Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 4/1 bf. 16-19
  • Nyɔŋmɔ sɛɛ Gbɛ Ni Adesai Taoɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nyɔŋmɔ sɛɛ Gbɛ Ni Adesai Taoɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Dɛŋdade ni Anyɛɔ Akɛtsuɔ Nii
  • Nɔdaamɔ nɔ Kɛha Biblia Mli Nikasemɔ
  • Mankind’s Search for God Wolo Iɛ Kɛhamɔ
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1991
  • Wiemɔi Sɔrɔtoi kɛ Jamɔi Sɔrɔtoi Fɛɛ Amli Bii ni Wɔɔye Amɛ Odase
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1998
  • Mɛni Hewɔ Esa akɛ Onya Jamɔi Krokomɛi Ahe?
    Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
  • Bɔ ni Ehe Hiaa ni Adesai Atao Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1992
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 4/1 bf. 16-19

Nyɔŋmɔ sɛɛ Gbɛ Ni Adesai Taoɔ

AKƐ Yehowa Odasefoi lɛ, mɛni hewɔ ni akɛ “wiemɔ krɔŋŋ” lɛ eha wɔ lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ, jeee ni wɔha ehi wɔŋɔɔ pɛ kɛkɛ. Ni akɛhaaa wɔ ni wɔkɛna ogbɔjɔ shihilɛ ni tamɔ Kristendom nɔ ni yɔɔ mlɛo ni haa eŋmɛɛɔ nɔ fɛɛ nɔ he ni akɛsaa lɛ mli miishɛɛ. Shi moŋ, akɛha wɔ koni ‘mɛi fɛɛ atsɛ Yehowa gbɛi lɛ, ni amɛsɔmɔ lɛ kɔŋ kɛ kɔŋ.’ (Zefania 3:⁠9) Hɛɛ, nɔ ni fata wiemɔ krɔŋŋ lɛ he hu ji nitsumɔ ni wɔɔfata wɔnyɛmimɛi Kristofoi hii kɛ yei akpekpei abɔ​—ni jɛ hewolo nɔ sui, maji kɛ maji anɔ wiemɔi sɔrɔtoi amli​—ni kɛ anɔkwayeli shiɛɔ sanekpakpa lɛ ahe lɛ kɛtsu dani naagbee lɛ ashɛ.​—Marko 13:​10; Romabii 13:​11; Kpojiemɔ 14:​6, 7.

Bei komɛi lɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ kaai komɛi baa ŋmɛnɛ. Mɛni hewɔ? Yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ, gbɔmɛi babaoo eshi he kome kɛtee he kroko yɛ tai, yiwaa, kɛ shika gbɛfaŋ naagbai kɛ yiŋtoi krokomɛi ahewɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, gbɔmɛi ni wieɔ wiemɔi sɔrɔtoi ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi amli hu lɛ efa kɛyahi hei ni esoro amɛkusumii lɛ kwraa yɛ amɛnɔ he. Enɛ hewɔ lɛ, Hindubii, Buddhabii, kɛ Muslimbii babaoo efa kɛyahi Anaigbɛ maji amli. Wɔkɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ kpeɔ yɛ be mli ni wɔkɛ mɛi krokomɛi jaa wiemɔ krɔŋŋ lɛ yɛ shia kɛ shia lɛ. Ni bei komɛi lɛ wɔhiɛ feɔ wɔ yaa ejaakɛ nɔ ko bibioo pɛ wɔle yɛ jamɔi ni akɛtsɔse amɛ lɛ ahe. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ enɛ he?​—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 2:​5-11 he.

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ Muslim aloo Yudafonyo aja anɔkwale lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ esoro mɔ kome yɛ mɔ kroko lɛ he yɛ? Mɛni Hindunyo heɔ yeɔ diɛŋtsɛ? Mɛni hewɔ ni Sikhbii fiɔ amɛyitso lɛ? Mɛni ji amɛ wolo krɔŋkrɔŋ? Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Buddhanyo yɛ Hindunyo he yɛ? Mɛni Japanbii ni ji Shintobii lɛ heɔ yeɔ? Ani Chinabii ni ji Taobii aloo Confushiobii lɛ heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ?a Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Yudanyo ni Yeɔ Mla lɛ nɔ lɛ yɛ Yudanyo ni Shihilɛ Ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ Feemɔ Gbɛ aloo Yudanyo ni Ekpɛlɛɛɛ Mla ni akɛ naabu jaje Iɛ nɔ lɛ he yɛ? Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔshɛ nɛkɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi nɛɛ fɛɛ aŋɔɔ lɛ, klɛŋklɛŋ kwraa lɛ esa akɛ wɔnu amɛ shishi koni agbɛnɛ wɔle gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ amɛ gbɛ yɛ mlihilɛ kɛ ŋaa mli kɛba anɔkwa Nyɔŋmɔ, Yehowa he.​—Bɔfoi lɛ Asaji 17:​22, 23; 1 Korintobii 9:​19-23; Kolosebii 4:⁠6.

Bɔni afee ni eye ebua wɔ ni wɔnu jamɔi krokomɛi, amɛ tsɔɔmɔi kɛ amɛyinɔsane hu shishi jogbaŋŋ lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ jie wolo hee ko ni yitso ji Mankind’s Search for God lɛ kpo yɛ je lɛŋ fɛɛ yɛ be mli ni afee 1990 “Wiemɔ Krɔŋŋ” Kpokpaa Wuji anɔ Kpeei lɛ. Akɛni wɔna nɛkɛ dɛŋdade nɛɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ wɔbaanyɛ wɔshiɛ wɔtsɔɔ gbɔmɛi ni jeee Kristofoi kɛ Kristendombii Iɛ hu fɛɛ jogbaŋŋ agbɛnɛ.

Dɛŋdade ni Anyɛɔ Akɛtsuɔ Nii

Nɛkɛ wolo ni hiɛ baafai 384 nɛɛ hiɛ yitsei 16 ni gbaa bɔ ni adesai etao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ amɛha yɛ yinɔsane be ni fe afii 6,000 ni eho lɛ amli. Ehaa sanebimɔi ohai abɔ ni kɔɔ je lɛŋ jamɔi ahe lɛ ahetoo. Amɛteŋ ekomɛi nɛ: Mɛɛ otii komɛi efɔɔ kaa akɛ ekɔɔ jamɔ ni mɔ ko jaa lɛ he? Mɛni hewɔ ni tɔmɔ ko bɛ he akɛ aaatao hemɔkɛyelii krokomɛi amli lɛ? Mɛɛ nibii komɛi yɔɔ Roma Katolek jamɔ lɛ kɛ Buddha jamɔ lɛ mli ni je amɛhe? Mɛɛ gbɛfaŋnɔ adesai yɔɔ yɛ jamɔi pii amli? Mɛni hewɔ ni mɛi pii heɔ ashwãiafeemɔ, mumɔi atsɛmɔ, kɛ ŋulamiiaŋkwɛmɔ amɛyeɔ lɛ? Mɛni hewɔ ni Hindubii yɔɔ nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔyei pii nakai lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Sikhbii yɛ Hindubii ahe yɛ? Namɔ ji Buddha, ni mɛni etsɔɔ? Mɛni hewɔ ni Shinto jamɔ lɛ mlibii titri ji Japanbii lɛ? Mɛni hewɔ ni Yudafoi yɔɔ mla ni akɛ naabu jaje kɛ mla ni aŋmala ashwie shi hu lɛ? Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Kristo jeee adesã mli gbɔmɔ ko kɛkɛ lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ esoro Koran lɛ yɛ Biblia lɛ he yɛ? Mɛni hewɔ ni Katolekbii kɛɔ akɛ Petro ji klɛŋklɛŋ paapa lɛ? Mɛni hewɔ ni Katolek osɔfo Luther tse ehe kɛjɛ Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ he lɛ?

Abaanyɛ abi saji nɛɛ ni amɛsɛɛ efooo, ni nɛkɛ wolo nɛɛ eto hetooi lɛ fɛɛ pɛpɛɛpɛ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔshiɛ wɔha gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi babaoo nɛɛ amli lɛ ni emɔ shi. Wolo lɛ yooɔ akɛ mɛi babaoo yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ jamɔi ni akɛ jamɔ he sane ji nɔ ko ni mɔ diɛŋtsɛ kpɛɔ eyiŋ yɛ he. Shi kɛlɛ, ekɛɔ yɛ baafa 8 akɛ: “Etamɔ nɔ ni wɔfɔlɔi kɛ wekumɛi kɛ jamɔ kɛ jeŋba he susumɔi woɔ wɔjwɛŋmɔi amli kɛjɛɔ wɔ fɔmɔ mli tɔɔ. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ, efɔɔ kaa akɛ wɔnyiɛɔ wɔfɔlɔi kɛ wɔniimɛi ajamɔ mli shishinumɔi lɛ asɛɛ.” No tsɔɔ akɛ, “yɛ shihilɛi pii amli lɛ, mɛi krokomɛi ji mɛi ni ehala wɔjamɔ lɛ amɛha wɔ. No hewɔ lɛ ebafee nɔ ni ejɛ he ni afɔ wɔ yɛ kɛ be mli ni afɔ wɔ lɛ mli kɛbaha wɔ.”​—Okɛto Filipibii 3:​4-6 he.

No sɛɛ lɛ wolo lɛ biɔ sane ni he hiaa hesusumɔ waa nɛɛ. “Ani nilee yɛ mli akɛ aaasusu akɛ jamɔ ni akɛfiɔ mɔ ko nɔ yɛ efɔmɔ mli lɛ ji anɔkwale muu lɛ fɛɛ lɛlɛŋ?” No hewɔ lɛ, awoɔ mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ ni ekɛ jwɛŋmɔ ni mli ka shi apɛi jamɔi krokomɛi lɛ amli ekwɛ. Taakɛ ajaje yɛ baafa 10 lɛ: “Ni wɔɔnu jwɛŋmