Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w86 3/1 bf. 26-31
  • “Maŋ” Ni Lɛɔ Akpekpei Abɔ Ni Hɔmɔ Yeɔ Amɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • “Maŋ” Ni Lɛɔ Akpekpei Abɔ Ni Hɔmɔ Yeɔ Amɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • ‘Yehowa Ni Wɔɔba Lɛ Abo’
  • ‘Je Lɛ Ni Akɛ Yibii Aaawo Mli Obɔ’
  • Akɛ “Leviatan” Gbɛ Lɛ Ba Naagbee
  • Yiwalaheremɔ Kɛha Mɛi ní Halaa La Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Yehowa Ewó Enine Nɔ
    Yesaia Gbalɛ Lɛ—La Kɛha Adesai Fɛɛ I
  • Yiwalaheremɔ kɛ Mlifilimɔ Yɛ Mesia lɛ Nɔyeli Shishi
    Yesaia Gbalɛ Lɛ—La Kɛha Adesai Fɛɛ I
  • Yehowa Miishɛɛ lɛ Ji Wɔ Mɔ̃ɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
w86 3/1 bf. 26-31

“Maŋ” Ni Lɛɔ Akpekpei Abɔ Ni Hɔmɔ Yeɔ Amɛ

1, 2. (a.) Mɛɛ hiamɔ nii diɛŋtsɛ esa akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ anu he? (b) Mɛɛ gbɔmɛi nɛkɛ wɔbaanyɛ wɔkwɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ?

TESA AKƐ “niyenii” ni baawaje shikpɔŋ lɛ nɔ gbɔmɛi akpekpei toi akpei abɔ kɛha wala ni sɛɛ efooo yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ, yɛ be mli ni átsake shikpɔŋ lɛ afee lɛ je muu fɛɛ paradeiso lɛ he hɔmɔ aye amɛ. Shi namɔ he aloo nɛɛgbɛ ji he ni amɛbaatsɔ amɛhe kɛya? Israel Kwasafo Maŋ ni yɔɔ bianɛ lɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeeha Biblia mli gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 27:6 ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ ni akɛ “yibii” aaawo nɔ obɔ kɛha adesai anaanɔ sɛɛnamɔ lɛ aba mli.

2 Israel maŋ lɛ laaje nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ akɛ ehe aba sɛɛnamɔ aha adesai fɛɛ lɛ. No hewɔ lɛ heloo naa Israel loo Yudafoi lɛ ateŋ shwɛɛnii fioo ko pɛ Mesia lɛ wie nɛkɛ wiemɔi nɛɛ etsɔɔ amɛ lɛ: “Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli . . . Ni naa, mi lɛ mikɛnyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:​18-20) Shi yɛ no sɛɛ afii ohai 19 lɛ hu? Namɛi ji mɛi ni Yesaia 27:6 mlibaa yɔɔ amɛjwɛŋmɔ mli? Ni te enɛ kɔɔ bo kɛ osuɔlɔi lɛ ahe ehaa tɛŋŋ?

3. Namɛi anɔ Nyɔŋmɔ “mlifu” ba yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli taakɛ atsi ta yɛ Yesaia 27:4 lɛ?

3 Eyɛ mli akɛ afii nyɔŋma-nyɔŋmai abɔ nɛ ni nakai saji pɔtɛɛ lɛ tee nɔ moŋ, shi ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔpɛi nibii komɛi ni tee nɔ yɛ Jeŋ Ta I afii lɛ amli lɛ mli fioo. No mli lɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ nɔ ni ja ni ebaadamɔ nɔ eha “emli afu” Kristendom maji lɛ yɛ nakai tawuu ni shwieɔ lá shi ni amɛkɛ amɛhe ewo mli lɛ hewɔ. (Okɛto Yesaia 27:4 he.) Nakai moŋ amɛfee, fe ni amɛaaŋmɛɛ amɛ nɔyelii lɛ ahe amɛha Ŋwɛi Flooflo Nyɔŋmɔ lɛ yɛ be mli ni ato e-Maŋtsɛyeli ni yɔɔ ŋwɛi yɛ e-Bi ni awo ehiɛ nyam, ni ji Yesu Kristo dɛŋ lɛ ama shi yɛ 1914 lɛ. Amɛwo emlifu lɛ mli la moŋ kɛtsɔ mumɔŋ Israel shwɛɛnii lɛ ni amɛwa amɛyi, ni amɛje gbɛ amɛtsi Biblia Kaselɔi Kristofoi nɛɛ anaa koni amɛkɛ heyeli akajaje e-Maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ he sanekpakpa lɛ nɔ. Shi mumɔŋ Israel shwɛɛnii lɛ ateŋ mɛi pii ŋmɛɛ amɛhe amɛha je lɛŋ nɔnyɛɛi lɛ, ni amɛnyɛɛɛ amɛtsu gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ akɛ gbɔmɛi ni áhala amɛ kɛjɛ je lɛŋ nibii agbɛjianɔtoo Iɛ mli lɛ he nii. No mli lɛ amɛnaaa he ni akɛwooo je nɛŋ saji amli kwraa lɛ he sane ni ka shi lɛ. No hewɔ lɛ amɛbahɔ lá yi sɔ ko ni amɛbaye lɛ shishi, ni amɛbafee mɛi ni Nyɔŋmɔ “mlifu” sa amɛ hu yɛ be ko mli.

4. Nyɔŋmɔ “mlifu” lɛ sa etsuji ni ji Kristofoi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli?

4 Eji ohi shi yɛ nakai be lɛ mli kulɛ, te osusuɔ akɛ kulɛ obaafee onii yɛ nakai tawuu mli nɔnyɛɛi lɛ ashishi oha tɛŋŋ? Esa akɛ osusu saji nɛɛ ahe, ejaakɛ nakai feemɔ baaha okpɛ oyiŋ shiŋŋ yɛ nɔ ni obaafee kɛ okɛ nɔnyɛɛi nɛɛ eko kpe yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ he. No mli lɛ, etamɔ nɔ ni eji be ni esa akɛ amɛkpa Maŋtsɛyeli lɛ jajemɔ ni amɛjɔɔ amɛhe kwraa. Mɛi pii tsɔ nakai gbɛ lɛ nɔ, amɛnu he akɛ esa akɛ amɛmɛ kɛyashi be mli ni aaawo amɛhiɛ nyam oya ni amɛyafata Yesu Kristo ni akɛ lɛ eta maŋtsɛsɛi nɔ lɛ he. (Luka 22:​28-30) Shi Yehowa “mlifu” lɛ eko ni ba amɛnɔ ji kãmɔ loo tsɔsemɔ ko ni anɔkwale Kristofoi ni yɔɔ nakai be lɛ mli lɛ ahiɛ kpaaa nɔ, no hewɔ lɛ ejeee nɔ ni wooo yibii aloo nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he. Ewo amɛ hewalɛ kɛha nitsumɔ ni baa ni ji wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ oweletɔɔ gbi ni baa mɔ ni gbalɔ Yesaia tsɛ lɛ Leviatan yɛ Yesaia 27:1 lɛ nɔ lɛ jajemɔ lɛ, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ:

5. Yehowa egbala ejwɛŋmɔ kɛtee “Leviatan” ni atsi eta yɛ Yesaia 27:1 lɛ nɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 “Nakai gbi lɛ nɔ lɛ Yehowa kɛ eklante ni naa wa ni eda ni mli wa aaawo Leviatan ni ji onufu ni he yɔɔ oya kɛ Leviatan ni ji onufu lɔgɔligi lɛ nyɔmɔ, ni eeegbe drako ni yɔɔ ŋshɔ lɛ mli lɛ.”

Yehowa gbala ejwɛŋmɔ kɛtee mɛi ni ye ewebii lɛ anɔ kunim lɛ anɔ yɛ blema bei lɛ amli. Taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔna lɛ, mɛi ni fata he ji Babilon maŋtsɛyeli lɛ kɛ agbɛnɛ Mizraim kɛ Ashur. (Yesaia 27:​12, 13) Ani oona okadi wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 27:1 lɛ mlibaa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ? Yɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli lɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ tsɔmɔko nomii kɛhako maŋ kome ko loo maŋtsɛyeli ko. Shi ehe miihia ni Yehowa agbala ejwɛŋmɔ kɛya okadi Leviatan ko nɔ, ni ji, Satan Abonsam. Elɔgɔɔ shi yɛ ŋaa mli kɛtsɔɔ adesai ni efee hamahama tamɔ ŋshɔ lɛ ateŋ, ni ekɛ nibii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ tsuɔ nii koni eha Nyɔŋmɔ tsuji abote oshara mli aloo ekɛtsi amɛ naa.​—Okɛto Kpojiemɔ 17:15 he.

6, 7. (a) Mɛni batamɔ “kpitikpitii kɛ ŋmeii” yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ? (b) Mɛni wɔɔkpa gbɛ akɛ eeeba amɛnɔ yɛ wɔsɛɛ be mli?

6 Beni yɛ afi 1919 mli lɛ mumɔŋ Israel shwɛɛnii lɛ kɛ miishɛɛ je amɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, kɛkɛ ni be bashɛ ni esa akɛ Yehowa akɛɛ akɛ:

“Mlifu ko bɛ mimli. Mina ni kulɛ kpitikpitii kɛ ŋmeii kɛ mi miiwuu, kulɛ mafã kɛyanina amɛ ni mashã blublu tswɛm.”​—Yesaia 27:⁠4.

7 Beni Jeŋ Ta I ba naagbee lɛ, kɛkɛ ni ato Jeŋmaji Akpaŋmɔ lɛ akɛ akpoo Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ. Wɔbaanyɛ ni wɔkɛ enɛ ato “kpitikpitii kɛ ŋmeii” ni akɛshwie Yehowa Nyɔŋmɔ gbɛ nɔ akɛ akɛmiiku enaa aloo akɛmiitsi lɛ gbɛ lɛ he. Amrɔ nɛɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ gbɛjianɔtoo lɛ ebaye nakai Kpaŋmɔ lɛ najiaŋ. Majimaji sɔrɔtoi ni feɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mlibii lɛ tsɔɔ no nɔ amɛtsɔɔ bɔ ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkpɛlɛŋ Kristo Maŋtsɛyeli ni ajajeɔ atsɔɔ Iɛ nɔ shi amɛbaahiɛ amɛyiŋtoo akɛ amɛbaabaa amɛ diɛŋtsɛ amɛjeŋ nɔyelii sɔrɔtoi lɛ ayi lɛ mli. Ebaanaanaa okadi “kpitikpitii kɛ ŋmeii” lɛ fɛɛ nɔ yɛ “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ mli” yɛ Harmagedon, ni ebaakumɔ amɛ dukuduku koni yɛ naagbee lɛ esha amɛ fɛɛ, ni eha amɛtsɔ lamlu ko kɛkɛ. No mli ebaatsɔɔ amɛ mɔ ni ji Je Muu Fɛɛ Nɔyelɔ diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ obaanyɛ ona akɛ kɛji akɛ obɛ wala mli yɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ yɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli po lɛ, ebaanyɛ esa ohe​—kɛha ekpakpa aloo efɔŋ​—yɛ nibii ni baajɛ saji ni tamɔ Yesaia 27:1 lɛ mli aba lɛ hewɔ.​—Kpojiemɔ 16:​14-16; 17:​1–18:⁠4.

‘Yehowa Ni Wɔɔba Lɛ Abo’

8. Mɛni nɔ jeŋmaji pii kɛ amɛhe fɔɔ ŋmɛnɛ?

8 Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mli bii lɛ kɛ amɛhe miifɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhewalɛ nɔ ni amɛkɛ amɛhiɛ miifɔ abobaa hei ni gbɔmɛi efee lɛ anɔ. Shi hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ mli lɛ efeko nɔ ni wa ni aaaha etsi amɛnaa koni amɛkafee tawuu nii ni ehiii fe fɛɛ, tawuu nii amli tawuu nii, ni ji nuklea okpɛlɛm lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ nuklea okpɛlɛm ni aaatswa akɛto eko najiaŋ lɛ he gbeyeishemɔ ji nɔ ni tsiɔ amɛnaa, shi jeee Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ.

9, 10. Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ yɔɔ mli akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ ‘abobaa he’ kroko nɔ lɛ?

9 No hewɔ lɛ taakɛ wɔkadi lɛ, nɔ ni woɔ jeŋmaji lɛ ashihilɛ he gbeyei diɛŋtsɛ ji “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ.” Mɛni ji nɔ ni jeŋmaji lɛ baanyɛ afee ashi Nyɔŋmɔ Ofe lɛ, Mɔ ni kɛ hewalɛ ni yɔɔ gbeyei lɛ wo nɔ fɛɛ nɔ mli atɔm lɛ teŋ lɛ? Obaanyɛ okpɛlɛ nɔ akɛ kɛ akɛ miito he lɛ, Bɔlɔ lɛ yɛ hewalɛ kwraa fe jeŋmaji lɛ kɛ amɛ tawuu nii lɛ fɛɛ. Mɛi ni le anɔkwasane nɛɛ​—taakɛ Yehowa Odasefoi le lɛ​—yɛ gbɛ kome pɛ ni esa akɛ amɛtsɔ nɔ. Atsɔɔ enɛ mli yɛ Yehowa wiemɔi krokomɛi amli:

“Ja ebaha mi abo, ni ekɛ mi kpata; hɛɛ, ha ekɛ mi akpata.” (Yesaia 27:⁠5)

Adesa gbɛjianɔtoo ko bɛ ni no ji abobaa he kɛ he ni esa akɛ ayaná shweshweeshwe shihilɛ yɛ aloo nɔ ni baanyɛ atsi tawuu naa yɛ shikpɔŋ nɔ, ni eka ehi faŋŋ akɛ ejeee abobaa he ni shikpɔŋ nɔ wekui baanyɛ ajo foi kɛya jɛmɛ ni amɛhi shi shweshweeshwe.

10 Eka shi faŋŋ akɛ ole akɛ mɛi pii kɛ henumɔ woɔ ŋwanejeei kɛ kui ni susuɔ tawuu nii kɛ tawuu nii ni aaakpa efeemɔ he saji lɛ amli. Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, enɛ gbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛjɛɔ anɔkwale diɛŋtsɛ ni eji akɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ta ni esa akɛ eba yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ yɛ Harmagedon lɛ ji nɔ ni woɔ jeŋmaji fɛɛ hiɛkpatamɔ he gbeyei lɛ nɔ. Kɛ ole akɛ nii ni tamɔ nɛkɛ miiba diɛŋtsɛ lɛ, belɛ nilee gbɛ ji ní otsɔ ohe kɛya Yehowa ŋɔɔ. ‘Ebobaa be’ lɛ ji nɔ ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni taoɔ he ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ amɔ mli, ni no ji Iɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ ni eyɔɔ ni nɔ gbɔɔɔ gbi ko gbi ko Iɛ. Satan Abonsam gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ nyɛŋ aye Kristofonyo aŋkro lɛ ni ‘eyaba abo’ yɛ enɛ mli Iɛ nɔ kunim.‘

11. Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔkɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Luka 14:​31-33 lɛ atsu nii yɛ be mli ni wɔmɔ̃ɔ Yehowa ‘abobaa he’ lɛ mli lɛ?

11 Taakɛ eji lɛ, Yehowa kɛ etabilɔi ni yɔɔ Tatsɛ Yesu Kristo shishi Iɛ efa ta kɛmiiba agbɛnɛ. Ni yɛ be mli ni amɛyɔɔ shɔŋŋ lɛ, gbɛ ni nilee loo sanesɛɛkɔmɔ yɔɔ mli ni esa akɛ atsɔ nɔ ji ni atsu gbɔmɛi kɛ toiŋjɔlɛ sane kɛha kpatamɔ he faikpamɔ yɛ oshara ni baa lɛ hewɔ. Yehowa asraafoi lɛ anɔ Tatsɛ ni anyɛŋ aye enɔ kunim lɛ wo ŋaa ni tamɔ nɛkɛ yɛ be mli ni eyɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. (Luka 14:​31-33) Ni kɛji akɛ okwɛ nɔ ni Yesu wie yɛ jɛmɛ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, obaana akɛ ekɛ subaŋ ni mɔ jieɔ lɛ kpo yɛ ‘nibii ni mɔ yɔɔ’ lɛ ahe lɛ wo sane lɛ mli. Kɛji akɛ maŋ ni etee hiɛ loo eshwere mli wɔyɔɔ jio, aloo wɔyɛ Maji ni Nako Nɔyaa tsɔ̃ ni ebiɔ ni gbɔmɔ agbo deŋme waa yɛ jɛmɛ dani ana nɔ ko fioo Iɛ amli wɔyɔɔ jio, ebi ni wɔpɛi bɔ ni wɔkwɛɔ nii wɔhaa lɛ mli jogbaŋŋ. Bi ohe akɛ: Ani mikɛ mihe miifɔ Yehowa hewalɛ nɔ akɛ mibobaa he aloo mikɛ “nibii” miiye gbɛhe ni he hiaa fe fɛɛ moŋ? Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ofainɛ kanemɔ Luka 12:​15-21.

12. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ mɛi pii kɛ amɛhe miifɔ Yehowa hewalɛ lɛ nɔ ŋmɛnɛ?

12 Yehowa Odasefoi akpei babaoo kɛ amɛhe eha Yehowa kwraa yɛ shikpɔŋ nɔ he fɛɛ he koni toiŋjɔlɛ aba amɛkɛ lɛ teŋ. Amɛteŋ mɛi pii miito gbɛjianɔ yɛ amɛshihilɛ mli koni amɛkɛ ŋmlɛtswaa babaoo awo kaselɔ-feemɔ nitsumɔ lɛ mli daa nyɔŋ nɔ. Mɔ fɛɛ mɔ ni miaa ehiɛ ekɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ yɛ hegbɛ akɛ enaa “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ” ni fe adesa jwɛŋmɔ kɛ shishinumɔ fɛɛ ni awo shi yɛ he lɛ eko. (Filipibii 4:⁠7) Yɛ be mli ni be yɔɔ lolo nɛɛ amɛyaa nɔ amɛyeɔ amɛbuaa mɛi krokomɛi koni amɛbote Yehowa Zebaot toiŋjɔlɛ he gbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Mɛɛ gbɛhe yiwalaheremɔ nitsumɔ nɛɛ yɔɔ yɛ oshihilɛ mli?

‘Je Lɛ Ni Akɛ Yibii Aaawo Mli Obɔ’

13. Mɛni ji nɔ ni Yesaia 27:6 tsɔɔ akɛ abaanyɛ akpa gbɛ yɛ wɔbe nɛɛ mli?

13 Mɛni ji nɔ ni mumɔŋ Israel baatsu yɛ je lɛŋ yɛ be mli ni akɛ lɛ ba ŋwɛi duromɔ mli ekoŋŋ yɛ Jeŋ Ta I sɛɛ lɛ? Nɔ ni amɛtsu lɛ jeɔ kpo yɛ wiemɔi ni woɔ mɔ tsui ni yɔɔ Yesaia 27:6 nɛɛ amli:

“Gbii ni baaba Iɛ amli lɛ Yakob aaatsɛ̃rɛ fãi, ni Israel hu aaagba afofro ni eeefrɔke, ni amɛkɛ yibii aaawo je lɛŋ obɔ tɔ.”

Taomɔ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ efee anɔkwale ŋmɛnɛ lɛ mli. Nakai feemɔ baaha ona nɔ kroko ni obaadamɔ nɔ obatsɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ mɔ kome, aloo kɛ oji amɛteŋ mɔ kome lɛ, koni otswa ofai shi akɛ obaahi shi shiŋŋ yɛ anɔkwale jalɔi lɛ ateŋ ni kaai loo naagbai ni baaba lɛ kɔɔɔ he eko.

14. Yesaia 27:6 ena emlibaa yɛ Nyɔŋmɔ webii anɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Shihilɛ ni tamɔ nɔ ni agba he sane afɔ shi yɛ Yesaia 27:6 lɛ ji nɔ ni atee nɔ ana yɛ Yehowa jálɔi ateŋ kɛjɛ afi 1919, yɛ be mli ni afee Yehowa Odasefoi akpee wulu klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Cedar Point, Ohio lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ enɛ sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ kwraa ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ je shishi ekala ewolo tɛtrɛɛ hee ni ji The Golden Age, ni ŋmɛnɛ atsɛɔ lɛ Awake! lɛ. Etamɔ nɔ ni mumɔŋ Yuda miitsɛ̃rɛ fãi agbɛnɛ.

15. Mɛɛ gbɛkpamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ akɛfɔ anɔkwale jalɔi lɛ kɛjɛ 1918 shishijee mli?

15 No hewɔ lɛ kpɔmɔ kɛ saamɔ kɛmiiba Yehowa duromɔ mli ekoŋŋ lɛ shishijee afii lɛ amli ni anɔkwale Kristofoi je shishi akɛ amɛaagbá afofro akɛ “Yehowa ŋmɔ.” (Yesaia 61:⁠3) Afi 1918 ni ji Jeŋ Ta I naagbee afi lɛ mli ni J. F. Rutherford ha maŋshiɛmɔ ko ni hoso je lɛ, ni ji “Ekolɛ Akpekpei Ni Yeɔ Wala Mli Bianɛ Lɛ Gboiŋ Gbi Ko Gbi Ko” lɛ. Akɛni Maŋtsɛ Yesu Kristo ni yeɔ nɔ lɛ kaselɔi ni akɛ mumɔ efɔ́ amɛ lɛ ateŋ shwɛɛnii fioo eshwɛ yɛ shikpɔŋ nɔ ni baatsu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ efã ni ka amɛnɔ nɛɛ hewɔ lɛ, ani nɛkɛ wiemɔ nɛɛ ji saji ni awo he ŋoo tsɔ?

16. (a) Te shwɛɛnii lɛ fee amɛ nii yɛ gbɛkpamɔ ni ka amɛhiɛ lɛ he amɛha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ “yibii” amɛnya he lɛ, ni mɛni jɛ mli ba?

16 Te aaafee tɛŋŋ ni Yehowa kɛ nɛkɛ Kristofoi nɛɛ aaatsu nii ni “amɛkɛ yibii aaawo je lɛŋ obɔ tɔ”? Mumɔŋ Israel shwɛɛnii lɛ ŋɔ hegbɛ lɛ, shi “yibii” ni akɛbaawo je lɛŋ obɔ tɔ lɛ hu? Shwɛɛnii lɛ na akɛ, “yibii” lɛ ni Yehowa Maŋtsɛyeli ni eto ema shi ni yɔɔ Kristo dɛŋ lɛ he sanekpakpa lɛ fata he lɛ ŋɔɔ ni ewajeɔ mɔ aahu akɛ amɛmiisumɔ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi aja enɛ. Yehowa egba akɛ mɔ bibioo aatsɔ mɛi akpe, ni mɔ fioo hu aaatsɔ maŋ ni wa, ni enɛ eyafeee tɔmɔ yɛ Yehowa gbɛfaŋ, (Yesaia 60:22) Etsɛɛɛ kwraa ni Tookwɛlɔ Kpakpa Yesu Kristo “asafo babaoo” ni ji “toi krokomɛi” lɛ kɛ amɛhe yabɔ mumɔŋ Israel shwɛɛnii lɛ ahe.​—Kpojiemɔ 7:​9-17; Yohane 10:⁠16.

17, 18. Mɛɛ odase obaanyɛ oye yɛ ‘je lɛ ni akɛ yibii woɔ mli obɔ tɔ’ lɛ he?

17 Obaanyɛ oyoo bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ, taakɛ ekɔɔ anɔkwale Kristojamɔ he ŋmɛnɛ lɛ. Amrɔ nɛɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ nitsumɔ he niji 94 yɛ jeŋ fɛɛ. Kristofoi asafoi ni yɔɔ ekaa ni ato amɛ gbɛjianɔ fe 49,000 yɛ, ni abaana amɛ yɛ shikpɔji 205 nɔ. Anɔkwale Nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ ni enɛ he yijiemɔ lɛ fɛɛ ji enɔ̃, ni nibii ni baa ni sa kadimɔ nɛɛ damɔ shi akɛ nɔ ni buɔ e-Wiemɔ ni tɔmɔ ko bɛ mli lɛ bem, yɛ be mli ni “naagbee” ni agba afɔ shi yɛ Mateo 24:14 lɛ bako lolo lɛ.

18 Hɛɛ, Kristofoi ni amɛyibɔ fe akpekpei etɛ kɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ miitsu nii yɛ jeŋ fɛɛ. Akpekpei abɔ nɛɛ ateŋ mɛi ni fa ji Kristo “toi krokomɛi” lɛ ni tsuɔ jeŋ fɛɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ titri lɛ, ni ‘Yehowa he nyamɔ efee amɛhewalɛ aloo abobaa he.’ (Nehemia 8:10) No hewɔ lɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ hegbɛ akɛ eyiɔ obɔ yɛ mumɔŋ koni ekɛ ehe awo ‘je lɛ ni akɛ yibii woɔ mli obɔ tɔ’ lɛ mli.

19. Mɛni mli ŋɔɔmɔ obaanyɛ oná, yɛ ‘je ni woɔ yibii’ lɛ hewɔ, ni te onuɔ enɛ he ohaa tɛŋŋ?

19 Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Yehowa eŋmɛŋ gbɛ kɔkɔɔkɔ koni akpata ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “yibii” ni yɔɔ “je lɛŋ” lɛ, e-Dasefoi lɛ anitsumɔ lɛ hiɛ. Eŋmɛŋ gbɛ koni e-Dasefoi Iɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ afee efolo! Mumɔŋ yibii aloo “yibii” ni anɔkwale Kristofoi woɔ lɛ ji nɔ ni akɛlɛɔ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ akɛ amɛnine aaashɛ enɛ nɔ. Mɛi ni baafata he yɛ be ni sa mli ji adesai akpekpei toi akpei abɔ ni amɛgboi ni abaatee amɛ shi yɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli be lɛ mli lɛ. Susumɔ nɔ ni enɛ baaji aha bo yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ he. Yɛ be ni sa mli lɛ abaatee heloo naa Israelbii pii ni hi shi yɛ blema bei lɛ amli lɛ ashi. Amɛteŋ mɛi komɛi baafee mɛi ni ná Yesaia yitso 27 gbalɛ lɛ mlibaa kɛjɛ shishijee lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Ani efeŋ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ akɛ ooohi shi yɛ wala mli, koni onyɛ otsɔɔ bɔ ni oná ‘yibii ni akɛwoɔ je lɛŋ obɔ tɔ’ lɛ mlibaa ni da yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ mli otsɔɔ?​—Okɛto Kpojiemɔ 22:​2, 3 he.

Akɛ “Leviatan” Gbɛ Lɛ Ba Naagbee

20. Mɛni ka “Levitian” lɛ hiɛ ni baa enɔ lɛ, ni mɛni baajɛ mli aba maŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ nɔ?

20 Kɛkɛ lɛ okadi Mizraim lɛ, ni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ gbɛjianɔtoo ni Satan Abonsam eye nɔ akɛ enyɔŋmɔ lɛ ehiŋ shi. No mli lɛ Yehowa egbala ejwɛŋmɔ kɛtee okadi Leviatan lɛ, onufu lɔgɔligi ni he yɔɔ oya ni ehiii ni hiɔ adesai ni efee hamahama tamɔ ŋshɔ lɛ ateŋ lɛ nɔ. Lɛ kɛ jeŋmaji lɛ kɛ jeŋmaji ni efee ekome po baaho aya. Ehiŋ shi akɛ adesai ni Yesu Kristo gbo kɛha amɛ lɛ afitelɔ ni eye ehe. (Yesaia 27:⁠1) Hɛɛ, akɛ Satan Abonsam baawo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, yɛ Yesu Kristo, David Bi kɛ Maŋtsɛyeli lɛ Yelɔ ni sa lɛ Afii Akpe Nɔyeli Be lɛ fɛɛ mli. Mumɔŋ Israel bii 144,000 lɛ baafata okadi Yuda akutso lɛ mli Jata lɛ he akɛ hefatalɔi niyelɔi yɛ ŋwɛi. (Romabii 8:​16, 17; Kpojiemɔ 5:​5, 9, 10; 7:​1-4) No mli lɛ abu Yehowa Nyɔŋmɔ, Ŋwɛi Flooflo Nyɔŋmɔ lɛ bem kɛmiiya naanɔ akɛ je muu fɛɛ Nuŋtsɔ kɛ Maŋtsɛ. Yehowa je muu fɛɛ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ lɛ baaná naanɔ toiŋjɔlɛ kɛ gbeekpamɔ mli ŋɔɔmɔ. Yehowa mli baaya nɔ afili lɛ yɛ eje muu fɛɛ gbɛjianɔtoo ni efee ekome lɛ he kɛya naanɔi anaanɔ.a

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Ajie kɛjɛ October 15, 1985 Watchtower lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Okai?

◻ Mɛni hewɔ anɔkwale Kristofoi nu Yehowa “mlifu” lɛ he yɛ wɔ afii oha nɛɛ mra be mli lɛ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ niiashikpamɔ nɛɛ mli?

◻ Nɔ ni tamɔɔɔ bɔ ni jeŋmaji lɛ feɔ lɛ, fe wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ Yehowa afee wɔ ‘abobaa he’? (Yesaia 27:⁠5)

◻ Akɛ “yibii” ewo “je lɛ mli obɔ tɔ” yɛ wɔbe nɛɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (Yesaia 27:⁠5)

◻ Mɛɛ Yesaia 27:1 mlibaa yɛ wɔsɛɛ be mli wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ akpa gbɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Mɛi komɛi heɔ yeɔ akɛ adesai baana nuklea hegbeyeiwoo lɛ naa tsabaa, shi jeŋmaji fɛɛ mli nilelɔi Iɛ kɛ ‘Yehowa miifee amɛ abobaa he’

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Nɔyaa ni yaa nɔ yɛ Kristofoi ni amɛtɔrɔ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ ateŋ lɛ jeɔ kpo yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he niji ni mli gbeleɔ lɛ mli

Spain

Brazil

Canada

April Daa Gbi Ŋmalɛ

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje