Onukpai, Nyɛbua Nyɛ Nɔkwɛmɔ He Gbɛnaa Nii Lɛ Akɛ Hiɛdɔɔ Sane
“Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ.”—1 PETRO 5:2.
1. Mɛni hewɔ esa jogbaŋŋ ákɛ akɛ gwantɛŋi aaatsu nii ni akɛfee adesai ni ena Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ aloo nɔkpɛlɛmɔ he mfoniri lɛ?
KWƐ bɔ ni esa jogbaŋŋ ha ákɛ akɛ gwantɛŋi aaatsu nii ni akɛto adesai ni yɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ lɛ ahe! Gwantɛŋi ji bɔɔnii ni feɔ toiboo ni hereɔ amɛkwɛlɔ gbee nɔ ni amɛnyiɛɔ esɛɛ oya. Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ webii ni tamɔ gwaŋtɛŋi lɛ ŋmɛɔ gbɛ ni Tookwɛlɔ Kpakpa Yesu Kristo nyiɛɔ amɛhiɛ. Amɛle lɛ, amɛhereɔ egbee nɔ, ni amɛkɛ miishɛɛ kpɛlɛɔ ehiɛnyiɛmɔ nɔ. (Yohane 10:11-16) Shi kɛ tookwɛlɔ kpakpa bɛ lɛ, toi lɛ diɛŋtsɛ sheɔ gbeyei oya, ni amɛbɛ nɔ ni yeɔ buaa amɛ. Belɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yesu Kristo musuŋ tsɔ lɛ eha gbɔmɛi ni “amɛfee yuuyaa tamɔ toi ni bɛ kwɛlɔ” lɛ.—Mateo 9:36.
2. Te Yehowa susu gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi ni naa amanehulu yɛ “Israel tookwɛlɔi” ni bɛ suɔmɔ lɛ shishi Iɛ ahe eha tɛŋŋ?
2 Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ adesai ni yɔɔ tsuijurɔ ni atsɛɔ amɛ yɛ Ŋmalɛ lɛ naa akɛ “gwantɛŋi” lɛ amumɔŋ hilɛ-kɛ-hamɔ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yehowa tsɔ gbalɔ Ezekiel nɔ ejaje kpoo eshwie “Israel tookwɛlɔi,” gbɔmɛi ni gbɛnaa nii ka amɛnɔ ni lɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe yɛ be mli ni amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ gwantɛŋi lɛ anɔ lɛ nɔ. Shi Yehowa eŋmɛŋ gbɛ ni gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ ana amanehulu ni tɔmɔ ko bɛ mli, ejaakɛ ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni elaaje lɛ, matao, ni nɔ ni edu gbɛ lɛ; mayakpala lɛ; ni nɔ ni epila lɛ mafi maha lɛ; helatsɛ lɛ, mawaje lɛ.”—Ezekiel 34:2-16.
3. Yesu Kristo tsɔɔ akɛ esusuɔ toi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Tookwɛlɔ Kpakpa. Yesu Kristo hu yɛ gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi nɛɛ ahe jwɛŋmɔ nakai nɔŋŋ. Dani eeekwɔ kɛaaya ŋwɛi lɛ, Yesu tsɔɔ bɔ ni esumɔɔ ni etoi lɛ ana kwɛmɔ kpakpa. Ekɛɛ bɔfo Petro akɛ, ‘Lɛɛ mitoi lɛ, kwɛmɔ mitoi bibii lɛ, lɛɛ mitoi bibii lɛ.’ (Yohane 21:15-17) Ni bɔni afee ni ekwɛ ni toi lɛ akwɛmɔ yɛ suɔmɔ mli lɛ aya nɔ lɛ, Yesu ha “mɛi komɛi tsɔmɔ kwɛlɔi” koni amɛkɛtswa “Kristo gbɔmɔtso” lɛ amɛma shi.—Efesobii 4:11, 12.
4. Bɔfo Paulo woɔ “onukpai” ni ajɛ mumɔ mli ahala amɛ lɛ hewalɛ ni amɛfee mɛni?
4 Akɛni Nyɔŋmɔ kɛ Kristo fɛɛ yɛ suɔmɔ ni mli kwɔ kɛha mɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ hewɔ lɛ, ákɛ mɔ ko aaafee Nyɔŋmɔ toi lɛ akwɛlɔ bibioo lɛ ji gbɛnaa nii ko ni he hiaa waa. No hewɔ lɛ, bɔfo Paulo wo Efeso asafo lɛ mli “onukpai” lɛ ni atsɔ mumɔ lɛ nɔ ahala amɛ lɛ hewalɛ ni “amɛlɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ,” ni amɛkwɛ nɔ jogbaŋŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:17, 28) No hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni onukpai ni ahala amɛ lɛ aaatsu nɛkɛ gbɛnaa nii nɛɛ he nii yɛ gbɛ ni sa nɔ?
Nɔkwɛlɔi Anine Shɛɔ Gbɛtsɔɔmɔ Nɔ
5. Mɛɛ ŋaawo Petro kɛha enanemɛi nɔkwɛlɔi lɛ?
5 Bɔfo Petro ni akpaa lɛ gbɛ akɛ ebaalɛ Yesu toi lɛ kɛɛ enanemɛi nɔkwɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ, nyɛkwɛa nɔ, jeee yɛ nɔnyɛɛ naa, shi moŋ yɛ suɔmɔ naa; asaŋ jeee sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛgbele hewɔ, shi moŋ tsuijurɔ naa; asaŋ jeee akɛ mɛi ni yeɔ asafoi lɛ anɔ nuŋtsɔmɛi asane, shi moŋ mɛi ni toɔ okadii amɛhaa asafoku lɛ.” (1 Petro 5:1-3) Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni onukpai ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ehala amɛ lɛ aaatsu nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ he nii yɛ gbɛ ni sa jogbaŋŋ nɔ aha lɛ.
6. Mɛɛ su esa akɛ onukpai lɛ kɛsɔmɔ “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ?
6 Petro wo nanemɛi onukpai lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ, nyɛkwɛa nɔ, jeee yɛ nɔnyɛɛ naa, shi moŋ yɛ suɔmɔ naa.” Esaaa akɛ mɛi ni yɔɔ hegbɛ akɛ amɛaasɔmɔ akɛ mumɔŋ tookwɛlɔi lɛ feɔ nakai kɛ mligbigbilimɔ ni amɛmiinu he akɛaanyɛ amɛnɔ ni amɛkwɛ toi lɛ anɔ. Esaaa akɛ amɛnuɔ he akɛ aakɔne amɛyiŋ, tamɔ nɔ ni eji nitsumɔ ko ni wa aloo tamɔ nɔ ni mɛi krokomɛi miitsirɛ amɛyi sɛɛ ni amɛkwɛ toi lɛ. Shi moŋ, esa akɛ onukpai lɛ kɛ mumɔ ni sumɔɔ asɔmɔ. (Okɛto Lala 110:3 he.) Kɛ mɔ ko miisumɔ ni efee ekpakpa eha mɛi krokomɛi lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ, ejɛɔ etsui mli efeɔ nakai, ebɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ efeemɔ mli ni ekɛ ehe haa kwraa koni ekɛsɔmɔ mɛi krokomɛi. Onukpa ni jɛɔ etsui mli efeɔ nii lɛ kɛ ebe kɛ ehewalɛ fɛɛ haa mɛi krokomɛi asɔɔmɔ. Ele akɛ yɛ bei komɛi amli lɛ toi lɛ baanyɛ alaaje, ni eesumɔ ni eye ebua, ni ekaseɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ toi lɛ ahe ehaa lɛ. Bɔ ni Yehowa susuɔ Israelbii ni amɛlaaje lɛ ahe jogbaŋŋ ha hewɔ lɛ, eha ewie nɛkɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “Mikɛɔ jeŋmaŋ ni tsɛko migbɛi lɛ akɛ: ‘Naa mi, naa mi!’”—Yesaia 65:1.
7, 8. (a) Kɛ akɛɛ atsu nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ ni sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛgbele he suɔmɔ bɛ mli lɛ, mɛni ji nɔ ni atsɔɔ? (b) Ni akɛ miishɛɛ aaasɔmɔ lɛ tsɔɔ mɛni?
7 Petro kɛɛ akɛ esaaa akɛ atsuɔ nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ “sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛgbele hewɔ, shi moŋ, tsuijurɔ naa.” Onukpai ni ahala amɛ lɛ sumɔɔɔ ni amɛfeɔ jatsu amɛhaa toi lɛ. Eji bɔfo Paulo su, ejaakɛ ekɛɛ Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ akɛ: “Anyɛmimɛi, nyɛhiɛ yɛ wɔtɔlɛ kɛ wɔdeŋmegbomɔ lɛ nɔ, akɛ bɔni afee ni wɔkatsɔ jatsu wɔmiiha nyɛteŋ mɔ ko hewɔ lɛ, nyɔɔŋ kɛ shwane fɛɛ wɔmiitsu nii, ni wɔsaa wɔmiijaje Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ wɔmiitsɔɔ nyɛ.” Ni ekai amɛ hu akɛ: “Wɔfeee wɔhe sakasaka yɛ nyɛteŋ, ni asaŋ wɔyeee mɔ ko ŋmaa yaka, shi moŋ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ tɔlɛ tsuɔ nii nyɔɔŋ kɛ shwane, bɔni afee ni wɔkafee jatsu kɛmiiha nyɛteŋ mɔ ko.”—1 Tesalonikabii 2:9; 2 Tesalonikabii 3:7, 8.
8 Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ toi lɛ anɔkwɛlɔi anɔkwafoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu hiɛ ekɔɔɔ nɔ ni toi lɛ yɔɔ lɛ nɔ, aloo akɛ amɛaabɔ mɔdɛŋ ni amɛye amɛhe nii. (Luka 12:13-15; Bɔfoi lɛ Asaji 20:33-35) Paulo tsɔɔ akɛ esaaa akɛ mɛi ni he saa akɛ nɔkwɛlɔi lɛ feɔ ‘hiɛjoolɔi ni shishiuɔ mɛi kɛ naa nii.’ (Tito 1:7) Shi moŋ, esa akɛ amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛsɔmɔ, amɛna amɛnitsumɔ lɛ he miishɛɛ ni amɛtao nɔ ni baahi aha etoi ni akɛ amɛkwɛmɔ ewo amɛdɛŋ lɛ. (Filipibii 2:4) Nɔkwɛlɔi lɛ tsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ amɛtsɔɔ akɛ amɛsusuɔ toi lɛ ahe ni pɛsɛmkunya bɛ mli, tamɔ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi Yesu Kristo feɔ lɛ pɛpɛɛpɛ.
9. Mɛni hewɔ esaaa akɛ nɔkwɛlɔ Kristofonyo lɛ ‘yeɔ Nyɔŋmɔ asafo lɛ nɔ nuŋtsɔmɛi asane’ lɛ?
9 Petro hu kɛɛ akɛ esa akɛ onukpai lɛ akwɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ, “ni jeee akɛ mɛi ni yeɔ asafoi lɛ anɔ nuŋtsɔmɛi asane, shi moŋ, mɛi ni toɔ okadi amɛhaa asafoku lɛ.” Nɔkwɛlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ koni ekafite hegbɛ ni akɛha lɛ lɛ kɛtsɔ henɔwomɔ su ni eeena yɛ toi lɛ anɔ lɛ nɔ. Henɔwomɔ mumɔ jeee Kristofoi asu, ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ lɛ akwa. Abɛi 21:4 kɛɔ akɛ: “Hiɛ ni ma ŋwɛi, kɛ hewoo tsui, efɔŋfeelɔi akane lɛ, esha ni.” Ni Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛle akɛ maji lɛ anɔ lumɛi lɛ yeɔ amɛnɔ, ni amɛteŋ gbɔmɛi agboi lɛ hu yɛ hewalɛ yɛ amɛnɔ, akafee nakai yɛ nyɛteŋ; shi mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ agbo yɛ nyɛteŋ lɛ, lɛ moŋ etsɔ nyɛsɔɔlɔ.” (Mateo 20:25-27) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ onukpai lɛ akai akɛ mɛi ni feɔ asafoku lɛ ji Nyɔŋmɔ toi ni esaaa akɛ́ akɛ amɛ yeɔ dɛŋdɛŋ aloo yɛ gbɛ ni yɔɔ keketee nɔ.
10. (a) Mɛni ji nɔ ni gbɔmɛi lɛ anɔkwɛlɔi komɛi feɔ yɛ Ezekiel gbii lɛ amli? (b) Nɔkwɛlɔi anɔkwafoi lɛ ji nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa kɛha asafoku lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Yehowa kɛɛ tookwɛlɔi ni lɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe yɛ Ezekiel gbii lɛ amli lɛ akɛ: “Nii ni egbɔjɔ lɛ, nyɛwajeee amɛ, ni helatsɛmɛi lɛ, nyɛtsaaa amɛ; ni nɔ ni epila lɛ, nyɛfiii nyɛhaaa lɛ; ni nɔ ni edu gbɛ lɛ, nyɛyakpalaaa lɛ; ni nɔ ni elaaje lɛ, nyɛtaooo lɛ: shi moŋ nyɛyeɔ amɛnɔ kɛ nɔnyɛɛ kɛ yiwalɛ.” Agbɛnɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ ekoŋŋ akɛ nɛkɛ tookwɛlɔi ni yi wa nɛɛ ‘kɛ amɛkɔɔji hɛlɛɔ mɛi ni he yeɔ lɛ, kɛyashiɔ be mli ni amɛgbɛɔ amɛ amɛshwaa.’ (Ezekiel 34:4, 20, 21) Shi jee nakai eji yɛ “Nyɔŋmɔ asafoku lɛ” nɔkwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ ateŋ ŋmɛnɛ. Amɛkɛ henɔwomɔ etsɔɔɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ ni amɛkwɛɔ jogbaŋŋ koni amɛkatɔtɔ toi nɛɛ eko nane. (Okɛto Marko 9:42 he) Shi moŋ, onukpai ni tamɔ nɛkɛ kɛ yelikɛbuamɔ kɛ hewalɛwoo ni suɔmɔ yɔɔ mli haa. Agbɛnɛ hu amɛtsɔɔ sɔlemɔ nɔ amɛkɛ amɛhe fɔɔ Yehowa nɔ ni amɛtsuɔ nii waa koni amɛto okadi kpakpa yɛ “wiemɔ mli, yɛ hetsemɔ mli,” amɛha toi lɛ. (1 Timoteo 4:12) No hewɔ lɛ, toi lɛ atsui nyɔɔ amɛmli ni amɛnuɔ he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe, ejaakɛ amɛle akɛ nɔkwɛlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni yɔɔ suɔmɔ ji mɛi ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ.
Toi Lɛ Kɛ Osharai Kpeɔ
11. Mɛni hewɔ esa akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tookwɛlɔi lɛ akwɛ asafoku lɛ nɔ jogbaŋŋ ni amɛha toi lɛ anu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe lɛ?
11 Ehe miihia ni gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ anu he akɛ amɛyɛ shweshweeshwe, amɛ nɔkwɛmɔ fɛfɛo ni onukpai lɛ kɛhaa lɛ buɔ toi lɛ ahe ŋmɛnɛ. (Yesaia 32:1, 2) Enɛ ji anɔkwale, titri lɛ akɛni Kristofoi kɛ osharai pii miikpe ŋmɛnɛ yɛ nɛkɛ “jaramɔ bei” nɛɛ ni kadiɔ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ hewɔ. (2 Timoteo 3:1-5) Lalatsɛ David hu kɛ osharai kpe, shi enyɛ ekɛɛ: “Yehowa ji Mikwɛlɔ. Ni asaŋ kɛ minyiɛ gbele hɔɔŋ jɔɔ lɛŋ lɛ, misheŋ efɔŋ ko gbeyei; ejaakɛ okɛmi yɛ.” (Lala 23:1-4) Esa akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nyɔŋmɔ toi lɛ anɔkwɛlɔi lɛ akwɛ toi lɛ anɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ koni tamɔ David lɛ, nɛkɛ mɛi ni tamɔ gwantɛŋi nɛɛ anu he akɛ amɛbɛŋkɛ Yehowa he kpaakpa. Esa akɛ amɛnu he hu akɛ amɛyɛ shweshweeshwe akɛ amɛji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ fa.
12. Mɛɛ su ji nɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ ni esa akɛ abu toi lɛ ahe kɛjɛ he, ni onukpai baanyɛ aye abua yɛ enɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Oshara kroko ni esa akɛ abu mɛi ni ji Nyɔŋmɔ asafoku lɛ he kɛjɛ he ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋba shara ni egbɛ eshwa lɛ. Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hiɛtserɛjiemɔ ni eba babaoo lɛ hewɔ lɛ, kɛji akɛ kɛtsɔ tɛlivishin nɔ aloo yɛ gbɛ kroko nɔ hewɔ lɛ, mɛi pii ji mɛi ni amɛna shihilɛ mli sui komɛi ni kɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ kpaaa gbee kwraa. Ŋmɛnɛ, afeɔ nɔ fɛɛ nɔ su, ní yɔɔ je lɛŋ kɛ enyenyeŋtswibɔɔ lɛ efee nɔ ni esa ákɛ akɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo kpakpa ni akɛhaa yɛ asafo lɛ mli aku naa. No hewɔ lɛ, esa akɛ asafoku lɛ nɔkwɛlɔi lɛ ale nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ jeŋba he saji nɛɛ ahe lɛ jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, esa akɛ amɛha gbɛnaa nii ni ka toi lɛ anɔ akɛ amɛhi shi yɛ hetsemɔ mli yɛ Yehowa famɔ naa lɛ ahi amɛhiɛ daa nɛɛ.—Tito 2:13, 14.
13. (a) Yuda wolo lɛ kɛ ŋaawoo kpakpa haa yɛ mɛɛ oshara he? (b) Mɛni ji nɔ ni esa akɛ onukpai lɛ afee yɛ hemɔkɛyeli kwalɔi ahe?
13 Agbɛnɛ osharai hu ni jɛ hemɔkɛyeli kwalɔi aŋɔɔ lɛ yɛ. Kaimɔ akɛ afii ohai 19 ni eho nɛ ni “nɔshafeelɔi” komɛi ni ji apasa tsɔɔlɔi ju shi amɛbabote asafo lɛ mli. Amɛji “tɛsai ni etee yɛ nui ashishi” ni he yɔɔ oshara, apasa tookwɛlɔi ni lɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, gbɔmɛi ni feɔ amɛnii tamɔ kooloi ni kɛ mligbalamɔ baa ni wooo mumɔŋ yibii. Yuda wolo lɛ kɛ ŋaawoo kpakpa ni yeɔ buaa onukpai kɛ anɔkwafoi fɛɛ haa ni “amɛpele hemɔkɛyeli . . . lɛ he waa.” (Yuda 3, 4, 12, 19) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ esa akɛ onukpai lɛ akɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ yɛ mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ ni ekɛ mligbalamɔi aba lɛ he, ejaakɛ Paulo ŋma akɛ: “Nyɛhiɛ aka mɛi ni jeɔ tsɔɔmɔ ni nyɛkase lɛ sɛɛ ni amɛkɛ mligbalamɔi kɛ pampitoo baa lɛ ahe ni nyɛtsi nyɛhe kɛjɛ amɛhe.” (Romabii 16:17) No hewɔ lɛ gbɛnaa nii ka nɔkwɛlɔi anɔ akɛ amɛbu asafoku lɛ ahe kɛjɛ mɛnɛɛmɛi aloo ‘klaji ni ŋɔɔ too hewolo amɛhaa amɛhe’ lɛ ahe.—Mateo 7:15.
Toi Lɛ Ni Aaaye Abua Amɛ Yɛ Gbɛi Krokomɛi Anɔ
14, 15. Te onukpai lɛ aaafee tɛŋŋ ni amɛye amɛbua nanemɛi heyelilɔi ni kɛ amɛhe yeee yɛ mlihilɛ gbɛ nɔ lɛ?
14 “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ nɔkwɛmɔ baabi toi lɛ ayelikɛbuamɔ yɛ naagbai sɔrɔtoi ni baanyɛ ate shi yɛ asafo lɛ mli lɛ mli. Yɛ bei komɛi amli lɛ, toi lɛ ekomɛi aaaje shishi ni amɛkɛ toi krokomɛi ashi akaŋ. Yɛ saji bibii komɛi ni baanyɛ aba hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi baaje shishi ni amɛkɛ mɔ kroko aye yɛ gbɛ ni mlihilɛ bɛ mli nɔ. Nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ baanyɛ aye mɔ ko he osheku ni yɛ naagbee lɛ amɛkɛ mɔ ni tsutsu ni amɛkɛ lɛ bɔɔ naanyo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ ebɔŋ dɔŋŋ, ni enɛ ehiii haaa amɛ yɛ mumɔŋ.—Abɛi 18:1.
15 Esa akɛ mumɔŋ nɔkwɛlɔi lɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ jogbaŋŋ ni amɛye amɛbua heyelilɔi ni tamɔ nɛkɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ehe baahia ni onukpai lɛ atsɔɔ bɔ ni oshekuyeli ehiii ha kɛ bɔ ni esa akɛ anɔkwale Kristofoi fɛɛ atsu nii ni amɛkɛbaa asafo lɛ ekomefeemɔ yi lɛ. (3 Mose 19:16-18; Lala 133:1-3; 1 Korintobii 1:10) Onukpai baanyɛ aye abua kɛtsɔ Paulo kɔkɔbɔɔ nɛɛ ni amɛagbala amɛjwɛŋmɔ kɛya nɔ lɛ nɔ: “Shi kɛ nyɛkɔmɔkɔmɔɔ nyɛhe ni nyɛyeyeɔ nyɛhe lɛ, nyɛkakwɛa ni nyɛfitea nyɛhe!”—Galatabii 5:13-15; Yakobo 3:13-18.
16. Mɛni ji nɔ ni esa akɛ onukpai lɛ afee kɛ amɛkadi sui komɛi ni ehiii yɛ asafo lɛ mli?
16 Onukpai, nyɛkaia akɛ Abonsam nyiɛ tamɔ “jata ni huɔ eetao mɔ ni eeemi.” (1 Petro 5:8) Anɔkwale Kristofoi fɛɛ yɛ tawuu mli, jeee heloo kɛ la wɔkɛna nɔmɔ lɛ, shi moŋ mumɔi fɔji asafoi lɛ. (Efesobii 6:10-13) Nɔkwɛlɔi anɔkwafoi lɛ sumɔɔɔ ni Satan nine shɛɔ toi lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, kɛji akɛ mɛi ni tamɔ gwantɛŋi nɛɛ ateŋ mɔ ko je shishi akɛ eefee ehe mɔ ni baaa Kristofoi akpeei lɛ, esa akɛ onukpai ni susuɔ ehe lɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛle nɔ hewɔ, ni amɛkɛ mumɔŋ yelikɛbuamɔ ni sa aha. Esa akɛ nɔkwɛlɔi lɛ ale bɔ ni amɛtoi lɛ yɔɔ ha ni amɛfee oya ni amɛtsu shihilɛi komɛi ni baaje kpo yɛ asafo lɛ mli ni baatsɔɔ akɛ nɔ ko etɔtɔ lɛ he nii. (Abɛi 27:23) Kɛji akɛ amɛyoo su ko ni tsɔɔ akɛ mɛi komɛi miiku amɛhiɛ kɛmiishwie sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, amɛmiiku amɛhiɛ amɛshwie teemɔŋ nikasemɔ nɔ, aloo amɛkɛ amɛhe miiwo hiɛtserɛjiemɔ aloo heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii mli tsɔ lɛ, esa akɛ onukpai ni hiɛ gbɛnaa nɛɛ atao tsabaa aha shihilɛ lɛ. Yɛ Yehowa kɛ Tookwɛlɔ Kpakpa Yesu Kristo kasemɔ mli hewɔ lɛ, esa akɛ onukpai ni kwɛɔ “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ nɔ lɛ kɛ yelikɛbuamɔ ni sa aha aloo esa akɛ amɛkɛ ŋaawoo kpakpa ni he hiaa aha yɛ kpeei ashishi yɛ be fɛɛ mli. (Galatabii 6:1) Onukpai ni yɔɔ suɔmɔ lɛ tsɔɔ nɛkɛ gbɛi krokomɛi anɔ amɛyeɔ odase akɛ amɛkɛ hiɛdɔɔ tsuɔ gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ lɛ he nii.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:28.
Nɔkwɛmɔnɔ Nitsumɔ Lɛ Ji Hiɛdɔɔ Sane
17. Mɛni ataoɔ koni mɔ ko he asa akɛ onukpa?
17 “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ nɔ kwɛmɔ akɛ onukpa lɛ ji nitsumɔ ni wa. Taomɔ nii ni nɔ kwɔlɔ ni esa akɛ ana yɛ mɔ ko he dani ehe asa kɛha hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ 1 Timoteo 3:1-7, Tito 1:5-9, kɛ 1 Petro 5:1-4. Jeee nyɛminuu ko kɛkɛ baanyɛ asɔmɔ yɛ nɛkɛ gbɛhe nɛɛ mli, ejaakɛ mumɔŋ hii pɛ baanyɛ atsu nɛkɛ gbɛnaa nii nɛɛ ahe nii jogbaŋŋ. (1 Korintobii 2:6-16) Hii pii yɛ ni ŋmɛnɛ amɛsɔmɔɔɔ akɛ onukpai, shi amɛbaanyɛ ni amɛha amɛhe asa kɛha nɛkɛ hegbɛ nɛɛ, shi klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ ‘amɛtao nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ.’ Esa akɛ amɛfee mɛi ni kaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ koni amɛnu shishi jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ amɛjie amɛhe kpo akɛ mɛi ni sa akɛ ajieɔ amɛyi ahaa akɛni anaa Ŋmalɛ naa taomɔ nii ni akɛhalaa onukpai, ni ji “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ nɔkwɛlɔi ni sa yɛ amɛhe lɛ hewɔ.
18. Te Paulo nuɔ he ehaa asafoi lɛ tɛŋŋ, ni ani mɛi krokomɛi hu nuɔ he nakai nɔŋŋ?
18 Mɔ ni sɔmɔɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ shishi ji Kristofoi asafo lɛ yitso, Tookwɛlɔ Kpakpa, Yesu Kristo. (Yohane 10:11; 1 Korintobii 11:3; Efesobii 5:22, 23) Ni kwɛ miishɛɛ ni Yesu baana akɛ ena asafoku lɛ nɔkwɛlɔi bibii ni nyiɛɔ toi lɛ ahiɛ jogbaŋŋ ni amɛbuɔ amɛhe hu! Anaa Ŋmalɛ naa taomɔ nii ni nɔ kwɔlɔ kɛha Kristofoi onukpai lɛ yɛ nɛkɛ mumɔŋ hii nɛɛ ahe. Agbɛnɛ hu, amɛsusuɔ toi lɛ ahe jogbaŋŋ tamɔ bɔ pɛ ni bɔfo Paulo ni ŋma nɛkɛ sane nɛɛ lɛ fee lɛ: “Soro nibii [deŋmegbomɔ kɛ piŋmɔi] ni yɔɔ sɛɛ; ni asaŋ mihaomɔ ni minaa daa [ji] asafoi lɛ fɛɛ ahe susumɔ. Namɔ gbedeɔ, ni mi lɛ migbedeee? Namɔ nane atɔtɔɔ ni mimli eshaaa mi haaa lɛ?” (2 Korintobii 11:28-29) Paulo fa gbɛ babaoo, ni nɔ ni ekɛkpe daa gbi ji “asafoi lɛ fɛɛ ahe susumɔ,” taakɛ bɔ ni nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi feɔ ŋmɛnɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu onukpai ni ahala amɛ ni yɔɔ asafo sɔrɔtoi lɛ amli lɛ haoɔ amɛhe yɛ toi ni yɔɔ asafo lɛ mli ni akɛ amɛ ewo amɛkwɛmɔ shishi akɛ mumɔŋ nɔkwɛlɔi lɛ ahewɔ.
19. Mɛni baaba kɛ́ akɛ Hebribii 13:17 tsu nii ni onukpai lɛ hu tee nɔ amɛkɛ hiɛdɔɔ tsu nɔkwɛmɔ nitsumɔ ni ka amɛnɔ lɛ he nii?
19 “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ nɔkwɛmɔ lɛ ji ni tsumɔ ni wa, shi nyɔmɔwoo babaoo yɛ mli. No hewɔ lɛ, toi lɛ anɔkwɛlɔi, nyɛkwɛa hegbɛ ni jara wa ni akɛwo nyɛdɛŋ, lɛ nɔ jogbaŋŋ. Nyɛkwɛa Nyɔŋmɔ toi lɛ anɔ jogbaŋŋ. Ni eba akɛ mɛi ni tamɔ gwantɛŋi nɛɛ fɛɛ kɛ nyɛ aaafee ekome kɛ tookwɛlɔi bibii lɛ hu ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ehala amɛ lɛ. Paulo wo ŋaa akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ; ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛsusumai lɛ ahe akɛ mɛi ni baabu he akɔntaa.” (Hebribii 13:17) Yɛ be mli ni mɛi fɛɛ ni amɛjɛ amɛtsuiŋ fɛɛ ámɛtu amɛhe amɛha Yehowa lɛ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli lɛ, mumɔŋ jɔɔmɔi kɛ sɛɛnamɔi babaoo baaya nɔ ajɛ Kristofoi onukpai ni kɛ hiɛdɔɔ tsuɔ amɛ tookwɛmɔ he gbɛnaa nii lɛ ahe nii lɛ mli abaa.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ajie kɛjɛ November 15, 1985 Watchtower lɛ mli.
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ mumɔŋ nɔkwɛlɔi lɛ ajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛsɔmɔ lɛ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ onukpai lɛ aye amɛhe kɛjɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ hiɛgbele he lɛ?
◻ Mɛni hewɔ eji nɔ ni ejaaa akɛ onukpai lɛ aaatsɔmɔ nuŋtsɔmɛi yɛ Nyɔŋmɔ asafoku lɛ nɔ lɛ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ nɔkwɛlɔi ato okadi kpakpa amɛha asafoku lɛ nɔ lɛ?
◻ Mɛni ji osharai ni esa akɛ nɔkwɛlɔi lɛ abu “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ he kɛjɛ he lɛ ekomɛi?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Taakɛ bɔ ni tookwɛlɔi ni hi shi yɛ blema bei lɛ amli lɛ fee lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ onukpai lɛ hu kɛ suɔmɔ “lɛɔ Nyɔŋmɔ asafoku lɛ”
July Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)