Miishɛɛ Kɛtsɔ Wekukpaai Kpakpa Ni Jara Wa Ko Nɔ
GBEE ni hiɛ ka lɛ ehi fe jata ni egbo.” (Jajelɔ 9:4) Maŋtsɛ Salomo ni hi shi yɛ blema lɛ kɛ nakai wiemɔi fioo lɛ tsɔɔ shishitoo anɔkwale ko mli akɛ wala he hiaa babaoo fe heloo gbɛfaŋ nibii aloo otii komɛi ni wɔkɛaamamɔ wɔhiɛ ni wɔhiɛ ka nɔ akɛ wɔnine baashɛ nɔ. Kɛ wala bɛ lɛ, nibii nɛɛ eko kwraa he baŋ sɛɛnamɔ kɛhaŋ wɔ. Hɛɛ, wala he hiaa yɛ wɔ miishɛɛnamɔ lɛ sɛɛdii mli.
Nɔ Ko “Ni Hi Fe Wala”
Yɛ bɔ ni wala jara wa ha lɛ fɛɛ sɛɛ Iɛ, nɔ ko yɛ ni hi po fe wala. Obaanyɛ obi akɛ, ‘Ani eeenyɛ eba mli nakai? Mɛni baafee nɔ ni jara wa kwraa fe wala diɛŋtsɛ?’
Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛ hetoo lɛ ha wɔ. Yɛ be mli ni ewieɔ Yehowa Nyɔŋmɔ Bɔlɔ lɛ he Iɛ, ekɛ hiɛsɔɔ ni mli kwɔ jaje akɛ: “Shi omlihilɛ hi fe wala; minaabui aaakafoo.” (Lala 63:4) David wiemɔi ni jɛ tsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ tsɔɔ akɛ ni mɔ ko nine aaashɛ Nyɔŋmɔ mlihilɛ, ni damɔ wekukpaa kpakpa ni aaaka ekɛ lɛ teŋ lɛ nɔ lɛ hi kwraa fe wala diɛŋtsɛ. Mɛni hewɔ nakai eji lɛ?
Nɔni Haa Wala Hiɔ Shi
Ŋɔɔ lɛ ákɛ akɛ nikeenii ko ewo odɛ, nɔ ko ni osumɔɔ diɛŋtsɛ. Omii baashɛ nɛkɛ nikeenii nɛɛ he ni ekolɛ ekɛ nitsumɔ baaha ona miishɛɛ babaoo. Shi obaafee mɔ ni hiɛ esɔɔɔ nii kɛji akɛ osusuuu nii ahe kɛtekeee nikeenii lɛ he kɛyaaa nihalɔ lɛ he. Ani jeee wekukpaa kpakpa ni ka okɛ nihalɔ lɛ teŋ lɛ ji nɔ ni kɛ nikeenii lɛ ba? Kɛji akɛ nakai wekukpaa lɛ bɛ lɛ, nikeenii ko baŋ ni miishɛɛ ko hu ejɛŋ mli baŋ.
Nakai pɛpɛɛpɛ eji yɛ wala he. Yɛ bɔ ni wala jara wa ha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔha he ni wala ba kɛjɛ kɛ bɔ ni aha ehi shi aahu lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. Eka shi faŋŋ akɛ jeee wɔ wɔbɔ wala, ni asaŋ wɔnyɛŋ wɔha wala ahi shi ni gbɛjianɔtoo ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yehowa efee yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɔɔɔ he eko. (Lala 100:3; Bɔfoi lɛ Asaji 14:17) Anɔkwale ni eji akɛ wɔyɛ wala, wɔmiina wala mli ŋɔɔmɔ ni ŋwanejee ko bɛ he lɛ ji mlihilɛ kpojiemɔ ni jɛ wɔ Bɔlɔ Kpeteŋkpele, Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Ani wɔnaaa nɔ hewɔ ni Maŋtsɛ David jɛ etsuiŋ fɛɛ enu he akɛ Nyɔŋmɔ “mlihilɛ hi fe wala” lɛ?
Yiŋtoo kroko hu yɛ ni tsɔɔ bɔ ni wekukpaa kpakpa ni aaaka wɔkɛ Bɔlɔ lɛ teŋ lɛ he hiaa waa fe wala diɛŋtsɛ—wɔ wɔsɛɛ be damɔ nɔ. Ha wɔkwɛ anɔkwale ni enɛ ji lɛ.
Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ wala sɛɛ etsɛɛɛ ni osharai kɛ emli nibii ni anyɛɛɛ ale baa mli? Mɔ ko baanyɛ atsu nii waa afii pii ni enine ashɛ heloo gbɛfaŋ oti ko ni esusuɔ he akɛ esa lɛ no. Shi etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ gbele eshɛ nɔ fɛɛ nɔ ni enine eshɛ nɔ Iɛ kɛjɛ edɛ. Nakai pɛ ji bɔ ni Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ kɛɛ lɛ: “Shi deŋme fɛɛ ni gbomɔ gboɔ kɛ tsui ni eyeɔ yɛ hulu shishi nɛɛ, mɛni enaa yɛ mli? Ejaakɛ egbii lɛ fɛɛ lɛ awerɛhoo sɔŋŋ ni, ni ehe naagbamɔ lɛ ŋkɔmɔyei ni; asaŋ nyɔɔŋ tete lɛ etsui enyɔɔɔ emli. Enɛ hu yakayaka nɔ ko ni!—Jajelɔ 2:22, 23; okɛto 2:3-11 he.
Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, eji wɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ yiŋtoo akɛ akpɔ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ lɛ ni boɔ lɛ toi lɛ kɛjɛ nijiaŋwujee kɛ yakayaka nitsumɔ ni wɔtsuɔ ŋmɛnɛ Iɛ mli. Yehowa maa nɔ mi ehaa wɔ kɛ nɛkɛ shiwoo ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ: “Amɛmamɔŋ tsui ni mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu ni mɔ kroko aye; ejaakɛ mimaŋ lɛ gbii aaatamɔ tsei agbii ni mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii aahu.”—Yesaia 65:22.
Ani Nyɔŋmɔ mlihilɛ kpojiemɔ nɛɛ ehiii fe wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ wala be kukuoo ni naagbai eyi mli obɔ nɛɛ? Kɛ wɔnine aaashɛ emlihilɛ Iɛ nɔ lɛ, hɛɛ, kɛ wɔɔnyɛ wɔhi shi yɛ nakai Gbɛjianɔtoo Hee lɛ mi ni wɔna wala ni yiŋtoo kɛ shishinumɔ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ baafee oti ni sa fe fɛɛ ni esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ. Bɔni afee ni wɔnine ashɛ nakai miishɛɛ gbɛkpamɔ lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔnine ashɛ Yehowa nɔkpɛlɛmɔ nɔ bianɛ ni wɔha wekukpaa kpakpa ni bɛŋkɛ aka wɔkɛ Lɛ kɛ ewebii lɛ ateŋ.
Sɛɛnamɔ Ni Sɛɛ Etsɛɛɛ Kɛ Sɛɛnamɔ Ni Sɛɛ Tsɛɔ
Yɛ saji otii ni wɔtsɔ hiɛ wɔsusu he nɛɛ hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔbaatsɔmɔ mɛi ni kwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ kɛ mɛi ni bɛ nilee akɛ wɔkɛ wɔhe aaawo pɛsɛmkunya nibii asɛɛ tiumɔ mli, kɛ eeefee gbɛinamɔ, nitsumɔ, mɔdɛŋbɔɔ yɛ woloŋlee mli, oti ko ni wɔkɛma wɔhiɛ ni wɔnine ashɛ nɔ aloo nɔ kroko ni abuɔ lɛ akɛ esa ni eyɛ gbɛi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Yɛ be mli ni nɛkɛ otii nɛɛ efeŋ nɔ ni ejaaa diɛŋtsɛ lɛ, otii nɛɛ ekomɛi asɛɛdii akɛ no ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ baaha wɔku wɔhiɛ wɔshwie gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ yɛ wɔ Bɔlɔ lɛ hiɛ lɛ nɔ. Yɛ naagbee lɛ, wɔbaalaaje enɔkpɛlɛmɔ, ni wɔnine shɛŋ “wala diɛŋtsɛ” lɛ nɔ.—1 Timoteo 6:19; Luka 9:24.
Gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni wɔɔtsɔ nɔ lɛ baatamɔ gbekɛnuu ni nyɛɛɛ aya ehiɛ yɛ skul ni ekɛ ehe yawoɔ nitsumɔ mli akɛ apaafonyo ni he esako bɔni afee ni enine ashɛ shika lɛ eko nɔ. Ebaanu he akɛ yɛ naagbee lɛ eye ehe kɛjɛ naatsii ni yaa nɔ yɛ skul lɛ mli ni agbɛnɛ ena miishɛɛ. Shi ani jeee lɛ diɛŋtsɛ ehilɛ-kɛ-hamɔ yɛ be kakadaŋŋ mli lɛ ekɛ shaa afɔle koni enine ashɛ sɛɛnamɔi ni sɛɛ etsɛɛɛ nɔ nɛɛ? Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ hu lɛ, ani mɔ ko jeee mɔ ni kwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ kɛji akɛ eku ehiɛ eshwie wekukpaa ni ka ekɛ e-Bɔlɔ lɛ teŋ lɛ nɔ akɛni ebɛ deka yɛlɛ diɛŋtsɛ otii ni ekɛmamɔ ehiɛ lɛ asɛɛdii mli lɛ hewɔ?
Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbɛ deka ha lɛ, wɔnaa be kɛ hewalɛ wɔkɛfeɔ nibii ni wɔsusuɔ akɛ amɛhe hiaa kɛha wɔ, aloo jeee nakai? No hewɔ lɛ, Yesu ni nuɔ adesa su kɛ baŋ shishi ni etɔɔɔ yɛ mli lɛ jaje yɛ faŋŋ mli akɛ: “Shi he ni nyɛjwetri yɔɔ lɛ, jɛi nyɛtsui aaahi.”—Mateo 6:21.
No hewɔ lɛ, mɛɛ “jwetri” nɛkɛ okɛ otsui ema nɔ lɛ? Je lɛŋ nibii ni kpɛ́lɛɔ lɛ baafee nɔ ni feɔ mɔ fɛo. Shi bi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: Nakai sɛɛnamɔi ni jɛɔ nɛkɛ nibii nɛɛ amli Iɛ sɛɛ tsɛɔ kɛyashiɔ mɛɛ be? Ani amɛkɛ anɔkwale miishɛɛ diɛŋtsɛ baa aloo miishɛɛ ni sɛɛ etsɛɛɛ, tamɔ tsofai fɔji ni akɛtsuɔ nii, ni nɔ ni eshiɔ yɛ sɛɛ ji nibii ni asumɔɔɔ aloo piŋmɔ?
Halamɔ Nii Yɛ Nilee Mli
Nɔ ko ni jara wa waa yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɔmɛi ni hi shi yɛ Lot bei lɛ amli lɛ adɛŋ. Yesu kɛɛ, “Amɛmiiyeyee nii, amɛmiinunuu daai, amɛmiihehee, amɛmiihɔhɔɔ nii, amɛmiitɛo tsei ni amɛmiimamɔ tsui.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛbɛ deka kwraa yɛ nibii ni amɛsusuɔ akɛ ehe hiaa fe fɛɛ lɛ asɛɛdii mli ni amɛsusuuu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ he kwraa. Mɛni jɛ mli ba? “Shi gbi nɔ ni Lot je Sodom lɛ, Nyɔŋmɔ nɛ la kɛ swɔɔ kɛjɛ ŋwɛi, ni ekpata amɛ fɛɛ amɛhiɛ.” Kɛkɛ lɛ, kɛha wɔ sɛɛnamɔ hewɔ lɛ, Yesu kɛfata he akɛ: “Nakai nɔŋŋ kɛ̃ ebaaba gbi ni aaajie gbɔmɔ bi lɛ kpo lɛ.”—Luka 17:28-30.
Nibii fɛɛ tsɔɔ akɛ nakai “gbi” lɛ ebɛŋkɛ wɔ. Yɛ wɔ naanɔ hilɛ hewɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ etsɔ e-Wiemɔ lɛ kɛ ewebii ni eto amɛ gbɛjianɔ yɛ jeŋmaji fɛɛ mli lɛ anɔ ebolɔ shii abɔ kɛmiitsɛ gbɔmɛi. Ninefɔɔ lɛ ji akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ pɛsɛmkunya nibii lɛ ahe ni wɔku wɔsɛɛ ni wɔkɛ lɛ akpata. Ebaafee nɔ ni nilee bɛ mli kwraa kɛha wɔ akɛ wɔɔha nibii ni wɔnyaa he lɛ ahé wɔbe kɛ wɔ hewalɛ fɛɛ bɔ ni no eŋmɛŋ wɔ gbɛ ni wɔkpɛlɛ loo wɔhere suɔmɔ tsɛmɔ lɛ nɔ. Shi moŋ, taakɛ bɔfo Paulo wie enɛ lɛ esa akɛ wɔyoo bɔ ni be he hiaa ha lɛ: “Naa, be ni sa jogbaŋŋ nɛ; naa, walaheremɔ gbi nɛ.”—2 Korintobii 5:20; 6:2.
Ani obaafata mɛi ni akɛ miishɛɛ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaaje ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli kɛyabote jalɛ Gbɛjianɔtoo Hee ni Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ he lɛ mli lɛ ejɔɔ amɛ lɛ ahe? Enɛ damɔ nɔ ni osusuɔ akɛ ehe hiaa fe fɛɛ yɛ oshihilɛ mli bianɛ lɛ kɛ nɔ ni ofeɔ koni onine ashɛ okɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni nɔkpɛlɛmɔ yɔɔ mli lɛ nɔ bianɛ. Halamɔ nɔ ni osumɔɔ!
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]
Kɛ odaa nihalɔ lɛ shi lɛ . . .
. . . belɛ nihalɔ fe fɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ hu?