Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w85 12/1 bf. 8-13
  • Nyiɛmɔ yɛ Hemɔkɛyeli Naa!

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nyiɛmɔ yɛ Hemɔkɛyeli Naa!
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Osharai Ni Yɔɔ ‘Ninamɔ Naa Nyiɛmɔ’ Mli
  • Nɔni ‘Anyiɛ Yɛ Hemɔkɛyeli Naa’ Lɛ Tsɔɔ
  • Kaai Kɛ Jɔɔmɔi
  • Nyɛnyiɛa Yɛ Hemɔkɛyeli Naa, Shi Jeee Ninamɔ Naa!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Ani Okɛ Nyɔŋmɔ Baanyiɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Nyɔŋmɔ kɛ Nyiɛmɔ—Shishijee Nibii Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Yaa Nɔ Onyiɛ Yɛ Hemɔkɛyeli Naa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
w85 12/1 bf. 8-13

Nyiɛmɔ yɛ Hemɔkɛyeli Naa!

“No hewɔ lɛ wɔyɛ tsui daa, ni wɔle okɛ gbii obɔ ni wɔyɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli nɛɛ, wɔdom kɛjɛ Nuŋtsɔ lɛ ŋɔɔ, ejaakɛ hemɔkɛyeli naa wɔnyiɛɔ yɛ, shi jeee ninamɔ naa.”​—1 KOBINTOBII 5:​6, 7.

1. Mɛni ji jɔɔmɔi ni yɛ adesa hiŋmɛi lɛ hewɔ lɛ wɔnaa mli ŋɔɔmɔ lɛ ekomɛi?

1 GBƆMƆTSO lɛ he nii ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ateŋ ekome ji hiŋmɛi lɛ. Yɛ nɛkɛ mfoniri shamɔ nii ni haa ŋmiŋmi mɔɔ mɔ nɛɛ hewɔ lɛ, jeee akɛ wɔkɛ wɔhe shimɔɔɔ nibii kɛkɛ, shi moŋ ehaa wɔnaa ni wɔnuɔ nibii pii ashishi, ni ehaa pii saa wekukpaa ni ka wɔkɛ mɛi ateŋ lɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ hiŋmɛi lɛ Feelɔ lɛ etooo eyiŋ akɛ wɔgbugbuu shi yɛ duŋ mli yɛ shibɔlemɔ ŋulami ni ji wɔshia nɛɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, eyiŋtoo ji ni wɔna ebɔɔ nii ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ni wɔmii ashɛ he​—adesai kɛ kooloi, gɔji kɛ faai, kpaakpoi kɛ ŋshɔi, fɔfɔii kɛ kwɛɛ nii krokomɛi, atatu lɛ kɛ hulushinyɔɔ he okadii ni yɔɔ nyam kɛ fɛo lɛ. Mɛi ni hiɛ sɔɔ nii lɛ baanyɛ ni amɛkɛ lalatsɛ lɛ akɛɛ akɛ: “Yehowa, kwɛ bɔ ni onitsumɔi Iɛ fa ha! Nilee okɛfee fɛɛ; shikpɔŋ lɛ nɔ eyi tɔ kɛ onibɔɔ nii lɛ!”​—Lala 104:⁠24.

2. Mɛni hewɔ ákɛ ‘wɔɔnyiɛ yɛ ninamɔ naa’ pɛ kɛkɛ lɛ faaa lɛ, ni mɛni Paulo wie yɛ enɛ gbɛfaŋ?

2 Tsɛ, nii ni wɔkɛ wɔheloo hiŋmɛi lɛ naa lɛ yɛ naakpɛɛ moŋ, shi oshera yɛ no pɛ kɛ nyiɛmɔ mli. Kɛ wɔbaanyɛ wɔna ŋwɛi duromɔ mli ŋɔɔmɔ lɛ, esa akɛ wɔnyiɛ yɛ hiŋmɛi lɛ Feelɔ lɛ mli hemɔkɛyeli mli. Esa akɛ wɔtao egbɛtsɔɔmɔ koni wɔfee nɔ ni hi. Yɛ be mli ni eŋmaa eyaha enanemɛi Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ, bɔfo Paulo jaje yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ: “No hewɔ lɛ wɔyɛ tsui daa, ni wɔle akɛ gbii abɔ ni wɔyɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli nɛɛ, wɔdom kɛjɛ Nuŋtsɔ lɛ ŋɔɔ, ejaakɛ hemɔkɛyeli naa wɔnyiɛɔ yɛ, shi jeee ninamɔ naa. Shi wɔyɛ tsui, ni esa wɔhiɛ moŋ akɛ wɔɔdom kɛjɛ gbɔmɔtso nɛɛ mli, ni wɔyahi shia yɛ Nuŋtsɔ lɛ ŋɔɔ [kɛtsɔ gbele kɛ gbohiiashitee ni kɛ mɔ yaa ŋwɛi wala mli lɛ nɔ]. No hewɔ lɛ oti ni wɔŋɔ ma wɔhiɛ ji akɛ, shia wɔyɔɔ jio, dommɔ wɔdom jio, ni wɔsa ehiɛ. Ejaakɛ ja wɔ fɛɛ wɔpue faŋŋ yɛ Kristo kojomɔsɛi lɛ hiɛ, koni mɔ fɛɛ mɔ aná nii ni efee yɛ gbɔmɔtso mli lɛ, yɛ bɔ ni efee lɛ naa, ekpakpa jio, efɔŋ jio.”​—2 Korintobii 5:​6-10, NW.

3. Mɛni esa akɛ efee nɔ ni Yehowa tsuji fɛɛ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ shweɔ, ni mɛɛ sanebimɔi ahesusumɔ sa?

3 Yehowa tsuji fɛɛ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ​—kɛ amɛjɛ shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ jio, aloo amɛjɛ “asafo babaooo” lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ wala he hiɛnɔkamɔ ni amɛyi faa daa nɛɛ lɛ ateŋ jio​—amɛ fɛɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee nɔ ni hi. (Kpojiemɔ 7:⁠9) Shi mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ oshara babaoo yɛ ‘ninamɔ naa nyiɛmɔ’ mli lɛ? Agbɛnɛ ni ‘aaanyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa’ lɛ tsɔɔ mɛni?

Osharai Ni Yɔɔ ‘Ninamɔ Naa Nyiɛmɔ’ Mli

4. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni hiŋmɛi naa lɛ nɔ lɛ? (b) Te hiŋmɛi lɛ Feelɔ lɛ naa nii ehaa tɛŋŋ?

4 Kɛ wɔkpɛlɛ nɔ fɛɛ nɔ ni feɔ hiŋmɛi lɛ fɛo lɛ nɔ akɛ ehi ni wɔkɛ wɔhe fɔ bɔ ni nibii pueɔ haa Iɛ nɔ lɛ, belɛ oshera yɛ akɛ abaanyɛ alaka wɔ ni wɔye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe awui. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɔ ko baanyɛ afee mɔ ni nyiɛ shia babaoo ko nɔ kɛmiiya, kɛkɛ lɛ trukaa lɛ eyabote shia futufutu ni tamɔ ŋmɔtɔ ni miɔ nibii Iɛ eko mli. Aloo mɔ ko hiɛ baaje ehe nɔ kɛtsɔ mɔ ko ni baajie ehe kpo kɛ naanyobɔɔ su shi yɛ naagbee lɛ ebatsɔɔ ‘kalaŋ ni kɛ toowolo eha ehe’ lɛ hewɔ. (Mateo 7:15) No hewɔ Iɛ esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ. Jeee bɔ ni nibii pueɔ yɛ kponɔgbɛ lɛ kudɔɔ hiŋmɛi lɛ Feelɔ lɛ. Ekɛɛ gbalɔ Samuel akɛ: “Yehowa kwɛɛɛ nii tamɔ gbɔmɔ; ejaakɛ gbɔmɔ lɛ ekwɛɔ kponɔgbɛ nii, shi Yehowa lɛ, tsui mli ekwɛɔ.” (1 Samuel 16:⁠7) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Mɔ ni bɔ hiŋmɛi lɛ yooɔ gbɔmɔ mligbɛ jwɛŋmɔi kɛ susumɔi, ni nɔ ni ewieɔ yɛ mɔ fɛɛ mɔ aloo nɔ fɛɛ nɔ he Iɛ ji nɔ ni ja kwraa. (Okɛto Hebribii 4:12 he.) Akɛni eninamɔ kɛ sɛɛyoomɔ yeɔ emuu hewɔ lɛ, lɛ ji Mɔ ni naa nɔ fɛɛ nɔ yɛ anɔkwale mli.

5. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ aaatsɔ hiɛ abɔ wɔ kɔkɔ yɛ osharai ni yɔɔ ‘ninamɔ naa ni aaanyiɛ yɛ’ lɛ he lɛ?

5 Shi akɛ adesai kɛkɛ lɛ, wɔnyɛŋ wɔle nɔ ni yɔɔ mɔ kroko tsui mli lɛ jogbaŋŋ. Yɛ sui po ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔyeee emuu ni abaanyɛ alaka wɔ shii abɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔtsui baanyɛ alaka wɔ, ejaakɛ “eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa.” (Yeremia 17:⁠9) No hewɔ lɛ ehe miihia waa akɛ aaatsɔ hiɛ abɔ wɔ kɔkɔ yɛ osharai ni yɔɔ ‘ninamɔ naa nyiɛmɔ’ he lɛ he. Ani Yehowa eto nɔ ni he hiaa nɛɛ he gbɛjianɔ? Lɛlɛŋ efee nakai! Bɔni afee ni akɛtsɔɔ wɔ nii hewɔ lɛ, eha aŋmala nibii komɛi ni ekaaa ni ba ni tsɔɔ osharai ni yɔɔ nyiɛmɔ ni mɔ ko aaanyiɛ yɛ nɔ ni enaa pɛ naa lɛ mli lɛ afɔ shi.​—Romabii 15:⁠4.

6. ‘Ninamɔ naa nyiɛmɔ’ na mɛɛ hewalɛ fɔŋ yɛ Israelbii lɛ anɔ?

6 Nyɔŋmɔ blema webii ni ji Israelbii lɛ aniiashikpamɔ lɛ sa jogbaŋŋ. Eyɛ mli akɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni tɔmɔ ko bɛ mli lɛ he hegbɛ yɛ kɛha nakai maŋ ni aduro amɛ waa lɛ moŋ, shi emlibii babaoo ni yeee anɔkwale lɛ kɛ kuɛŋtimɔ “nyiɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋtooi lɛ anaa.” (Lala 81:13) Akɛni amɛnyiɛ yɛ ‘ninamɔ naa hewɔ lɛ, amɛtsɔ amɛhe kɛtee amagai loo nyɔŋmɔi ni amɛkɛ amɛhiŋmɛi diɛŋtsɛ nɛɛ naa lɛ ahe, akɛni kponɔgbɛ nibii kudɔɔ amɛ hewɔ lɛ, amɛhe kpokpo kɛ gbeyeishemɔ yɛ amɛhenyɛlɔi lɛ ayifalɛ babaoo lɛ hewɔ. Agbɛnɛ, akɛni ‘amɛnyiɛɔ yɛ ninamɔ naa, shi jeee yɛ hemɔkɛyeli naa’ hewɔ lɛ, Israelbii lɛ tse Mose hiɛnyiɛmɔ lɛ hiɛ atua ni amɛwie huhuuhu amɛshi shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ. (Okɛto Yuda 16 he.) Hɛɛ, ni eka shi faŋŋ akɛ amɛteŋ mɛi pii kɛ hiɛkɔ̃ɔ kwɛ nɔ ni tamɔ heyeli kɛ shweremɔ ni amɛnaa yɛ jeŋmaji ni ebɔle amɛ lɛ ateŋ lɛ, ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie anɔkwale ni eji akɛ gbɔmɛi lɛ eba shi kwraa ni amɛyɛ daimonioi ahewalɛ shishi lɛ nɔ.​—3 Mose 18:​1-3, 30.

7. Mɛni ba Israelbii ni kpoo ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ lɛ anɔ?

7 Mɛni ba Israelbii lɛ ni ma nɔ mi akɛ amɛbaatsɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛ nɔ, ni kpoo ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ lɛ anɔ? Yehowa mlifu ba amɛnɔ, ejie ehebuu kɛ kwɛmɔ kɛjɛ amɛhe ni amɛhenyɛlɔi ye amɛnɔ kunim! Israelbii lɛ tsɔmɔ nyɔji amɛha amɛhenyɛlɔi ni bɛ mɔbɔnalɛ lɛ yɛ be babaoo mli yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kojolɔi 2:​17-23) Israelbii lɛ tamɔɔɔ Mose ni kpoo Mizraim abladei amiishɛɛnamɔi, shi moŋ amɛyasumɔ akɛ “amɛaaye esha mli ŋɔɔmɔ be fioo,” ni amɛyaaa nɔ amɛnyiɛɛɛ tamɔ nɔ ni ‘amɛmiina Mɔ ni anaaa lɛ lɛ.’ Amɛbɛ hemɔkɛyeli. Ni kaimɔ akɛ, “kɛ hemɔkɛyeli bɛ lɛ anyɛŋ Nyɔŋmɔ hiɛ asa.”​—Hebribii 3:​16-19; 11:​6, 24-27.

8. Mɛni hewɔ esa akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbii nɛɛ amli lɛ akase nii kɛjɛ blema Israelbii lɛ aniiashikpamɔi amli lɛ?

8 Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ baanyɛ akase nii kɛjɛ nakai nibii ni eho lɛ amli. Oshara yɛ akɛ wɔ hu wɔhemɔkɛyeli he baanyɛ ajɔ aloo wɔlaaje lɛ kwraa. Ani ejeee anɔkwale akɛ bɔ ni nibii pueɔ yɛ kponɔgbɛ lɛ baanyɛ ana wɔnɔ hewalɛ bɔ ni esaaa ni wɔje shishi ‘wɔnyiɛ yɛ ninamɔ naa’ ekoŋŋ? Eji anɔkwale, ni no hewɔ ni Yehowa kɛ mlihilɛ gbɛtsɔɔmɔ ha mɛi ni baasɔmɔ lɛ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ. Ekɛ Israelbii lɛ kɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ amɛ ye lɛ tsu nii, nikasemɔ nii kɛha yinɔi ni baaba yɛ sɛɛ mli ni wɔ diɛŋtsɛ wɔ nɔ̃ nɛɛ fata he. (1 Korintobii 10:11) No hewɔ lɛ akɛ anɔkwale nilee, hiɛnɔkamɔ ni mli wa kɛ tsuishiŋmɛɛ ewaje wɔ.

9. Kɛ ‘wɔbaanyiɛ yɛ ninamɔ naa’ lɛ, te wɔbaanu nifeemɔi komɛi kɛ teokrase lɛ he nitsumɔi komɛi ahe wɔha tɛŋŋ?

9 Kɛ nɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ ni ji anɔkwale ni jɛ wɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ŋɔɔ lɛ bɛ mli lɛ, oshara baanyɛ aba akɛ wɔkɛ Mose kpeteŋkpele, Yesu Kristo baaje ŋwane, ni wɔhiɛ baakpa nɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo miidukɔ anɔkwale Kristofoi ŋmɛnɛ. (Okɛto 1 Korintobii 11:3; Efesobii 5:24 he.) Wɔbaanyɛ wɔsusu Yehowa Odasefoi agbɛjianɔtoo lɛ he akɛ nɔ ni jɛ adesai kɛkɛ ni ekolɛ eeeha wɔnu he akɛ wɔyɛ hegbɛ ni wɔfeɔ nɔ ni ja yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhiɛ. (Okɛto Kojolɔi 21:25 he.) Nɔ ni fata he lɛ wɔbaanyɛ wɔgbee mɛi ni susuɔ akɛ yɛ bei abɔ ni shihilɛ gbɛ loo nifeemɔ gbɛ ko gbaaa amɛhenilee naa lɛ, belɛ ehi lɛ atɔmɔ lɛ mli. Mɛi krokomɛi baaje shishi asusu akɛ teokrase gbɛjianɔtoo lɛ yɛ kɛha amɛ miishɛɛnamɔ kɛ hegbɛ, ni akɛ esa akɛ aha etaomɔ nii lɛ fɛɛ afee mlɛo, ni ataooo he ni akɛshaa afɔle ko yɛ amɛdɛŋ. Oshara kroko baanyɛ afee jwɛŋmɔ ni wɔɔna akɛ esa akɛ aha asafo lɛ gbɛjianɔtoo kɛ wɔ suɔmɔnaa nifeemɔ akpa gbee moŋ fe Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Ni Mɔ ni wɔkaseɔ lɛ lɛ, Yesu Kristo kɛ miishɛɛ feɔ e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii yɛ be fɛɛ mli.​—Lala 40:9; Hebribii 10:​5-10.

10. Kɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ nɔ aloo wɔbu enɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa lɛ, te enɛ baaná bɔ ni wɔsusuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ teokrase lɛ he nitsumɔi krokomɛi ahe wɔhaa lɛ nɔ hewalɛ aha tɛŋŋ?

10 Akɛni mɛi komɛi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ nɔ ni amɛbuɔ lɛ akɛ eji nɔ ko ni he ehiaaa tsɔ hewɔ lɛ, amɛbaakɛɛ akɛ esaaa akɛ wɔkpeei lɛ esɛɛ tsɛɔ tsɔ, no hewɔ lɛ esa akɛ afo nɔ, esaaa akɛ hei ni afeɔ kpokpaa nɔ kpeei lɛ jɛkɛɔ tsɔ, ni esa akɛ nibii ni akaseɔ lɛ afee mlɛo, ni “niyenii ni wa” akafata he. (Hebribii 5:12) Mɛi komɛi ebuŋ Maŋtsɛyeli jɔɔmɔi lɛ yɛ shikpɔji ni Kristofoi naa toiŋjɔlɛ ni amɛhiɔ shi kpoo yɛ jɛmɛ lɛ anɔ, ni amɛbaanu he akɛ ehe ehiaaa ni amia hiɛ yɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ mli. Kɛ wɔna su ni tamɔ nɛkɛ lɛ, belɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔmɔ “mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ” po, ni eeenyɛ eba akɛ wɔkɛ otsii lɛ anaagbee baafee hiɛtserɛjiemɔ be moŋ fe ni wɔkɛ be aaawo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ teokrase lɛ he nitsumɔi krokomɛi ni tsɔɔ he ni atu kwraa aha Yehowa lɛ mli. (2 Timoteo 3:​1, 4) Kɛji akɛ eba lɛ nɛkɛ lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ anɔkwale mli akɛ “hemɔkɛyeli naa wɔnyiɛɔ yɛ, shi jee ninamɔ naa”?

11. Mɛni baajɛ wɔhe fɔfɔɔle ni wɔɔhiɛ lɛ mli aba, shi ehe miihia ni wɔfee mɛni?

11 Oshara yɛ wɔhe fɔfɔɔle ni wɔɔhiɛ lɛ hu mli. Ewaaa akɛ wɔɔje shishi wɔsusu akɛ yitsogbamɔ fioo ko loo naagba ko ni tamɔ nakai lɛ ehiii kwraa. Wo heloo ni yeee emuu lɛ baaha wɔkɛ enɛ ajie wɔnaa koni wɔkatsu gbɛnaa nii ko ni ka wɔnɔ lɛ he nii, tamɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli wiemɔ ko ni esa akɛ wɔha. Shi ani eeenyɛ eba akɛ wɔŋmɛŋ gbɛ ni hela ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ atsi wɔ gbɛ koni wɔkɛ wɔhe akawo hiɛtserɛjiemɔ ko mli? Esa akɛ wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa atsu nii ni wɔkasusu helai komɛi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ahe akɛ ejeee nɔ ko moŋ. Shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔwaje wɔhe waa. (Luka 13:24) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ hemɔkɛyeli aje kpo waa yɛ wɔyiŋkpɛɛi amli koni wɔkɛ ‘ninamɔ pɛ akanyiɛ’ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔŋaawoo ni nɔ ko kudɔɔɔ lɛlɛ kɛ gbeekpamɔ naa.​—Romabii 12:​1-3.

12. Mɛɛ ta nɛkɛ wɔnaa wɔhe yɛ mli lɛ, ni mɛɔ su ebiɔ yɛ wɔgbɛfaŋ?

12 Kaaha ohiɛ miikpa nɔ akɛ wɔkɛ mumɔi fɔji asafoi lɛ ena tawuu. (Efesobii 6:​11-18) Wɔhenyɛlɔ nukpa, Satan Abonsam, baanyɛ ekɛ nibii babaoo ni baanyɛ ana wɔnɔ hewalɛ aba wɔnɔ kɛtsɔ etawuu nii ni esumɔɔ ni ekɛfite wɔhemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Satan baanyɛ ni ekɛ pɛsɛmkunya su ni yɔɔ adesai amli Iɛ atsu nii ni ekuŋ ehiɛ eshwieŋ yiŋtsɔmɔ nii ni ekɛaatsu nii ni ekɛgbala wɔ kɛjɛ wɔsusumɔi ahe lɛ eko kwraa nɔ. Kɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ “yoo” lɛ aloo ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ “seshi” lɛ mli “mɛi ni eshwɛ” lɛ bɔɔ lɛ, belɛ wɔkɛ wɔhe ewo tawuu mli. Eji ta ni hejɔɔmɔ bɛ mli kɛyashi be mli ni Yehowa, ni wajeɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ Satan tutuamɔi lɛ anaa lɛ kɛ Abonsam gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ aaaba naagbee. (Kpojiemɔ 12:​16, 17; 1 Petro 5:​6-11) No hewɔ lɛ ani esa akɛ wɔwaje wɔhe agbɛnɛ ni wɔnu he akɛ hehiamɔ yɛ? Nakai pɛpɛɛpɛ esa akɛ wɔfee!​—Lala 31:⁠25.

Nɔni ‘Anyiɛ Yɛ Hemɔkɛyeli Naa’ Lɛ Tsɔɔ

13. Akɛ ‘wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa’ lɛ tsɔɔ mɛni?

13 “Hemɔkɛyeli naa wɔnyiɛɔ yɛ” lɛ tsɔɔ shihilɛi ni mli wawai amli ni wɔɔtsɔ kɛ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli, yɛ enyɛmɔ ni ekɛaakudɔ wɔnaji lɛ mli, kɛ esuɔmɔnaa nii akɛ eeekwɛ ni wɔje mli shweshweeshwe lɛ mli. (Lala 22:​4-6; Hebribii 11:⁠6) Etsɔɔ akɛ wɔŋmɛŋ gbɛ ni bɔ ni nibii pueɔ yɛ kponɔgbɛ aloo bɔ ni adesa susuɔ nibii ahe ehaa ni yelikɛbuamɔ ko bɛ mli lɛ akudɔ wɔ. Hemɔkɛyeli baatsirɛ wɔ ni wɔnyiɛ yɛ gbɛ ni Yehowa tsɔɔ lɛ nɔ ni bɔ ni gbɛ lɛ nɔ nyiɛmɔ wa ha lɛ kɔɔɔ he eko. Kɛ ‘wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa’ lɛ, wɔbaatamɔ David, ni wie Nyɔŋmɔ he akɛ: “Oootsɔɔ mi wala gbɛ lɛ. Miishɛɛ sɔŋŋ yɔɔ ohiɛ, ni mlifilimɔi yɔɔ oninejurɔ nɔ daa nɛɛ.” (Lala 16:11) Agbɛnɛ kɛ wɔha Yehowa kudɔ wɔnajifamɔi lɛ, ebaaha wɔna jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ ni ebaaye ebua wɔ ni wɔye kunim ni bɔ ni nibii ni teɔ shi woɔ wɔ lɛ mli wa ha lɛ kɔɔɔ he eko. (Yohane 16: 33; Filipibii 4:​6, 7) Yɛ nibii krokomɛi asɛɛ lɛ, ‘hemɔkɛyeli naa ni aaanyiɛ yɛ’ lɛ baaha wɔkɛ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ana naanyobɔɔ daa kɛha Biblia lɛ kasemɔ kɛ sɔlemɔ yɛ ekomefeemɔ mli.​—Hebribii 10:​24, 25.

14, 15. (a) Mɛni ji Yesu su yɛ ninámɔ, gbɛ́ihemɔ kɛ maŋkwramɔ ni akɛ he woɔ mli lɛ he? (b) Taakɛ ajie lɛ kpo yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, te Yesu bu Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ eha tɛŋŋ?

14 Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ “hemɔkɛyeli naa [ni] wɔnyiɛɔ yɛ” lɛ hu feɔ wɔ Yehowa tsuji anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema lɛ ananemɛi. Amɛteŋ mɔ titri ji Yesu Kristo, “wɔhemɔkɛyeli shishijelɔ kɛ naagbelɔ” lɛ. Mɛni wɔnaa yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni ‘wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ pɛpɛɛpɛ’ lɛ?​—Hebribii 12:​1-3; 1 Petro 2:⁠21.

15 Yesu kɛ ehe wooo je lɛŋ maŋkwramɔ saji amli ni etaooo ninamɔ kɛ gbɛ́i ni mɛi pii diɔ sɛɛ lɛ. Shi moŋ etsɔɔ akɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ “jɛɛɛ je nɛɛ mli,” ni akɛni ejeee mɔ ni diɔ heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛ hewɔ lɛ, ‘ebɛ he ni ekɛ eyitso ŋmɛɔ.’ (Yohane 6:​14, 15; 18:​36; Luka 9: 57, 58) Eyɛ mli akɛ Yesu yɛ jwɛŋmɔ ni yeɔ emuu moŋ, shi lɛ diɛŋtsɛ efeee nɔ ni esumɔɔ, shi moŋ ekɛ ehiɛ fɔ eŋwɛi Tsɛ lɛ nɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ.​—Yohane 8:​28, 29.

16. Yɛ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ hewɔ lɛ, mɛni abaanyɛ awie yɛ su ni Yehowa Odasefoi hiɛ lɛ he?

16 Yɛ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ hewɔ lɛ, mɛni abaanyɛ awie yɛ Yehowa Odasefoi ahe ŋmɛnɛ? Ojogbaŋŋ, akɛ mɛi ni fiɔ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ lɛ, wɔkɛ bulɛ haa “hegbɛ ni yeɔ nɔ lɛ,” shi wɔkɛ wɔhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli. (Romabii 13:​1-7; Mateo 6:​9, 10; Yohane 17:16) Ni wɔɔtao ninámɔ kɛ gbɛ́i yɛ je lɛ mli moŋ lɛ, ‘wɔtaoɔ Maŋtsɛyeli lɛ tsutsu,’ kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa kɛ shihilɛ mli nibii ni he hiaa lɛ baaha. (Mateo 6:​24-34; Lala 37:25) Ni taakɛ Yesu fee lɛ, ‘wɔkɛ wɔhe kpasaaa wɔ diɛŋtsɛ wɔjwɛŋmɔ’ shi moŋ wɔkɛ shidaa kpɛlɛɔ gbɛtsɔɔmɔ ni wɔ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛhaa wɔ lɛ nɔ. (Abɛi 3:​5, 6) Eka shi faŋŋ akɛ enɛɛmɛi fɛɛ yeɔ buaa wɔ ni ‘wɔnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa.’

Kaai Kɛ Jɔɔmɔi

17. Esa akɛ Yehowa webii aŋmɛ amɛtsui shi yɛ mɛni mli yɛ be mli ni ‘amɛnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa’ lɛ? Ofainɛ feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.

17 Shikpɔji babaoo yɛ ni wɔnanemɛi Yehowa Odasefoi lɛ ŋmɛɔ amɛtsui shi babaoo yɛ naagbai kɛ amanehului ni ekaaa mli, yɛ yiwaa kɛ niseniianifeemɔ mli, yɛ be mli ni ‘amɛnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa’ lɛ. Shi kɛlɛ, hemɔkɛyeli he kaai lɛ baa yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Ecuador nyɛminuu ko ni eda yɛ afii amli lɛ haomɔi kɛ sɔɔmɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ he okwɛ. Ebale anɔkwale lɛ beni eye afii 80, kɛkɛ ni ekase nikanemɔ kɛ niŋmãa. Abaptisi lɛ yɛ no sɛɛ afii enyɔ. Akɛni koo mli eyɔɔ hewɔ lɛ, enyiɛɔ ŋmlɛtswaa etɛ dani ebashɛɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Eŋa ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ kɛ etadei kɛ shika toɔ koni ekɛje enijiaŋ wui ni ekaya Kristofoi akpeei lɛ. Shi nɛkɛ naagbai nɛɛ yeee nɛkɛ nyɛminuu anɔkwafo nɛɛ nɔ kunim. Esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ daa nyɔŋ nɔ aahu afii nyɔŋma ni eshiɛ yɛ akrowai babaoo, ni akrowai nɛɛ amlibii komɛi feɔ lɛ niseniianii yɛ bei komɛi amli. Shi yɛ sɛɛ mli beni gbɛgbalɔi kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yashiɛ yɛ nɛkɛ hei nɛɛ lɛ, gbɔmɛi pii ba amɛŋɔɔ ni amɛbi ni akɛ amɛ akase Biblia lɛ. No hewɔ lɛ nibii kpakpai jɛ nitsumɔ ni wa ni nyɛminuu ni yɔɔ ekãa nɛɛ tsu lɛ mli ba. Kansa aloo heloo mli fala ni gbooo lɛ eko gbe lɛ beni eye afii 92 ni ekɛ ŋmlɛtswaa 40 po tsu nii yɛ nakai nyɔŋ ni egbo yɛ mli lɛ mli.

18. (a) Kɛ wɔnine aaashɛ ŋwɛi duromɔ nɔ lɛ mɛni esa akɛ wɔfee? (b) Mɛɛ nyɔmɔwoo baaji wɔ nɔ̃ kɛ wɔtee nɔ ‘wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa shi jeee yɛ ninamɔ naa’?

18 Esa akɛ wɔ hu wɔmia wɔhiɛ yɛ tɔlɛ kɛ naagbai lɛ fɛɛ sɛɛ. (Mateo 24:13) Kɛ wɔnine baashɛ ŋwɛi duromɔ nɔ lɛ, ehe baahia ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ ŋaawoo atsu nii, wɔkɛ wɔhe afɔ enɔ, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ je lɛ he, kɛjɛ esubaŋi ahe, kɛjɛ egbɛ̀i lɛ ahe. (Lala 37:5; 1 Korintobii 2:​12; Yakobo 1:27) No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ ni wɔkasea Mɔ ni fee nɔkwɛmɔ nɔ kɛha wɔ lɛ, Yesu Kristo. Nyɛhaa wɔfea mɛi ni nyɛɔ amɛkɛ amɛhe shãa afɔle ni wɔmiisumɔ ni wɔfee babaoo yɛ Yehowa anunyam sɔɔmɔ lɛ mli. Yɛ be mli ni wɔfeɔ enɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ akwɛ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ shiwooi ni yɔɔ nyam ni ekɛha etsuji anɔkwafoi lɛ amlibaa gbɛ. Ni mɛɛ naakpɛɛ jɔɔmɔi po enɛ kɛwɔ baabote mli yɛ eshiwoo Gbɛjianɔtoo Hee lɛ mli nɛkɛ! Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ‘nyiɛmɔ yɛ hemɔkɛyeli naa shi jeee ninamɔ naa’ lɛ kɛ nyɔmɔwoo ni ji Yehowa je muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ bembuu lɛ mli gbɛfaŋnɔ ni wɔɔna baaba abaha wɔ.a

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Ajie kɛjɛ June 1, 1985 Watchtower lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛni ji osharai ni yɔɔ ‘nyiɛmɔ yɛ ninamɔ naa’ lɛ mli?

Israelbii lɛ aniiashikpamɔi lɛ kɛ mɛɛ kɔkɔbɔɔ haa Yehowa webii ŋmɛnɛ?

◻ Ni wɔɔhiɛ wɔhe fɔfɔɔle lɛ, mɛni he hiaa ni wɔfee?

‘Nyiɛmɔ yɛ hemɔkɛyeli naa’ lɛ tsɔɔ mɛni feemɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Yɛ be mli ni nanemɛi Yehowa odasefoi kɛ amɛhe ewo teokrase nitsumɔi amli lɛ, no mli Iɛ okɛ oweku lɛ hu eyi gbɛ kɛmiiya hiɛtserɛjiemɔ he ko?

[[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Yesu Kristo fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ni nɔ bɛ kɛho wɔ. Ani ‘oonyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa’ tamɔ lɛ?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje