Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 5/15 bf. 3-7
  • Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Ehiɛkpatamɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Ehiɛkpatamɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kristendom he Saji ni Aŋmala ni Tsɔɔ Akɛ Ejeee Kristofonyo
  • Jamɔi ni Jeee Kristofoi​—Amɛhe Saji ni Aŋmala
  • Bɔ ni Abaakpata Apasa Jamɔ Hiɛ Aha
  • Ehiɛkpatamɔ, Mɛɛ Be?
  • Anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ Owɔsɛɛ Be
    Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
  • Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Egbee Shi Ni Akojo Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Akpata Maŋ Kpeteŋkpele lɛ Hiɛ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
  • Maŋtsɛ lɛ Wuɔ Ta yɛ Harmagedon
    “Ha Omaŋtsɛyeli lɛ Aba”
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 5/15 bf. 3-7

Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Ehiɛkpatamɔ

“Ni aŋma gbɛi ko yɛ ehiɛnaa, eji teemɔŋ sane: ‘Babilon kpeteŋkpele lɛ, shikpɔŋ Iɛ nɔ ajwamaŋi Iɛ kɛ nihii nii lɛ anyɛ lɛ.’” “Gbi kome nɔ ehaomɔ lɛ aaaba, gbele kɛ awerɛho kɛ hɔmɔ, ni akɛ la aaasha Iɛ butuu, ejaakɛ Yehowa Nyɔŋmɔ mɔ ni kojo lɛ lɛ, he wa.”​—KPOJIEMƆ 17:5; 18:​8, New World Translation.

WƆYƐ hegbɛ akɛ wɔnaa kpɛɔ wɔhe yɛ nakai wiemɔi ni bɔfo Yohane ŋma yɛ wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli lɛ he. Namɔ ji nɛkɛ ‘ajwamaŋi lɛ anyɛ’ nɛɛ? Mɛni efɔŋ efee eshi Nyɔŋmɔ aahu akɛ akojoɔ lɛ waa nɛkɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Nyɔŋmɔ kojomɔi ni ejajeɔ eshiɔ ajwamaŋ Babilon kpeteŋkpele ni he yɔɔ naakpɛɛ lɛ kɛ hiɛkpatamɔ baa enɔ. Ni enɛ haa wɔnaa nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ ni wɔtao mɔ ni nɛkɛ ajwamaŋ nɛɛ ji kɛ bɔ ni nɔ ni baaba enɔ lɛ hu baasa wɔhe lɛ mli.​—Kpojiemɔ 18:⁠21.

Namɔ loo mɛni Babilon kpeteŋkpele lɛ damɔ shi kɛha? Biblia lɛ kɛɔ akɛ je lɛŋ nɔyelɔi lɛ kɛ lɛ ebɔ ajwamaŋ ni jarayelɔi lɛ hu kɛ lɛ eye jara. (Kpojiemɔ 18:⁠3) No hewɔ lɛ, enyɛŋ edamɔ shi eha maŋkwramɔŋ loo jarayeli nitsumɔi wuji lɛ. Nɔ ni shwɛɔ ji je lɛ fa ni he wa waa lɛ akɛ mɔ pɛ ni baanyɛ ana sabala ni ji ‘shikpɔŋ lɛ nɔ ajwamaŋi lɛ anyɛ’ nɛɛ. Ni jeee mɔ ko mɔ ko fe Satan jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ!a

Agbɛnɛ sanebimɔi nɛɛ eshwɛ: Mɛni hewɔ, mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ be abaakpata Babilon kpeteŋkpele lɛ hiɛ? Aloo kɛ wɔɔwie saji ahe pɔtɛɛ lɛ: Mɛni hewɔ, mɛɛ gbɛ nɔ ni mɛɛ be apasa jamɔ baalaaje kɛjɛ nɛkɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ?

Kristendom he Saji ni Aŋmala ni Tsɔɔ Akɛ Ejeee Kristofonyo

Kɛ wɔsusu apasa jamɔ he saji ni aŋmala ashwie shi lɛ ahe lɛ, ekaiɔ wɔ blema gbalɛ wiemɔi nɛɛ jogbaŋŋ: “Ejaakɛ kɔɔyɔɔ amɛduɔ, ni ahum amɛaakpa.” (Hoshea 8:⁠7) Enɛ kɛ shishitoo mla ni Kristofonyo bɔfo Paulo jaje lɛ kpaa gbee: “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ pɛ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.” (Galatabii 6:⁠7) No hewɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni apasa jamɔ edu yɛ jeŋ fɛɛ? Ni mɛni ebaakpa?

Yesu Kristo tsɔɔ akɛ esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ana suɔmɔ jeee kɛha amɛnanemɛi pɛ, shi moŋ kɛha amɛhenyɛlɔi hu. (Mateo 5:​43, 44) Yɛ be mli ni etsɛɔ saji kɛjɛɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, Paulo tsɔɔ bɔ ni esa akɛ Kristofoi kɛ amɛhenyɛlɔi aye aha. Ekɛɛ: “No hewɔ lɛ, kɛji hɔmɔ miiye ohenyɛlɔ lɛ, ha lɛ nii eye; kɛji kumai miiye lɛ lɛ, ha lɛ nu enu; ejaakɛ kɛ ofee nakai lɛ, oobua ŋai kɛ la naa ooshwie eyiteŋ. Kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.”​—Romabii 12:​20, 21.

Ni kɛlɛ, Kristendom jamɔi lɛ ahe yinɔsane eyi obɔ kɛ hetsɛ kɛ lashishwiemɔ. Ajɔɔ ni akpɛlɛ blema kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi atawuu ni kɔɔ nihaa, mɛi anii ni ashɔɔ yɛ ekaa naa kɛ gbele nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Fascist Italy ha ni amɛshɔ Abyssinia (1935) nɔ fɛɛ nɔ kɛjɛ edɛŋ ni Franco “crusade” loo ta krɔŋkrɔŋ ni tee nɔ yɛ Spania Maŋ Ta (1936-39) lɛ mli lɛ ji nɔ ni Katolek Sɔlemɔ lɛ mli onukpai ni yɔɔ gbɛi lɛ jɔɔ nɔ.

Akɛ mligbalamɔ ni baa yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nikasemɔ mli lɛ baa naagbee kɛtsɔɔ shã ni ashãa gbɔmɛi yɛ tsei ahe lɛ nɔ. Amia Biblia shishitsɔɔlɔ William Tyndale sɛ̃ yɛ tso he ni asha egbɔmɔtso lɛ yɛ 1536, yɛ be mli ni etsɔɔ ni ekala e-Biblia shishitsɔɔmɔ ni ji “New Testament” (Kpaŋmɔ Hee) lɛ yɛ Ŋleshi wiemɔ mli lɛ sɛɛ. Dani enɛ aaaba lɛ, jamɔ mli onukpai ni oweletɔɔ mumɔ tsirɛɔ amɛ lɛ tsa Biblia shishitsɔɔlɔ Wycliffe wui yɛ be mli egbo afii 44 sɛɛ ni amɛkɛ miishɛɛ sha wui nɛɛ fɛɛ, yɛ Paapa Martin V yisɛɛtsirɛmɔ naa. Yɛ Catholic Inquisition, loo Katolek Niseniianifeemɔ bei lɛ amli lɛ, ashɔ Yudafoi kɛ “amale tsɔɔlɔi” anibii fɛɛ kɛjɛ amɛdɛŋ, ni afee amɛ nisenianii, ni asha amɛ yɛ tsei ahe​—fɛɛ yɛ Kristo gbɛi amli! Spania Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ, Michael Servetus ni Roma Katolekbii kɛ Protestantbii fɛɛ walɛ yi lɛ ji mɔ ni lɛ hu asha lɛ yɛ tso he yɛ Protestantnyo John Calvin famɔ naa. Yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli jeŋ tai enyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, osɔfoi “Kristofoi” ejɔɔ asraafoi ni osɔfoi ni yɔɔ asraafoi lɛ ateŋ ni maŋhedɔɔ eye amɛ sɛkɛ lɛ ewo amɛ hewalɛ ni amɛgbe mɛi.

Kwɛ bɔ ni esoro enɛ kwraa yɛ anɔkwa Kristojamɔ he! Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “No hewɔ lɛ, akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ halamɔ bii, mɛi krɔŋkrɔŋi kɛ suɔmɔ mɛi ji nyɛ nɛɛ lɛ, nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo, ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko na sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Kristo hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea; shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpaa lɛ.”​—Kolosebii 3:​12-14.

Paulo ŋma eyaha Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ akɛ: “Nyɛkaŋɔa efɔŋ nyɛtoa mɔ ko mɔ ko efɔŋ najiaŋ; nyɛjwɛŋa nɔ ni yɔɔ fɛo nɔ nyɛtoa yɛ gbɔmɛi fɛɛ hiɛ. Kɛ aaahi lɛ nyɛ gbɛfaŋ lɛ, nyɛkɛ gbɔmɛi fɛɛ ahia shi yɛ hejɔlɛ mli. Suɔlɔi, nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele, shi moŋ nyɛŋmɛa mlifu lɛ gbɛ; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Minɔ ji oweletɔɔ, mi mato najiaŋ, Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] kɛɛ.’” (Romabii 12:​17-19) Yɛ Kristofoi ashishitoo mlai anaa lɛ, belɛ Kristendom nine enyɛ shi. Edu hetsɛ kɛ osatofeemɔ ni ebaakpa hiɛkpatamɔ.

Jamɔi ni Jeee Kristofoi​—Amɛhe Saji ni Aŋmala

Shi Babilon kpeteŋkpele lɛ mli bii fa fe Kristendom jamɔi lɛ pɛ. Jamɔi wuji ni yɔɔ je nɛɛ mli lɛ naa nakai ajwamaŋ lɛ la yi sɔ ni eye lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, esa akɛ Shinto jamɔ ni yɔɔ Japan lɛ atere sɔ lɛ eko yɛ niseniianifeemɔ ni ehiii kwraa ni akɛ sɛkɛyeli fee ni Japan asraafoi lɛ jie lɛ kpo yɛ Jeŋ Ta II be lɛ mli lɛ hewɔ. Yinɔsaneŋmalɔ Paul Johnson kɛɛ “bɔni afee ni amɛwaje amɛhe yɛ akaŋshii jeŋ ni yɔɔ keketee” ni tɛi ni Europabii efolɔ eshwie shi lɛ nɔ titri adamɔɔ afeɔ nii hewɔ lɛ, amɛna akɛ ehe miihia ni amɛkɛ “maŋ jamɔ ko kɛ jeŋba he mla ko aba ni atsɛɔ lɛ akɛ Shinto kɛ bushido [“tabilɔ lɛ gbɛ lɛ”]. . . . Ato maŋtsɛ lɛ jamɔ daa ama shi, titri lɛ yɛ asraafoi lɛ ateŋ, ni kɛjɛ 1920 afii lɛ amli ”Yɛ hetsɛ krɛdɛɛ ko ni ewa akɛ aaahe aye naa lɛ, akɛ jamɔ ni kulɛ esa akɛ eye ebua ni atsi yinɔ lɛ mli niseniianifeemɔ lɛ naa lɛ tsu nii ni akɛtsuu he moŋ” kɛbaa nɛɛ, ato maŋ mla ko ni kɔɔ jeŋba he, kokumin dotoku, ni atsɔɔ enɛ yɛ skul sɔrɔtoi fɛɛ mli.” Mɛni jɛ mli ba? Beni shɛɔ 1941 ni Japan ŋmɛɛ okpɛlɛmii ahe eshwie Pearl Harbor ni ekɛ nakai feemɔ bote Jeŋ Ta II mli lɛ, “atsake Shinto jamɔ lɛ . . . ni tsutsu lɛ aleee ni amɛyi faaa lɛ ni ebatsɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yiwalɛ nɔyeli lɛ jamɔ, no hewɔ lɛ yɛ hetsɛ krɛdɛɛ ko ni ewa akɛ aaahe aye naa lɛ, akɛ jamɔ ni kulɛ esa akɛ eye ebua ni atsi yinɔ lɛ mli niseniianifeemɔ lɛ naa lɛ tsu nii ni akɛtsuu he moŋ.”

Yinɔsaneŋmalɔ Johnson kɛɛ yɛ India ni ajara mli yɛ 1947, yɛ jamɔ mli sɔrɔtofeemɔ hewɔ lɛ he akɛ: “Gbɔmɛi aaafee akpekpei 5 kɛmiiya 6 jo foi kɛtee afai sɔrɔtoi enyɔ lɛ fɛɛ koni amɛhere amɛ diɛŋtsɛ amɛyiwala. . . . Kɛ abu naa lɛ, mɛi ni gboi yɛ nakai be lɛ mli lɛ shɛɔ kɛjɛɔ akpeiakpe 1 kɛmiiya 2. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ akɔntaabuu tsɔɔ akɛ gbɔmɛi 200,000 kɛmiiya 600,000 gboi.” Kɛbashi amrɔ nɛɛ, gbɔmɛi agbee kɛ amɛshibaa ni jamɔ woɔ he hewalɛ lɛ miiya nɔ yɛ Hindubii ateŋ ŋmɛnɛ. Yɛ bei babaoo mli lɛ, Harijans aloo gbɔmɛi foji ni abuuu amɛ ni tsutsu lɛ atsɛɔ amɛ mɛi ni ataaa amɛhe loo amɛhe tseee lɛ ji mɛi ni niiatsɛmɛi ni ji shikpɔŋtsɛmɛi lɛ haa abuaa amɛnaa kuikui ni agbeɔ amɛ.

Hindu jamɔ kɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi yaa. (Kpojiemɔ 18:23) India niŋmalɔ ko ni ji Sudhir Kakar wieɔ ‘nibii ni Hindubii nyaa he kɛ bulɛ ni amɛkɛhaa jamɔ kɛ nifeemɔi’ lɛ ahe ni ekɛfata he akɛ: “Abuɔ ŋulamiiaŋkwɛlɔi, kaablɛfilɔi, ŋkunyaayelɔi kɛ agbɛnɛ sadhus [mɛi “krɔŋkrɔŋi” ni piŋɔ amɛhe], fakirs [Nibalɔi ni feɔ ŋkunyaa] kɛ mɛi krokomɛi ni abuɔ amɛ akɛ amɛji nyɔŋmɔi lɛ waa ejaakɛ asusuɔ akɛ amɛkɛ mumɔi ni nɔ kwɔlɔ lɛ naa tsakpaa.”​—India Today, April 30, 1988.

Kɛfata he lɛ, bei yaa nɔ daa yɛ Hindubii, Sikhbii kɛ Bokagbɛ jamɔi krokomɛi lɛ ateŋ. Ni jamɔ fɛɛ jamɔ kɛ enyɛɛ, hetsɛ, kɛ gbɔmɔgbee fataa nɛkɛ bei nɛɛ ahe. Enɛ ji Babilon kpeteŋkpele lɛ yibii ni ewo lɛ fa.

Agbɛnɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tawuu, gbɔmɔgbee kɛ nɔnyɛɛ he yinɔsane ewieee nɔ ko tsɔ ni aaaha ajie Yuda jamɔ yi. Awuiyelii ni yɛ bei komɛi amli lɛ Hacid ni ji Yuda jamɔ kuu ko mli bii lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ Yudafoi ajamɔ kuu fai kɛ jamɔi krokomɛi ni jeee Yudafoi lɛ ahe lɛ ji nɔ ko ni ejieee Nyɔŋmɔ yi kwraa.

Kɛji akɛ wɔkase jeŋ fɛɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ he yinɔsane lɛ, wɔbaanyɛ wɔna nɔ hewɔ ni Jeŋ Muu Fɛɛ Kojolɔ lɛ yɔɔ nɔ ni eeedamɔ nɔ ekpata Babilon kpeteŋkpele lɛ hiɛ lɛ yɛ faŋŋ. Hɛɛ, “emli ana gbalɛi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala lɛ yɛ.” (Kpojiemɔ 18:24) Maji kɛ jeŋ tai ni apasa jamɔ kɛ ehe ewo mli lɛ eha eye fɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ “mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala” lɛ hewɔ.

Taakɛ Biblia mli naafolɔmɔ lɛ ji lɛ, akojo Babilon kpeteŋkpele lɛ akɛ esa hiɛkpatamɔ yɛ mumɔŋ ajwamaŋ ni ekɛ je lɛŋ nɔyelɔi ebɔ lɛ kɛ la yi sɔ ni eye yɛ tawuu mli lɛ hewɔ kɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ni ekɛfee yinɔsane lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ekojo lɛ ni efa akɛ esa akɛ abule Satan jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ shishi​—Kpojiemɔ 18:​3, 23, 24.

Bɔ ni Abaakpata Apasa Jamɔ Hiɛ Aha

Kpojiemɔ wolo lɛ tsɔ okadi wiemɔ ni nɔ kwɔ nɔ etsɔɔ Babilon kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ mli. Wɔkaneɔ yɛ Kpojiemɔ 17:16 akɛ: “Ni akoloŋtoi nyɔŋma lɛ ni ona lɛ, kɛ kooloo lɛ, amɛaanyɛ ajwamaŋ lɛ, amɛaafee lɛ amaŋfɔ, ni amɛaaŋmɛ lɛ yayai, ni amɛaaye eheloo, ni amɛkɛ la aaasha lɛ.” “Akoloŋtoi nyɔŋma” lɛ damɔ shi kɛha maŋkwramɔŋ hewalɛi fɛɛ ni yɔɔ je lɛŋ bianɛ ni fiɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ ni ji “kooloo ni tsuɔ tamɔ muneele” lɛ ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji Abonsam maŋkwramɔŋ gbɛjianɔtoo ni la ekpa mli fɛɛ lɛ he amaga lɛ sɛɛ lɛ.​—Kpojiemɔ 16:2; 17:⁠3.b

Taakɛ Biblia gbalɛ tsɔɔ lɛ, maŋkwramɔŋ hewalɛi ni yɔɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mli lɛ baate shi awo jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ ni amɛkpata ehiɛ. Enɛ baasa apasa jamɔi fɛɛ he. Maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi komɛi etsɔ hiɛ amɛjie tsuishitoo ni amɛbɛ yɛ apasa jamɔ he yɛ maŋkwramɔŋ kɛ saji krokomɛi amli ni ekɛ ehe woɔ lɛ hewɔ. Kwasafoŋ maji komɛi etsɔɔ akɛ amɛheee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee ni amɛba jamɔ shi ni eha etsɔ tamɔ nɔ ko ni bɛ kwraa, taakɛ eji yɛ Albania lɛ, aloo tamɔ tsulɔyoo loo weyoo ko, taakɛ eji yɛ Russia kɛ China lɛ. Hei pii yɛ ni maŋkwramɔŋ nɔyelɔi lɛ sumɔɔɔ Katolek osɔfoi ni yɔɔ maji ni bɛ nɔ ko lɛ amli lɛ heyeli nyɔŋmɔ jamɔ he nilee lɛ. Ni kɛlɛ, hei krokomɛi yɛ ni amɛbaa jamɔi ni kɛ amɛhe woɔ wekui loo wiemɔi asaji amli lɛ shi. Yɛ maji ni kɛɛ amɛyɛ amɛhe lɛ amli po lɛ, maŋkwralɔi komɛi sumɔɔɔ osɔfoi ni kɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔŋ kɛ maŋ saji amli lɛ.

Nɔ ni eshwɛ ji ni wɔɔna saji ni baawo maŋkwramɔŋ je lɛ mlifu ni amɛte shi amɛshi apasa jamɔ lɛ. Shi nɔ kome yɛ faŋŋ​—hiɛkpatamɔ ni gbɛjianɔtoi nɛɛ kɛbaa Babilon kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ efeŋ nɔ ni jɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ pɛ mli, shi moŋ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii hu. Kpojiemɔ 17:17 jajeɔ akɛ: “Ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛwo amɛtsuiiaŋ koni amɛfee eyiŋtoo nii lɛ, ni amɛhiɛ jwɛŋmɔ kome, ni amɛkɛ amɛ maŋtsɛyeli lɛ aha kooloo lɛ kɛyashi beyinɔ ni aaagbe nii ni Nyɔŋmɔ ekɛɛ lɛ anaa.”​—Okɛto Yeremia 51: 12, 13 he.

Kaatɔ̃ yɛ sane nɛɛ mli. Babilon kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ efeŋ maŋkwramɔŋ hetsɛ ni ayɔɔ kɛhaa jamɔŋ henɔwomɔ kɛ ehe ni ekɛwoɔ maŋ saji amli lɛ kpojiemɔ pɛ kɛkɛ. Maŋkwramɔŋ nɔyelɔi lɛ baafee Nyɔŋmɔ dɛŋdadei ni ekɛbaakpata apasa jamɔ hiɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Hɛɛ, “ejaakɛ ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔɔ ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ.”​—Kpojiemɔ 18:⁠5.

Yehowa efa akɛ aba apasa jamɔ henɔwolɔ lɛ shi. Gbalɛ lɛ jajeɔ akɛ: “Babaoo bɔ ni ewo lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ nyam ni eho la lɛ, nakai bɔ nɔŋŋ nyɛbaa epiŋmɔ kɛ ewerɛho lɛ atamɔa. Ejaakɛ ekɛɔ yɛ etsui mli akɛ: Mita shi akɛ maŋnyɛ, ni mijeee okulafo ni minaŋ awerɛho ko. No hewɔ lɛ gbi kome nɔ ehaomɔi lɛ aaaba, gbele kɛ awerɛho kɛ hɔmɔ, ni akɛ la aaasha lɛ, ejaakɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] Nyɔŋmɔ lɛ ni kojoɔ lɛ lɛ he wa.”​—Kpojiemɔ 18:​7, 8.

Ehiɛkpatamɔ, Mɛɛ Be?

Nakai “gbi ko,” aloo ehiɛkpatamɔ ni baaba yɛ oyaiyeli mli yɛ be kuku mli lɛ ebɛŋkɛ agbɛnɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Babilon kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ kɛ “wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ oweletɔɔ gbi” lɛ baa. (Yesaia 61:⁠2) Yɛ no sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ta ni ja ni ji Harmagedon baaba wɔ nɔ. Odaseyelii ni jeɔ kpo yɛ je lɛŋ kɛjɛ 1914 lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ be lɛ miita kɛmiiha Satan nibii agbɛjianɔtoo lɛ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli lɛ ebɛŋkɛ.​—Luka 21:​32-36; Kpojiemɔ 16:​14-16.

Te anɔkwa jalɔi baafee amɛnii yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ? Kpojiemɔ kɛɔ akɛ: “Bo ŋwɛi, kɛ nyɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ bɔfoi kɛ gbalɔi, nyɛnyaa yɛ ehewɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ekojo lɛ eha nyɛ.” (Kpojiemɔ 18:20) Jeŋ muu fɛɛ mlifilimɔ baaba yɛ be mli ni atsuɔ Yehowa yiŋtoo he nii ni atsuuɔ egbɛi lɛ he lɛ. Gbalɛ lɛ jajeɔ akɛ: “Nii nɛɛ asɛɛ lɛ minu gbee wulu ni tamɔ asafo babaoo gbee yɛ ŋwɛi miikɛɛ: Haleluya! Yiwalaheremɔ kɛ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ ji Nuŋtsɔ [Yehowa] wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ! Ejaakɛ anɔkwa kɛ jalɛ ji ekojomɔi lɛ, akɛni ekojo ajwamaŋ kpeteŋkpele lɛ ni kɛ ejwamaŋbɔɔ lɛ efite shikpɔŋ lɛ, ni etɔ etsuji lɛ ala lɛ he owele yɛ enɔ lɛ.”​—Kpojiemɔ 19:​1, 2.

Babilon kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ, ni Satan gbɛjianɔtoo lɛ mli bii ni eshwɛ lɛ ahiɛkpatamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba lɛ baanyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔ naanɔ jɔɔmɔi aha Nyɔŋmɔ anɔkwa jalɔi, kɛ mɛi babaoo ni abaatee amɛ shi kɛba shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. Taakɛ Yesu wo mɛnɛɛmɛi fɛɛ shi lɛ: “Kɛji nyɛhi shi yɛ miwiemɔ lɛ mli lɛ, minɔkwa kaselɔi ji nyɛ, ni nyɛaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.”​—Yohane 8:​31, 32; Kpojiemɔ 19:​11-21.

Anɔkwa jalɔi eye amɛhe momo kɛjɛ apasa jamɔ mli tsɔɔmɔi ni ebɔ Nyɔŋmɔ musu kɛtsɔ yinɔi fɛɛ mli lɛ mli. Yɛ jalɛ jeŋ hee ni awo shi yɛ he lɛ mli hu lɛ, amɛbaaye amɛhe ni amɛhi shi ni gbele he gbeyeishemɔ bɛ mli, ejaakɛ “Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi, ni eeetsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.” (Kpojiemɔ 21:​3, 4) Ni nɔ ni baafata tsutsu nii ni eho etee lɛ he ji Babilon kpeteŋkpele lɛ, Satan jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kɛha emlitsɔɔmɔ fitsofitso ni haa aleɔ Babilon kpeteŋkpele lɛ, kwɛmɔ April 1, 1989 Buu-Mɔɔ lɛ mli.

b Kɛha enɛɛmɛi kɛ okadii krokomɛi ni yɔɔ Kpojiemɔ lɛ mlitsɔɔmɔ lɛ, kwɛmɔ wolo Revelation​—Its Grand Climax At Hand! ni Watchtower Bible and Tract Society New York Inc. fee lɛ mli.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]

“Yɛ hetsɛ krɛdɛɛ ko ni ewa akɛ aaahe aye naa lɛ, akɛ jamɔ ni kulɛ esa akɛ eye ebua ni atsi yinɔ lɛ mli niseniianifeemɔ lɛ naa lɛ tsu nii ni akɛtsuu he moŋ”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Ama Wycliffe kɛ Tyndale yi yɛ Biblia lɛ ni amɛtsɔɔ shishi Iɛ hewɔ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

From an old engraving in the Bibliothèque Nationale

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje