Gbɛgbamɔ—Wɔbe ni Wɔkɛtsuɔ Nii yɛ Nilee Mli!
1 ‘Miyɛ nibii babaoo tsɔ̃ feemɔ momo! Ani ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli diɛŋtsɛ akɛ maje gbɛgbamɔ shishi bianɛ?’ Nakai ji bɔ ni nyɛmiyoo ko susu beni eboɔ onukpa ko ni ji gbɛgbalɔ ni kɛ kpokpaa nɔ kpee shishi wiemɔ ko ni yitso ji “Gbɛgbamɔ Nitsumɔ lɛ ni Wɔkɛaaya Wɔhiɛ” lɛ haa lɛ toi lɛ. Nyɛminuu fioo ko ni yɔɔ nakai toibolɔi lɛ nɔŋŋ ateŋ lɛ susu nɛkɛ, ‘Te efeɔ tɛŋŋ etoɔ gbɛjianɔ kɛhaa gbɛgbamɔ lɛ? Jeee onukpa ji mi, shi mishihilɛ mli eyi obɔ momo kɛ nitsumɔ!’
2 Beni onukpa lɛ yaa nɔ etsɔɔ jɔɔmɔi ni yɔɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ebi gbɛgbalɔi babaoo ni ji kpokpaa lɛ mli bii lɛ sane, ni amɛkɛɛ lɛ tsakemɔi ni amɛfee bɔni afee ni amɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ kɛ bɔ ni Yehowa jɔɔ amɛ mɔdɛŋbɔi lɛ anɔ babaoo. Mɔ kome eje kpa, mɔ kome yɛ hefatalɔ ni heee yeee, ni mɔ kome eshi heloonaa nitsumɔ ni etsuɔ lɛ, shi enyɛɔ ekwɛɔ ehe yɛ shika gbɛfaŋ. Beni nyɛminuu lɛ kɛ nyɛmiyoo ni yɔɔ toibolɔi lɛ ateŋ lɛ nuɔ bɔ ni gbɛgbalɔi nɛɛ yeɔ omanye yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, amɛbɔi amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔ kɛ shihilɛi amlipɛimɔ ekoŋŋ. Wɔmiifɔ̃ nine wɔmiitsɛ bo koni ofee nakai nɔŋŋ, titri lɛ, akɛni atse ŋmɛlɛtswai ni ataoɔ yɛ gbɛgbalɔi lɛ adɛŋ lɛ nɔ, ni sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi pii nine baanyɛ ashɛ nɔ lɛ hewɔ.
3 Wɔle akɛ Yehowa ji Bɔlɔ kɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ, ni ákɛ, wɔwala yɛ edɛŋ. (Dan. 4:17; Bɔf. 17:28) Eyɛ faŋŋ kɛha wɔ akɛ Yehowa kɛ gbɛjianɔtoo kome pɛ miitsu nii. Eji hegbɛ ni wɔná akɛ wɔkɛaasɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli, ní wɔfi “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ sɛɛ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he odase ni ayeɔ lɛ mli dani naagbee lɛ aba. (Mat. 24:45; 25:40; 1 Pet. 2:9) Akɛni wɔbote “naagbee gbii lɛ” amli vii hewɔ lɛ, wɔyɔseɔ akɛ be ni wɔkɛaashiɛ lɛ miitã. (2 Tim. 3:1) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ heloonaa nibii aye abua wɔweku lɛ. (1 Tim. 5:8) Etamɔ nɔ ni nitsumɔ he nyɔmɔwoo ni mɔ náa lɛ shɛɛɛ lɛ taakɛ eshɛɔ lɛ be ko ni eho lɛ. Ekolɛ wɔbɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ tamɔ bɔ ni eji tsutsu ko. Ni kɛ́ wɔɔwie yɛ faŋŋ mli lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔná be fioo kɛ hiamɔ nibii fioo wɔha wɔhe. (Jaj. 3:12, 13) No hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaasusu kɛji ninefɔ̃ɔ ni akɛtsɛɔ wɔ lɛ nɔ ni wɔɔhere koni wɔtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ ji nɔ ni nilee yɔɔ mli lɛɛlɛŋ lo.
4 Eji gbɛnaa nii ni kã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ akɛ wɔɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛi amli jogbaŋŋ ni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaanyɛ wɔtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ lo. (Rom. 14:12; Gal. 6:5) Eji hewalɛwoo akɛ wɔɔle mɛi babaoo ni hereɔ tsɛmɔ akɛ atsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ. Yɛ naagbee gbii nɛɛ amli nɔnyɛɛi kɛ naagbai lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, sɔɔmɔ akɔntaabuu he amaniɛ ni abɔ yɛ 1999 Yearbook lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ, Yehowa webii aaashɛ 700,000 yɛ jeŋ fɛɛ lɛ kɛ ekãa miiya hiɛ waa yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei nɛɛ miisɔmɔ yɛ shika mli naagbai ashishi, amɛbɛ tsɔnei ni amɛtaraa mli kɛyaa hei, amɛmiiná gbɔmɔtsoŋ naagbai, loo amɛnáa naagbai kɛ shihilɛi ni mli wawai krokomɛi jio, etɔɔɔ amɛ yɛ nitsumɔ kpakpa tsumɔ mli, ni enɛ sa yijiemɔ. (Gal. 6:9) Amɛkpɛlɛ ninefɔ̃ɔ ni Yehowa kɛhaa akɛ aka lɛ akwɛ lɛ nɔ. (Mal. 3:10) Amɛnuɔ he akɛ gbɛgbamɔ ji gbɛ ni nilee yɔɔ mli ni amɛkɛaatsu amɛbe ni faaa kɛ nibii fioo ni amɛyɔɔ lɛ he nii, ni ákɛ, Yehowa ejɔɔ amɛ lɛɛlɛŋ akɛni amɛfee tsakemɔi ni he hiaa lɛ koni amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli ni amɛyaa nɔ amɛtsuɔ lɛ hewɔ.
5 Aajɔɔ Gbɛgbalɔi: Nyɛmiyoo ko ni yɔɔ Cameroon ni yɔɔ biyoo ni edako kwraa lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Kɛjɛ beni mifɔ́ mibiyoo lɛ, étee nɔ efata mihe aahu yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Dani eeekase nyiɛmɔ po lɛ, mikpɛɔ lɛ, ni mikɛ mama balaa ehe kpɛŋŋ. Gbi ko yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, miyadamɔ agba ko ni yɔɔ gbɛ he lɛ shishi. Mibi lɛ shi mimasɛi ni ekɔlɔ woji tɛtrɛbii babaoo kɛjɛ mibaagi lɛ mli kɛtee. Efamɔ enaji fiofio kɛtee agba ni bɛŋkɛ lɛ shishi. Eyɛ mli akɛ enyɛɛɛ ewie babaoo moŋ, shi egbala yoo ko jwɛŋmɔ kɛba nɔ, ni eha lɛ woji tɛtrɛbii lɛ ekome. Yoo lɛ naa kpɛ ehe kɛkɛ akɛ eeena ni gbekɛ bibioo nɛɛ kɛ ehe miiwo nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ mli. Amrɔ nɔŋŋ ni ehe wolo tɛtrɛɛ lɛ ni ekpɛlɛ koni akɛ lɛ afee shia Biblia mli nikasemɔ hu!”
6 Bɔni afee ni onukpa ko ni ji weku yitso ni yɔɔ Zambia ni kɛ ebe fɛɛ tsuɔ heloonaa nitsumɔ lɛ anyɛ ahere tsɛmɔ ni akɛha koni mɛi babaoo kɛ amɛhe awo gbɛgbalɔi awalɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ehe baawo gbɛgbalɔi awalɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ egbɛjianɔtoo ni dekã bɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ. Eesumɔ ni efee nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi eha asafo lɛ kɛ eweku lɛ. Yɛ bei komɛi amli lɛ, ekɛ ekar lɛ maa gbɛ lɛ masɛi ni etswaa Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa lɛ yɛ kasɛti nɔ, ni efɔ̃ɔ nine etsɛɔ mɛi ni hoɔ lɛ koni amɛba ni amɛbabo nɔ ni akaneɔ lɛ waa lɛ toi. Kɛtsɔ no nɔ lɛ, enyɛ ekɛ Weku Miishɛɛ woji 16 kɛ Nilee woji 13 ha, ni eje Biblia mli nikasemɔi enyɔ shishi.
7 Ayɔse gbɛgbamɔ mumɔ kpakpa hu yɛ Zimbabwe maŋ ni bɛŋkɛ lɛ mli. Yɛ April 1998 mli lɛ, asafo ko kɛ emli shiɛlɔi 117 bu gbɛgbalɔi awalɔi 70 kɛ daa gbɛgbalɔi 9 he akɔntaa. Asafo kroko kɛ emli shiɛlɔi 94 lɛ ná gbɛgbalɔi 58 ni buɔ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he akɔntaa. Ni kɛlɛ, ekroko kɛ emli shiɛlɔi 126, bu akɔntaa akɛ mɛi 58 kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhe baawo gbɛgbalɔi awalɔ nitsumɔ lɛ mli kɛfata daa gbɛgbalɔi 4 lɛ he. Nyɛsɛɛ sɔɔmɔ afi lɛ bafee afi ko ni sa kadimɔ waa yɛ Zimbabwe. Eyɛ mli akɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɛ dekã kwraa yɛ amɛweku saji amli, yɛ asafoŋ nitsumɔi, kɛ nitsumɔhe nine tsumaa nitsumɔ mli moŋ, shi amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ma amɛbe ni amɛkɛaatsu nii yɛ nilee mli yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ.
8 Gbɛgbalɔi yɔseɔ akɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ ní aaaje shishi ni aya nɔ atsu lɛ damɔɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhewalɛ nɔ. Amɛji klɛŋklɛŋ mɛi ni kpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛnyɛɔ amɛfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ lɛ, ejaakɛ ‘amɛjɛɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛduroɔ lɛ mli’ amɛfeɔ enɛ. (1 Pet. 4:11) Amɛhemɔkɛyeli lɛ yeɔ ebuaa amɛ koni amɛtsu amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii daa gbi. Yɛ nɔ najiaŋ ni gbɛgbalɔi ni yeɔ omanye lɛ aaatao shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni hi kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ, amɛyɔseɔ akɛ, kɛ́ amɛaaya amɛhiɛ lɛ, no lɛ, “pelemɔ babaoo” he baanyɛ ahia amɛ, shi amɛnáa jɔɔmɔi babaoo kɛjɛɔ mli.—1 Tes. 2:2.
9 Paulo Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Sa Kasemɔ: Biblia lɛ ŋmaa nitsumɔ ni bɔfo Paulo tsu yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ yelikɛbuamɔ kpakpa ni ekɛha mɛi babaoo diɛŋtsɛ lɛ eshwie shi. Ni kɛlɛ, kɛ́ aaawie mɔ ko ni bɛ dekã kwraa yɛ shihilɛ mli lɛ he lɛ, belɛ Paulo ni. Eŋmɛ etsui shi yɛ yiwaa kɛ shihilɛi diɛŋtsɛ ni mli wa shishi bɔni afee ni eshiɛ sanekpakpa lɛ koni ewo asafoi lɛ hewalɛ. Ehe bahia koni enyɛ edamɔ hela ni naa wa waa lɛ hu naa. (2 Kor. 11:21-29; 12:7-10) Etswa efai shi akɛ ebaatsu ebe he nii yɛ nilee mli. Ekpɛlɛ nɔ akɛ etsu enitsumɔ lɛ fɛɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa. (Fil. 4:13) Mɛi ni Paulo ye ebua amɛ lɛ ateŋ mɔ ko kwraa nyɛŋ akɛɛ akɛ sɛɛnamɔ baaa be kɛ mɔdɛŋbɔi ni ekɛtsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ he loo ni kulɛ ebaanyɛ ekɛtsu nɔ̃ kpakpa ni hi fe no. Sane lɛ ji akɛ, wɔmiiná nilee ni Paulo kɛtsu ebe he nii lɛ he sɛɛ lolo ŋmɛnɛ! Kwɛ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ ni ekɛha akɛ ebaaye ebua koni wɔpɛi nibii ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ mli ni wɔhi anɔkwale lɛ mli yɛ shihilɛi ni mli wawai nɛɛ amli!
10 ‘Be ni akɛaashiɛ sanekpakpa lɛ faaa dɔŋŋ’ amrɔ nɛɛ fe bei fɛɛ ni eho. (1 Kor. 7:29; Mat. 24:14) No hewɔ lɛ, eji nɔ ni sa akɛ wɔɔbi wɔhe akɛ, ‘Eji miwala aaaba naagbee trukaa wɔ́ kulɛ, ani manyɛ makɛɛ Yehowa ŋmɛnɛ akɛ mikɛ mibe etsu nii yɛ nilee mli?’ (Yak. 4:14) Mɛni hewɔ okɛ Yehowa egbaaa sane yɛ sɔlemɔ mli bianɛ, ni oha ená nɔmimaa akɛ oosumɔ ni okɛ obe atsu nii yɛ nilee mli akɛ e-Dasefoi lɛ ateŋ mɔ kome? (Lala 90:12) Sɔlemɔ koni oná Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ ni baaha oshihilɛ afee mlɛo. Eyɛ mli akɛ ekolɛ ojie gbɛgbamɔ lɛ kɛjɛ ojwɛŋmɔ mli dã moŋ, shi ekolɛ amrɔ nɛɛ, ani oona akɛ obaanyɛ oto he gbɛjianɔ owo oshihilɛ mli?
11 Okɛ Shihilɛ Mli ni Oyɔɔ lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ: Shishinumɔ yɛ mli akɛ, yɛ shihilɛi komɛi ahewɔ lɛ, jeee mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛto gbɛjianɔ ni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 70 atsu nii daa nyɔŋ akɛ daa gbɛgbalɔi lɛ baanyɛ afee nakai. Shi kɛlɛ, shiɛlɔi babaoo toɔ gbɛjianɔ koni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai 50 atsu nii daa nyɔŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔi awalɔi shii abɔ loo kɛtsara nɔ. Kɛ shihilɛ mli ni oyɔɔ amrɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ onyɛŋ okɛ ohe awo gbɛgbalɔi awalɔ loo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, no lɛ ná tsui. Yaa nɔ osɔle koni oshihilɛi amli atsake. Kɛji akɛ amrɔ nɛɛ onyɛŋ ofee tsakemɔ ko kwraa lɛ, no lɛ okɛ le ni ole akɛ Yehowa náa nɔ fɛɛ nɔ ni onyɛɔ okɛ osusuma fɛɛ tsuɔ yɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he miishɛɛ waa lɛ ashɛje omii. (Mat. 13:23) Eyɔseɔ akɛ odamɔ shi shiŋŋ yɛ emasɛi ni akɛ oobɔ mɔdɛŋ waa koni ofee shiɛlɔ anɔkwafo ni eŋmɛɛɛ gbɛ ni nyɔŋ kome aho ehe ni ekɛ hegbɛ tsuuu nii kɛha odaseyeli. Ekolɛ obaanyɛ oya ohiɛ kɛtsɔ odaseyeli hesaai ni oyɔɔ lɛ ni oooha eya hiɛ jogbaŋŋ lɛ nɔ, ni ofee koni oya hiɛ waa diɛŋtsɛ akɛ sanekpakpa lɛ shiɛlɔ kɛ nitsɔɔlɔ.—1 Tim. 4:16.
12 Akɛni “Yehowa gbi wulu ni he yɔɔ gbeyei” lɛ ebɛŋkɛ waa hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ be ni eshwɛ lɛ atsu nii yɛ nilee mli kɛ́ wɔbaagbe nitsumɔ ni atuu awo wɔdɛŋ akɛ wɔtsu lɛ naa lɛ. (Yoel 3:4) Satan le akɛ ebe lɛ faaa, ni eebɔ mɔdɛŋ fe bei fɛɛ ni eho yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli yɛ ehewalɛ mli koni eha wɔshihilɛi amli afee haŋtsii, ni eha ewa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ aaama nibii ni he hiaa lɛɛlɛŋ lɛ anɔ. (Fil. 1:10; Kpoj. 12:12) Kaabu ohe miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ akɛ nɔ ko bibioo kwraa. Yehowa baanyɛ aye abua bo koni oshihilɛ afee mlɛo ni oná nyɛmɔi ni fe fɛɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Lala 145:16) Miishɛɛ sane ji akɛ, mɛi babaoo ni pɛiɔ amɛshihilɛi amli ekoŋŋ lɛ miina akɛ amɛbaanyɛ amɛfata gbɛgbalɔi awalɔi loo daa gbɛgbalɔi lɛ ahe. Lɛɛlɛŋ, gbɛgbalɔi atsui nyɔɔ amɛmli jogbaŋŋ diɛŋtsɛ yɛ be mli ni amɛkɛ amɛbe tsuɔ nii yɛ nilee mli lɛ. Ani obaafata amɛhe?