Jalɛsaneyeli Kɛha Mɛi Fɛɛ Kɛtsɔ Kojolɔ Ni Nyɔŋmɔ Ehala Lɛ Nɔ
Ejaakɛ Tsɛ lɛ sumɔɔ Bi lɛ, . . . [ ni] etuu kojomɔ lɛ fɛɛ ewo bi lɛ dɛŋ.”—YOHANE 5:20, 22.
1. Mɛɛ sanebimɔi ka ohiɛ ni tamɔ nɔ ni baka gbɔmɛi komɛi ni hi ehi yɛ klɛŋklɛŋ ofii oha lɛ mli lɛ ahiɛ lɛ?
TE JALƐSANEYELI he hiaa bo he tɛŋŋ? Mɛɛ mɔdɛŋ obaabɔ koni ona nɔmimaa akɛ onine baashɛ enɔkwa jalɛsaneyeli nɔ ni akɛ obi shi beni ekpeleɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ? Bo onɔ eka akɛ osusu nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahe, taakɛ bɔ ni hii kɛ yei komɛi ni yɔɔ gbɛi ni hi shi yɛ Ateene, yɛ Hela lɛ fee lɛ.
2, 3. (a) Mɛni ha Paulo bi ni Ateenebii ni boɔ lɛ toi lɛ atsake amɛtsui lɛ? (b) Mɛni hewɔ tsuitsakemɔ ta ni etsi lɛ baaha etoibolɔi lɛ ahiɛ afee amɛ yaa lɛ?
2 Amɛnu wiemɔ ko ni amɛbaanyɛ amɛkai be fɛɛ be, ni Kristofonyo bɔfo Paulo kɛha Areopago bɛgwafoi ni ehe gbɛi lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛ amɛ susu shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ kome, Bɔlɔ lɛ ni wɔ fɛɛ wɔwala jɛ lɛ lɛ yɔɔ lɛ he. Enɛ kɛ sanenaamuu ni ja haa akɛ belɛ wɔbaabu wɔhe akɔntaa wɔha Nyɔŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ. Kɛkɛ ni Paulo jaje yɛ biɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, bei ni aleee lɛ Nyɔŋmɔ eku ehiɛ efɔ nɔ [tamɔ gbɔmɛi ni jaa amagai lɛ nɛkɛ], shi agbɛnɛ lɛ, eewo gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ kita akɛ amɛtsake amɛtsui.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:30.
3 Eka shi faŋŋ akɛ, tsuitsakemɔ baafee jwɛŋmɔ ko ni baahɛle nakai toibolɔi lɛ ashi. Mɛni hewɔ? Blema Helabii lɛ le tsuitsakemɔ kɛ shishinumɔ akɛ ni sane ko aaadɔ mɔ yɛ nifeemɔ ko loo wiemɔ ko he. Shi, taakɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ mli lɛ, wiemɔ lɛ “etsɔɔɔ subaŋ yɛ jeŋba mli lɛ tsakemɔ, tsakemɔ kwraa yɛ mɔ ko shihilɛ mli, tsakemɔ ni saa gbɔmɔ lɛ subaŋ fɛɛ he.”
4. Mɛɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja fiɔ Paulo wiemɔ ni kɔɔ tsuitsakemɔ he lɛ sɛɛ?
4 Ni kɛlɛ, obaanyɛ ona nɔ hewɔ ni tsuitsakemɔ ni tamɔ nɛkɛ sa ni ŋwanejee ko bɛ he. Nyiɛmɔ Paulo sane naatsɔɔmɔ ni ja lɛ sɛɛ. Adesai fɛɛ awala jɛ Nyɔŋmɔ, no hewɔ lɛ wɔ fɛɛ wɔbaabu wɔhe akɔntaa wɔha lɛ. Belɛ eja, ni esa kɛha Nyɔŋmɔ akɛ eeekpa gbɛ akɛ gbɔmɛi baatao esɛɛ gbɛ, ni amɛna ehe nilee. Kɛji akɛ nakai Ateenebii lɛ leee eshishitoo taomɔ nii kɛ esuɔmɔnaa nii lɛ, esa akɛ amɛkase enɛɛmɛi ni amɛtsake bɔni afee ni amɛshihilɛ kɛ enɛɛmɛi akpa gbee. Enɛ damɔŋ nɔ ni hi ha amɛ ni amɛaatao ni amɛkɛaafee nakai lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔna nɔ hewɔ lɛ kɛjɛ Paulo naagbee wiemɔ ni mli wa lɛ mli: “Ejaakɛ eto gbi ko, nɔ nɔ ni ebaatsɔ nuu ni eto lɛ nɔ ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa, akɛni ekɛ hemɔkɛyeli eto mɔ fɛɛ mɔ hiɛ, ejaakɛ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:31.
5. Te toibolɔi lɛ fee amɛnii yɛ Paulo shiɛmɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?
5 Nakai kuku lɛ, ni shishinumɔ yɔɔ mli babaoo, ni tsɔɔ mɔ yiŋ hu lɛ sa hesusumɔ jogbaŋŋ, ejaakɛ ekanyaa jalɛsaneyeli ni yeɔ emuu he hiɛnɔkamɔ yɛ wɔbei nɛɛ mli lɛ yɛ wɔ mli. Kadimɔ wiemɔi nɛɛ: “ejaakɛ eto gbi ko,” “eeekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ,” “yɛ jalɛ naa,” “kɛtsɔ nuu ni eto lɛ nɔ,” “ekɛ hemɔkɛyeli eto mɔ fɛɛ mɔ hiɛ,” “ejaakɛ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ.” Nakai wiemɔi “etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ” lɛ kɛ shitee-kɛ-woo ni naa wa jɛ Paulo toibolɔi lɛ aŋɔɔ ba. Taakɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17 kukuji 32-34 tsɔɔ lɛ, mɛi komɛi ye ehe fɛo. Mɛi komɛi te shi amɛshi lɛ. Ni kɛlɛ, mɛi fioo ko tsake amɛtsui ni amɛbatsɔmɔ heyelilɔi. Shi, nyɛhaa wɔfea nilelɔi babaoo fe nakai Ateene toibolɔi ni amɛyi fa lɛ, ejaakɛ kɛ wɔtsui miishwe anɔkwa jalɛsaneyeli lɛ, belɛ enɛ he miihia fe fɛɛ. Bɔni afee ni wɔnu Bɔfoi lɛ Asaji 17 kuku 31 shishi jogbaŋŋ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ nyɛkwɛa wiemɔ: “Eto gbi ko, . . . ebaakojo jeŋ muu lɛ fɛɛ.” Namɔ “eto” gbi lɛ, ni mɛni ji emlai loo tɛi ni efolɔ eshwie shi, titri lɛ yɛ jalɛsaneyeli he?
6. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Mɔ ni eto gbi ko ni ebaakojo shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ lɛ he nii?
6 Ojogbaŋŋ, Bɔfoi lɛ Asaji 17:30 tsɔɔ mɔ ni Paulo wieɔ ehe lɛ—Nyɔŋmɔ ni kɛɔ mɛi fɛɛ ni amɛtsake amɛtsui lɛ, wɔ Wala-Halɔ, Bɔlɔ lɛ. Taakɛ eji lɛ, wɔbaanyɛ wɔna babaoo yɛ Nyɔŋmɔ he kɛjɛ enibɔɔ nitsumɔi lɛ amli. Shi tɛi ni efolɔ eshwie shi yɛ jalɛsaneyeli he lɛ jeɔ kpo titri hu yɛ jɛɛhe kroko, Biblia lɛ, ni bɔ ni ekɛ hii tamɔ Mose ye ha lɛ he saji kɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛha Israel yɔɔ mli lɛ.
Mɛɛ Kojomɔ Kɛ Jalɛsaneyeli Ni?
7. Mɛɛ odaseyeli Mose kɛha yɛ Yehowa kɛ jalɛsaneyeli he?
7 Ekolɛ ole akɛ Mose kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ nyiɛ afii nyɔŋmai abɔ, ni bɔ ni amɛbɛŋkɛ kpaakpa ha lɛ ha Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ ekɛ Mose wie “naabu kɛ naabu.” (4 Mose 12:8) Mose le bɔ ni Yehowa kɛ lɛ eye eha, kɛ agbɛnɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ adesai krokomɛi kɛ maji muji eye eha. Kɛmiibɛŋkɛ ewala shihilɛ lɛ naagbee lɛ, Mose kɛ bɔ ni eji lɛ mlitsɔɔmɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli nɛɛ ha: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔsha bɛ lɛ, jalɔ ji lɛ, ni esa pɛ.”—5 Mose 32:4.
8. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo nɔ ni Elihu kɛɛ yɛ jalɛsaneyeli he sane lɛ mli lɛ toi jogbaŋŋ lɛ?
8 Agbɛnɛ susumɔ Elihu, nuu ni ale lɛ yɛ nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ hewɔ lɛ odaseyeli lɛ hu he. Obaanyɛ ona nɔmimaa akɛ ejeee gbɔmɔ ni kɛ oyaiyeli muɔ sane naa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, eta shi fe otsi yɛ sane lɛ ekome mli yɛ be mli ni eboɔ naataomɔi kakadaji ni jɛ afai enyɔ lɛ fɛɛ toi lɛ hewɔ. Agbɛnɛ te Elihu jɛ lɛ diɛŋtsɛ eniiashikpamɔ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi ahe nikasemɔ mli emu sane naa yɛ Nyɔŋmɔ he eha tɛŋŋ? Ejaje akɛ: “Nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ jwɛŋmɔ, nyɛboa mi toi. Enɛ akagbale Mawu akɛ eeefee efɔŋ, kɛ Ofe lɛ hu akɛ eeefee nɔ ko ni ejaaa gbɛ. Shi moŋ, gbɔmɔ nitsumɔ he nyɔmɔ ewoɔ lɛ, ni bɔ ni mɔ ko nyiɛɔ lɛ, nakai ehaa ebaa enɔ. Asonɔkwa, Mawu yeŋ sane ni ejaaa, ni Ofe lɛ tsɔŋ sane hiɛ ebuŋ shi.”—Hiob 34:10-12.
9, 10. Mɛni hewɔ esa akɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi kɛha adesai kojolɔi lɛ awo wɔ hewalɛ lɛ? (3 Mose 19:15)
9 Bi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: Ani jeee nɛkɛ pɛpɛɛpɛ wɔbaatao kɛjɛ kojolɔ ko dɛŋ, akɛ ekɛ gbɔmɔ lɛ aye yɛ enitsumɔi loo enifeemɔi anaa, ni hiɛaŋkwɛmɔ aloo jalɛsane hiɛ ni atsɔɔ abuɔ shi bɛ mli? Kɛji akɛ okɛ kojolɔ ko ni ji adesa yakpe lɛ, ani onaŋ miishɛɛ akɛ eeetamɔ nɛkɛ?
10 Biblia lɛ wieɔ Yehowa he akɛ “jeŋ muu fɛɛ Kojolɔ.” (1 Mose 18:25) Shi yɛ bei komɛi amli lɛ, ekɛ adesai kojolɔi tsuɔ nii. Mɛni ji nɔ ni ekpaa gbɛ yɛ Israel kojolɔi ni damɔɔ enajiaŋ lɛ ahe? Wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ yɛ 5 Mose 16:19, 20 ni tamɔ bɔ ni atsɔɔ kojolɔi lɛ anitsumɔ lɛ mli aha lɛ akɛ: “Kaakɔdɔ otoi oye sane. Kaakwɛ mɛi ahiɛŋtsei anɔ, ni kaahe nyɔɔŋ nii hu; ejaakɛ nyɔɔŋ nii shwilaa nilelɔi ahiŋmɛi, ni ehaa atsɔɔ jalɔi asane hiɛ abuɔ shi. Jalɛsane, jalɛsane pɛ sɛɛ onyiɛ, koni oyi ana wala.” Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ amagai ni damɔ shi kɛha Jalɛsaneyeli baajie lɛ kpo yɛ bɔ ni wɔbaatao lɛ naa akɛ afimɔ ehiŋmɛi koni etsɔɔ hiɛaŋkwɛmɔ ni bɛ, shi obaanyɛ ona akɛ Nyɔŋmɔ tee shɔŋŋ fe nakai. Etee nɔ ebi nɛkɛ hiɛaŋkwɛmɔ ni bɛ nɛɛ yɛ adesai kojolɔi ni baadamɔ enajiaŋ ni amɛkwɛ ni aye mlai anɔ lɛ adɛŋ.
11. Mɛɛ sane naa wɔbaamu yɛ Biblia mli saji ni kɔɔ jalɛsaneyeli he mlitii nɛɛ hewɔ?
11 Nibii ni kɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ jalɛsaneyeli ehaa nɛɛ kɔɔ Paulo naagbee wiemɔi lɛ ahe diɛŋtsɛ. Paulo jaje yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17:31 akɛ Nyɔŋmɔ “eto gbi ko, nɔ nɔ ni ebaatsɔ nuu ni eto lɛ nɔ ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa.” No pɛpɛɛpɛ ji nɔ ni wɔbaakpa gbɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ—jalɛsaneyeli, jalɛ nifeemɔ, hiɛaŋkwɛmɔ ni bɛ. Ni kɛlɛ, mɛi komɛi baasusu he lolo, ejaakɛ taakɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17 kuku 31 tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ “nuu ko” baatsu nii ni ekɛkojo adesai fɛɛ. Namɔ ji nɛkɛ “nuu” nɛɛ, ni mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ akɛ ebaahiɛ Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli tɛi ni efolɔ eshwie shi ni nɔ kwɔlɔ lɛ amli?
12, 13. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ nɔ “nuu” ni Nyɔŋmɔ kɛbaatsu nii ni ekojo lɛ?
12 Bɔfoi lɛ Asaji 17:18 kɛɔ wɔ akɛ Paulo “miijaje Yesu kɛ shitee lɛ he sanekpakpa lɛ eetsɔɔ amɛ.” No hewɔ lɛ, toibolɔi lɛ le yɛ ewiemɔ lɛ naagbee akɛ Yesu Kristo he Paulo wieɔ lɛ yɛ be mli ni ekɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ ‘eto gbi ko ni ebaatsɔ nuu ko ni eto lɛ nɔ ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ, yɛ jalɛ naa, akɛni etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ.’
13 Yesu kpɛlɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ ehala lɛ akɛ kojolɔ ni ana ŋwɛi taomɔ nii lɛ yɛ ehe. Ekɛɛ yɛ Yohane 5:22 akɛ: “Ejaakɛ Tsɛ lɛ tete ekojooo mɔ ko, shi moŋ eto kojomɔ lɛ fɛɛ ewo Bi lɛ dɛŋ.” Yɛ be mli ni etsi mɛi ni yɔɔ kaimɔ bui lɛ amli lɛ ashitee ni baa lɛ ta lɛ, Yesu kɛfata he akɛ: “Mi diɛŋtsɛ minyɛŋ miyiŋ mato mafee nɔ ko, bɔ ni minuɔ lɛ, nakai mikojoɔ, ni mikojomɔ lɛ, jalɛ kojomɔ ni, ejaakɛ mitaooo nɔ ni mi diɛŋtsɛ misumɔɔ, shi moŋ nɔ ni Tsɛ ni tsu mi lɛ sumɔɔ.”—Yohane 5:30; Lala 72:2-7.
14. Mɛɛ gbɛ wɔsusuɔ akɛ Yesu baatsɔ nɔ ni ekɛ wɔ aye yɛ?
14 Kwɛ bɔ ni nɛkɛ sane nɔmimaa nɛɛ kɛ nɔ ni wɔkane yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17:31 lɛ kpaa gbee ha! Jɛmɛ ni Paulo hu kɛ nɔmimaa ha akɛ Bi lɛ “baakojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa.” Eka shi faŋŋ akɛ enɛ etsɔɔɔ jalɛsaneyeli ni yɔɔ keketee ko ni henumɔ bɛ mli, aloo jeee nakai? Shi moŋ, jalɛ kojomɔ ni akɛ mɔbɔnalɛ kɛ sane shishinumɔ fataa he. Nyɛkahaa wɔkua wɔhiɛ wɔshwieɔ enɛ nɔ: Eyɛ mli akɛ Yesu yɛ ŋwɛi bianɛ moŋ, shi etsɔ adesa pɛŋ. No hewɔ lɛ ebaanu sane he eha mɔ. Paulo wie enɛ he yɛ Hebribii 4:15, 16 yɛ be mli ni etsɔɔ bɔ ni Yesu ji akɛ osɔfonukpa lɛ mli lɛ.
15. Yesu yɛ sɔrɔto yɛ adesai kojolɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Yɛ be mli ni wɔkaneɔ Hebribii 4:15,16 lɛ, susumɔ miishɛɛ ni esa akɛ wɔnu he akɛni wɔyɔɔ Yesu akɛ Kojolɔ lɛ hewɔ lɛ he: “Ejaakɛ osɔfonukpa [kɛ kojolɔ] ni wɔyɔɔ lɛ, ejeee mɔ ni nyɛɛɛ anu wɔgbedemɔi lɛ ahe eha wɔ, shi eji mɔ ko ni aka lɛ yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ, tamɔ wɔ, ni kɛlɛ esha ko esha ko bɛ ehe. Hewɔ lɛ nyɛhaa wɔkɛ ekaa atsia abɛŋkɛa duromɔ sɛi lɛ, koni wɔnine ashɛ mɔbɔnalɛ nɔ, ni wɔna duromɔ ni aaaye abua wɔ, yɛ bei ni sa mli lɛ.” Ŋmɛnɛ, kɛ oyɛ saneyeli he lɛ, otsui faa kɛ atsɛ bo akɛ obawie yɛ saneyeli he lɛ. Ni kɛlɛ, yɛ Kristo, akɛ Kojolɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, wɔbaanyɛ ni ‘wɔkɛ wiemɔ mli heyeli awie, akɛ abaana wɔ mɔbɔ, abaaduro wɔ, abaaye abua wɔ yɛ bei ni sa mli.’ Shi yɛ be he lɛ, oyɛ yiŋtoo kpakpa ni ooodamɔ nɔ obi akɛ, ‘Mɛɛ be mli Yesu baakojo adesai yɛ jalɛ naa lɛ?’
“Gbi Ko” Kɛha Kojomɔ—Mɛɛ Be?
16, 17. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ aatsu kojomɔ he nii bianɛ kɛmiijɛ ŋwɛi?
16 Kaimɔ akɛ Paulo kɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ “eto gbi ko” ni ebaatsɔ E-Kojolɔ ni ehala lɛ nɔ ekojo je lɛ. Yesu miitsu kojomɔ nitsumɔ ko ŋmɛnɛ, hɛɛ, amrɔ nɛɛ, kɛmiikpa nakai kojomɔ “gbi” lɛ gbɛ. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai? Beni eshwɛ fioo ni abaamɔ lɛ, ni akɛ apasa afolɔ enaa, ni abu lɛ gbele fɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, Yesu kɛ yinɔsane gbalɛ ko ni kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe lɛ ha. Wɔnaa enɛ yɛ Mateo yitso 24. Yesu tsɔɔ saji ni baaba yɛ je lɛ mli, ni baakadi bei ni atsɛɔ lɛ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee” lɛ. Tai, hɔmɔ, shikpɔŋhosomɔi, kɛ haomɔi sɔrɔtoi ni eba yɛ jeŋ muu fɛɛ kɛjɛ Jeŋ Ta l lɛ sɛɛ lɛ yeɔ odase akɛ Yesu gbalɛ lɛ miiba mli bianɛ, ni akɛ etsɛŋ kwraa “ni naagbee lɛ baaba.” (Mateo 24:3-14) Yehowa Odasefoi kɛ afii nyɔŋma-nyɔŋmai abɔ etsɔɔ enɛ mli kɛjɛ Biblia lɛ mli. Kɛ obaasumɔ ni onine ashɛ odaseyelii babaoo ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni wɔle akɛ gbɛjianɔtoo ni ejaaa nɛɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ enɛ baaha bo.
17 Shi, susumɔ Mateo yitso 25 lɛ naagbee fa ni ji Yesu gbalɛ ni kɔɔ naagbee gbii lɛ ahe lɛ he. Mateo 25:31, 32 kɔɔ wɔbei nɛɛ ahe: “Shi beni gbɔmɔbi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli lɛ eeeta enunyam sɛi lɛ nɔ [yɛ ŋwɛi]; ni aaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ anaa yɛ ehiɛ, ni eeegbala amɛmli, taakɛ bɔ ni tookwɛlɔ gbalaa gwaŋtɛŋi kɛ abotiai amli lɛ.” Agbɛnɛ kwɛmɔ kɛya shishigbɛ kɛya he ni Yesu kɛɔ nɔ ni baajɛ mligbalamɔ nitsumɔ, loo kojomɔ nitsumɔ nɛɛ mli aba lɛ. Mat 25 Kuku 46: “Ni mɛnɛɛmɛi [mɛi ni akojo amɛ akɛ amɛtamɔ abotiai] lɛ, amɛaatee naanɔ hiɛkpatamɔ mli, shi jalɔi [gwaŋtɛŋi] lɛ, amɛaatee naanɔ wala mli.”
18. Mɛni baajɛ kojomɔ ni yaa nɔ yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ mli aba?
18 No hewɔ lɛ kojomɔ be ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli wɔyɔɔ nɛɛ. Mɛi ni ‘taoɔ Nyɔŋmɔ ni amɛnaa lɛ’ ŋmɛnɛ lɛ ji mɛi ni ebaakojo amɛ akɛ “gwaŋtɛŋi” koni amɛje ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ mli ni amɛyabote jeŋ hee ni baanyiɛ sɛɛ aba lɛ mli. Kɛkɛ lɛ 2 Petro 3:13 baaba mli akɛ: “Yɛ eshiwoo lɛ naa lɛ, wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.” No baafee “gbi” ni Paulo wiemɔi ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji 17:31 lɛ baaba mli kwraa, be mli ni abaakojo shikpɔŋ lɛ yɛ jalɛ naa lɛ.
19, 20. Kojomɔ Gbi ni baa lɛ baasa namɛi ahe?
19 Nakai kojomɔ gbi lɛ baakɔ nibii pii ahe fe “gwaŋtɛŋi” ni abu amɛ momo akɛ amɛsa akɛ amɛboteɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ pɛ he. Kaimɔ akɛ beni ekɛɛ akɛ e-Tsɛ lɛ kɛ kojomɔ lɛ ewo edɛŋ lɛ, Yesu wie gbohiashitee ko ni baa he. Agbɛnɛ hu, Petro kɛɛ yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 10:42 akɛ Yesu Kristo “ji mɔ ni Nyɔŋmɔ efa eto hiɛkalɔi kɛ gbohii akojolɔ” lɛ.
20 No hewɔ lɛ, ‘gbi ni ato’ ni atsi ta yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 17:31 ni Nyɔŋmɔ baatsɔ Yesu Kristo nɔ “ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa” lɛ baafee be ni gbohii lɛ baate shi. Mɛɛ miishɛɛ enɛ aaaji akɛ aaana ni akɛ ŋwɛi hewalɛ miitsu nii koni akɛye gbele nɔ kunim, jalɛsane ni ayeee ni yɛ bei babaoo mli lɛ no ji nɔ ni da fe fɛɛ ni aaatsu he nii agbɛnɛ. Mɛi komɛi yɛ ni nɔyelii loo asraafoi ni tutuaa maŋ ekpata amɛhiɛ yakatswaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, taakɛ afee Yesu diɛŋtsɛ lɛ. Mɛi krokomɛi hu egboi yɛ osharai ni baa trukaa tamɔ ahum ni tswaa, shikpɔŋhosomɔi, la oshara ni shaa nii, kɛ amanehului sɔrɔtoi komɛi ni tamɔ nakai hewɔ.—Jajelɔ 9:11.
Atsu Tsutsu Jalɛsane ni Ayeee he Nii
21. Mɛɛ gbe nɔ aaatsɔ aye tsutsu jalɛsane ni ayeee lɛ nɔ kunim ye jeŋ hee lɛ mli yɛ?
21 Susumɔ ni wɔmiina akɛ akɛ wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ miiba wala mli ekoŋŋ lɛ he! Amɛteŋ mɛi pii baana hegbɛ yɛ klɛŋklɛŋ be mli kwraa ‘ni amɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ akɛ amɛaana lɛ lo,’ ni nɔ ni amɛbaana ni ka amɛhiɛ ji “naanɔ wala” ni baanyɛ afee nyɔmɔwoo aha “gwaŋtɛŋi” lɛ. Mɛi ni atee amɛ shi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ mɛi ni eje nibii agbɛjianɔtoo ni ejaaa nɛɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi ji mɛi ni ayeee jalɛsane ahaaa amɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ kpajee komɛi ahewɔ, shwilamɔ, toimuu aloo wiemɔ ni anyɛɛɛ awie. Ani nibii ni tamɔ enɛɛmɛi baasa ‘shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ’? Yehowa kɛ Yesaia tsu nii koni ekɛ gbalɛi sɔrɔtoi ni baaba mli diɛŋtsɛ yɛ Kojomɔ Gbi ni baa nɛɛ mli lɛ aha. Kadimɔ nɔ ni wɔbaakpa gbɛ nɛɛ: “No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii, ni aaagbele toimulɔi atoii. No mli lɛ Obubuafoi aaatumɔ akɛ ofrote, ni mumui alilɛii hu aaala kɛ nyamɔ.”—Yesaia 35:5, 6.
22. Mɛni hewɔ Yesaia yitso 65 woɔ hewalɛ waa yɛ jalɛsaneyeli he lɛ?
22 Ni jalɛsane krokomɛi ni ayeee ni kɛ haomɔi babaoo baa ŋmɛnɛ lɛ hu? Hetoi ni woɔ mɔ hewalɛ ni ŋɔɔ yɛ Yesaia yitso 65. Kɛ akɛ Yesaia 65:17 to 2 Petro 3:13 he lɛ, wɔnaa akɛ nɛkɛ yitso nɛɛ hu tsɔɔ be ni “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ hee,” ni ji jalɛ gbɛjianɔtoo hee lɛ baaba. Ni kɛlɛ, mɛni baatsi efɔŋfeelɔi fioo lɛ anaa koni amɛkafite toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli ni yɔɔ jɛmɛ lɛ? Kɛ wɔtee hiɛ fioo lɛ, Yesaia 65 haa wɔmii shɛɔ wɔhe yɛ nɔ ni wɔsusuɔ akɛ eeefee naagba lɛ he.
23. Mɛni baajɛ Kojomɔ Gbi lɛ mli aba aha aŋkroaŋkroi komɛi?
23 Yɛ be mli ni Kojomɔ Gbi lɛ yaa nɔ lɛ, Yesu baaya nɔ yɛ aŋkroaŋkroi ni ekojoɔ amɛ lɛ mli, kɛji akɛ amɛbafeɔ mɛi ni he saa kɛhaa naanɔ wala aloo dabi. Mɛi komɛi efeŋ mɛi ni sa wala. Yɛ be mli ni aha amɛ hegbɛ ni sa, ekolɛ “afii oha” ni amɛkɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ lɛ, mɛi komɛi baajie amɛhe kpo akɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛdi jalɛ nifeemɔ sɛɛ. Belɛ amɛbaalaaje amɛ wala yɛ nakai jeŋ hee lɛ mli yɛ gbɛ ni ja nɔ, taakɛ wɔbaana kɛjɛ Yesaia 65:20 lɛ: “Ni eshafeelɔ ni ye afii oha pɛ lɛ, alomɔ lɛ.” Nɛkɛ mɛi ni akojo amɛ akɛ wala esaaa amɛ lɛ baafee mɛi fioo ko pɛ. Wɔyɛ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkpa gbɛ akɛ wɔ—kɛ mɛi krokomɛi babaoo—baana miishɛɛ akɛ wɔɔkase ni wɔtsu jalɛ nifeemɔ he nii.—Yesaia 26:9.
24. Te shihilɛ lɛ baatamɔ aha tɛŋŋ yɛ jalɛsaneyeli ni bɛ yɛ shika he lɛtemɔ mli lɛ gbɛfaŋ?
24 Ani no tsɔɔ akɛ jalɛsane ni ayeee ko ehiŋ shi, ni shika he lɛtemɔ mli jalɛsane ni ayeee hu bɛ dɔŋŋ? Nakai pɛpɛɛpɛ! Yesaia 65:21-23 tsɔɔ nakai anɔkwa sane lɛ mli: “Shi amɛaamamɔ tsui ni amɛaahi mli, ni amɛaafee weintromii ni amɛaaye mli yibii! Amɛmamɔŋ tsui ni mɔ kroko ahi mli, ni amɛhuŋ hu ni mɔ kroko aye; ejaakɛ mimaŋ lɛ gbii lɛ aaatamɔ tsei agbii, ni mɛi ni mihala lɛ aaaye amɛ ninenaa nitsumɔi lɛ amli nii aahu po. Amɛgboŋ deŋme yakatswaa ni amɛfɔŋ amɛhaŋ oshara; ejaakɛ mɛi ni Yehowa ejɔɔ amɛ lɛ aseshibii ji amɛ, ni amɛshwiei kɛ amɛ aaahi shi.” Mɛɛ tsakemɔ ni esoro no yɛ ŋmɛnɛ nɔ nɛɛ he nɛ! Mɛɛ jɔɔmɔi nɛ!
25. Mɛni ji ohiɛnɔkamɔ kɛ ofaishitswaa yɛ jalɛsane ni aaakpa gbe kɛaajɛ Kojolɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ dɛŋ?
25 No hewɔ lɛ, nyɛ mɛi fɛɛ ni nyɛtsuii shweɔ naanɔ jalɛsaneyeli lɛ, nyɛnaa ekaa. Ebaaba kɛ̃—ni etsɛŋ kwraa. Agbɛnɛ, enɛ ji be, yɛ kojomɔ bei fioo ni eshwɛ nɛɛ mli, akɛ okɛ ohe abo Yehowa Odasefoi ahe koni okɛtao Nyɔŋmɔ, ni ona lɛ diɛŋtsɛ, kɛ naanɔ wala mli sɛɛnamɔi.
Sanebimɔi ni Akɛtiɔ Mli
◻ Mɛɛ odaseyeli wɔ ni kɔɔ jalɛsaneyeli he tɛi Nyɔŋmɔ efolo eshwie shi Iɛ ahe?
◻ Kojomɔ Gbi ni baa Iɛ baakɔ Yesu he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni hewɔ wɔbei nɛɛ ji jaramɔ bei yɛ ŋwɛi kojomɔ he Iɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ no aaatsɔ ni ajaje tsutsu jalɛsane ni ayeee Iɛ yɛ Jeŋ hee Iɛ mli yɛ?
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 15 lɛ Jɛ]
Pictorial Archive (Near Eastern History) Est