Wiemɔ Krɔŋŋ Lɛ Feɔ Jalɔi Asafo Babaoo Ko Ekome
WIEMƆ krɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ji hewalɛ ko kɛha Kristofoi a-ekomefeemɔ. Mɛi fɛɛ ni tee Yehowa Odasefoi akpee ni afee yɛ West Berlin, kɛjɛ Jufɔ kɛyashi Sohaa, yɛ July 24 kɛyashi 27, 1990 lɛ na odaseyeli nɛɛ yɛ faŋŋ mli, ejaakɛ Odasefoi ni jɛ maji sɔrɔtoi 64 mli ba shishi.
Beni afee “Nyɔŋmɔ Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ yɛ Poland yɛ 1989 latsaa be mli lɛ, kpeeyalɔi akpei abɔ jɛ Russia kɛ Czechoslovakia ba, shi ohai fioo ko pɛ ba kɛjɛ East Germany. Ni kwɛ bɔ ni jeŋ shihilɛ lɛ etsake yɛ maŋkwramɔŋ kɛjɛ nakai be lɛ mli eha! Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, kpeeyalɔi aaafee 30,000 jɛ East Germany amɛkɛ Odasefoi kpe yɛ West Berlin, Olimpia Stadium lɛ. Kpee lɛ tamɔ ekrokomɛi ohai abɔ ni afee yɛ je lɛŋ hei krokomɛi, titri lɛ kɛjɛ Soo kɛyashi Hɔgbaa lɛ pɛpɛɛpɛ.
Sɛinɔtalɔ lɛ gba nɔ ni kpeei etsu kɛjɛ 1919, kɛ bɔ ni eye ebua Yehowa Odasefoi koni amɛya amɛhiɛ yɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ wiemɔ mli, yɛ ewiemɔ ni ekɛgbele kpee lɛ mli. Kpee nɛɛ hu baaye abua mɛi ni eba kpee lɛ shishi lɛ fɛɛ koni amɛnyɛmɔ ni amɛkɛwieɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ aya hiɛ ni amɛhi shi yɛ naa. Ekai mɛi ni amɛba kpee lɛ shishi lɛ akɛ yɛ amɛhesaamɔ kɛ jeŋba hewɔ lɛ, Yehowa webii jieɔ bɔ ni amɛtee amɛhiɛ yɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ wiemɔ mli lɛ kpo.
“Wiemɔ Krɔŋŋ Kɛha Jeŋmaji Fɛɛ”
Nɔ ni sa lɛ, wiemɔ titri ni tere kpee lɛ jie nɛkɛ saneyitso nɛɛ kpo. Akɛ damɔ Zefania 3:9, (NW) he ni Nyɔŋmɔ kɛ shiwoo ni tamɔ nɛkɛ ha lɛ nɔ: “Kɛkɛ lɛ maŋɔ tsakemɔ ni ji wiemɔ krɔŋŋ lɛ maha majimaji fɛɛ, bɔni afee ni amɛ fɛɛ amɛtsɛ Yehowa gbɛi lɛ, koni amɛkɛ kɔŋ kome asɔmɔ lɛ.” Nɔ ni kɔɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ he ji Nyɔŋmɔ kɛ eyiŋtoi lɛ ahe shishinumɔ kɛ hiɛsɔɔ ni ja. Yehowa pɛ ji mɔ ni baanyɛ atsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ni ekɛ enɛ aha. Esa akɛ anɔkwale lɛ he suɔmɔ afee nɔ ni kanyaa mɔ koni mɔ lɛ akase wiemɔ krɔŋŋ lɛ, nɔ ni eye ehe kɛjɛ jeŋba mli mujiwoo fɛɛ mli lɛ.
Kɛfata he lɛ, wiemɔ krɔŋŋ lɛ wiemɔ jeee wiemɔi komɛi ni ahala lɛ awiemɔ. Shi moŋ, esa akɛ wɔshihilɛ gbɛ lɛ kɛ nɔ ni jɛɔ wɔlilɛi nɔ lɛ akpa gbee. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔ ni wɔgbee yɔɔ, bɔ ni wɔfeɔ wɔhiɛ wɔhaa, kɛ niji ni wɔfɔɔ hu he miihia waa, ejaakɛ amɛtsɔɔ bɔ ni wɔji yɛ mligbɛ. Bɔni afee ni wɔkɛ wiemɔ krɔŋŋ ni mli lɛɛɔ lɛ anyiɛ lɛ, esa akɛ wɔna nikasemɔ he gbɛjianɔtoo ni wɔyeɔ nɔ pɛpɛɛpɛ ni wɔya asafoŋ kpeei daa.
Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Kasemɔ
Taakɛ Jufɔ shwane wiemɔ ko ma nɔ mi lɛ, wiemɔ krɔŋŋ lɛ kasemɔ tsɔɔ “Nɔyaa Kɛmiijɛ Shishijee Nibii Amli Kɛmiiya Dalɛ Mli.” Dalɛ he miihia kɛ wɔɔnyɛ wɔya nɔ wɔda yɛ mumɔŋ. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔŋɔ hegbɛ fɛɛ ni akɛha kɛha mumɔŋ nɔyaa lɛ ni wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii daa gbi.
Kɛ wɔhe aaasa kwraa yɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ mli lɛ, belɛ esa akɛ wɔfee mɛi ni “Yehowa Etsɔɔ Amɛ Nii,” taakɛ Soo leebi wiemɔi ni aha kɛtsara nɔ lɛ yitso ji lɛ. Klɛŋklɛŋ wielɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni ‘Yesu Kristo Fee He Nɔkwɛmɔ Nɔ.’ Akɛ Yehowa tsɔɔ Yesu nii lɛ, enɛ jeɔ kpo yɛ ewiemɔi kɛ enifeemɔi amli. No hewɔ lɛ wɔmiisumɔ ni wɔkase lɛ yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ etsɔɔ nii lɛ nɔ. Ni taakɛ bɔ ni Yesu ba ehe shi eha e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii yɛ be fɛɛ mli lɛ, nakai esa akɛ wɔfee.
Wielɔi etɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa tsɔɔ nii kɛtsɔɔ asafoŋ kpeei kɛ kpeei wuji anɔ. Asafoŋ kpeei enumɔ lɛ fɛɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ, ni esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ eko nɔ. Kpee lɛ fɛɛ eko he hiaa kɛha wɔmumɔŋ nɔyaa. Yehowa tsɔɔ wɔ kpokpaa nɔ kpee, kpokpaa wulu nɔ kpee, kɛ gbi kome kpee krɛdɛɛ he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ etsɔɔ wɔ nii. Bɔni afee ni enɛɛmɛi fɛɛ he aba sɛɛnamɔ aha wɔ lɛ, esa akɛ wɔbo toi jogbaŋŋ, ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii.
Nɔ ni nyiɛ wiemɔi ni aha kɛtsara nɔ nɛɛ sɛɛ ji wiemɔ, “Afɔle ni Ashaa Kɛhaa Teemɔŋ Nikasemɔ.” Bɔni afee ni wɔna be wɔha enɛ lɛ, esa akɛ wɔbo ŋaawoo ni yɔɔ Efesobii 5:15, 16 akɛ wɔhe be kɛjɛ nibii ni he ehiaaa tsɔ lɛ amli lɛ toi.
Oti ni ja ni yɔɔ wɔ wiemɔ krɔŋŋ lɛ kasemɔ mli ji henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ. Ama anɔkwale nɛɛ nɔ mi yɛ wiemɔ, “Baptisimɔ Kɛha Mɛi ni Kaseɔ Wiemɔ Krɔŋŋ” lɛ mli. Wiemɔ nɛɛ nyiɛ mɛi pii ahiɛ kɛmiiya henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he. Shi yɛ no sɛɛ lɛ esa akɛ mɔ lɛ anyiɛ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ kɛtsɔ ekãa ni ekɛaashiɛ sanekpakpa lɛ nɔ, ni ewo gbɔmɔ hee lɛ, ni etsi ehe kɛjɛ je lɛ he.
Mumɔŋ Niyenii ni Wa
Kpeeyalɔi lɛ hu na miishɛɛ akɛ amɛnine aaashɛ mumɔŋ niyenii ni wa ni damɔ gbalɛ nɔkwɛmɔ nii amlibaa nɔ. Yɛ Soo shwane lɛ aha wiemɔi enyɔ ni damɔ saneyitsei ni ana kɛjɛ Ezekiel gbalɛ lɛ mli lɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ nɔ ni ji “Yehowa Ŋwɛi Shwiili lɛ Nyiɛ” lɛ tsɔɔ foi ni naa wa tamɔ sarawa gbamɔ foi ni anunyam ŋwɛi shwiili ko ni da ni yɔɔ gbeyei lɛ ewo lɛ mli. Efeɔ Yehowa ŋwɛi gbɛjianɔtoo ni Nyɔŋmɔ ta nɔ ni ekɛ suɔmɔ yeɔ nɔ ni ekɛtsuɔ eyiŋtoi ahe nii lɛ he mfoniri. Ezekiel diɛŋtsɛ feɔ shwɛɛnii ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu, titri lɛ kɛjɛ 1919 lɛ ahe mfoniri. Kɛjɛ 1935 mli titri “asafo babaoo” lɛ kɛ amɛhe ebabɔ amɛhe.—Kpojiemɔ 7:9.
Wiemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ yitso ji, “Okɛ Gbɛjianɔtoo ni Anaa lɛ Anyiɛ Pɛpɛɛpɛ.” Sanebimɔ ko bɛ he akɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ kɛ ŋwɛi gbɛjianɔtoo ni tamɔ shwiili lɛ nyiɛ pɛpɛɛpɛ. Taakɛ Ezekiel fee lɛ, esa akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ toiboo atsu amɛ gbalɛ nitsumɔ lɛ he nii ni shikpilikpii-feemɔ, hefɛoyeli, loo shitee-kɛ-woo kɔɔɔ he eko. Kɛ wɔkɛ lɛ nyiɛ pɛpɛɛpɛ lɛ ekɛ jɔɔmɔi pii baaba bianɛ kɛ naanɔ wala hu yɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni bɛŋkɛɔ oyayaayai lɛ mli.
Akɛ mumɔŋ niyenii ni wa hu ha kɛtsɔ wiemɔi etɛ ni damɔ Yesaia yitso 28 nɔ yɛ Sohaa leebi. Etɛ nɛɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ kɛ hewalɛ tsɔɔ akɛ mumɔŋ daatɔlɔi ni hi blema Israel kɛ Yuda lɛ feɔ Kristendom mumɔŋ daatɔlɔi lɛ ahe mfoniri. Ni taakɛ bɔ ni Yehowa fɔbuu kojomɔ ba klɛŋklɛŋbii lɛ anɔ lɛ, nakai nɔŋŋ ebaaba mɛi ni yɔɔ Kristendom lɛ anɔ.
Nɔ ni yɔɔ wiemɔ ni nyiɛ sɛɛ ni ji “Amɛ Abobaa He Lɛ—Amale Nɔ̃!” lɛ mli ji kɔkɔbɔɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli nɛɛ: Taakɛ bɔ ni blema Yuda ni kɛ ehiɛ fɔ Mizraim nɔ lɛ tsɔ yaka abobaa he lɛ, nakai nɔŋŋ hu ebaafee yɛ Kristendom ni kɛ ehe eyabɔ maŋkwramɔŋ hewalɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe lɛ gbɛfaŋ. Akudɔ wiemɔ ni ji etɛ, ni damɔ Yesaia yitso 28 nɔ, “Nyɛyaa nɔ Nyɛbɔa Yehowa Nitsumɔ ni Ekaaa lɛ He Kɔkɔ” lɛ aha Nyɔŋmɔ webii lɛ. Atsɛɔ nɔ ni Yehowa baafee Kristendom lɛ akɛ nitsumɔ ni ekaaa yɛ gbɛ ni ja nɔ, ejaakɛ ebaaba enɔ trukaa ni ekpaaa gbɛ. Ŋmɛnɛ, Yehowa ji anunyam akekre kɛha Kristofoi akuu fioo ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “tooi krokomɛi” ni amɛyifalɛ eteke akpekpei ejwɛ lɛ. (Yohane 10:16) Wielɔ lɛ ba naagbee kɛ wiemɔi ni kanyaa mɔ nɛɛ: “Eba akɛ wɔ ekaafeemɔ, wɔfaishitswaa, kɛ anɔkwayeli lɛ aaaha Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ naanɔ yijiemɔ lɛ aya hiɛ!”
Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Wiemɔ Tsɔɔ Nyɛmimɛi Asuɔmɔ ni Aaajie lɛ Kpo
Ama nɔ mi aha kpeeyalɔi lɛ yɛ Shɔ shwane akɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ wiemɔ hu tsɔɔ “Awusai kɛ Okulafoi ni Aaasusu Amɛhe yɛ Amɛ Amanehului Amli.” Abaanyɛ aye abua gbekɛbii ni bɛ tsɛmɛi lɛ kɛtsɔ tsɔsemɔ ni akɛaaha amɛ lɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔnu he wɔha okulafoi kɛtsɔ mlihilɛ wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ nɔ, kɛtsɔ ŋɔ ni wɔɔŋɔ amɛ wɔfata wɔhe yɛ wɔ Kristofoi anitsumɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔi amli lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ heloo naa yelikɛbuamɔ ni wɔkɛaaha amɛ kɛ amɛsa ni ehe miihia amɛ lɛlɛŋ lɛ nɔ. Saji ni abibii mɛi lɛ tsɔɔ bɔ ni afeɔ enɛɛmɛi ahaa lɛ mli.
Wiemɔ kroko ni kanyaa mɔ tsui ni ba yɛ Soo shwane tsɔɔ “Bɔ Ni Kristofoi Kwɛɔ Amɛhe Amɛhe.” Yehowa Odasefoi ena odaseyeli kpakpa ni tsɔɔ bɔ ni amɛkwɛɔ amɛhe amɛhe, titri lɛ kɛ osharai tamɔ ahum kɛ shikpɔŋhosomɔi ba, kɛ ehe miihia ni aŋmala woji ayaha maŋ onukpai, aloo kɛ nɔ ko he miihia yɛ asafoi lɛ amli lɛ. Shi kɛ naagbai te shi yɛ emuu ni adesai yeee hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Yesu ŋaawoo ni anaa yɛ Mateo 5:23, 24 kɛ 18:15-17 lɛ atsu nii. Titri lɛ kɛ eji nɔ ni kɔɔ nitsumɔ mli sane ko ni ka nyɛmimɛi ateŋ he lɛ, esa akɛ afai enyɔ lɛ fɛɛ ajie bulɛ kɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ kpo amɛtsɔɔ, koni nitsumɔtsɛ lɛ loo nitsulɔ lɛ kɛ pɛsɛmkunya hegbɛ ko akatsu nii yɛ mumɔŋ wekukpaa lɛ hewɔ.
Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Wiemɔ Tsɔɔ Wɔ-Jeŋba ni Wɔɔkwɛ lɛ Jogbaŋŋ
Ama bɔ ni ehe hiaa ni wɔkwɛ wɔjeŋba lɛ nɔ mi. No hewɔ lɛ klɛŋklɛŋ wielɔ yɛ Jufɔ shwane lɛ wie yɛ saneyitso, “Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Numɔ kɛ Enɔyeli” he. Etsɔɔ mli akɛ nibii titrii enyɔ hewɔ wɔbaa kpeei lɛ: koni wɔna anɔkwale nilee koni akanya wɔ ni wɔtsu nakai nilee lɛ he nii.
Klɛŋklɛŋ wiemɔ yɛ Shɔ leebi lɛ bi sane ni pɛiɔ nibii amli nɛɛ, “Kristo ‘Nyɛɔ Mlakwamɔ’—Ani Nakai Oji?” Akɛ ooosumɔ jalɛ nifeemɔ lɛ pɛ kɛkɛ faaa. Esa akɛ wɔnyɛ mlakwamɔ hu koni wɔna henilee kpakpa, ni wɔnyɛ wɔkɛmɔ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa kpakpa mli, ni wɔkwa egbɛi lɛ ni wɔɔgbe he guɔ, ni wɔkwa mlakwamɔ mli yibiiwoo ni wɔɔkpa, ni ji—fitemɔ kɛ gbele.
Nɔ ni bɛŋkɛ nakai saneyitso lɛ he kpaakpa ji wiemɔ ni nyiɛ sɛɛ ni ji, “Kpoomɔ Je lɛ Yiŋsusumɔi ni Bɛ Mli, Tiumɔ Maŋtsɛyeli Nibii ni Yɔɔ Pɔtɛɛ lɛ Asɛɛ.” Satan, Hawa, kɛ ŋwɛibɔfoi ni gbee shi lɛ fɛɛ tiu yiŋsusumɔi ni bɛ mli ni nomɛi ha amɛgbee shi. Nɔ ni jɛɔ je lɛŋ yiŋsusumɔi ni bɛ mli, ni heloo gbɛfaŋ nibii ahe lamɔi ni nifeemɔi ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ fata he lɛ mli baa ji hiɛnɔkamɔ ni feɔ yaka kɛ efɔŋfeemɔ kwraa hu. Bɔni afee ni wɔku nɛkɛ yiŋsusumɔi ni bɛ mli nɛɛ naa lɛ, esa akɛ wɔtiu Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ni yɔɔ pɔtɛɛ lɛ kɛtsɔ nikasemɔ, sɔlemɔ kɛ kpeei ni wɔɔya kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.
Bɔni afee ni wɔkɛ Kristofoi ajeŋba ahi shi lɛ, esa akɛ wɔbo ŋaawoo ni akɛha yɛ Shɔ shwane yɛ wiemɔ ni ji “Kristofoi—Nyɛhia Shi yɛ Shika ni Nyɛyɔɔ lɛ Naa” lɛ hu toi. Kɛ wɔfeee nakai lɛ, eeenyɛ eye wɔ awui yɛ heloo naa kɛ mumɔŋ fɛɛ. Nilee gbɛ lɛ ji ni mɔ aku epɛsɛmkunya akɔnɔi lɛ anaa kɛtsɔ nyɔmɔ ni he ehiaaa akɛ ebɔɔ ni eeekwa kɛ shika he gbɛjianɔ kpakpa ni eeeto ni ekɛ ehe akpɛtɛ he lɛ nɔ. Ehe miihia ni wɔna Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ yɛ be fɛɛ mli. Kɛ wɔha wɔmii shɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ he lɛ, ebafeɔ ninamɔ kpeteŋkpele.—1 Timoteo 6:6-8.
Ama bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkwɛ wɔnaanyobɔɔ wɔha lɛ nɔ mi yɛ wiemɔ ni aha yɛ Jufɔ ni ji, “Ani Onanemɛi Ji Yehowa Nanemɛi?” lɛ mli. Esa akɛ wɔnanemɛi afee Kristofoi ni amɛwo Kristofoi a-gbɔmɔ hee lɛ ni amɛyɔɔ ekaa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Je lɛŋ nanemɛi jeee Nyɔŋmɔ nanemɛi, ni wɔnyɛŋ ni wɔkɛ amɛ abɔ ni enɛ yeŋ wɔ awui. Yɛ asafo lɛ mli po lɛ, esa akɛ wɔhala mli, kɛ wɔnaanyobɔɔ lɛ aaanyɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi lɛlɛŋ.
Akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ drama loo nɔkwɛmɔ nii ma ŋaawoo ni akɛha yɛ jeŋba he nɛɛ nɔ mi. Eyitso ji, “Abonsam Ŋaatsɔɔi lɛ Anaa ni Wɔɔdamɔ.”
Wiemɔ Krɔŋŋ Ŋaawoo Kɛha Wekui
Wiemɔ ko ni he hiaa waa ji nɔ ni aha Shɔ ni ji, “Fɔlɔi—Nyɛtsua Nyɛgbɛnaa nii Ahe Nii!” lɛ. Esa akɛ fɔlɔi diɛŋtsɛ ale Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni amɛfee enɛ bɔ ni amɛaanyɛ. Esa akɛ amɛtɛo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hu yɛ amɛbii amli. Agbɛnɛ hu, efaaa kɛkɛ akɛ akɛ gbekɛbii aaaya Kristofoi akpeei ashishi ni akɛ amɛ aya shiɛmɔ. Esa akɛ atsɔɔ amɛ ni amɛsumɔ Yehowa ni amɛna bɔ ni nilee yɔɔ nibii ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ afeemɔ mli lɛ.
Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ji wiemɔ ni aha kɛtsara nɔ yɛ “Wɔgbii Nɛɛ Amli Weku Lɛ” he. Klɛŋklɛŋ wielɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ wekui jɛ Nyɔŋmɔ. Esa akɛ tsɛmɛi lɛ kɛ amɛbii awie mumɔŋ nibii ahe jogbaŋŋ. Esa akɛ nyɛmɛi afee shiakwɛlɔi kpakpai, ni esa akɛ gbekɛbii ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ Yehowa kɛtsɔ amɛ fɔlɔi ni amɛkɛ amɛ aaafee ekome lɛ nɔ.
Wielɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ “Henyɛlɔi Miitutua” weku lɛ. Nɔnyɛɛ ni ohia kɛbaa miiye awui. Kaai koni afee efɔŋ eyi nitsumɔ he lɛ obɔ, ni nɔ ni faa kpo kɛjɛɔ adafitswaa woji amli kɛ TV nɔ ji awuiyeli, bɔlɛnamɔ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ, kɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni abiɔ ni adi sɛɛ. Esa akɛ tsɔsemɔ lɛ aje shishi mra, ni mɔdɛŋbɔɔ babaoo he miihia koni akɛye hewalɛ ni je lɛ naa yɛ mɛi anɔ lɛ nɔ. Esa akɛ akɛ teokrase dɛŋdadei ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛha lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ.
Wiemɔ ni nyiɛ sɛɛ ni kɔɔ weku lɛ ‘Yibaamɔ Kɛmiiya Jeŋ Hee lɛ Mli’ lɛ he lɛ hu ma gbɛnaa nii ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni ka fɔlɔi anɔ lɛ nɔ mi. Esa akɛ akɛ faishitswaa babaoo atsu gbekɛbii atsɔsemɔ lɛ he nii. Awo ŋaa kpakpa yɛ weku Biblia mli nikasemɔ kɛ nɔ ni esa akɛ akase he, fɛɛ lɛ kɛ yiŋtoo koni nine ashɛ gbekɛbii lɛ atsui nɔ. Nakai gbɛ nɔ pɛ fɔlɔi kɛ gbekɛbii fɛɛ aaatsɔ ana hiɛnɔkamɔ akɛ aaabaa amɛyi kɛya jeŋ hee lɛ mli akɛ weku.
Ŋaawoo kpakpa ko ni akɛha ni kɔɔ weku shihilɛ ko ni Odasefoi pii naa amɛhe yɛ mli ji wiemɔ, “Shia ni Mli Egbala lɛ Naa ni Aaadamɔ.” Awo mɛi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ ŋaa akɛ, amɛkaŋmɛɛ amɛ hiɛnɔkamɔ akɛ gbi ko lɛ amɛhefatalɔ lɛ baatsɔ heyelilɔ lɛ he. Na be oha hefatalɔ ni heee yeee lɛ, ni ona nɔmimaa akɛ anaa taomɔ nii kɛha Kristofonyo hefatalɔ lɛ yɛ ohe. Obaanyɛ ona yelikɛbuamɔ kɛjɛ onukpai lɛ loo mɛi krokomɛi ni yɔɔ wekui loo shiai ni mli egbala amli lɛ adɛŋ.
Wiemɔ Krɔŋŋ Lɛ Ni Aaawie Atsɔɔ Mɛi Krokomɛi
Esa jogbaŋŋ hu akɛ agbala wɔjwɛŋmɔ kɛba hegbɛi ni wɔkɛaatsɔɔ mɛi krokomɛi wiemɔ krɔŋŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, kpeeyalɔi lɛ nu wiemɔ, “Okɛ Obe ni He Hiaa lɛ Atsu Nii yɛ Nilee Mli” lɛ yɛ Shɔ leebi. Bɔni afee ni wɔfee nakai lɛ, esa akɛ wɔto nibii ni he hiaa fe fɛɛ lɛ anaa, koni ekɛ Mateo 6:33 ni kɛɔ akɛ: “Nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu” lɛ akpa gbee. Nɔ ni fata enɛ he ji be ni wɔɔtu wɔma shi wɔha teemɔŋ Biblia kasemɔ, asafoŋ kpeei fɛɛ ni wɔɔya, kɛ shiɛmɔ mli ni wɔkɛ wɔhe aaawo daa. Enɛ biɔ ni wɔhe be kɛjɛ nibii ni he ehiaaa tsɔ shi kɛlɛ amɛji miishɛɛ nibii lɛ amli. Abibii saji pii ni atsɔɔ bɔ ni mɛikomɛi feɔ enɛ amɛhaa lɛ mli.
Esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nii sɔrɔtoi ma saneyitso, “Nyɛyaa nɔ Nyɛwiea Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ yɛ Be Fɛɛ Mli” lɛ nɔ mi yɛ Soo shwane. Nɛkɛ nɔkwɛmɔ nii nɛɛ tsɔɔ bɔ ni abaanyɛ afee enɛ aha yɛ gbɛjegbɛi anɔ odaseyeli, trukaa odaseyeli, kɛ telefon kɛ nitsumɔ mli lɛ nɔ. Suɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ wɔnaanyo ni pɛsɛmkunya bɛ mli baakanya wɔ ni wɔwie wiemɔ krɔŋŋ lɛ yɛ hegbɛ fɛɛ ni wɔɔna mli.
Nɔ ni tamɔ nɛkɛ saneyitso nɛɛ ji wiemɔ ni nyiɛ sɛɛ ni ji, “Mɛi ni Eŋmɛɛɛ He lɛ a-Jɔɔmɔi.” Nɔ ni yɔɔ sɔrɔto yɛ Kristendom he kwraa ji Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsɔɔmɔ gbɛjianɔtoo lɛ. Akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, esa akɛ wɔte shi wɔwo nɔnyɛɛi fɛɛ, tamɔ shitee-kɛ-woo ni baa kɛjɛɔ nɔyeli lɛ mli onukpai adɛŋ, shikpilikpii feemɔ ni egbɛ eshwa, kɛ naagbai ni ohia kɛbaa lɛ. Nɔkwɛmɔ nii ni damɔ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ nɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni aaafee aye nɛkɛ nɔnyɛɛi nɛɛ anɔ kunim.
Nɔ ni woɔ shiɛmɔ kɛ ekãa he hewalɛ hu ji Biblia mli drama “Ekãa ni Akɛaafee Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii.” Etsɔɔ bɔ ni Yehu yɔɔ ekaa kɛha Yehowa gbɛi lɛ, kɛ bɔ ni ehe hiaa kɛha wɔ akɛ wɔjie ekãa kɛ tsuisalɛ kpo yɛ Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ he.
Woji ni Ajie Amɛ Kpo yɛ Kpee lɛ Shishi
Ajie woji krɛdɛɛi enyɔ kpo yɛ Blɔfo kɛ German wiemɔ mli yɛ kpee lɛ shishi. Ajie woji nɛɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ kpo yɛ wiemɔ ni aha ni ji “La ni Akɛhereɔ Oyiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?” lɛ sɛɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ wielɔ lɛ wie osharai ni yɔɔ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ he. Etsɔɔ mli akɛ nibii pii yɛ ni abaanyɛ afee ni akɛto la ni eta yɛ mɔ mli lɛ najiaŋ. Yehowa Odasefoi tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ la he ni jeee akɛ yɛ hela ni yɔɔ mli hewɔ, shi ehemɔ bɛ krɔŋkrɔŋ. Amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ he, ni jeee akɛ muji baanyɛ ahi mli kɛkɛ, shi moŋ eji nɔ ko ni jara wa kɛha Nyɔŋmɔ. La ni hereɔ mɔ yiwala diɛŋtsɛ ji Yesu Kristo kpɔmɔ la lɛ. Yɛ naagbee lɛ wielɔ lɛ ha etoibolɔi lɛ fɛɛ na miishɛɛ kɛtsɔ wolo bibioo ni hiɛ baafai 32, How Can Blood Save Your Life? ni ejie lɛ kpo lɛ nɔ.
Ajie wolo kroko ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ he kpo yɛ be mli ni aha wiemɔ ni ji “Nyɛtaoa Yehowa Sɛɛ Gbɛ, Nyɛ Gbɔmɛi” lɛ. Anaa akɛ gbɔmɛi taooo Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ. Jamɔi sɔrɔtoi babaoo ni yɔɔ lɛ yeɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni adesai taoɔ lɛ egba afa eha lɛ he odase, ejaakɛ aku hiɛ ashwie Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ. Taakɛ wɔ Kaimɔ lɛ he amaniɛbɔɔ yeɔ he odase daa afi lɛ, ehe miihia ni aye abua gbɔmɛi akpekpei abɔ ni amɛdamɔ shi amɛha Yehowa. Yesaia 55:6, 7 tsɔɔ akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ kɛ musuŋtsɔlɛ lɛlɛŋ, ni efee klalo akɛ “ekɛaafa . . . aahu.” Akɛ e-Dasefoi lɛ, akɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ eha wɔ koni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛbafata wɔhe kɛsɔmɔ Yehowa kɛ kɔŋ kome.
Ŋmɛnɛ, kaa ko ka Yehowa webii ahiɛ yɛ gbɔmɛi babaoo ni shiɔ amɛshihilɛ hei kɛyaa he kroko lɛ hewɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli baanyɛ akɛɛ akɛ amɛjɛ jamɔi sɔrɔtoi amli. No hewɔ lɛ, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔye wɔbua Hindubii, Buddhafoi, Shintobii, kɛ mɛi ni jɛ jamɔi krokomɛi babaoo lɛ amli lɛ, Asafo lɛ efee wolo fɛfɛo ko ni hiɛ baafai 384, Mankind’s Search for God (Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ). Ekɛ hewalɛ kɛ nɔmimaa tsɔɔ jamɔi titrii ni yɔɔ Kristendom sɛɛ lɛ atsɔɔmɔi titrii lɛ amli. Shi etsɔɔ apasa jamɔ ni yɔɔ Kristendom mli lɛ hu mli faŋŋ. Wolo nɛɛ baanyɛ agbele gbɛ aha wɔ ni wɔkɛ gbɔmɛi ni kɛɔ akɛ amɛjɛ jamɔi sɔrɔtoi babaoo lɛ amli lɛ aje Biblia kasemɔ shishi.
Man Shiɛmɔ kɛ Naagbee Wiemɔi
Maŋ shiɛmɔ lɛ yitso ji, “Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Afea Nyɛ Ekome.” Wielɔ lɛ tsɔɔ akɛ, eyɛ mli akɛ wiemɔi sɔrɔtoi akpei etɛ etsɔ gbɛtsii nii bianɛ kɛha ekomefeemɔ moŋ, shi wiemɔ krɔŋŋ lɛ ji hewalɛ ko ni feɔ mɛi ekome. Ebaa Yehowa Odasefoi ayi kɛjɛ Babilon tɔmɔi ahe, etsɔɔ amɛ bɔ ni wala kɛ la ji nɔ krɔŋkrɔŋ ha, ni eye ebua amɛ koni amɛhi shi yɛ Biblia shishitoo mlai ni he baa sɛɛnamɔ kɛhaa amɛ yɛ mumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ naa. Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔsusu wiemɔ krɔŋŋ lɛ kasemɔ kɛ ewiemɔ he, ejaakɛ mɛi ni feɔ nakai lɛ pɛ baaje Harmagedon mli. Be ko bɛ ni aaafite yɛ ŋaawoo ni yɔɔ Zefania 2:1-3 lɛ toiboo mli.
Yɛ be mli ni akɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo kpakpa ni kɔɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ “Wɔhiɛ Aka Shi Kɛha Sɔlemɔ” he lɛ eha sɛɛ lɛ, kɛkɛ ni naagbee wiemɔi ni damɔ saneyitso, “Bɔ ni Wɔɔnyiɛ ni Ekɛ Wiemɔ Krɔŋŋ lɛ Akpa Gbee” nɔ lɛ ba. Yibɔ ni nyiɛɔ yɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ ayifalɛ miiya hiɛ diɛŋtsɛ. Mɛi ni tee kpeei nɛɛ jie bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha wiemɔ krɔŋŋ lɛ kpo kɛtsɔ amɛhetsemɔ, hiɛshikamɔ kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa kɛ gbeekpamɔ nɔ. Woji heei ni akala ni ajie amɛ kpo lɛ baaye abua Yehowa Odasefoi fɛɛ ni amɛgbɛ wiemɔ krɔŋŋ lɛ amɛshwa yɛ gbɛ ni mɔɔ shi babaoo nɔ.
Naagbee kpee lɛ shishi wielɔ lɛ kai mɔ fɛɛ mɔ akɛ tsuishiŋmɛɛ he miihia. Etsɔɔ mli akɛ yɛ nɛkɛ kpee nɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ awaje ehe yɛ efaishitswaa akɛ eeeya ehiɛ lɛ mli. Kɛkɛ ni ekɛ wiemɔi nɛɛ gbe naa: “Eba akɛ wɔɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ wiemɔ krɔŋŋ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ kɛ gbeekpamɔ naa, koni wɔnyɛ wɔwo wɔ-ŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam bianɛ, kɛ agbɛnɛ kɛmiiya naanɔ!”
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 26]
Yifalɛ ni fe fɛɛ ni ba Kpee lɛ yɛ West Berlin ji 44,532, ni abaptisi 1,018. Ehe Mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ minitii 19 dani amɛ fɛɛ amɛnyɛ amɛshi Olympia Stadium lɛ, ni yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli fɛɛ lɛ aatswa dɛ waa. Afee kpoku krɛdɛɛ ko aha kpeeyalɔi ni wieɔ Ŋleshi Blɔfo Iɛ. Amɛteŋ mɛi aaafee 6,000 nu wiemɔi ahe gbɛjianɔto Iɛ fɛɛ yɛ amɛwiemɔ mli. Mɛi 4,500 hu jɛ Poland ba kpee Iɛ; ni Nɔyeli Kuu Iɛ mlibii kɛ shwane ŋmɛlɛtswai enyɔ wie wiemɔi kukuji amɛtsɔɔ amɛ kɛha amɛsɛɛnamɔ.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 24, 25]
1. Olympia Stadium, West Berlin
2. Kpee he gbɛjianɔtoo lɛ ni akala
3. Bos ohai enyɔ kɛ kpeeyalɔi jɛ East Germany ba
4. Poland kpeeyalɔi na miishɛɛ yɛ woji ni ajie amɛ kpo lɛ hewɔ
5. Fɔfɔii ni akɛsaa jɛmɛ lɛ ha jɛmɛ fee fɛo waa
6. A. D. Schroeder, Nɔyeli Kuu lɛ mli nyo miiwie yɛ West Berlin kpee lɛ shishi