Ani Shishinumɔ Yɛ Osɔlemɔi Amli?
“Mikɛ mitsui muu lɛ fɛɛ bolɔɔ. Heremɔ mi nɔ, o Yehowa.”—LALA 119:145, NEW WORLD TRANSLATION.
1, 2. (a) Mɛɛ Yesu abɛbua ko wie sɔlemɔ he? (b) Te Yesu mu sane naa eha tɛŋŋ yɛ nɛkɛ sɔlemɔi enyɔ nɛɛ amli, ni esa akɛ enɛ atsɔɔ wɔ mɛni?
MƐƐ sɔlemɔi nɛkɛ Bɔlɔ lɛ, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ, boɔ toi? Yesu Kristo abɛbua ko lɛ tsɔɔ shihilɛi loo taomɔ nii ni Yehowa damɔɔ nɔ ehaa sɔlemɔi ahetoo lɛ ekome. Yesu kɛɛ akɛ hii enyɔ miisɔle yɛ Yerusalem sɔlemɔwɛ lɛ. Amɛteŋ mɔ kome lɛ Farisinyo ni abuɔ lɛ waa, ni mɔ kroko lɛ toohelɔ ni abuuu lɛ. Farisinyo lɛ sɔle akɛ: “Nyɔŋmɔ, miidao shi akɛ mitamɔɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, . . . loo toohelɔ nɛɛ. Miyeɔ buada shii enyɔ yɛ otsi mli, ni miŋɔɔ nibii fɛɛ ni minaa lɛ mlijaa nyɔŋma mihaa.” Shi toohelɔ ni abuuu lɛ lɛ “shimɔɔ etsitsi ekɛɛ: Nyɔŋmɔ, okɛ mi ni ji eshafeelɔ lɛ akpata.”—Luka 18:9-13.
2 Yɛ be mli ni ewieɔ nɛkɛ sɔlemɔi enyɔ nɛɛ ahe lɛ, Yesu kɛɛ: “Miikɛɛ nyɛ akɛ: Nɛkɛ nuu [toohelɔ] nɛɛ yiŋ etee ewe ni abu lɛ bem fe mɔ kome [Farisinyo] lɛ. Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ni woɔ ehe nɔ lɛ, aaaba lɛ shi; shi mɔ ni baa ehe shi lɛ aaawo enɔ.” (Luka 18:14) Yesu tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ ni aaasɔle kɛkɛ aha wɔŋwɛi Tsɛ lɛ faaa. Bɔ ni wɔsɔleɔ, jwɛŋmɔ ni wɔkɛsɔleɔ—lɛ hu he hiaa.
3. (a) Tsɔɔmɔ shishijee mlai komɛi ni kɔɔ sɔlemɔ he. (b) Mɛɛ sɔlemɔi sɔrɔtoi yɔɔ?
3 Yɛ anɔkwale mli lɛ, sɔlemɔ ji hegbɛ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni jara wa ni tsii hu, Kristofoi fɛɛ ni le nii lɛ le shishijee mlai ni kudɔɔ enɛ. Esa akɛ wɔsɔle wɔha anɔkwale Nyɔŋmɔ kome pɛ lɛ, ni ji Yehowa. Esa akɛ asɔle yɛ e-Bi, Yesu Kristo gbɛi amli. Kɛ aaakpɛlɛ nɔ lɛ, belɛ esa akɛ asɔle yɛ hemɔkɛyeli mli. Hɛɛ, “mɔ ni baa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ja ehe eye akɛ eyɛ.” Agbɛnɛ esa akɛ mɔ lɛ sɔlemɔi kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ akpa gbee. (Hebribii 11:6; Lala 65:3; Mateo 17:20; Yohane 14: 6, 14; 1 Yohane 5:14) Ni wɔnyɛɔ wɔjɛɔ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nii amli wɔleɔ akɛ sɔlemɔi baanyɛ afee yijiemɔ shidaa, faikpamɔ kɛ nibimɔ—Luka 10:21; Efesobii 5:20; Filipibii 4:6; Hebribii 5 :7.
Sɔlemɔi Ni Shishinumɔ Yɔɔ Mli Lɛ Ahe Nɔkwɛmɔ Nɔ
4. (a) Mɛɛ sɔlemɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli he nɔkwɛmɔ nɔ Mose kɛ Yoshua kɛha? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii David kɛ Maŋtsɛ Hezekia kɛha? (d) Mɛni yɔɔ ni je amɛhe yɛ nɛkɛ sɔlemɔi nɛɛ babaoo mli?
4 Kɛ akɛ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ekpe ni ebi ni akpɛ yiŋ yɛ hiɛdɔɔ mli, atɔ tɔmɔi ni mli wawai, aloo aawo wɔshihilɛ he gbeyei lɛ, hiɛdɔɔ baa wɔsɔlemɔi amli yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ ni ebatsɔɔ nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli. Akɛni Israelbii Iɛ tse atua yɛ be mli ni amɛnu amaniɛbɔɔ ni bɛ mli ni Israel saralɔi nyɔŋma ni yeee anɔkwale lɛ bakɛɛ amɛ lɛ hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ Mose akɛ esa akɛ akpata gbɔmɛi lɛ ahiɛ, Mose kpa Yehowa fai kɛ hiɛdɔɔ kɛ sɔlemɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli akɛ akafee nakai ejaakɛ enɛ kɔɔ E-gbɛi lɛ he. (4 Mose 14:11-19) Beni aye Israel nɔ kunim yɛ Ai yɛ Akan hiɛjoomɔ hewɔ lɛ, Yoshua kɛ henumɔ faikpamɔ ko ni mli wa ha yɛ Yehowa gbɛi lɛ hewɔ. (Yoshua 7:6-9) David lalai lɛ pii tamɔ sɔlemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli, ekome titri ni sa kadimɔ ji Lala 51. Maŋtsɛ Hezekia sɔlemɔ yɛ be mli ni Ashur Maŋtsɛ Sanherib batutua Yuda lɛ ji sɔlemɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo, ni agbɛnɛ enɛ hu kɔɔ Yehowa gbɛi lɛ he.—Yesaia 37:14-20.
5. Mɛɛ sɔlemɔi krokomɛi ni shishinumɔ yɔɔ mli ni Yehowa tsuji komɛi kɛha lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii wɔyɔɔ?
5 Abaanyɛ akɛɛ yɛ Yeremia Yaafo lɛ he akɛ eji sɔlemɔ kakadaŋŋ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni Yeremia sɔle yɛ ewebii lɛ ahewɔ, ejaakɛ atsiɔ Yehowa gbɛi ata shii abɔ yɛ mli. (Yaafo 1: 20; 2:20; 3:40-45, 55-66; 5:1-22) Ezra kɛ Daniel hu kɛ sɔlemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni shishinumɔ hu yɔɔ mli ha yɛ amɛwebii Iɛ ahewɔ, amɛtsi amɛmaŋ lɛ tɔmɔi ata ni amɛkpa eshaifaa he fai. (Ezra 9:5-15; Daniel 9:4-19) Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Yona sɔlemɔ yɛ be mli ni eyɔɔ ŋshɔŋloo agbo lɛ musuŋ lɛ ji sɔlemɔ ni hiɛdɔɔ kɛ shishinumɔ yɔɔ mli.—Yona 2:1-9.
6. (a) Mɛɛ sɔlemɔi ni shishinumɔ yɔɔ mli he nɔkwɛmɔ nɔ Yesu kɛha? (b) Mɛɛ shishijee sane ko he hiaa koni eha wɔsɔlemɔi afee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli?
6 Dani Yesu aaahala bɔfoi 12 lɛ, esɔle gbɛkɛ muu fɛɛ koni e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii aba mli yɛ be mli ni ehalaa amɛ lɛ. (Luka 6:12-16) Agbɛnɛ Yesu sɔlemɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli yɛ gbɛkɛ ni atsɔɔ esɛɛ gbɛ taakɛ aŋma yɛ Yohane yitso 17 lɛ hu yɛ. Sɔlemɔi nɛɛ fɛɛ yeɔ wekukpaa kpakpa ni ka Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni sɔle amɛha lɛ ateŋ ni amɛna mli ŋɔɔmɔ hu lɛ ahe odase yɛ faŋŋ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ esa akɛ enɛ afee nɔ titri yɛ wɔsɔlemɔi amli kɛji akɛ eeefee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli. Esa akɛ efee nɔ ni hiɛdɔɔ kɛ shishinumɔ hu yɔɔ mli kɛ eeefee nɔ ni ‘hewalɛ yɔɔ mli’ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ.—Yakobo 5:16, The Jerusalem Bible.
Fatɔɔi Loo Gbɔjɔmɔi Yɛ Emuu Ni Adesa Yeee Hewɔ
7. Mɛɛ saji wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe yɛ wɔsɔlemɔi ahe?
7 Taakɛ akadi lɛ, kɛ nɔ ko miinyɛ wɔ nɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔsɔlemɔi feɔ nɔ ni hiɛdɔɔ kɛ shishinumɔ yɔɔ mli. Shi daa gbi sɔlemɔi lɛ hu? Ani amɛyeɔ wekukpaa ni bɛŋkɛ ni wɔjwɛŋɔ he akɛ eka wɔkɛ wɔŋwɛi Tsɛ Yehowa Nyɔŋmɔ tɛŋ lɛ he odasei Awie jogbaŋŋ akɛɛ “Esa akɛ sɔlemɔ atsɔɔ nɔ ko diɛŋtsɛ aha wɔ kɛ eeeji nɔ ko yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” Ani wɔsusuɔ wɔsɔlemɔi ahe bɔ ni sa akɛ wɔfee ni wɔkwɛɔ jogbaŋŋ akɛ amɛbaa kɛjɛɔ wɔ okadi tsui lɛ mli lo?
8. Mɛɛ fatɔɔi loo gbɔjɔmɔi baanyɛ ahi wɔsɔlemɔi amli yɛ emuu ni adesa yeee hewɔ?
8 Ewaaa akɛ wɔɔha wɔsɔlemɔi afite yɛ shihilɛi nɛɛ amli. Yɛ emuu ni wɔyeee ni wɔna kɛ wɔ fɔmɔ sui hewɔ lɛ, wɔtsui baanyɛ alaka wɔ, ebaajie sui kpakpai ni esa akɛ ahi wɔsɔlemɔi amli lɛ kɛjɛ mli. (Yeremia 17:9) Kɛ yɛ be babaoo mli lɛ, wɔwaaa ni wɔɔsusu saji ahe ni wɔsɔle lɛ, wɔbaana akɛ nɔ ni wɔsɔlemɔi baafee nɔŋŋ ji nɔ ko ni áwie awo tsɔne nɔ ni atiɔ mli akɛɔ kɛkɛ. Aloo ebaafee nɔ ko ni atiɔ mli daa gbi, ni baaha wɔkai nɔ ni Yesu wie yɛ gbɛ ni ejaaa ‘ni jeŋmaji lɛ tsɔɔ nɔ amɛsɔleɔ’ lɛ he lɛ. (Mateo 6:7, 8) Wɔsɔlemɔi lɛ baakɔ nibii sɔrɔtoi babaoo he kɛkɛ, moŋ fe ni eeekɔ saji loo gbɔmɛi pɔtɛɛ ahe.
9. Mɛɛ fatɔɔi krokomɛi baate shi yɛ wɔsɔlemɔi ahe, ni eka shi faŋŋ akɛ mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni nɛkɛ fatɔɔi nɛɛ yɔɔ nakai lɛ?
