛ baanyɛ afee okpɔlɔŋmɛɛ ko ni Kristofoi ni amɛshwere yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ fɔɔ nine amɛtsɛɔ amɛnanemɛi heyelilɔi ni bɛ nɔ ko tsɔ lɛ kɛbaa shishi. Shi mɛi ni baasumɔ ni amɛbule heloo lɛ baa shishi kɛ jwɛŋmɔ fɔŋ. (Okɛto 2 Petro 2:13 he.) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, mɛi komɛi yɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛha hiɛtserɛjiemɔ be ni yaa nɔ yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ afee ye ni amɛkɛyeɔ ni amɛkɛnuɔ nii kɛtekeɔ nɔ, ni amɛtswaa je lɛŋ lalai kɛ emli joo hu. Kristofoi odasefoi anɔkwafoi akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkaŋmɛ gbɛ ni enɛ miiya nɔ yɛ amɛhiɛtserɛjiemɔi ashishi.
11. (a) Mɛɛ tookwɛlɔi nɛkɛ apasa tsɔɔlɔi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ji? (b) Mɛɛ su esa akɛ anɔkwale Kristofoi ajie lɛ kpo yɛ nɛkɛ apasa tsɔɔlɔi nɛɛ ahe ŋmɛnɛ?
11 Nɛkɛ apasa tsɔɔlɔi ni leee Nyɔŋmɔ nɛɛ hu tamɔ tookwɛlɔi ni kɛ tooi lɛ ahetsɔi haa amɛhe ni amɛkɛ tooi lɛ shaa afɔle koni amɛkɛsaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ni amɛkɛlɛ amɛhe. Amɛnyiɛ mɛi ni fiii shi shiŋŋ lɛ ahiɛ kɛbote gbɛduu mli ni amɛkɛ mumɔŋ niyenii kpakpai elɛɛɛ amɛ. (Okɛto Ezekiel 34:7-10 he.) Kwɛ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ Kristofoi anɔkwafoi aaakpoo jwɛŋmɔ ni nɛkɛ apasa tsɔɔlɔi nɛɛ hiɛ ŋmɛnɛ lɛ!
12. Apasa tsɔɔlɔi ni hi shi yɛ Yuda gbii lɛ amli lɛ tamɔ atatui ni nu bɛ mli ni kɔɔyɔɔ tswaa amɛ kɛyaa kɛbaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Apasa tsɔɔlɔi ni yɔɔ Yuda gbii lɛ amli lɛ hu tamɔ atatui ni lakaa mɔ ni haa mɛi susuɔ akɛ nu ni ataoɔ babaoo lɛ baanɛ, shi nu ko kwraa bɛ mli ni kɔɔyɔɔ tswaa amɛ kɛyaa kɛbaa kɛkɛ. Apasa kɔɔyɔɔi ji nɔ ni tswaa nɛkɛ hii nɛɛ kɛyaa kɛbaa, ni akɛni amɛtamɔ “atatui ni nu bɛ amɛmli” hewɔ lɛ amɛfee shwɛm yɛ mumɔŋ ni sɛɛnamɔ ko bɛ amɛhe. Ha Yehowa Odasefoi fɛɛ akwɛ jogbaŋŋ yɛ nɛkɛ apasa tsɔɔlɔi henɔwolɔi nɛɛ ahe.
13. Mɛni hewɔ apasa tsɔɔlɔi lɛ tamɔ tsei ni wooo yibii ni “egboi shii enyɔ” ni “afamɔ amɛ kɛ amɛshishifai?
13 Akɛni amɛbɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii lɛ eko hewɔ lɛ, nakai gbɔmɛi fɔji lɛ hu tamɔ tsei ni wooo yibii yɛ gbo be mli, yɛ nikpamɔ be lɛ naagbee. Amɛtamɔ tsei “ni egboi shii enyɔ,” aloo “amɛgboi kwraa.” (Today’s English Version) Nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ “eju shi” amɛbabote asafo lɛ mli kɛtsɔ kwa ni amɛkwaa amɛfeɔ amɛhe mɛi ni hiɛ ka yɛ mumɔŋ lɛ nɔ, akɛni atsɔ hiɛ abaptisi amɛ yɛ nu mli hewɔ. Shi akɛni amɛwooo yibii ko ni amɛkɛaawo Nyɔŋmɔ hiɛnyam hewɔ lɛ, esa akɛ atsu amɛhe nii tamɔ afeɔ tsei ni wooo yibii yɛ blema Palestina lɛ. Afamɔɔ enɛɛmɛi kɛ amɛshishifai ni akpataa amɛhiɛ bɔni afee ni akawo tsei ayibii ahe too ko yɛ he. Akɛni “afamɔɔ amɛ kɛ amɛshishifai” hewɔ lɛ etsɔɔ faŋŋ akɛ hiɛkpatamɔ ji nɔ ni mɛɔ nakai tsɔɔlɔi ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ ni tsakeee amɛtsui lɛ.
14. Nɛkɛ apasa tsɔɔlɔi nɛɛ tamɔ “ŋshɔkei wuji ni yɔɔ hamahama’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Akɛni nakai apasa tsɔɔlɔi lɛ bɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hewɔ lɛ, amɛtamɔ “ŋshɔkei wuji ni yɔɔ hamahama” hu. Amɛtamɔ ŋshɔkei ni feɔ hoo ni fɛ̃ɔ ŋmɔtɔ kɛ jwɛi amɛshwieɔ. Kɛ akɛaato he lɛ, nakai gbɔmɛi ni tamɔ kooloi ni amɛfee hamahama lɛ feɔ hoo yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ jajemɔ mli, shi amɛnifeemɔi etsɔɔ akɛ amɛsheee Nyɔŋmɔ gbeyei ni amɛtsɔɔmɔi lɛ jieɔ amɛ kpo akɛ nɔfɔŋfeelɔi mujiatsɛmɛi ni esa akɛ amɛhiɛ agboi.—Yesaia 57:20, 21.
15. Apasa tsɔɔlɔi lɛ tamɔ mɛɛ ŋulamii nɛkɛ, ni mɛni asaa ato amɛ?
15 Akɛni nakai apasa tsɔɔlɔi lɛ enyiɛɛɛ trɔmɔɔ yɛ jalɛ gbɛ lɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛtamɔ “ŋulamii gbɛdulɔi.” (Authorised Version) Anyɛŋ atsɔ ŋulamii nɛɛ anɔ afa gbɛ akɛni amɛnyiɛ kɛkɛ ni aleee he ni amɛyaa lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ anyɛŋ akɛ he afɔ nɛkɛ hemɔkɛyeli kwalɔi nɛɛ anɔ kɛha mumɔŋ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa akɛni amɛtamɔ “ŋulamii ni bɛ gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ” lɛ hewɔ. Nɔ ni Nyɔŋmɔ ‘kɛto eha’ nakai apasa kanei lɛ ji “duŋ kpii” kɛmiiya naanɔ, ni enɛ tsɔɔ amɛ naanɔ hiɛkpatamɔ. Lɛlɛŋ yiŋtooi babaoo yɛ ni nomɛi ahewɔ ni esa akɛ Yehowa Odasefoi Kristofoi anɔkwafoi lɛ akpoo apasa tsɔɔlɔi nɛɛ kɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ kwraa lɛ.
Yehowa Tsuɔ Kojomɔ He Nii
16. Namɔ ji Henok, ni egba yɛ mɛni he?
16 Bɔni afee ni ekɛye odase akɛ Yehowa feɔ nii eshiɔ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ, Yuda kɛɛ:
“Mɛnɛɛmɛi ahewɔ ni Henok ni ji mɔ kpawo kɛjɛ Adam nɔ lɛ gba yɛ akɛ: ‘Naa, Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ miiba kɛ ekrɔŋkrɔŋbii akpei nyɔŋmanyɔŋmai abɔ, ni ebakojo mɛi fɛɛ, ni eeekã nɔshafeelɔi lɛ yɛ amɛnishai anitsumɔi fɛɛ ni amɛtsu lɛ kɛ wiemɔi waawai fɛɛ ni eshafeelɔi Nyɔŋmɔ kwalɔi ewie yɛ ehe lɛ hewɔ.” (Yuda 14, 15)
Kɛ akane kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, Adam nɔ lɛ, Henok ji “mɔ kpawo.” Mɛi ni yɔɔ teŋ ji Set, Enosh, Kenan, Mahalalel kɛ Yared. (1 Mose 5:3-18) ‘Henok kɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ,’ enyiɛ gbɛ ni kɛ anɔkwale ni Yehowa ejie lɛ kpo lɛ kpaa gbee lɛ nɔ. (1 Mose 5:24-, Hebribii 11:5) Mumɔŋ kpɔtɔmɔ ji nɔ ni ebɔle Henok he, shi ekɛ ekaa sɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ.
17. Te fee tɛŋŋ ni Yuda le Henok gbalɛ lɛ?
17 Atsɔɔɔ bɔ ni fee ni Yuda nu Henok gbalɛ lɛ. Ejeee kpo yɛ ŋmalɛ ni jɛ mumɔŋ ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ mli. Ekolɛ Yesu tsɛ Henok gbalɛ lɛ sɛɛ yɛ eshiɛmɔ mli ni naabu nɔ kɛkɛ atsɔ akɛha. Shi odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Yuda tsɛ wiemɔi ni tamɔ nakai ni anaa yɛ Henok wolo ni fataaa Ŋmalɛi lɛ ahe lɛ mli. Akɛni Yuda ŋma yɛ mumɔ lɛ tsirɛmɔ shishi hewɔ lɛ, Henok gbalɛ lɛ ni ekɛfata ewolo lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ nakai wiemɔi lɛ ji anɔkwale.
18. (a) Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Henok hu gba yɛ apasa tsɔɔlɔi ni hi shi yɛ Yuda gbii lɛ mli lɛ ahe? (b) Taakɛ Henok gbalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, Jeŋ Muu Fɛɛ kojolɔ Iɛ kɛ mɛi ni ebuuu lɛ lɛ baaye yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
18 Henok hu “gba yɛ [apasa tsɔɔlɔi ni hi shi yɛ Yuda gbii lɛ amli]” lɛ ahe ni eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni egba efɔ shi ni kɔɔ mra be mli efɔŋfeelɔi lɛ ahe lɛ hu kɔɔ amɛhe. Yehowa, Jeŋ Muu Fɛɛ Kojolɔ ni nɔshafeelɔi loo mɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ebuuu lɛ lɛ kɛ fɔbuu kojomɔ baaba amɛnɔ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, Yehowa kɛ “ekrɔŋkrɔŋbii akpei nyɔŋmanyɔŋmai abɔ,” aloo “akpei nyɔŋmanyɔŋma toi akpei nyɔŋma,” ni ji ŋwɛibɔfoi ni ji jalɔi babaoo ni tamɔ nakai baaba. (Okɛto 5 Mose 33:2; Daniel 7:9, 10 he.) Mɔ titri ni yɔɔ nakai “krɔŋkrɔŋbii akpei nyɔŋmanyɔŋmai abɔ” lɛ ateŋ ji Mesia lɛ, mɔ ni Yehowa baatsɔ enɔ aba ni ebakojo lɛ.—Luka 1:35; Yohane 5:27; Bɔfoi lɛ Asaji 17:30, 31.
19. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “nɔshafeelɔi” lɛ wieɔ “wiemɔi waawai” amɛshiɔ Yehowa tamɔ mɛi fɔji lɛ fee yɛ Henok gbii lɛ amli lɛ? (b) Mɛni baaba mɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei ni amɛbuleɔ heloo lɛ anɔ kɛ̃? (d) No hewɔ lɛ te esa akɛ Yehowa Odasefoi akudɔ amɛhe amɛha tɛŋŋ?
19 Yehowa ŋmɛ nakai nɔshafeelɔi loo mɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ be babaoo ni amɛkɛna hegbɛ amɛjie bɔ ni amɛyeɔ fɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ, tamɔ kɛtsɔ amɛ “jeŋba shara” su lɛ nɔ nɛkɛ. Amɛtsɔ amɛnifɔjianii lɛ kɛ amɛwiemɔi lɛ anɔ amɛha Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ni amɛbɛ lɛ je kpo faŋŋ ni adamɔ enɛ nɔ akojo amɛ akɛ amɛyeɔ fɔ, mɛi ni Nyɔŋmɔ ‘baakã amɛ.’ Taakɛ bɔ ni mɛi fɔji ni hi shi yɛ Henok gbii lɛ amli lɛ wie “wiemɔi waawai” amɛshi Nyɔŋmɔ lɛ, nakai nɔŋŋ hu “nɔshafeelɔi” ni amɛbuuu onukpayeli kɛ hegbɛ lɛ wieɔ wiemɔi amɛshiɔ mɛi ni Yehowa ewo amɛhiɛ nyam hu lɛ. (Yuda 8-10) No hewɔ amɛwie wiemɔi “waawai” amɛshi Yehowa ni abu amɛ fɔ. Nɔ ni kɛ Henok gbalɛ lɛ kpaa gbee lɛ, Nyɔŋmɔ kojo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ yɛ Noa gbii lɛ amli nu afua lɛ mli. No hewɔ lɛ, ŋwɛi kojomɔ ni akɛbaaba mɛi ni leee Nyɔŋmɔ ni amɛbuleɔ heloo lɛ hu nɔ lɛ baaba kɛ̃, ni Yehowa Odasefoi baanyɛ akpa gbɛ akɛ amɛbaana fɔbuu kojomɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ nɛkɛ gbii nɛɛ amli. Belɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔnifeemɔi kɛ wɔwiemɔi jogbaŋŋ bɔni afee ni wɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ ni wɔjo hiɛkpatamɔ naa foi.
Kwa Huhuuhu Wiemɔ Kɛ Naafuu Wiemɔi
20. Te esa akɛ Yehowa tsuji abu “mɛi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei” loo nɔshafeelɔi nɛɛ ahuhuuhu wiemɔi kɛ bɔ ni amɛkrɔɔ amɛhaa lɛ tɛŋŋ?
20 Be mli ni ewieɔ sui krokomɛi ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ ahe lɛ Yuda ŋma akɛ:
“Mɛnɛɛmɛi ji huhuuhu wielɔi kɛ krɔlɔi ni nɔ̃ esaaa amɛhiɛ, ni nyiɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi fɔji anaa, ni amɛnaabu wieɔ naafuu wiemɔi, ni amɛkwɛɔ gbɔmɛi ahiɛŋtsei anɔ yɛ sɛɛnamɔ hewɔ.” (Yuda 16)
Awoɔ Yehowa odasefoi Kristofoi lɛ aŋaa akɛ “nyɛfea nyɛnii fɛɛ ni huhuuhu wiemɔi kɛ ŋwanejee akahi mli.” (Filipibii 2:14, 15) Shi nakai “nɔshafeelɔi” ni leee Nyɔŋmɔ lɛ ji “huhuuhu wielɔi” tamɔ Israelbii lɛ ni wie huhuuhu amɛshi Mose kɛ Aaron ni yɛ naagbee lɛ amɛgboi yɛ ŋa lɛ nɔ yɛ huhuuhu ni amɛwie amɛshi Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ lɛ hewɔ. (4 Mose 14:1-38; 1 Korintobii 10:10) Gbɔmɛi ni feɔ amɛ nii tamɔ kooloi nɛɛ ji “krɔlɔi ni nɔ esaaa amɛhiɛ,” tamɔ bɔ ni je lɛŋ bii ni ji ohiafoi lɛ wieɔ huhuuhu akɛni amɛjeee niiatsɛmɛi, kɛ ekrokomɛi lɛ hewɔ. Shi taakɛ anɔkwale Kristofoi ni hi shi yɛ Yuda gbii lɛ amli lɛ ji lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ amɛhe fɔɔ ŋwɛi nilee kɛ yelikɛbuamɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kɛhaa lɛ nɔ ni amɛtoɔ amɛtsui shi yɛ shihilɛ ni mli wawai ashishi. Ekaba akɛ wɔɔtamɔ huhuuhu wielɔi ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei ni hi shi yɛ Yuda gbii lɛ amli lɛ kɔkɔɔkɔ!
21. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “nɔshafeelɔi” lɛ nyiɛɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi anaa? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ nakai gbɔmɛi ni edu gbɛ lɛ ‘kwɛɔ mɛi ahiɛaŋ kɛhaa amɛ diɛŋtsɛ amɛpɛsɛmkunya sɛɛnamɔ’, ni mɛni hewɔ enɛ ejaaa Iɛ?
21 Nakai gbɔmɛi ni amɛdu gbɛ lɛ ‘nyiɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi anaa,’ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛbɔlɛnamɔ he akɔnɔi ji nɔ ni yeɔ amɛnɔ shi jeee Nyɔŋmɔ loo e-Bi lɛ kitai lɛ. (Okɛto Yakobo 4:1-3 he.) Yɛ be mli ni ‘amɛnaabu wieɔ naafuu wiemɔi,’ aloo ‘amɛpupuuɔ amɛhe’ (Jerusalem Bible) lɛ, amɛwoɔ aŋkroaŋkroi komɛi ahiɛ nyam yɛ apasa mli. (Okɛto Lala 140:11; Tito 1:10, 11; 2 Petro 2:18, 19 he.) Gbɔmɛi ni bɛ jeŋba nɛɛ ‘woɔ gbɔmɛi ahiɛ nyam yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsɛɛnamɔ hewɔ.’ Amɛtaoɔ ni amɛna niiatsɛmɛi ahiɛ duromɔ kɛ sɛɛfimɔ, mɛi ni amɛhe gbɛi lɛ, aloo mɛi krokomɛi, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaana heloo gbɛfaŋ loo miishɛjemɔ mli sɛɛnamɔi komɛi. Shi pɛsɛmkunya sane kwraa nɛ, ni enɛ shwilaa efɔŋfeelɔi nɛɛ ahiŋmɛi yɛ Yehowa hiɛ duromɔ ni esa akɛ amɛtao ni no moŋ ji nɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni sa lɛ he. No hewɔ lɛ, amɛbuuu Jeŋ Muu Fɛɛ Kojolɔ lɛ ni amɛbaa efɔbuu kojomɔ ni ji hiɛkpatamɔ shishi.
22. Yɛ heni wɔsusu he kɛshɛ nɛɛ hewɔ lɛ, mɛni ji nɔ ji ni Yuda kɛha ni he baaba sɛɛnamɔ aha wɔ ni mɛni fata enaagbee wiemɔi lɛ ahe?
22 Yuda kɛ sane lɛ ma shi yɛ enanemɛi heyelilɔi ni ewoɔ amɛ hewalɛ ni ‘amɛwuu hemɔkɛyeli he ta waa’ lɛ hewɔ. Egbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee Ŋmalɛ mli kɔkɔbɔɔi ni teɔ shi woɔ ahoshwibɔɔ, atuatsemɔ kɛ huhuuhu wiemɔ lɛ nɔ, ni eshiii yiŋkɔshikɔshifeemɔ ko yɛ ŋwɛi kojomɔ ni baaba lɛ he. Kwɛ bɔ ni be nɛɛ ji be mli pɛpɛɛpɛ ni esa akɛ Yehowa Odasefoi asusu nɛkɛ saji nɛɛ ahe! Taakɛ wɔbaana lɛ, Yuda naagbee wiemɔi, ni faikpamɔi ni jɛ tsuiŋ hu fata he lɛ hiɛ shishinumɔ kpele kɛha Yehowa jalɔi.a
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ September 1, 1982 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.
Ani obaanyɛ oha sanebimɔi nɛɛ ahetoo?
□ Mɛni ji “Kain gbɛ lɛ,” ni mɛni hewɔ esa akɛ Yehowa webii akwa enɛ?
□ Namɛi sha foi amɛbote “Bileam shishiumɔ he nyɔmɔwoo lɛ mli” lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpoo enɛ?
□ Mɛɛ kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔ nɔ wɔyɔɔ yɛ Levinyo Kora sane lɛ mli?
□ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “nɔshafeelɔi” loo mɛi ni leee Nyɔŋmɔ ni Yuda wieɔ amɛhe lɛ tamɔ tsei ni wooo yibii ni “egboi shii enyɔ” ni yɛ no hewɔ lɛ “afamɔɔ amɛ kɛ amɛshishifai”?
□ Mɛni Henok gba, ni esa akɛ ewiemɔi nɛɛ atsirɛ wɔ ni wɔfee mɛni?
□ Yɛ Yuda ŋaawoo lɛ hewɔ lɛ, mɛni ji su ni esa akɛ wɔna yɛ huhuuhu wiemɔ kɛ ‘gbɔmɛi ahiɛaŋkwɛmɔ kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔsɛɛnamɔ hewɔ’ lɛ he?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]
Hiɛkpatamɔ miimɛ tsɔɔlɔi ni amɛkwa hemɔkɛyeli lɛ ni amɛtsakeee amɛtsui taakɛ bɔ ni afamɔɔ tsei ni wooo yibii kɛ amɛshishifai lɛ