Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w84 6/1 bf. 13-24
  • Bulɔi, Nyɛholea Nyɛgbeei Anɔ!

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bulɔi, Nyɛholea Nyɛgbeei Anɔ!
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Bulɔi, Nyɛbolɔa!
  • Gbɛgbalɔi Sanekpakpajajelɔ
  • Gbɛgbamɔ Mli Jɔɔmɔi Ni Wɔɔtao
  • Aatao—Gbɛgbalɔi Awalɔi 5,000
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1997
  • Sanebimɔ He
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1993
  • Ekoŋŋ?—Aafɔ̃ Nine Aatsɛ Gbɛgbalɔi Awalɔi Ekoŋŋ
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1998
  • Gbɛgbamɔ—Wɔbe ni Wɔkɛtsuɔ Nii yɛ Nilee Mli!
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1999
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
w84 6/1 bf. 13-24

Bulɔi, Nyɛholea Nyɛgbeei Anɔ!

“Bo toi! Bo diɛŋtsɛ obulɔi lɛ ehole amɛgbeei anɔ.”​—YESAIA 52:​8, NW.

1, 2. (a) Mɛɛ sanebimɔ teɔ shi yɛ Yesaia 52:8 he? (b) Mɛɛ sane osɔfo ko jaje etsɔɔ?

1 Namɛi ji bulɔi ni atsi amɛ ta yɛ biɛ lɛ? Ani amɛji Kristendom jamɔi amli bulɔi? Ojogbaŋŋ, mɛni Kristendom osɔfoi lɛ kɛɔ ŋmɛnɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he? Nɔkwɛmɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔha nakai sanebimɔ lɛ hetoo.

2 “Osɔfo kɛ Nilelɔ” ni abuɔ lɛ waa ni yɔɔ University of Aberdeen, Scotland lɛ ha ale ŋkɔmɔ ni eye ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

“Yɛ afii nyɔŋma kɛ ekpaa [1963-78] ni eho nɛɛ amli lɛ, manyɛ makai shii enyɔ pɛ ni minu shiɛmɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he diɛŋtsɛ . . . Dioo ni afee nɛɛ feɔ mi naakpɛɛ ejaakɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ he nilelɔi kpɛlɛɔ nɔ yɛ jeŋ fɛɛ akɛ sane oti ni yɔɔ sanekpakpai lɛ kɛ Yesu tsɔɔmɔ lɛ mli ji Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ. . . . Mɛni hewɔ gbɔmɛi eshiɛɛɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ? Misusuɔ akɛ nakai sanebimɔ Iɛ hetoo ni mli ka shi faŋŋ ji, ‘ejaakɛ atsɔɔɔ wɔ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee nakai.’”

3. Yesaia 56:​10, 11 wiemɔi lɛ eba mli ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Eka shi faŋŋ akɛ, osɔfoi ni nyɛɛɛ ashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nuuu nɔ ni hɔ sanekpakpa lɛ diɛŋtsɛ mli lɛ shishi. Amɛboko Yesaia tsɛmɔ akɛ amɛhiɛ atsɛ̃ lɛ toi. Amɛnyɛɛɛ amɛshiɛ sanekpakpa ni kɔɔ nɔ ko ni hi jogbaŋŋ he lɛ, ejaakɛ nɔ ni amɛle pɛ ji je lɛŋ jamɔi amli hemɔkɛyeli kɛ kusum nifeemɔi lɛ. Amɛji ‘bulɔi shwilafoi,’ ni atsɔɔ bɔ ni amɛji lɛ jogbaŋŋ yɛ Yesaia 56:​10, 11.

4. (a) Esoro Yesaia 52:8 bulɔi lɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ osɔfoi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔda wɔ-Tsɔɔlɔ Kpele lɛ shi lɛ?

4 “Atsɔɔɔ wɔ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee nakai.” No ji nɔ ni “Osɔfo kɛ Nilelɔ” lɛ kɛɔ akɛ no hewɔ ni ashiɛɛɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Shi, miishɛɛ sane ko ji akɛ, bulɔi yɛ ni shiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ŋmɛnɛ, ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ enɛ kɛ yiŋtsɔmɔ kɛ anɔkwale, ejaakɛ átsɔɔ amɛ ni aka he aatsɔɔ amɛ lolo. Amɛji mɛi ni Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ wieɔ amɛhe beni eŋma akɛ: “Ejaakɛ Yehowa lɛ, kojomɔ Nyɔŋmɔ ni; ajɔɔ mɛi fɛɛ ni mɛɔ lɛ lɛ! . . . Shi akɛ otsɔɔlɔi lɛ eteeŋ dɔŋŋ, shi ohiŋmɛii aaana otsɔɔlɔi lɛ; ni otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: Gbɛ lɛ nɛ, nyɛnyiɛa nɔ! Ninejurɔgbɛ nyɛtsɔ jio, abɛkugbɛ nyɛtsɔ jio.”​—Yesaia 30:​18, 20, 21.

5. (a) Mɛɛ asafoŋ gbɛjianɔtoo Yehowa efee kɛha ewebii lɛ? (b) Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ Yesu kɛ ebɔfoi lɛ yɛ mɛɛ gbɛi anɔ, yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he?

5 Jeee Kristendom jamɔi sɔrɔtoi lɛ osɔfoi lɛ anikasemɔ hei lɛ amli atsɔɔ Yehowa Odasefoi nibii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he, shi moŋ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ kɛ daa otsi kpeei ni afeɔ yɛ amɛ Maŋtsɛyeli Asai anɔ lɛ amli. Átsɔse amɛ ni amɛshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ koni emɔ shi yɛ shia kɛ shia ni amɛkɛ mɛi ni sumɔɔ ni atsɔɔ amɛ nii, ni miisumɔ ni amɛkase Maŋtsɛyeli lɛ he nii lɛ akase Biblia lɛ. Nɛkɛ famɔ nɛɛ baa kɛjɛɔ Yehowa ŋɔɔ kɛtsɔɔ esafo lɛ ni ewieɔ he nɛkɛ lɛ nɔ: “Ni obii lɛ fɛɛ aaafee Yehowa kaselɔi, ni maha obii lɛ hejɔlɛ babaoo.” Yehowa Odasefoi le nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ nɔ ni ebaatsu he nii, ni ákɛ ekɛ jɔɔmɔi babaoo ni anyɛŋ atsi ta baaha adesai yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Taakɛ Yesu kɛ ebɔfoi lɛ fee lɛ, amɛsɔleɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba ni amɛkɛ ekãa shiɛɔ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ.​—Yesaia 54:​13; Mateo 4:​17; 6:​10; 10:7; 12:​21; 24:⁠14.

Bulɔi, Nyɛbolɔa!

6. (a) Namɛi feɔ bulɔ kuu lɛ ŋmɛnɛ, ni mɛɛ sɔɔmɔ amɛkɛhaa? (b) Mɛɛ kɔkɔ bulɔ lɛ bɔɔ bianɛ, ni mɛɛ dɛŋdade ekɛfeɔ?

6 Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ tsiɔ bulɔi ata yɛ ŋmalɛi babaoo mli. Yɛ blema bei amli lɛ amɛdamɔɔ shi koni amɛbu, ni amɛfee klalo akɛ amɛaabɔ kɔkɔ yɛ henyɛlɔ ko ni aaapue lɛ he. Amɛteŋ mɔ kome bɔ amaniɛ yɛ Yesaia 21:8 akɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa, jenamɔ nɛɛ fɛɛ lɛ, midamɔ buu he lɛ, ni nyɔɔŋnyɔɔŋ fɛɛ lɛ, midamɔ mibuu nɔ.” Ŋmɛnɛ bulɔ kuu ko, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni afɔ amɛ mu ni damɔ Nuŋtsɔ Yesu Kristo najiaŋ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ miitsu sɔɔmɔ ko ni tamɔ nɛkɛ. Nɛkɛ bulɔ nɛɛ kwɛɔ bɔ ni saji ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ haa Biblia gbalɛ baa mli ehaa lɛ, ni ebɔɔ “amanehulu babaoo . . . ni anako nɔ da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ” ni baa lɛ he kɔkɔ, ni eshiɛɔ “nɔ ko ni hi jogbaŋŋ he sanekpakpa.” Buu-Mɔɔ lɛ ni akalaa ekomekomei 10,200,000 eko fɛɛ eko ni aaafee yɛ jeŋ fɛɛ lɛ ji dɛŋdadei ni bulɔ lɛ kɛtsuɔ nii ni ekɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ ateŋ ekome.​—Mateo 24:​14, 21, 45-47; Yesaia 52:⁠7.

7. Namɛi tsuɔ nii kɛfiɔ “bulɔi” lɛ asɛɛ, ni mɛni hewɔ amɛ yelikɛbuamɔ he hiaa lɛ?

7 Anɔkwafoi babaoo yɛ ni fiɔ “tsulɔ” bulɔ kuu lɛ sɛɛ yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli. Ni taakɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ be mli ni ebɔɔ mɛi ni ba Kaimɔ lɛ yɛ 1983 lɛ he amaniɛ lɛ, “tsulɔ” ni afɔ lɛ mu lɛ mlibii ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ ayibɔ aaafee nɔ ni fe 9,000 pɛ. Yelikɛbuamɔ he miihia amɛ koni agbe shiɛmɔ nitsumɔ Iɛ naa jogbaŋŋ. Nɛkɛ yelikɛbuamɔ nɛɛ miiba! Hefatalɔi akpekpei abɔ miiho yuu kɛmiiba amɛmasɛi, ni mɛnɛɛmɛi hu holeɔ amɛgbeei anɔ kɛfataa “bulɔi” ni atsɔɔ mli yɛ Yesaia 52:8 lɛ ahe. Mɛnɛɛmɛi agbee kɛ “bulɔi” lɛ agbee feɔ ekome diɛŋtsɛ yɛ sanekpakpa lɛ jajemɔ mli.

8. (a) Mɛni akɔntaabuu tao ni yɔɔ bafai 16 kɛ 17 lɛ tsɔɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mlilɛɛmɔ he? (b) Te shihilɛ lɛ yɔɔ tɛŋŋ yɛ hei ni atsi Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ naa yɛ lɛ?

8 Gbelemɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ baafai 16 kɛ 17 lɛ ni obaana akɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, Yehowa miijɔɔ​—nɛkɛ bulɔi nɛɛ kɛ amɛhefatalɔi anɔkwafoi lɛ. Bɔ ni “amɛhole amɛgbeei anɔ” amɛha hewɔ lɛ, eha shiɛlɔi ayifalɛ lɛ miiya nɔ yɛ he fɛɛ he. Aakpa enɛ gbɛ bianɛ akɛni Kristo Yesu miiye nɔ yɛ e-Tsɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ hewɔ, ejaakɛ ani Yesaia 9:​5, 6 ewieee nɛkɛ yɛ “Hejɔlɛ Lumɔ” lɛ he: “Elumɔyeli lɛ shweremɔ kɛ hejɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ”? Taakɛ akɔntaabuu tao lɛ tsɔɔ lɛ, hei komɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayi fa babaoo, ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni atsi naa yɛ jɛmɛ lɛ mli wa. Odasefoi ni yɔɔ hei ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ Yehowa mumɔ lɛ yelikɛbuamɔ tsuɔ nɔ ni amɛbaanyɛ (Zakaria 4:⁠6) Nɔyeli lɛ mli onukpai ni teɔ shi woɔ amɛ kɛ akutsei sɔrɔtoi ni fiɔ shitee kɛ woo nɛɛ sɛɛ lɛ baaye la yi sɔ kpele beni amanehulu kpeteŋkpele lɛ aaafɛ lɛ.​—Okɛto Ezekiel 3:​17-19 he.

Gbɛgbalɔi Sanekpakpajajelɔ

9. (a) Kɛ aawie akɔntaabuu tao lɛ he lɛ, mɛni oyɔɔ kɛɛmɔ yɛ gbɛgbalɔi anɔyaa he? (b) Mɛɛ amaniɛbɔɔ ni yɔɔ miishɛɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe niji lɛ kɛmaje?

9 Je muu fɛɛ akɔntaabuu tao lɛ hu tsɔɔ gbɛgbalɔi anɔyaa yɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ yɛ 1983. Enɛ yɛ naakpɛɛ diɛŋtsɛ! Taakɛ akɔntaabuu lɛ ekomɛi ni ahala ni yɔɔ shishigbɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe niji ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ miinya yɛ yifalɛ ni kɛ amɛhe woɔ gbɛgbalɔi awamɔ, daa gbɛgbalɔi kɛ (he ni amɛhe hiaa yɛ lɛ) gbɛgbalɔi krɛdɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ hewɔ:

Barbados: Gbɛgbalɔi awalɔi yɛ 1981 April mli ji 292, 529 yɛ 1982 kɛ 740 yɛ 1983.

Belgium: Daa gbɛgbalɔi agbɛbimɔ woji tee hiɛ oha mlijaa 30 yɛ 1983.

Chile: Kɛ aja mli lɛ, gbɛgbalɔi awalɔi ayibɔ ji 987​—oha mlijaa 40 ni ji nɔyaa.

Ivory Coast: Daa gbɛgbalɔi ayifalɛ tee hiɛ oha mlijaa 15 fe nyɛsɛɛ afi lɛ.

Portugal: Nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ji April gbɛgbalɔi awalɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 3,064, oha mlijaa 140 fe nyɛsɛɛ afi lɛ.

Sweden: Daa gbɛgbalɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 796.

Thailand: Yɛ April lɛ, wɔshiɛlɔi ni ji 821 lɛ ateŋ oha mlijaa 23 kɛ amɛhe wo gbɛgbamɔ mli.

Venezuela: Mɛi fe 200 je daa gbɛgbamɔ nitsumɔ shishi yɛ 1983.

10. Mɛni tsɔɔ akɛ yiwaa nyɛŋ atsi bulɔi lɛ anaa?

10 Maji ni atsi Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ naa kwraa yɛ jɛmɛ lɛ hu bɔ shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi ayifalɛ hee he amaniɛ. Afrika maŋ ko ni yiwaa lɛ mli bawa yɛ jɛmɛ waa aaafee afii 15 ni eho nɛ lɛ ná daa gbɛgbalɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 616 kɛ gbɛgbalɔi awalɔi 207 yɛ 1983 sɔɔmɔ afi lɛ mli. Ni yɛ nakai shikpɔŋ wulu lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, yɛ maŋ ko ni awo nyɛmimɛi 75 tsuŋ yɛ jɛmɛ lɛ, shiɛlɔi ayifalɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tee hiɛ oha mlijaa 35 fe nyɛsɛɛ afi lɛ mlijaa, yɛ be mli ni April gbɛgbalɔi awalɔi ayibɔ shɛ oha mlijaa 151 fe nyɛsɛɛ yifalɛ lɛ. “Bulɔi” lɛ kɛ amɛhefatalɔi lɛ miima nɔ mi akɛ amɛbaahole amɛgbeei anɔ!

11. Gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa asafo lɛ, kɛ agbɛnɛ jeŋ fɛɛ shiɛmɔ lɛ hu yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Nɛkɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ kɛ ekãa nɛɛ fɛɛ miikanya Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ehãa anyɛɔ atsuɔ shikpɔŋkukuji babaoo mli nii, ni akɛ ŋmlɛtswaai pii shiɛɔ sanekpakpa lɛ. Yɛ 1983 mli lɛ, be ni akɛtsu jeŋ fɛɛ shiɛmɔ ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ yafee ŋmlɛtswaai 436,720,991, ni eji oha mlijaa 13.5 nɔyaa ni yɔɔ naakpɛɛ! Ajeɔ nikasemɔi babaoo shishi​—ni amɛteŋ mɛi pii lɛ kɛtsɔ gbɛgbalɔi awalɔi anɔ​—ni akɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ pii ba Nyɔŋmɔ asafo lɛ kɛ bɔɔ mli.

12. Mɛɛ sɛɛnamɔi diɛŋtsɛ ekɛbahaa mɔ ko?

12 Gbɛgbamɔ hu kɛ sɛɛnamɔi diɛŋtsɛ baa mɔ ko nɔ. Yɛ nyɔŋ ko ni shiɛlɔ​—ko fee gbɛgbalɔi awalɔ lɛ, eha ehe basa jogbaŋŋ ni enaa hu batse yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ ni ejajeɔ etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ mli! Ni miishɛɛ babaoo hu yɛ mli, yɛ mɛi krokomɛi ni akɛ amɛ bɔɔ yɛ sɔɔmɔ lɛ mli ni anaa bɔ ni akɛ woji tɛtrɛbii haa, afeɔ sɛɛsasaramɔi ni nikasemɔi hu faa lɛ hewɔ. Mɛi pii enya nɛkɛ nyɔji komɛi ni amɛfolɔɔ mli amɛkɛ amɛhe woɔ gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he waa ákɛ, ámɛto gbɛjianɔ bɔ ni sa koni amɛtsɔmɔ daa gbɛgbalɔi. Mɛi komɛi hu kɛ amɛhe woɔ gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ mli daa.

13. Mɛɛ hewalɛwoo wɔɔnyɛ wɔna kɛjɛ niiashikpamɔi enyɔ ni jɛ Pakistan lɛ mli?

13 Abɔɔ amaniɛ akɛ Muslim shikpɔŋ ni ji Pakistan mli nitsumɔ wa. Shi kɛlɛ amaniɛbɔɔ nɛɛ ba kɛjɛ nakai maŋ lɛ nɔ:

Nyɛminuu ko ni kɛ ehe ewo gbɛgbalɔi awamɔ lɛ mli daa yɛ nyɔji 30 ni eho lɛ mli lɛ jaje akɛ: “Etamɔ nɔ ni agbɛnɛ imdadi (Urdu wiemɔ kɛha wamɔ) ni ji gbɛgbalɔi awamɔ lɛ ekpɛtɛ mihe waa, ni minuɔ he akɛ kɛji akɛ gbi ko aaaba ni makɛɛ akɛ miikpa feemɔ lɛ ebaatɔ mi waa. Etsɔ̃ mishihilɛ lɛ fã kɛ nɔ ni mifeɔ daa gbi akɛ kɛ hoo lɛ, mikɛ ŋmlɛtswaa enyɔ aye mɛi krokomɛi odase.”

“Kɛ hoo lɛ ŋmlɛtswaai enyɔ” daa gbi yɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ mli​—no pɛ ji nɔ ni gbɛgbalɔi awamɔ taoɔ. Ani obaanyɛ ofee nakai? Ebaanyɛ eha ona hewalɛ babaoo kɛ miishɛɛ babaoo, taakɛ niiashikpamɔ kroko ni jɛ Pakistan nɛɛ tsɔɔ lɛ:

Nyɛminuu kroko ni ekpa heloo gbɛfaŋ nitsumɔ ni eye afii 58 ni kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ ekɛ ehe ewo gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ kɛɛ enɛ: “Mifee Odasefonyo yɛ afii 28 ni eho nɛɛ amli, shi be ko bako ni minya Odasefonyo ni miji lɛ he ni mihiɛ esɔ babaoo hu tamɔ nyɔji kpaanyɔ ni eho ni mikɛfee gbɛgbalɔi awalɔ daa nɛɛ. Yɛ be mli ni mihaa sanebimɔ ko ni mitsutsu nitsumɔ mli hefatalɔ ko bi yɛ nɔ hewɔ ni mitamɔ sihatmand (mɔ ni yɔɔ hewalɛ, Urdu) kɛ khush (miishɛɛ, Urdu) moŋ yɛ be mli ni mikpa nitsumɔ sɛɛ lɛ, mikɛɛ amɛ akɛ Yehowa anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ sɔɔmɔ babaoo ji nɔ ni haa mi miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli, ni ehaa ni kɛ ana mi lɛ, mitamɔ sihatmand kɛ khush.”

Ani bo hu osumɔŋ ni ofee sihatmand kɛ Idbash lo? Belɛ okɛ hegbɛi ni ona kɛha gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ fɛɛ atsu ni kɛmɔ shi!

Gbɛgbamɔ Mli Jɔɔmɔi Ni Wɔɔtao

14. Kɛ wɔkwɛ akɔntaabuu tao ni yɔɔ baafai 20-23 lɛ, mɛɛ nɔyaa yɛ shiɛlɔi kɛ gbɛgbalɔi amli anyɛɔ akadiɔ, ni yɛ shikpɔŋkukuji loo maji enyiɛ nɔ?

14 Nyɛhaa wɔkwɛa 1983 Yehowa Odasefoi Jeŋ Fɛɛ Sɔɔmɔ Afi Amaniɛbɔɔ ni jeɔ kpo yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ baafai 20-23 lɛ. Nɛkɛ baafai ejwɛ nɛɛ tsɔɔ wɔ babaoo fe akɔntaabuui loo yibɔ okadi kɛkɛ. Amɛyeɔ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ ni yɔɔ fɛo ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni yɔɔ shikpɔji loo shikpɔŋkukuji 205 anɔ lɛ ebɔ koni amɛkɛshiɛ sanekpakpa lɛ he odase. Okɛ owao atsɔ yitso bibioo ni ji “Shiɛlɔi Gbɛgbalɔi Amlijaa” lɛ nɔ kɛba shishi ni okwɛ mɔdɛŋ fɛfɛo ni maji sɔrɔtoi pii ebɔ yɛ nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ mli lɛ. Ni akɛ anɔkwayeli efi gbɛgbalɔi lɛ asɛɛ hu, ni mɛi ni fee enɛ ji asafoŋ shiɛlɔi ni amɛ hu amɛkɛ amɛhe ewo ekaafeemɔ kɛ sɔɔmɔ mumɔ kome too nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ, eyɛ mli akɛ abaanyɛ akɛ nɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi feɔ lɛ ato ‘yoo okulafo lɛ tsakpoo’ lɛ he.​—Marko 12:​41-44.

15. Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ ajɔɔ wekui kɛ amɛkɛ amɛhe wo gbɛgbamɔ he mɔdɛŋbɔɔ lɛ mli?

15 Ajɔɔ wekui ni tswaa amɛshihilɛ amɛholeɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ he lɛ lɛlɛŋ. Wekui kɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛaafee gbɛgbamɔ weku ni amɛnine eshɛ nakai oti lɛ nɔ, ni amɛkɛ amɛhe woo nitsumɔ ni heɔ amɛbe fã ko mli ákɛ weku, koni ‘amɛha shia lɛ mli la lɛ atso’ aloo amɛto shika ko yɛ shia. Wekui krokomɛi hu feɔ ekome koni amɛye amɛbua weku lɛ mlinyo kome ni kɛ ehe ewo daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, ni gbɛgbamɔ mumɔ ni akɛwoɔ weku lɛ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa mɔ fɛɛ mɔ.

16. (a) Mɛɛ gbɛ fɔlɔi aaatsɔ nɔ ajie amɛmiishɛɛ kpo yɛ amɛbii amumɔŋ nɔyaa he? (b) Kɛ wɔsusu Yesu gbekɛbiiashi shihilɛ lɛ he ekoŋŋ lɛ, mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa wɔnaa?

16 Mɛi fɛɛ ni tee “Maŋtsɛyeli Ekomefeemɔ” Kpokpaa Wulu nɔ kpee lɛ eko nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ nu wiemɔi kpakpai ni kɔɔ otii ni akɛaamamɔ shi aha he lɛ ahe. Akɛni amɛyɔɔ nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha amɛbii lɛ yɛ amɛtsui mli hewɔ lɛ, fɔlɔi baanyɛ atsɔse amɛbii bibii lɛ ni amɛkɛ otii ni sa amamɔ amɛhiɛ yɛ shihilɛ mli. (Abɛi 22:⁠6) Enɛɛmɛi ateŋ ekome baanyɛ afee gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ. Kaimɔ tsɔsemɔ ni Yesu diɛŋtsɛ ná beni eji gbekɛ lɛ. Beni enaa afii 12 lɛ, no mli lɛ atsɔse lɛ jogbaŋŋ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli akɛ ebaanyɛ ekɛ tsɔɔlɔi ni yɔɔ sɔlemɔwe lɛ asusu saji ahe. (Luka 2:​46, 47) Ekɛ ehe wooo heloo gbɛfaŋ nitsumɔ mli akɛ no ebaatsu daa, tamɔ mlalee aloo tsofafeemɔ. Shi moŋ ekase gbɛ ni eetsɔ nɔ ekɛ eniji atsu nii akɛ ŋmoŋmologbɔlɔ, yɛ be mli ni ewulaa ehe yɛ mumɔŋ kɛha nitsumɔ ni mɛɔ lɛ lɛ. (Marko 6:3; Yohane 7:46) Yɛ be mli ni amɛyɔɔ skul lolo lɛ, Yehowa Odasefoi abii hu baanyɛ atsu nii kɛtiu otii ni sa ŋmɛnɛ. Fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛ yɛ enɛ mli.

17. Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ obalaŋtai gbɛgbalɔi ni kɛ amɛhe shaa afɔle Iɛ yɔɔ ni esoro no yɛ je lɛŋ obalaŋtai lɛ anɔ̃ he?

17 Abɔɔ amaniɛ akɛ mɛi pii egbe nikasemɔ yɛ kɔlegi naa, shi amɛnaaa nitsumɔ. Shi yɛ be babaoo mli lɛ, obalaŋtai ni ji Kristofoi ni atsɔse amɛ jogbaŋŋ ni kɛ amɛhe woɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ Iɛ mli be mli ni amɛgbe skul naa lɛ naa akɛ kɛ amɛmiitao nitsumɔ ko ni akɛ be fa tsuɔ lɛ, amɛnine shɛɔ nɔ. Yehowa nyɛɔ ejɔɔ ni eyeɔ ebuaa mɛi ni kɛ amɛhe fɔɔ enɔ lɛ yɛ be mli ni ‘amɛtaoɔ maŋtsɛyeli lɛ tsutsu’ kɛ mumɔ ni haa akɛ he shaa afɔle lɛ.​—Mateo 6:​19-21, 31-33; Abɛi 3:​5, 6, Maleaki 3:⁠10.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ he susumɔ he ba sɛɛnamɔ kɛha Filipinyo asafo ko yɛ?

18 Shi mɛi komɛi yɛ asafo lɛ mli ni baakɛɛ akɛ, ‘Mɛni hewɔ gbɛgbamɔ he wiemɔ babaoo nɛkɛ?’ Wɔteŋ mɛi pii nyɛŋ afee.’ Shi gbɛgbalɔi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ baanyɛ aye abua mumɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ babaoo ni amɛha nitsumɔ lɛ ashwere yɛ asafo ni amɛyɔɔ mli lɛ mli! July 1, 1983 Buu-Mɔɔ lɛ mli nikasemɔ lɛ hiɛ yitso ko ni ji “Kristofoi Asɔɔmɔ Nitsumɔ Mumɔ Lɛ.” Kuku 7 lɛ he sanebimɔ kaneɔ akɛ: “Mɛɛ sane esa akɛ Kristofonyo sɔɔlɔ abi lɛ diɛŋtsɛ ehe?” Enɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee sanebimɔ ko ni yɔɔ kuku lɛ mli lɛ nɔ, ni ekaneɔ akɛ: “Ani gbɛgbalɔ ni mijeee lɛ baaha manyɛ maye bem yɛ Yehowa hiɛ?” Yɛ be mli ni amɛwieɔ nɛkɛ kuku nɛɛ he yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ mli yɛ Philippines lɛ, mɛi ni ebakpe shi lɛ ateŋ mɛi etɛ, ni amɛye afii sɔrɔtoi, jaje kɛtsara nɔ akɛ nɛkɛ sanebimɔ nɛɛ he susumɔ ekanya amɛ koni amɛbatsɔmɔ gbɛgbalɔi. Asafo muu lɛ fɛɛ tswa amɛdɛ waa amɛha amɛ.

19. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbamɔ mli lɛ baanyɛ aye abua asafo lɛ babaoo?

19 Eji anɔkwale akɛ Odasefoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ yɛ ni yɛ Yehowa hiɛ lɛ, amɛnyɛŋ amɛfee gbɛgbalɔi. Ekolɛ wɔ asafo lɛ mlibii ateŋ mɛi fa tamɔ nakai. Ni kɛji nakai ni po lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbua gbɛgbamɔ mumɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ babaoo. Onukpai kɛ weku yitsei baanyɛ awo obalaŋtai lɛ ahewalɛ ni amɛkɛ gbɛgbamɔ afee oti ni ma amɛhiɛ. Asafo muu lɛ fɛɛ baanyɛ ajɛ amɛtsuiŋ amɛfi mɛi ni kɛ amɛhe ewo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli momo lɛ asɛɛ. Kɛ Kaimɔ lɛ be shɛ, kɛ kpokpaa nɔ kwɛlɔ lɛ basara asafo lɛ aloo yɛ skul gbɛhamɔ be mli lɛ, mɛi pii baanyɛ amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Na hemɔkɛyeli akɛ Yehowa baawo bo hewalɛ yɛ be mli ni obɔɔ mɔdɛŋ lɛ. “Bɔ ni nyɛheɔ nyɛyeɔ lɛ, afee nakai aha nyɛ.” (Mateo 9:29) Shi kɛji akɛ hela, gbɛnaa nii loo nibii krokomɛi tsiɔ gbɛgbalɔi awamɔ gbɛ po lɛ, ná enɛ he jwɛŋmɔ kpakpa. Okɛ be ni oyɔɔ lɛ ashiɛ “nɔ ko ni hi jogbaŋŋ he sanekpakpa” ni ofi mɛi ni kɛ amɛhe ewo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ sɛɛ ni owo amɛ hewalɛ.

20. (a) Mɛɛ jeŋ shihilɛ esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ he yɛ be fɛɛ mli? (b) Belɛ, mɛni esa akɛ efee wɔ subaŋ yɛ yiwalaheremɔ nitsumɔ lɛ he?

20 Yiwalɛ je ko ni bɛ jeŋba mli wɔyɔɔ nɛɛ. Be eshɛ ni Yehowa kɛ fɔbuu kojomɔ baaba, taakɛ efee yɛ blema bei amli lɛ. (1 Mose 6:​11; 18:​20; Luka 17:​26-30) Enɛɛmɛi ji “naagbee gbii” lɛ lɛlɛŋ. (2 Timoteo 3:​1-5, 13) Nyɛhaa wɔkɛ wɔhe awoa nitsumɔ kpeteŋkpele ni yɔɔ nyam nɛɛ mli kɛ hegbɛ lɛ ba nɔŋŋ, ni wɔkɛjaje yiwalaheremɔ wɔha mɛi ni baajɛ gbɛjianɔtoo momo nɛɛ mli aba lolo lɛ ni amɛyadamɔ Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ masɛi. Wɔmiida shi akɛ Yehowa ejɔɔ nitsumɔ nɛɛ nɔ babaoo yɛ afi ni ho lɛ mli. Yɛ afi 1984 nɛɛ mli lɛ, eba akɛ wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ he bulɔi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ aaafee ekome ni wɔkɛhole wɔgbeei anɔ kɛha Yehowa yijiemɔ ekoŋŋ.​—Yesaia 62:⁠6.a

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ajie kɛjɛ January 1, 1984 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.

Sanebimɔi komɛi kɛha emlitii:

□ Mɛɛ sanekpakpa osɔfoi nyɛɛɛ ashiɛ lɛ, ni mɛni hewɔ?

□ Mɛni akɔntaabuu tao ni yɔɔ baafai 16 kɛ 17 lɛ tsɔɔ yɛ Zion bulɔi lɛ anitsumɔ he?

□ Mɛɛ sɛɛnamɔi gbɛgbamɔ kɛbaa mɔ aŋkro lɛ kɛ asafo lɛ nɔ?

□ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ shiɛlɔi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua ni ana gbɛgbamɔ mumɔ loo su kpakpa?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 19]

Kɛha mɛi pii lɛ, daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mlibote lɛ hu etsɔ shihilɛ ni ŋɔɔ mlibotemɔ kɛha amɛ. Nɔ ni daa gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ Nigeria yɔɔ kɛɛmɔ nɛ:

“Akɛ be fɛɛ gbɛgbalɔ lɛ, minine eshɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ, ni esa akɛ makane ekomɛi: (1) Minyɛɔ nikaneɔ nii jogbaŋŋ agbɛnɛ yɛ daa shiɛmɔ hewɔ. (2) Eyɛ mli akɛ miyako skul da moŋ, shi minyɛɔ mifeɔ shia Biblia mli nikasemɔ, ni enɛ waaa kwraa kɛha mi. (3) Akɛ onukpa lɛ, minyɛɔ mikwɛɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ kɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ nɔ yɛ omanyeyeli mli. (4) Minyɛ minu Ŋleshi wiemɔ ni akɛfee Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul lɛ fɛɛ shishi. (5) Kɛji akɛ mɔ ko miisumɔ ni ete shi ewo mishiɛmɔ lɛ kɛtsɔ jeŋ nilee wiemɔi wuji anɔ lɛ, minyɛɔ mihaa enuɔ shishi akɛ manyɛ ni mikɛ lɛ akpe yɛ nakai ŋɛlɛnɔ yɛ hetoo ni mihaa lɛ lɛ hewɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ eha mimu sane naa akɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ kɛha mi.”

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 16, 17]

Maŋtsɛyeli Mlilɛɛmɔ 1983 Sɔɔmɔ Afi

Nɛkɛ akɔntaabuu tao nɛɛ tsɔɔ yifalɛ daa nyɔŋ nɔ kɛ aja mli yɛ jeŋ fɛɛ

“Amɛwiemɔi Iɛ eshɛ jeŋ naagbeehei lɛ.”​—Romabii 10:​18; Bɔfoi 1:⁠8.

North Amerika

Shiɛlɔi: 690,979; nɔyaa: 6%

Gbɛgbalɔi: 58,381; nɔyaa: 16%

Europa

Shiɛlɔi: 601,918; nɔyaa: 5%

Gbɛgbalɔi: 38,978; nɔyaa: 17%

Latin Amerika (ni Karibbean Ŋshɔkpɔi fata he)

Shiɛlɔi: 472,816; nɔyaa: 11%

Gbɛgbalɔi: 35,450; nɔyaa: 23%

Asia

Shiɛlɔi: 122,726; nɔyaa: 12%

Gbɛgbalɔi: 34,586; nɔyaa: 24%

Pasifik Ŋshɔkpɔi

Shiɛlɔi: 117,816; nɔyaa: 8%

Gbɛgbalɔi: 11,386; nɔyaa: 24%

Afrika

Shiɛlɔi: 266,375; nɔyaa: 6%

Gbɛgbalɔi: 21,690; nɔyaa: 17%

Maji ni Etsi Nitsumɔ lɛ Naa

Shiɛlɔi: 229,375; nɔyaa: 4%

Gbɛgbalɔi: 5,627; nɔyaa: 20%

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje