Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w90 8/15 bf. 4-7
  • Ani Esa akɛ Shɛɛ Mli Sane Aye Oshihilɛ Nɔ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Esa akɛ Shɛɛ Mli Sane Aye Oshihilɛ Nɔ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ Ni Shɛɛ Mli Sane Tsɔɔ Kɛ Agbɛnɛ Nyɔŋmɔ Sui Kpakpai Lɛ
  • Shɛɛ Mli Sane kɛ Anɔkwalei
  • Nibii ni Jɛɔ Shɛɛ Mli Sane Mli Baa ni Gbeɔ Mɔ Lɛ
  • Ani Hemɔkɛyeli Shɛɛ Mli Sane Mli Yeɔ Oshihilɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Ani Biblia lɛ Tsɔɔ Shɛɛ Mli Sane Hemɔkɛyeli?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Osharai—Wɔsɛɛ Be Ni Ato Afɔ Shi Aloo Shihilɛi Ni Baa Trukaa?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Ani Shɛɛ-Mli-Sane Toɔ Owɔsɛɛ Be?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
w90 8/15 bf. 4-7

Ani Esa akɛ Shɛɛ Mli Sane Aye Oshihilɛ Nɔ?

OBAANA yɛ gbɛi ni ato naa lɛ mli akɛ mɔ pɛ ni heee shɛɛ mli sane eyeee ji Yesu Kristo. Mɛni ji jwɛŋmɔ ni ehiɛ?

Klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli Yesu Kristo shihilɛ he saji ni aŋmala (Biblia mli woji ni ji Mateo, Marko, Luka, kɛ Yohane) lɛ tsɔɔ nɔ ni eheɔ eyeɔ akɛ aŋkroaŋkroi ji mɛi ni baanyɛ ana amɛwɔsɛɛ be nɔ hewalɛ, ni nɔ ni etsɔɔ kɛkɛ ji nɔ ni baa amɛnɔ.

Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ “nibii kpakpai baaha mɛi ni biɔ lɛ lɛ,” ni akɛ gbɔmɔ ni “hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.” Nakai nɔŋŋ hu beni Yerusalem maŋ lɛ mlibii ku amɛhiɛ amɛshwie kɔkɔbɔɔ ni kulɛ eeehere amɛyiwala lɛ nɔ lɛ, Yesu kɛ amɛnifeemɔ lɛ etooo shɛɛ mli sane he. Shi moŋ, ekɛɛ: “Ni nyɛkpɛlɛɛɛ.”​—Mateo 7:​7-11; 23:​37, 38; 24:⁠13.

Wɔbaanyɛ wɔyoo jwɛŋmɔ ni Yesu hiɛ lɛ hu kɛ wɔkadi nɔ ni ewie yɛ oshara ko ni ba yɛ Yerusalem he lɛ, akɛ: “Aloo nyɛsusuɔ akɛ mɛi nyɔŋma kɛ kpaanyɔ lɛ ni Siloam mɔɔ lɛ ku shwie amɛnɔ ni egbe amɛ lɛ, ani amɛji nɔtɔlɔi fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ Yerusalem? Dabida.” (Luka 13:​4, 5) Kadimɔ akɛ Yesu etsɔɔɔ akɛ nakai mɛi 18 lɛ agbele lɛ jɛ shɛɛ mli sane, ni asaŋ ekɛɛɛ akɛ amɛgboi akɛni amɛji nɔtɔlɔi babaoo fe mɛi krokomɛi lɛ hewɔ. Shi moŋ, Yesu miitsɔɔ akɛ gbɔmɔ baanyɛ ana lɛ diɛŋtsɛ ewɔsɛɛ be nɔ hewalɛ shi jeee tamɔ bɔ ni Farisifoi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ bɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ shɛɛ mli sane ato gbɔmɔ heyeli he lɛ.

