Ani Oohi Shi Akɛ Mɔ Ni He Tse Yɛ Nɔ Fɛɛ Nɔ Mli?
“Nyɛtsia nyɛhe, nyɛtsia nyɛhe! Nyɛjea kpo kɛjɛa jɛmɛ! Nyɛkataa nɔ ko ni he tseee he! Nyɛjea kpo kɛjɛa emli! Nyɛ mɛi ni nyɛtereɔ Yehowa nibii lɛ, nyɛtsua nyɛhe!”—YESAIA 52:11
1. (a) Te fee tɛŋŋ ni akpɔ ko ni maŋtsɛ ko wo ŋmɛ gbɛ ni akɛ Yehowa nibii lɛ kusɛɛ kɛtee Yerusalem hu? (b) No mli lɛ abule nɛkɛ krɔŋkrɔŋnii nɛɛ ekomɛi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
TRUKAA pɛ kɛkɛ ni amɛbaye amɛhe—yɛ afii 70 nyɔŋyeli sɛɛ! Akpɔ ko ni maŋtsɛ lɛ wo aaafee afi 538 D.Ŋ.B. ŋmɛ Yuda maŋ lɛ gbɛ ni amɛku amɛsɛɛ ni amɛyama “Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ shia lɛ.” (Ezra 1:2, 3) Nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ, nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ je kpo: “[Persia] Maŋtsɛ Koresh hu jie Yehowa we lɛ nibii lɛ ni Nebukadnezar yaloo kɛjɛ Yerusalem kɛba ni ekɛbawo enyɔŋmɔ lɛ we lɛ.” (Ezra 1:7, 8) Nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji krɔŋkrɔŋ nibii ni Belshazar kɛ elumɛi lɛ bule lɛ yɛ gbɛkɛ ni Babilon gbee shi lɛ ni ekɛ ekaa kɛnu daa ni ekɛjie epasa nyɔŋmɔi lɛ ayi lɛ! (Daniel 5:3, 4) Agbɛnɛ tsutsu nomii nɛɛ baanyɛ aku amɛsɛɛ ni amɛkɛ krɔŋkrɔŋ nibii nɛɛ aya Yerusalem ni amɛkɛyatsu nii amɛkɛjie Yehowa yi!
2. (a) Mɛɛ Yesaia ŋmalɛ mɛi ni ku amɛsɛɛ lɛ baakai? Ni ebaakɔ namɛi ahe? (b) Mɛni hewɔ abɔ amɛ kɔkɔ akɛ amɛkata nɔ ko ni he tseee he lɛ?
2 Yɛ be mli ni amɛkɛ miishɛɛ saa amɛhe koni amɛshi lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yudafoi lɛ kai gbalɔ Yesaia wiemɔi lɛ: “Nyɛtsia nyɛhe, nyɛtsia nyɛhe! Nyɛjea kpo kɛjɛa jɛi! Nyɛkataa nɔ ko ni he tseee he! Nyɛjea kpo kɛjea emli! Nyɛ mɛi ni nyɛtereɔ Yehowa nibii lɛ, nyɛtsua nyɛhe!” (Yesaia 52:11)—Shi Levibii lɛ ji mɛi ni tere nɛkɛ krɔŋkrɔŋ nibii nɛɛ. (4 Mose 1:50, 51; 4:15) Shi Yesaia etsɔ hiɛ egba akɛ mɛi ni baaku amɛsɛɛ lɛ fɛɛ baafee krɔŋkrɔŋ nii aterelɔi ni hiɛ yɔɔ nyam. No hewɔ lɛ abi ni mɔ fɛɛ mɔ he atse. Amɛheŋ nibii ni jara wawai kɛjɛŋ Babilonbii lɛ adɛ taakɛ Israelbii lɛ fee yɛ be mli ni amɛshiɔ Mizraim lɛ. (Okɛto 2 Mose 12:34-38 he.) Esa akɛ amɛye amɛhe kɛjɛ heloo gbɛfaŋ nibii loo pɛsɛmkunya sui fɛɛ he yɛ be mli ni amɛkuɔ amɛsɛɛ amɛyaa lɛ. Babilon ‘amagai kɛ wɔji’ lɛ ni mɔ ko aaata he lɛ baaha mɔ lɛ afee mɔ ni he tseee. (Yeremia 50:1, 2) Yudafoi lɛ ni aaanyiɛ “yɛ gbɛ krɔŋkrɔŋ” lɛ nɔ yɛ be mli ni amɛyaa Yerusalem lɛ pɛ nɔ amɛaatsɔ ni amɛfee mɛi ni he tse yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ.—Yesaia 35:8, 9.
3. Namɛi ŋmɛnɛ amɛtere Yehowa “nibii” lɛ? Mɛni hewɔ akɛ amɛaahi shi akɛ mɛi ni he tse lɛ ji kaa kɛha amɛ ŋmɛnɛ lɛ?
3 Esa akɛ Yehowa Odasefoi ahe atse ŋmɛnɛ nakai nɔŋŋ akɛ mɛi ni tereɔ Yehowa “nibii” lɛ. Bɔfo Paulo jie wiemɔ kɛjɛ Yesaia wiemɔi nɛɛ amli ni ekɛto Kristofoi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ ahe, akɛ: “Nyɛhaa wɔtsua wɔhe kɛjɛa heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli, ni wɔgbe hetsemɔ naa yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli.” (2 Korintobii 6:17–7:1) Yɛ jeŋ ni he tseee mli ni wɔyɔɔ lɛ sɛɛ lɛ, mple ni wɔkɛ wɔsui ni wɔna kɛjɛ fɔmɔ mli ni eba shi lɛ shiɔ ni wɔkɛbaakpe lɛ hu yɛ. (1 Mose 8:21) Yeremia 17:9 kaiɔ wɔ akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale?” Mɛi komɛi shishiuɔ amɛhe kɛ mɛi krokomɛi ni amɛhaa amɛheɔ amɛyeɔ akɛ amɛshihilɛ he tse ni esaa Nyɔŋmɔ hiɛ, yɛ be mli ni yɛ anɔkwale mli lɛ ebɛ lɛ nakai. Amɛkɛ osatofeemɔ efee nitsumɔ. No hewɔ lɛ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi akɛ, ‘Ani miibɔ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ koni mihe atse yɛ Yehowa hiɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli?’ Bɔni afee ni aye abua wɔ ni wɔfee nakai lɛ, nyɛhaa wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa hetsemɔ mli nibii sɔrɔtoi ejwɛ ko nɔ.
Gbɔmɔtsoŋ Hetsemɔ: Eji Hiamɔ Sane
4. (a) Mɛni hewɔ gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ ji nɔ ko ni he hiaa yɛ Yehowa webii ateŋ? (b) Mɛni hewɔ ebaanyɛ eba yɛ bei komɛi amli akɛ eeewa akɛ aaahiɛ hetsemɔ mli lɛ?
4 Gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ ji hiamɔ sane yɛ Yehowa webii ateŋ ŋmɛnɛ taakɛ eji yɛ blema bei amli lɛ. (2 Mose 30:17-21; 40:30-32) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani wɔkɛ bulɛ baaha “Yehowa nibii lɛ” kɛji akɛ wɔyiteŋ, wɔniji ahe, wɔhiɛ, wɔnyanyɔji aloo wɔwaabii amli ewo muji, aloo kɛ wɔhe miije fu? Ewaaa akɛ wɔɔha je lɛ sui ni eba shi lɛ asa wɔhe—Romabii 12:2.
5. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔɔha tɛi ni wɔfolɔ wɔshwie shi yɛ hetsemɔ he lɛ ahi he ni kwɔ grɔŋŋ lɛ? Okɛ nɔkwɛmɔ ko ni tsɔɔ bɔ ni aaanyɛ akɛ ŋaawoo nɛɛ atsu nii aha. (b) Onukpai baanyɛ aye abuɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee gbɔmɛi ni yɔɔ sɔrɔto yɛ je lɛ he kɛji akɛ wɔkpɛlɛ je lɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi ni eba shi lɛ anɔ? Ani shia ni mli ewo muji aloo jamɔ he ko ni yɔɔ basaa lɛ haŋ ‘awie Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ he musubɔɔ wiemɔ? (Tito 2:5) Shi kɛji akɛ wɔha wɔgbɔmɔtso kɛ wɔshihilɛ he tse, wɔhala jwɛi kɛjɛ wɔkpeei ashishi, wɔye wɔbua ni Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ tse, ni wɔha wɔshiai amli hu tse lɛ—nɔ ni ji ohiafoi ashia ni baa shi po—ni wɔha emli tse ni emli fee fɛfɛo lɛ, wɔhaa awoɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam! (Okɛto 1 Petro 2:12 he.) Onukpai lɛ toɔ okadi kpakpa yɛ hetsemɔ mli. ‘Nyɛkatsia’ ŋaawoo kpakpa ni nyɛkɛaaha yɛ enɛ mli kɛ ehe miihia lɛ naa.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:20.
6. Mɛni esa akɛ efee tɛ ni afo afɔ shi ni kɔɔ wɔhesaamɔ loo atadewoo kɛha kpee kɛ shiɛmɔyaa he?
6 Ni atade ni wɔwoɔ yɛ be mli ni wɔjaa yɛ kpeei ashishi kɛ agbɛnɛ yɛ be mli ni wɔkɛ wɔhe ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ hu? Ani esaaa akɛ efeɔ ‘nɔ ni akɛ hiɛshikamɔ eto he gbɛjianɔ jogbaŋŋ’? (1 Timoteo 2:9; Hebribii 10:23-25) Kaasusu akɛ gbɛnaa nii ka onɔ akɛ osaa ohe yɛ be mli ni onaa gbɛfaŋnɔ yɛ kpee lɛ mli lɛ pɛ. Atadei ni awoɔ lɛ basaa kɛkɛ tamɔ akɛyaaa he ko lɛ jeee nɔ ni sa kɛha jamɔ. Woji kɛ shiɛmɔ baagi ni etsɛrɛ loo Bibliai ni ewo muji ni nibii etaratarai mli lɛ gbalaa gbɔmɛi ajwɛŋmɔ kɛjɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ nɔ.
Jwɛŋmɔŋ Mujiwoo Ni Wɔɔkwa
7. Taakɛ Filipibii 4:8 tsɔɔ lɛ, mɛni ji oti ni haa wɔnaa jwɛŋmɔŋ hetsemɔ?
7 Paulo wo ŋaa yɛ Filipibii 4:8 akɛ: “Nɔ ni eshwɛ lɛ, anyɛmimɛi, nii abɔ ni ji anɔkwa, nii ni sa woo, nii ni ja, nii ni he tse, nii ni adɔɔ he, nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa lɛ fɛɛ, kɛ jeŋba kpakpa ko yɛ, kɛ yijiemɔ ko hu yɛ lɛ, enɛɛmɛi anɔ nyɛjwɛŋa!” Ni kɛlɛ, akɛ kaai miitutua wɔ kɛmiijɛ he fɛɛ he koni wɔkwɛ “Satan bui ni mli kwɔlɔ lɛ amli.”—Kpojiemɔ 2:24.
8. Abaanyɛ afee osharai sɔrɔtoi ni hiɛtserɛjiemɔi sɔrɔtoi kɛbaa lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Okɛ nɔkwɛmɔ nɔ ko aha.
8 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, bɔ ni ewaaa kwraa akɛ nine aaashɛ ajwamaŋbɔɔ kɛ awuiyeli he mfonirii kɛ woji anɔ lɛ eha oshara diɛŋtsɛ eba mɛi ni kwɛɔ Video lɛ ashihilɛ he. Yɛ Europa lɛ, nyɛminuu ko ni ebote gbalashihilɛ mli kwɛɔ Video nɔ nibii ni he tseee nɛɛ ekomɛi yɛ be mli ni eŋa lɛ eyawɔ. Atɛo efɔŋfeemɔ su nɛɛ awo emli, ni nɔ ni jɛ mli ba ji gbalafitemɔ (Okɛto Yakobo 1:14, 15 he.) Yɛ Afrika maŋ ko nɔ lɛ, obalaŋtai ni ji Odasefoi komɛi yama video nɔ nibii ni he tseee nɛɛ eko kɛjɛ amɛ skul naanyo ko ŋɔɔ ni amɛyakwɛ yɛ be mli ni amɛfɔlɔi bɛ shia. Shi onukpa ko ni yɔɔ Nigeria kɛɛ: ‘Oshara babaoo yɛ tɛlivishin ni akwɛɔ ni jieɔ awuiyeli, efɔŋfeemɔ, bɔlɛnamɔ he nibii, kɛ bulɛ ni abɛ kɛha emuuyeli mlihiɛmɔ kɛha gbalashihilɛ lɛ mli.’ Adafitswaa woji amli nibii, bɔlɛnamɔ mli woji tɛtrɛbii, woji ni aŋmala lɛ bibii ni kɔɔ bɔ ni ateɔ bɔlɛnamɔ shi, sini, kɛ lalai ni baa mɔ shi hu ji osharai babaoo nɛɛ ekomɛi.
9. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔhala nɔ ni wɔboɔ toi, wɔkwɛɔ kɛ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ mli lɛ? (b) Te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ yɛ be mli ni akɛ woji ni esaaa haa wɔ lɛ?
9 Wɔnyɛŋ wɔkɛ nibii ni amɛfeɔ ni yɔɔ “hiɛgbele akɛ atsiɔ ta tete” lɛ awo wɔjwɛŋmɔ mli muji. (Efesobii 5:12) No hewɔ lɛ, halamɔ nɔ ni oboɔ toi, okwɛɔ, ni okaneɔ lɛ mli. Ha ohiɛ ahi ohe nɔ ni ofee mra ni akpoo nibii ni ejaaa gbɛ. (Lala 119:37) Enɛ baabi henɔyeli diɛŋtsɛ, ekolɛ ‘wɔgbɔmɔtso lɛ ni wɔɔyi lɛ mai ni wɔɔhiɛ lɛ akɛ nyɔŋ’ yɛ‘okadi gbɛ nɔ. (1 Korintobii 9:27) Kaimɔ yɛ be fɛɛ mli akɛ, “Mɔ ni anaaa lɛ lɛ” miina nɔ ni okwɛɔ yɛ teemɔ mli lɛ. (Hebribii 11:27) No hewɔ lɛ, kwa nibii ni saji yɔɔ he. “Nɔ fɛɛ nɔ lɛ nyɛkaa nyɛkwɛa akɛ esa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ lo.”—Efesobii 5:10.
‘Henɔkwɛmɔ Jogbaŋŋ’ Koni Ahi Shi Akɛ Mɛi Ni He Tse
10. (a) Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni akaa mɛi pii ahiɛ aloo ashwieɔ amɛ daa afi lɛ? (b) Mɛɛ Biblia Shishitoo mla esa akɛ ekudɔ wɔjeŋba yɛ gbɛhamɔ kɛ nitsumɔ be mli?
10 Paulo bɔ kɔkɔ yɛ Efesobii 5:5 akɛ: “Ejaakɛ nyɛle enɛ momo akɛ, ajwamaŋbɔlɔ ko ajwamaŋbɔlɔ ko aloo nyaŋemɔ nitsulɔ ko aloo hiɛjoolɔ ko ni ji wɔŋjalɔ bɛ gbɛnaa yɛ Kristo kɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli.” Ni kɛlɛ, akaa akpei abɔ hiɛ aloo ashwieɔ amɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli daa afi yɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara hewɔ—‘esha ni afeɔ ashiɔ gbɔmɔtso lɛ.’ Yɛ be babaoo mli lɛ, ejɛɔ ‘he ni akwɛɛɛ jogbaŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ naa’ lɛ hewɔ. (Lala 119:9) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nyɛmimɛi hii pii ŋmɛɔ amɛhe ni amɛkwɛɔ jogbaŋŋ yɛ jeŋba he lɛ he yɛ gbɛhamɔ be mli. Akɛni amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ teokrase naanyobɔɔ nɔ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni amɛkɛ je lɛŋ bii ni amɛ hu amɛtee gbɛhamɔ lɛ yabɔɔ naanyo. Akɛni amɛyasusu akɛ amɛ ji ‘gbɔmɛi kpakpai’ hewɔ lɛ, Kristofoi komɛi kɛ amɛhe bɔɔ amɛhe yɛ nitsumɔi ni ejaaa gbɛ lɛ amli. Nakai nɔŋŋ hu mɛi krokomɛi kɛ amɛnitsumɔ mli bii bɔɔ naanyo kɛtekeɔ nɔ. Kristofonyo onukpa ko kɛ ehe bɔ obalayoo ko ni ji nitsulɔ he aaahu akɛ eha eshi eweku lɛ ni ekɛ nɛkɛ yoo nɛɛ yahi shi! Ashwie lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. Kwɛ bɔ ni Biblia mli wiemɔ nɛɛ ji anɔkwale ha akɛ, “Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa”!—1 Korintobii 15:33.
11. Mɛni hewɔ esa akɛ akudɔ Kristofoi ahenaabuamɔi jogbaŋŋ lɛ?
11 Nɛkɛ amaniɛbɔɔ nɛɛ jɛ South Africa: “Oshara kroko ni woɔ mɛi pii ajeŋba ni ja lɛ he gbeyei ji okpɔlɔŋmɛɛ wuji lɛ . . . ni enɛɛmɛi ekomɛi yɛ ni afeɔ yɛ kpokpaa wuji anɔ kpeei asɛɛ.” Shi, Kristofoi ahenaabuamɔi bibii ni akwɛɔ nɔ jogbaŋŋ lɛ efɔɔɔ ‘daatɔɔ kɛ shwɛmɔ fɔŋ’ tsɔmɔ. (Galatabii 5:21) Kɛ abaanu daa ni wa lɛ, afee nakai yɛ kudɔmɔ kpakpa kɛ hiɛshikamɔ mli. “Wein lɛ hefɛoyelɔ ni,” ni nyɛmimɛi ni haa enaa amɛnɔ hewalɛ lɛ ŋmɛɛɔ amɛhebuu yɛ jeŋba mli lɛ he aloo eteɔ amɛgbɔjɔmɔi ni eba shi lɛ ashi. (Abɛi 20:1) No hewɔ lɛ, enɛ ha obalaŋtai ni ji sɔɔlɔi enyɔ kɛ amɛhe wo hii kɛ hii ayakayakanifeemɔ mli yɛ be mli ni amɛnu daa amɛtɔrɔ lɛ sɛɛ.
12, 13. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ebu jeŋba shara bem? Mɛni hewɔ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ ji amale lɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhi shi akɛ mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛhe nɔ yɛ nibii ni woɔ jeŋba kpakpa he gbeyei ahe?
12 Kɛ aaka bo ni ofee efɔŋ lɛ, kaimɔ akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni obaapue yɛ mɛi ahiɛ akɛ ohe tse yɛ kponɔgbɛ lɛ, nɔ ni wɔji yɛ mligbɛ lɛ ji nɔ ni he hiaa. (Abɛi 21:2) Mɛi komɛi nuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshai ni amɛfeɔ yɛ jeŋba mli shii abɔ lɛ baake amɛ akɛni amɛhe waaa hewɔ. Shi ani enɛ jeee ‘wɔ-Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ ni wɔmiiŋɔ wɔbɔ nyenyeŋtswi’? (Yuda 4) Mɛi komɛi po susuɔ akɛ “Yehowa enaaa wɔ.” (Ezekiel 8:12) Shi kaimɔ akɛ, “ateee bɔɔ nɔ ko yɛ ehiɛ, shi nibii fɛɛ yɛ faŋŋ ni agbele nɔ yɛ lɛ mɔ ni wɔkɛyɔɔ sane lɛ hiŋmɛiiaŋ.”—Hebribii 4:13.
13 No hewɔ lɛ ha ohiɛ ahi ohe nɔ yɛ nibii ni woɔ jeŋba kpakpa he gbeyei lɛ ahe! “Shi ajwamaŋbɔɔ kɛ nyaŋemɔ nitsumɔ fɛɛ aloo hiɛjoomɔ lɛ, akatsi ta tete yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni sa mɛi krɔŋkrɔŋi, kɛ hiɛgbejiianitsumɔ kɛ yakayaka wiemɔ kɛ fɛoyeli hu ni esaaa lɛ.” (Efesobii 5:3, 4) “Nyɛhia efɔŋ kwraa,” ni bɔ fɛɛ bɔ ni eeeŋɔɔ heloo lɛ naa eha lɛ kɔɔɔ he eko.—Romabii 12:9.
Mumɔŋ Hetsemɔ Mli Ní Wɔɔhi
14, 15. (a) Mɛi komɛi eha awo amɛhe muji yɛ mumɔŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Hemɔkɛyeli kwalɔi ‘kɛ amɛnaabu tsuɔ nii ni amɛkɛfiteɔ amɛnanemɛi’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (d) Hemɔkɛyeli kwalɔi ji mɛi ni he tseee kwraa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni ji nɔ ni amɛhiɛ ekpa nɔ?
14 Mɛi komɛi eŋmɛɛ amɛhe ni eha amɛwo amɛhe muji yɛ mumɔŋ kɛtsɔ nyɔŋmɔ jamɔŋ nibii ni akɛtsɔɔ radio kɛ televishin nɔ ni amɛboɔ toi lɛ hewɔ. Yɛ Afrika shikpɔŋ ko nɔ lɛ, mɛi komɛi yɛ ni amɛkwɛ tɛlivishin nɔ nibii ni tsɔɔ apasa hemɔkɛyeli kɛ blema saji ni kɔɔ susuma ni bɔɔ nii fɛɛ yɔɔ lɛ he lɛ kɛ miishɛɛ. Shi bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ yɛ Oshara wulu ko he—hii ni amɛkwa hemɔkɛyeli lɛ “ni amɛbutuɔ mɛi komɛi ahemɔkɛyeli.” (2 Timoteo 2:16-18) Aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ yɛ lolo! (2 Petro 2:1-3) Ni yɛ bei komɛi amli lɛ amɛyeɔ omanye yɛ mɛi krokomɛi asusumɔ ni amɛfiteɔ lɛ lɛ mli. Taake Abɛi 11:9 kɛɔ lɛ: “Osatofo kɛ enaabu fiteɔ enaanyo.”
15 Yɛ be babaoo mli lɛ, hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ henɔwomɔ tsuɔ nii, amɛkɛɔ akɛ ashɔ wɔheyeli kɛjɛ wɔdɛŋ, kɛ heyeli ni wɔkɛaatsɔɔ Biblia lɛ shishi wɔ diɛŋtsɛ lɛ. (Okɛto 1 Mose 3:1-5 he.) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɛkɛ gbɔmɛi ni buleɔ mɔ nɛɛ bɛ nɔ ko ni amɛkɛaaha fe “Babilon Kpeteŋkpele” lɛ tsɔɔmɔi ni anyaŋeɔ lɛ ahe ni aaakusɛɛ kɛaaya. (Kpojiemɔ 17:5; 2 Petro 2:19-22) Mɛi krokomɛi hu gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa heloo lɛ nɔ, ni amɛwoɔ mɛi ni tsutsu lɛ amɛkɛ amɛ bɔɔ lɛ hewalɛ ni ‘amɛya lɛ blɛoo’ ejaakɛ shia kɛ shia odaseyeli nitsumɔ ni baa shi lɛ “he ehiaaa” aloo “ekɛ ŋmalɛ kpaaa gbee.” (Okɛto Mateo 16:22, 23 he.) Hɛɛ, mɛi ni wieɔ dɔkɔbii nɛɛ baanyɛ afee mɛi ni he tse yɛ kponɔgbɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ agbɛnɛ yɛ jeŋba mli. Shi yɛ amɛmligbɛ lɛ, amɛji mɛi ni he tseee yɛ mumɔŋ, amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha henɔwomɔ, kɛ amɛpɛ amɛsusumɔ. Amɛhiɛ ekpa nɔ fɛɛ nɔ ni amɛkase yɛ Yehowa he lɛ nɔ, egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ esui kpakpai lɛ. Amɛkpɛlɛɛɛ nɔ dɔŋŋ akɛ nilee ni amɛna kɛjɛ Biblia mli anɔkwale lɛ mli lɛ fɛɛ—Maŋtsɛyeli anunyam hiɛnɔkamɔ lɛ kɛ paradeiso shikpɔŋ lɛ kɛ apasa tsɔɔmɔi afaamɔ tamɔ Triniti, adesa susuma ni gbooo, naanɔ piŋmɔ kɛ hetsuumɔ he—hɛɛ, enɛɛmɛi fɛɛ ba amɛŋɔɔ kɛtsɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ.—Mateo 24:45-47.
16. ‘Nilee nɔ atsɔɔ ajieɔ jalɔ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Nɔ kroko ni sa kadimɔ hu nɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ France kɛɛ: “Alakaa nyɛmimɛi komɛi yɛ anɔkwale nilee ni amɛbɛ hewɔ.” Ni no hewɔ ni Abɛi 11:9 kɛɔ akɛ: “Nilee nɔ aaatsɔ ajie jalɔi” lɛ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ wɔɔŋmɛɛ wɔhe wɔha hemɔkɛyeli kwalɔi ni wɔbo amɛ toi aloo wɔkane amɛniŋmaai. Shi moŋ, etsɔɔ akɛ ni wɔɔna “Nyɔŋmɔ teemɔŋ saji lɛ he anɔkwale nilee” kɛtsɔ Biblia lɛ kɛ Asafo lɛ woji ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ akasemɔ kɛ hiɛdɔɔ yɛ teemɔŋ nɔ. Kɛ wɔyɛ anɔkwale nilee ni tamɔ nɛkɛ lɛ, namɔ baafee mɔ ni sumɔɔ sane aahu akɛ eeegbala ejwɛŋmɔ kɛaaya hemɔkɛyeli kwalɔi awiemɔi anɔ? Eba akɛ wɔŋmɛŋ gbɛ ni ‘mɔ ko kɛ naadɔkɔmɔ wiemɔi aaashishiu wɔ’! (Kolosebii 2:2-4) Apasa jamɔ mli shishiumɔ wiemɔi ji nii ni esa akɛ wɔkpa tamɔ ebɔɔ ni he ni ejɛ lɛ kɔɔɔ he eko! Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni wɔ-Nuŋtsɔ lɛ kɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ etsu nii ni amɛkɛ “naanɔ wala wiemɔi” ebaha wɔ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔkwɛ he kroko?—Yohane 6:68.
Ani Obaaya Nɔ Ohi Shi Akɛ Mɔ Ni He Tse
17, 18. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔɔna (a) gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ, (b) jwɛŋmɔŋ hetsemɔ, (d) jeŋba mli hetsemɔ kɛ (e) mumɔŋ hetsemɔ lɛ?
17 No hewɔ lɛ, babaoo yɛ wɔshihilɛ akɛ mɛi ni he tse yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli. Ni wɔɔha wɔgbɔmɔtsei, wɔshiai, wɔ atadei aloo mamai, wɔ-Maŋtsɛyeli Asai ahe atse lɛ kɛ woo baa wɔ-Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ nɔ. Ni wɔɔhi shi yɛ jwɛŋmɔŋ hetsemɔ mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔhiɔ shi yɛ jeŋba kɛ mumɔŋ hetsemɔ mli. Enɛ biɔ ni wɔbo Paulo ŋaawoo ni yɔɔ Filipibii 4:8 lɛ toi, ni wɔha wɔjwɛŋmɔi ahi nibii ni ji anɔkwale, nibii ni he tse, kɛ nibii ni sa yijiemɔ nɔ.
18 Wɔhiɛ baanyɛ asɔ babaoo fe be fɛɛ akɛ esa akɛ wɔhi shi yɛ jeŋba hetsemɔ mli yɛ wiemɔ kɛ nifeemɔ fɛɛ mli. Yehowa bɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ faŋŋ mli akɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara ko mli lɛ anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. (1 Korintobii 6:9-11) Bɔ fɛɛ bɔ ni nɛkɛ nibii ni he tseee nɛɛ ŋɔɔ ha lɛ, kɛ wɔdu yɛ heloo mli lɛ, wɔbaakpa fitemɔ kɛjɛ heloo lɛ mli. (Galatabii 6:8) Yɛ naagbee lɛ, ehe miihia ni wɔhi shi yɛ mumɔŋ hetsemɔ mli, yɛ tsɔɔmɔ ni he tse mli. Nɛkɛ hetsemɔ nɛɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔtsuii kɛ jwɛŋmɔi feɔ krɔŋŋ. Etsirɛɔ wɔ ni wɔtao Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ yɛ saji ahe—jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ.
19. Mɛni baanyɛ aye abua mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “asafo babaoo” lɛ fɛɛ ni amɛhi shi akɛ mɛi ni he tse yɛ shihilɛ mli nibii fɛɛ mli?
19 Etsɛŋ kwraa ni mɔ ni kɛ nibii ni he tseee baa—Satan Abonsam—kɛ edaimonioi lɛ fɛɛ baafee mɛi ni abaashɛrɛ amɛ awo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli. Dani enɛ aaaba lɛ, eba akɛ Yehowa tsuji fɛɛ—mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “asafo babaoo” lɛ fɛɛ—aaahi shi yɛ hetsemɔ mli akɛ mɛi ni tere Yehowa krɔŋkrɔŋ nii lɛ. (Kpojiemɔ 7:9, 13-15; 19:7,8; 20:1-3) Aŋmɛɛɛ tawuu lɛ he ni eji tawuu ni wa hu. Shi kaimɔ akɛ Yehowa kɛ ‘ehetsemɔ mumɔ’ lɛ haa yaka. (Romabii 1:4) Egbɛjianɔtoo ni he tse lɛ, kɛ onukpai ni yɔɔ mli lɛ hu damɔ shi ni amɛfee klalo akɛ amɛbaaye amɛbua wɔ kɛtsɔ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni hi nɔ. Yɛ yelikɛbuamɔ ni yɔɔ nɛɛ kɛ wɔfaishitswaa hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhi shi akɛ mɛi ni he tse yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli!
[Shishigbɛ niŋmai]
Ajie kɛjɛ November 1, 1987 Watchtower lɛ mli.
Hebri wiemɔ kɛha amagai kɛ wɔji ji gil·lu·lim’, eji wiemɔ ko ni anyaŋeɔ ni eshishi kɛjɛ shishijee ji “sɛbo”—nɔ ko ni Yudafoi lɛ nyaŋeɔ loo amɛhiɔ.—5 Mose 23:12-14; 1 Maŋtsɛmɛi 14:10; Ezekiel 4:12-17.
Sanebimɔi Ni Akɛtiɔ Mli
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ Yudafoi ni kuɔ amɛsɛɛ kɛjɛɔ Babilon Iɛ ahe atse Iɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ nɔ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu wɔjwɛŋmɔi ahe koni muji akaba mli?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhi shi akɛ mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛhe nɔ yɛ jeŋba he osharai ahe?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhiɛ wɔmumɔŋ hetsemɔ mli?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]
Esa akɛ Kristofoi kɛ kojomɔ kpakpa atsu nii ni amɛkɛkpoo video kɛ TV nɔ nibii ni baanyɛ afite amɛjwɛŋmɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]
Odasefoi ni yɔɔ ekaa hiɔ shi yɛ mumɔŋ hetsemɔ mli ni amɛnaa hebuu kɛ miishɛɛ kɛtsɔɔ Biblia Iɛ kasemɔ ni akɛ hiɛdɔɔ feɔ Iɛ nɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]
Esa akɛ wɔshiai atsɔmɔ nɔkwɛmɔ nii kɛha hetsemɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Henaabuamɔ bibii baanyɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi yɛ jeŋba mli