9 Yɛ bei komɛi amli lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔye oyai yɛ sɔlemɔ mli. Shi nɔ ni ana nɛɛ sa kadimɔ: “Kɛ obɛ deka ni okɛaasɔle lɛ, belɛ obɛ deka.” Esaaa akɛ wɔkaseɔ wiemɔi komɛi wɔwoɔ wɔyitsoŋ ni wɔtiɔ mli wɔkɛɔ be fɛɛ be ni wɔsɔleɔ; nakai nɔŋŋ hu ehe ehiaaa ni Yehowa Odasefonyo ko akane sɔlemɔ tamɔ yɛ maŋ kpee ko shishi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɛkɛ fatɔɔi nɛɛ fɛɛ teɔ shi kɛ hoo lɛ, yɛ anɔkwale ni eji akɛ wɔnaaa Yehowa Nyɔŋmɔ, Mɔ ni wɔsɔleɔ wɔhaa lɛ lɛ yɛ hiɛ kɛ hiɛ hɔwɔ. Shi, wɔnyɛŋ wɔkpa gbɛ akɛ sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ aaasa ehiɛ, ni asaŋ wɔnaaa sɔlemɔi nɛɛ ahe sɛɛ.
Fatɔɔi Aloo Gbɔjɔmɔi Lɛ Anɔ Ni Wɔɔye
10. (a) Mɛɛ su ji nɔ ni baatsɔɔ akɛ wɔbɛ hiɛsɔɔ kɛha hiamɔ ni sɔlemɔ he hiaa lɛ? (b) Mɛɛ Ŋmalɛ mli nɔkwɛmɔ nɔ wɔyɔɔ?
10 Kɛ wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni wɔ daa gbi sɔlemɔi ahe hiaa ha lɛ, wɔbaanyɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ fatɔɔi ni atsi ta nɛɛ ahe koni wɔna wɔkɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa Nɔ kome ji akɛ nɛkɛ hiɛsɔɔ nɛɛ baaye ebua wɔ ni wɔkaye oyai yɛ wɔsɔlemɔi amli tamɔ nɔ ni ehe miihia ni wɔtsu nibii komɛi ni he hiaa babaoo fe sɔlemɔi lɛ ahe nii. Nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ afee nɔ ni he hiaa waa fe Yehowa, Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ lɛ ni wɔkɛ lɛ aaawie; Lɛlɛŋ, yɛ bei komɛi amli lɛ be lɛ bafeŋ nɔ ni fa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni Maŋtsɛ Artashasta bi edaawolɔ Nehemia akɛ, “Mɛni ji nɔ ni otaoɔ?” lɛ, Nehemia ‘sɔle amrɔ nɔŋŋ eha Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ.’ (Nehemia 2:4) Akɛni maŋtsɛ lɛ miikpa hetoo gbɛ amrɔ nɔŋŋ hewɔ lɛ, Nehemia etsɛŋ yɛ nakai sɔlemɔ lɛ mli. Shi wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ shishinumɔ yɛ mli ni eba kɛjɛ etsui mli, ejaakɛ Yehowa ha hetoo amrɔ nɔŋŋ. (Nehemia 2:5, 6) Shi kɛ jeee yɛ be ni ekaaa nɛɛ ekomɛi lɛ, esa akɛ wɔhe be wɔha wɔsɔlemɔi ni wɔha nibii krokomɛi amɛ. Kɛ wɔsɔlemɔi fee nɔ ni yɔɔ kpalakpala loo nɔ ni wɔkɛ oyaiyeli feɔ lɛ, belɛ wɔnuuu bɔ ni sɔlemɔ he hiaa ha lɛ shishi jogbaŋŋ.
11. Mɛni ji fatɔɔ loo gbɔjɔmɔ ko ni esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ he, ni mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa Yesu fee yɛ enɛ gbɛfaŋ?
11 Fatɔɔ kroko ni ehe baahia ni wɔkwa ji nibii ni he ehiaaa lɛ amlitii. Sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ hu nyɛɛɛ atsu yiŋtoi ni yɔɔ sɔlemɔ sɛɛ lɛ he nii. Yesu to Okadi kpakpa eha wɔ yɛ enɛ mli yɛ esɔlemɔ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli. Ekpa nibii sɔrɔtoi kpawo he fai: etɛ kɔɔ jalɛsane ni aaaye mli omanye he, ekome kɔɔ wɔ daa gbi gbɔmɔtsoŋ hiamɔ nii ahe, ni etɛ kɔɔ wɔmumɔŋ hilɛ kɛhamɔ he.—Mateo 6:9-13.
12. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii Paulo eha yɛ wɔsɔlemɔi ni wɔkɛaama nibii pɔtɛɛ komɛi anɔ lɛ he?
12 Bɔfo Paulo hu to ekadi kpakpa eha wɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Ebi ni mɛi krokomɛi asɔle aha lɛ ‘koni enyɛ ni ekɛ ekaa ashiɛ.’ (Efesobii 6:18-20) Ema nibii pɔtɛɛ anɔ mi yɛ lɛ diɛŋtsɛ esɔlemɔi ni esɔle eha mɛi krokomɛi lɛ mli. Paulo kɛɛ: “Enɛ he fai mikpaa, akɛ nyɛsuɔmɔ lɛ afa kɛya nɔ, ni eteke nɔ fe tsutsu lɛ yɛ nilee kɛ sɛɛyoomɔ fɛɛ gbɛfaŋ, ni nyɛyɔɔ nii ni hi titri lɛ, koni nyɛfee krɔŋŋ ni nanetɔtɔmɔ ko akahi nyɛhe kɛyashi Kristo gbi lɛ nɔ; ni jalɛ yibii ni awoɔ yɛ Yesu Kristo mli lɛ ayimɔ nyɛ obɔbɔ aha Nyɔŋmɔ anunyam kɛ yijiemɔ.”—Filipibii 1:9-11.
13. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔsɔle sɔlemɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli yɛ sɔɔmɔ hegbɛi sɔrɔtoi ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ he?
13 Hɛɛ, esa akɛ wɔsɔlemɔi akɔ nibii pɔtɛɛ komɛi ahe, ni enɛ biɔ ni wɔjwɛŋ wɔsɔlemɔi ahe. (Okɛto Abɛi 15:28 he.) Kɛ wɔkɛ wɔhe ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi Nyɔŋmɔ, jeee kɛha koni ejɔɔmɔ aba wɔmɔdɛŋbɔi anɔ kɛkɛ, shi moŋ, kɛha nilee, ŋaalee, ni wɔtsui mli alɛɛ, wɔna wiemɔ mli heyeli, aloo yelikɛbuamɔ kɛha gbɔjɔmɔi fɛɛ ni baatsi hesaa ni wɔɔna yɛ shiɛmɔ mli lɛ gbɛ lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, ani wɔnyɛŋ wɔbi Nyɔŋmɔ ni enyiɛ wɔhiɛ kɛya mɛi ni jalɛ he hɔmɔ kɛ kumai yeɔ amɛ lɛ aŋɔɔ? Kɛ wɔbaaha maŋshiɛmɔ ko aloo wɔbaana gbɛfaŋnɔ ko yɛ Sɔɔmɔ kpee lɛ loo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpa Yehowa fai ni eha emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ahi wɔnɔ babaoo. Mɛni hewɔ? Bɔni afee ni wɔna hekɛnɔfɔɔ ni haŋ wɔshe gbeyei, koni wɔkɛ anɔkwayeli kɛ hemɔkɛyeli awie, koni wɔwo Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hiɛ nyam ni wɔtswa wɔnyɛmimɛi lɛ wɔma, shi. Nɛkɛ sɔlemɔi nɛɛ fɛɛ hu haa wɔnaa jwɛŋmɔ ni ja beni wɔwieɔ.
14. Mɛni esa akɛ efee wɔsubaŋ yɛ heloo mli loo gbɔmɔtso mli gbɔjɔmɔi ni ewa akɛ wɔɔnyɛ wɔye nɔ kunim lɛ ahe?
14 Ani wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ loo helooŋ gbɔjɔmɔ ko ni wuɔ shiɔ wɔmumɔŋ shihilɛ ni etamɔ nɔ ni ewa ni wɔnyɛŋ wɔye nɔ? Wɔbaasumɔ ni wɔtsu enɛ he nii diɛŋtsɛ yɛ wɔsɔlemɔ mli. Wɔnijiaŋ akaje wui kwraa, esaaa akɛ heshibaa ni wɔɔfee kɛ anɔkwayeli mli ni wɔɔbi Nyɔŋmɔ koni eye ebua wɔ ni ekɛ eshaifaa ake wɔ lɛ miitɔ wɔ. Wɔbaasumɔ ni wɔya Yehowa ŋɔɔ yɛ shihilɛi nɛɛ ashishi tamɔ bi yaa etsɛ ŋɔɔ beni ehao lɛ, ni shii abɔ ni wɔsɔleɔ wɔhaa Nyɔŋmɔ yɛ nɛkɛ gbɔjɔmɔ kome toɔ nɛɛ nɔŋŋ he lɛ kɔɔɔ he eko. Kɛ wɔkɛ anɔkwayeli tsu nii lɛ, Yehowa baaye ebua wɔ ni wɔyoo akɛ, akɛ sane lɛ eke wɔ. Kɛ́ eba lɛ nɛkɛ lɛ, wɔnaa miishɛjemɔ hu kɛjɛɔ Paulo wiemɔ akɛ lɛ hu eyɛ naagba lɛ mli—Romabii 7:21-25.
Nibii Ni Yeɔ Buaa Ni Haa Sɔlemɔ Feɔ Nɔ Hi Ni Shishinumɔ Yɔɔ Mli
15. Mɛɛ jwɛŋmɔ nɛkɛ esa akɛ wɔkɛbɛŋkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli?
15 Kɛji akɛ wɔsɔlemɔi aaafee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔjie nibii krokomɛi ni yɔɔ sɛɛgbɛ lɛ fɛɛ kɛjɛ wɔjwɛŋmɔ mli ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama anɔkwale ni eji akɛ wɔmiiba Nyɔŋmɔ kpeteŋkpele ni ji Yehowa hiɛ lɛ nɔ. Esa akɛ wɔbɛŋkɛ lɛ kɛ bulɛ ni mli kwɔ ni wɔhiɛ asɔ bɔ ni esa gbeyeishemɔ lɛ. Taakɛ Yehowa kɛɛ Mose lɛ, gbɔmɔ ko nyɛŋ ana Nyɔŋmɔ ni eyi ana wala. (2 Mose 33: 20) No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔbɛŋkɛ Yehowa yɛ heshibaa kɛ humifeemɔ mli, ni no ji sane oti ni Yesu ma nɔ mi yɛ abɛbua ni kɔɔ Farisifonyo lɛ kɛ toohelɔ lɛ he lɛ. (Mika 6:8; Luka 18:9-14) Esa akɛ Yehowa afee mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ. Esa akɛ wɔna jwɛŋmɔ ni Mose na lɛ eko. “Emɔ mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ eena lɛ.” (Hebribii 11:27) Nɛkɛ sui nɛɛ yeɔ odase akɛ wekukpaa kpakpa ka wɔkɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ.
16. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ wɔtsuii naa yɛ sɔlemɔi ni shishinumɔ yɔɔ mli ni wɔfeɔ lɛ he?
16 Wɔsɔlemɔi hu baafee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli kɛji akɛ wɔba Yehowa ŋɔɔ kɛ tsuii ni eyimɔ obɔbɔ kɛ suɔmɔ kɛ hedɔɔ kɛha lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛɛ hiɛsɔɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ suɔmɔ kɛha lɛ lalatsɛ David jie lɛ kpo yɛ Lala 28 kɛ 103 lɛ mli nɛkɛ! Ŋwanejee ko bɛ wekukpaa kpakpa ni ka David kɛ e-Tookwɛlɔ kpeteŋkpele, Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ Iɛ he. Awoɔ wɔ ŋaa yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli akɛ wɔkɛ miishɛɛ kɛ hewalɛ loo henumɔ awie. Nakai pɛpɛɛpɛ esa akɛ enɛ afee kɛji akɛ wɔmiikane ŋmalɛi lɛ ni titri hu kɛji akɛ wɔmiisɔle wɔha wɔŋwɛi Tsɛ lɛ. Hɛɛ, wɔmiisumɔ ni wɔnu he taakɛ David fee beni esɔle akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ́i lɛ, ha male otempɔŋi lɛ! Ha manyiɛ onɔkwale lɛ mli, ni otsɔɔ mi nii, ejaakɛ bo ji miyiwaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ.” Nɔ ni tsɔɔ bɔ ni esa akɛ wɔnu he hu ji lalatsɛ kroko lɛ wiemɔ lɛ: “Mikɛ mitsui muu lɛ, fɛɛ bolɔɔ. Heremɔ mi nɔ, O Yehowa.”—Lala 25:4, 5; 119:145, NW.
17. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa wɔsɔlemɔi ni wɔɔha efee nɔ ni atiɔ mli kɛkɛ lɛ?
17 Kɛ wɔɔnyɛ wɔha wɔsɔlemɔi afee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli ni wɔkwa emlitii lɛ, belɛ ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔha nibii ni wɔsusuɔ he yɛ mli lɛ afee sɔrɔto. Biblia mli ŋmalɛ kɛha gbi lɛ aloo Kristofoi awolo ko ni wɔkaneɔ kɛ jwɛŋmɔ ko baaha wɔ. Buu-Mɔɔ lɛ yitso aloo maŋshiɛmɔ wiemɔ lɛ yitso aloo kpee ni wɔbaaya lɛ loo kpee wulu ni wɔbaaya lɛ baanyɛ afee nɔ ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔsɔle.
18. Bɔni afee ni wɔha wɔsɔlemɔi afee nɔ ni Shishinumɔ babaoo yɔɔ mli lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ Biblia mli wiemɔi kɛ nɔkwɛmɔ nii ahe?
18 Bɔni afee ni eye ebua wɔ ni wɔnu sɔlemɔ he babaoo ni eha wɔsɔlemɔi afee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ, ehi akɛ wɔɔtsake wɔgbɔmɔtsoŋ shihilɛ. Kɛ wɔmiisɔle yɛ mɛi shiɛ lɛ, nɔ ni wɔfɔɔ feemɔ ji akɛ wɔmaa wɔyitsei ashi. Shi kɛha sɔlemɔ ni kɔɔ mɔ lɛ diɛŋtsɛ he lɛ, mɛi komɛi ena akɛ ehi akɛ aaakula shi yɛ Yehowa hiɛ beni aŋkroaŋkroi sɔleɔ aloo akɛ weku ejaakɛ amɛnaa akɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ yeɔ buaa amɛ ni amɛnaa heshibaa jwɛŋmɔ. Awoɔ wɔ hewalɛ yɛ Lala 95:6 akɛ: “Nyɛbaa, ni wɔbumɔa shi ni wɔjaa lɛ, ni wɔkulaa shi yɛ Yehowa wɔfeelɔ lɛ hiɛ!” Salomo kula shi yɛ be mli ni esɔleɔ beni ejɔɔ Yehowa sɔlemɔtsu Iɛ nɔ lɛ, ni Daniel kɛfee esubaŋ akɛ eeekula shi yɛ be mli ni esɔleɔ—2 Kronika 6:13; Daniel 6:10.
19. Mɛɛ anɔkwa saji mɛi ni gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛsɔle yɛ mɛi ahiɛ lɛ baaha ahi amɛjwɛŋmɔ mli?
19 Yɛ bɔ ni sɔlemɔ he hiaa ha hewɔ lɛ, esa akɛ onukpai ni ahala amɛ lɛ kɛ shishinumɔ kpakpa atsu nii yɛ mɔ ni amɛtsɛɔ lɛ koni esɔle yɛ mɛi ahiɛ loo esɔle eha asafo lɛ mli. Nuu ni abaptisi lɛ ni damɔɔ asafo lɛ najiaŋ esɔleɔ lɛ afee Kristofonyo sɔɔlɔ ni eda yɛ mumɔŋ. Esa akɛ esɔlemɔ lɛ ajie wekukpaa kpakpa ni ka ekɛ Yehowa teŋ lɛ kpo. Esa akɛ mɛi ni naa hegbɛ akɛ amɛaasɔle yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ asusu akɛ esa akɛ anu nɔ ni amɛwieɔ lɛ, ejaakɛ jeee amɛ pɛ amɛhe amɛsɔleɔ amɛhaa, shi moŋ amɛmiisɔle amɛha asafo muu lɛ fɛɛ. Kɛ jeee nakai lɛ, te asafo lɛ aaafee tɛŋŋ afata ehe akɛɛ akɛ “Amen” yɛ esɔlemɔ lɛ naagbee?(1 Korintobii 14:16) Shi kɛ mɛi krokomɛi lɛ aaanyɛ akɛɛ “Amen” kɛ shishinumɔ lɛ, esa akɛ amɛbo sɔlemɔ lɛ toi jogbaŋŋ, amɛkaha amɛjwɛŋmɔ miikpa shi, shi moŋ, amɛha sɔlemɔ lɛ afee amɛ diɛŋtsɛ amɛ nɔ̃. Ŋaawoo kroko ji akɛ, akɛni afeɔ nɛkɛ sɔlemɔi nɛɛ ahaa Yehowa Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, ekɛfee nɔ ni akɛmiishiɛ aha toibolɔi lɛ aloo ni aatsɛ nɔ akɛ mɔ ko diɛŋtsɛ teemɔŋ saji loo susumɔi miishwie shi.
20. Akɛni sɔlemɔi ni shishinumɔ yɔɔ mli ni asɔleɔ ni anuɔ lɛ kɛ jɔɔmɔi baa mɛi ni boɔ toi lɛ anɔ hewɔ lɛ, mɛɛ ŋaa awoɔ?
20 Kɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ yɛ sɔlemɔi ni anuɔ lɛ,amli lɛ, amɛkɛ jɔɔmɔ baa toibolɔi lɛ anɔ. Akɛni nakai enɛ ji hewɔ lɛ, kɛ hoo lɛ esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi asɔle shikome yɛ be mli ni amɛ fɛɛ amɛbua amɛhe naa. Amɛteŋ mɔ kome tamɔ weku yitso lɛ, baawie aha mɔ kroko lɛ aloo mɛi ni eshwɛ yɛ weku lɛ mli lɛ.
21. Kɛ wɔsɔlemɔi aaafee nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ, mɛɛ sane kroko ebiɔ ni asusu he?
21 Kɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ baaba wɔsɔlemɔi amli lɛ, belɛ sane kroko yɛ lolo ni esa akɛ wɔsusu he. Enɛ ji anɔkwale ni eji akɛ esa akɛ wɔsɔlemɔ lɛ kɛ ehe akpa gbee, ni mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ akɛ wɔhi shi yɛ gbɛ ni kɛ wɔsɔlemɔi lɛ kpaa gbee nɔ, ni wɔtsu nɔ ni wɔsɔleɔ wɔbiɔ lɛ he nii. Abaasusu enɛ ni kɔɔ wɔsɔlemɔi ahe lɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
Ajie kɛjɛ July 15, 1987 Watchtower lɛ mli.
Te Ohaa Hetoo Ohaa Tɛŋŋ?
◻ Mɛni ji sɔlemɔi komɛi ni shishinumɔ yɔɔ mli ni aŋma yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ ekomɛi?
◻ Yɛ emuu ni adesa yeee hewɔ lɛ, mɛɛ fatɔɔi loo gbɔjɔmɔi baanyɛ aba wɔsɔlemɔi amli?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye fatɔɔi komɛi anɔ kunim yɛ wɔsɔlemɔi amli?
◻ Mɛɛ yelikɛbuamɔ nibii komɛi yɔɔ ni haa wɔsɔlemɔi feɔ nɔ ni shishinumɔi yɔɔ mli!