Yesu bɔfoi lɛ hu tsɔɔ akɛ yiwalaheremɔ hegbɛ yɛ kɛha mɛi fɛɛ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ni ogbekɛbiiashi ojɛ ole ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni aaanyɛ aha ole nii . . . kɛya yiwalaheremɔ mli.”, Ni bɔfo Petro kɛɛ: “Ni nyɛshwea wiemɔ lɛ mli fufɔ krɔŋŋ lɛ tamɔ fufɔobii ni afɔ bianɛ, koni nyɛdara yɛ mli kɛna yiwalaheremɔ.” (2 Timoteo 3:​15; 1 Petro 2:2; kwɛmɔ Bɔfɔi lɛ Asaji 10:​34, 35; 17:​26, 27 hu.) Hastings Encyclopedia of Religion and Ethics lɛ tsɔɔ akɛ niŋmalɔi ni hi shi yɛ afii ohai enyɔ kɛ etɛ lɛ mli, tamɔ Justin, Origen, kɛ Irenaeus ‘leee nɔ ko nɔ ko ni kɔɔ shɛɛ mli sane he; amɛtsɔɔ suɔmɔ mli ni mɔ ko jɛɔ efeɔ nii.’

Shi kɛji akɛ mɛi pii, ni Yudafoi pii ni ebɔle amɛhe lɛ fata he lɛ heɔ shɛɛ mli sane amɛyeɔ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, mɛni hewɔ Yesu kɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ heee yeee akɛ ato gbɔmɔ shɛɛ ama shi lɛ? Yiŋtoo kome ji akɛ naagbai yɛ nɛkɛ jwɛŋmɔ nɛɛ mli. Kɛ wɔɔtsi enyɔ ko ta lɛ: Shɛɛ mli sane teɔ shi ewoɔ Yehowa Nyɔŋmɔ sui kpakpai lɛ; anɔkwalei ni ma shi shiŋŋ lɛ kpooɔ enɛ. Kɛfata he lɛ, ekɛ eŋmɛnɛŋmɛnɛ kɛ owɔsɛɛ be shihilɛ baawo oshara mli. Kɛ okwɛ mli jogbaŋŋ lɛ, obaana bɔ ni nakai enɛ ji.

Nɔ Ni Shɛɛ Mli Sane Tsɔɔ Kɛ Agbɛnɛ Nyɔŋmɔ Sui Kpakpai Lɛ

Yɛ blema, yɛ afii ohai etɛ D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ, jeŋ nilelɔ Zeno ni jɛ Citium lɛ tsɔɔ mɛi ni kaseɔ nii yɛ eshishi yɛ Ateene lɛ koni “amɛkpɛlɛ Shɛɛ Mli Sane famɔ lɛ nɔ akɛ nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ teemɔŋ gbɛ ko nɔ.” Shi gbi ko lɛ, beni Zeno nu akɛ etsulɔ ko eye fɔ akɛni eyaju hewɔ lɛ, Zeno kɛ lɛ diɛŋtsɛ ejeŋ nilee lɛ mli tsɔɔmɔ lɛ bakpe hiɛ kɛ hiɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Beni eyi julɔ lɛ, tsulɔ lɛ ha lɛ hetoo akɛ: “Shi ato loo ashɛ akɛ esa akɛ maju nii.”

Zeno tsulɔ lɛ sane lɛ ja. Kɛji akɛ oheɔ oyeɔ akɛ atsɔ hiɛ ato mɔ fɛɛ mɔ shihilɛ gbɛ ama shi momo lɛ, belɛ ni oooshwa mɔ ko akɛni ebatsɔ julɔ lɛ tamɔ nɔ ni ooshwa akutu wu akɛni ebatsɔ akutu tso lɛ hewɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɔ kɛ dumɔwu lɛ fɛɛ kwɛ̃ taakɛ ato he gbɛjianɔ lɛ. Mɛni ji naagbee naagba ni susumɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛbaa?

Ojogbaŋŋ, kɛji akɛ efɔŋfeelɔi nyiɛɔ amɛshɛɛ mli sane lɛ sɛɛ kɛkɛ lɛ, belɛ mɔ ni to amɛnifeemɔ nɛɛ he gbɛjianɔ lɛ ji mɔ ni amɛnifeemɔ lɛ jɛ lɛ. Namɔ nɛkɛ mɔ nɛɛ ji? Taakɛ mɛi ni heɔ shɛɛ mli sane lɛ amɛyeɔ lɛ tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni fee nakai. Kɛ wɔkɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ tee hiɛ saŋŋ lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji Klɛŋklɛŋ Mɔ ni ha efɔŋfeemɔi fɛɛ, awuiyeli, kɛ nɔnyɛɛ ni akɛba gbɔmɔ nɔ pɛŋ da lɛ fɛɛ ba. Ani okpɛlɛɔ enɛ nɔ?

Sane ko ni aŋma yɛ Nederlands Theologisch Tijdschrift (Dutch Nyɔŋmɔjamɔ he Wolo) lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ shɛɛ mli sane he susumɔ nɛɛ “tsɔɔ hiɛ ekɛ Nyɔŋmɔ he susumɔ ko haa ni Kristofoi nyɛŋ akpɛlɛ nɔ.” Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eteɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ su kɛ baŋ ni Biblia mli niŋmalɔi ni jɛ mumɔŋ lɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kadimɔ wiemɔi ni jɛ mumɔŋ ni atsɛ yɛ Lalai awolo lɛ mli lɛ: “Ejaakɛ ojeee Mawu ni naa efɔŋ he tsui.” “Mɔfɔŋ kɛ mɔ ni sumɔɔ yiwalɛ lɛ, misusuma nyɛɔ amɛ.” “Eeekpɔ [mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ akɛ Mesia maŋtsɛ lɛ] amɛsusuma kɛaajɛ fifiamɔ kɛ yiwalɛ mli.” (Lala 5:5; 11:5; 72:14) Eka shi faŋŋ akɛ, shɛɛ mli saji atsɔɔmɔi kɛ Nyɔŋmɔ sui kpakpai lɛ kpeɔ hiɛ kɛ hiɛ.

Shɛɛ Mli Sane kɛ Anɔkwalei

Shi adebɔɔ mli osharai ni baa lɛ hu? Ani atoko akɛ esa akɛ amɛba, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ belɛ bɛ anyɛŋ ajo naa foi?

Anɔkwalei lɛ maa mɛni nɔ mi? Kadimɔ nɔ ni ana yɛ nikasemɔ ko ni kɔɔ nɔ ni haa adebɔɔ mli osharai baa lɛ he, taakɛ Dutch adafitswaa wolo NRC Handelsblad bɔ he amaniɛ lɛ: “Kɛbashi bianɛ lɛ, ana akɛ shikpɔŋhosomɔi, faai ni jeɔ ŋa, gɔji ni kumɔɔ shwieɔ mɛi anɔ, kɛ ahum ni naa wa ni tswaa . . . ji nibii ni abuɔ amɛ akɛ adebɔɔ mli nibii ni yɔɔ gbeyei. Shi amɛhe susumɔ jogbaŋŋ tsɔɔ akɛ adesa ni kɛ ehe ewo odebɔɔ mli nibii amli vii lɛ esa bɔ ni nibii ni ebɔle ehe kɛkpe lɛ baanyɛ afa amɛhe kɛjɛ osharai amli lɛ he. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, adebɔɔ mli osharai gbeɔ mɛi pii fe bei fɛɛ.​—Nɔ ni atsɔmɔ lɛ jɛ wɔ.

Nui ni je ŋa yɛ Bangladesh ni atsi ta yɛ sane ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ ji enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Jeŋnilelɔi kɛɔ agbɛnɛ akɛ “kooi babaoo ni akpata fɛɛ hiɛ yɛ Nepal, India Kooyigbɛ, kɛ Bangladesh lɛ ji nɔ titri ni haa nui ni jeɔ ŋa haoɔ Bangladesh yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ.” (Voice wolo tɛtrɛɛ) Amaniɛbɔɔ kroko tsɔɔ akɛ kooi loo tsei ni afolɔɔ ni akpataa hiɛ lɛ eha nui ni jeɔ ŋa yɛ Bangladesh lɛ efa kɛjɛ ekome yɛ afi 50 mli kɛyashɛ ekome yɛ afi 4 fɛɛ 4 mli. Bɔ ni gbɔmɔ kɛ ehe ewo adebɔɔ mli nibii amli eha yɛ je lɛŋ hei krokomɛi lɛ hu eha oshara eba nakai nɔŋŋ​—nu hɔmɔ, kooi ni la shaa, gɔji ni fa kumɔɔ shwieɔ shi. Hɛɛ, adesai anifeemɔi moŋ​—ji nɔ ni haa adebɔɔ mli osharai baa​—shi jeee naakpɛɛ shɛɛ mli sane.

Akɛni nakai eji hewɔ lɛ, esa akɛ adesai anifeemɔi afee nɔ kroko ni teɔ shi woɔ enɛ: eba osharai lɛ ashi. Ani nakai sane lɛ ji? Nakai ni. Susumɔ anɔkwa saji nɛɛ ahe: UNICEF (United Nations Children’s Fund) bɔɔ amaniɛ akɛ, gbekɛbii ni afɔɔ amɛ yɛ Bangladesh niiaŋ lɛ ateŋ ohai abɔ tsɔmɔɔ shwilafoi, ni etee nɔ afii babaoo. Ani nɔ ni ha eba lɛ nakai ji shɛɛ mli sane ni nyɛɛɛ atsake? Dabi kwraa. Beni UNICEF nitsulɔi lɛ tsɔ yeifɔyei nɛɛ ayiŋ koni amɛkɛ aduawai kɛ baaibaai alɛ amɛbii lɛ shi jeee omɔ pɛ dani hiŋmɛi helai lɛ bɔi shibaa. Amrɔ nɛɛ, nɛkɛ tsakemɔ yɛ niyenii mli nɛɛ ehere Bangladesh gbekɛbii ohai abɔ yiwala kɛjɛ shwilamɔ mli.

Nakai nɔŋŋ hu gbɔmɛi ni shɛreee zigaret lɛ hiɔ shi, ni amɛtsɛɔ, kɛ hoo lɛ, kɛ aja mli lɛ kɛjɛ afii etɛ kɛmiiya ejwɛ fe mɛi ni yaa nɔ amɛshɛreɔ zigaret. Mɛi ni taraa kar mli ni amɛkɛ belt ni afee yɛ mli lɛ fiɔ amɛmli lɛ ateŋ mɛi ni fa gboiii yɛ osharai amli tamɔ bɔ ni mɛi ni efeee nakai lɛ feɔ. Eka shi faŋŋ akɛ bo diɛŋtsɛ onifeemɔi​—naa oshihilɛ nɔ hewalɛ​—shi jeee shɛɛ mli sane.

Nibii ni Jɛɔ Shɛɛ Mli Sane Mli Baa ni Gbeɔ Mɔ Lɛ

Taakɛ atsi ta lɛ, shɛɛ mli sane hu baanyɛ afo owala nɔ kuku. Shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ be mli ni ewieɔ “shɛɛ mli saji ahe nɔkwɛmɔ nii ni yɔɔ gbeyei babaoo lɛ ahe lɛ,” The Encyclopedia of Religion lɛ jaje akɛ: “Wɔleɔ Japanbii ni kɛ tawuu nii tutuaa mɛi kɛgbeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe po, kɛ agbɛnɛ Nazi SS asraafoi ni gbeɔ amɛhe yɛ amɛshihilɛ hei yɛ Hitler nɔyeli lɛ beaŋ kɛ yiŋtoo akɛ amɛhiɛ ka (Schicksal) naagbee ko ni amɛsusuɔ akɛ enɔ kwɔ kwraa fe jara ni adesai aŋkroaŋkroi awala hiɛ lɛ nɔ lɛ yɛ Jeŋ Ta II mli.” Ni yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, wolo nɛɛ jaje akɛ, “tutuamɔ ni atutuaa nibii ni asusuɔ akɛ eewo Islam he gbeyei ni jɛ jamɔ mli ni mɛi ni tutuaa mɛi nɛɛ agbele jeee amɛhe sane ko lɛ ebafee nɔ ko ni anuɔ he daa ni abɔɔ he amaniɛ yɛ adafitswaa woji amli yɛ Bokagbɛ Ni Bɛŋkɛ lɛ.” Amaniɛbɔɔ nɛɛ kɛɛ akɛ obalaŋtai ni ji asraafoi akpei abɔ boteɔ tawuu mli kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ “kɛji akɛ aŋmako akɛ mɔ ko baagbo lɛ, nɔ ko esaŋ ehe.”

Ni kɛlɛ, Moslem tsɔɔlɔi ni abuɔ amɛ lɛ po wieɔ shiɔ subaŋ gbonyo ni tsɔɔ nii ni abuuu nɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, amɛtsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ: “Mɔ ni yɔɔ la mli lɛ aŋmɛɛ ehe aha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii; shi mɔ ni nako abote la mli lɛ, ehe ehiaaa ni eshɛ ehe efɔ mli.” Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, asraafoi babaoo efeee amɛnii taakɛ bɔ ni tsɔɔlɔ nɛɛ wo amɛ ŋaa lɛ. Yɛ amɛ afii kpaanyɔ tawuu lɛ mli lɛ, Iran laaje gbɔmɛi ni miihe ashɛ 400,000​—gbɔmɛi ni gboi yɛ tawuu nɛɛ mli lɛ fe U.S. Amerika asraafoi ni gboi yɛ Jeŋ Ta II mli lɛ! Eka shi faŋŋ akɛ, shɛɛ mli sane baanyɛ afo mɔ ko wala nɔ kuku. Ebaanyɛ ekɛ bo diɛŋtsɛ owɔsɛɛ be po awo oshara mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Akɛni mɔ ni heɔ shɛɛ mli sane lɛ eyeɔ lɛ heɔ yeɔ akɛ anyɛŋ atsake nɔ ni ato akɛ esa akɛ eba yɛ wɔsɛɛ be mli, tamɔ bɔ ni tsutsu be ni eho lɛ ji lɛ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ena su ko ni oshara yɔɔ mli. Mɛni ji nɛkɛ su nɛɛ? Encyclopedia of Theology lɛ haa hetoo: “Mɔ aŋkro lɛ . . . nuɔ he akɛ ebɛ yelikɛbuamɔ ko kwraa, ehe ehiaaa, abaanyɛ ajie lɛ kɛjɛ shihilɛ mli, ni eena enɛ faŋŋ. Nɔ ni enɛ kɛbaa ji akɛ ehaa efeɔ mɔ ni nɔ ko jeee ehe sane ko dɔŋŋ, ni enɛ haa ekɛ apasa gbeyeishemɔ tsɔɔ mli akɛ, nɔ fɛɛ nɔ damɔ shɛɛ mli sane ni yɔɔ naakpɛɛ ni yeɔ nɔ lɛ nɔ.”

Mɛni haa nɔ ko ni jeee mɔ ko he sane ko dɔŋŋ lɛ feɔ nɔ ni oshara yɔɔ mli lɛ? Nɔ ni efɔɔ kɛbaa ji buului asubaŋ ko ni tsɔɔ akɛ aye mɔ lɛ nɔ kunim momo. Ebaanyɛ etsi mɔ ni heɔ shɛɛ mli sane eyeɔ nɛɛ naa koni ekaŋɔ hegbɛ aloo ekafee nɔ ko yɛ Nyɔŋmɔ naakpɛɛ ninefɔɔ nɛɛ he: “Huui! Nyɛ mɛi fɛɛ ni kumai yeɔ nyɛ lɛ, nyɛbaa nu he! . . . Nyɛfea toi, ni nyɛbaa miŋɔɔ! Nyɛboa toi, ni nyɛsusuma yi ana wala!” (Yesaia 55:​1-3) Kɛji akɛ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ shɛɛ mli sane mli lɛ ji nɔ ni hɔ ‘ba ni abaaa’ ni ‘abo toi’ lɛ sɛɛ lɛ, belɛ nɔ ni baajɛ mli aba ji hegbɛ ni haa ‘ahiɔ wala mli’ kɛyaa naanɔ yɛ Paradeiso ni akusɛɛ akɛba shikpɔŋ nɔ ekoŋŋ lɛ ni aaalaaje. Mɛɛ nyɔmɔ ni fa po awoɔ yɛ he nɛkɛ!

No hewɔ lɛ, nɛgbɛ odamɔ? Kɛji akɛ oda yɛ akutsoŋ he ni shɛɛ mli sane ji nɔ ni gbɔmɛi damɔɔ nɔ amɛsusuɔ nibii ahe lɛ, ekolɛ ohe sane lɛ oye ni osusuuu he. Kɛlɛ, saji ni akɛteɔ shi awoɔ ni asusu he yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli lɛ baanyɛ aye abua bo ni ona akɛ oŋmɛnɛŋmɛnɛ kɛ wɔsɛɛ be mli wala lɛ damɔ bo diɛŋtsɛ onifeemɔi anɔ babaoo.

Taakɛ ona lɛ, susumɔi, anɔkwalei, kɛ nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔɔ akɛ esaaa akɛ obaa ohe shi ohaa shɛɛ mli sane ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui lɛ. Shi moŋ, taakɛ Yesu wo hewalɛ lɛ: “Nyɛtsɔa piŋmɔ nɔ . . .nyɛboteɔ shinaa leleoo lɛ mli.” (Luka 13:​24, The Emphatic Diaglott, wiemɔi sɔrɔtoi enyɔ nikanemɔ) Mɛni etsɔɔ lɛ? Biblia he wielɔ ko tsɔɔ mli akɛ: “Wiemɔ [piŋmɔ] lɛ jɛ Helabii ashwɛmɔ mli. Yɛ amɛfoidamɔ mli lɛ . . . amɛmiaa amɛhiɛ aloo amɛpiŋɔ amɛhe aloo amɛkɛ amɛhewalɛ fɛɛ haa koni amɛye kunim.” Ni oooma oyi shi oha onɔ kunim ni aye yɛ shihilɛ mli lɛ, Yesu miiwo bo hewalɛ akɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni oye kunim!

No hewɔ lɛ, hosomɔ shikpilikpii-feemɔ ni shɛɛ mli sane kɛbaa lɛ fɛɛ kɛjɛ ohe oshwie. Botemɔ wala foidamɔ lɛ mli taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ hewalɛ lɛ, ni kaaha shɛɛ mli sane lɛ miiha oofee kplɔkee ni oba shi. (Kwɛmɔ 1 Korintobii 9:​24-27.) Okɛ oyaiyeli asha ohe ni okɛhere mumɔ naa tsɛmɔ lɛ nɔ: “Kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi ana wala.” Te ooofee tɛŋŋ ohala nii ni tamɔ nɛkɛ? Kɛtsɔ “suɔmɔ ni ooosumɔ Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ, ni obo egbee toi, ni okɛ ohe akpɛtɛ ehe” lɛ nɔ. Nakai feemɔ baaha oye kunim, ejaakɛ Yehowa baatsɔ “owala kɛ ogbii asɛɛjɛkɛmɔ.”​—5 Mose 30:​19, 20.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Mose eshiɛɛɛ shɛɛ mli sane shi moŋ ewo hewalɛ akɛ: “Kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ yi ana wala.”

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje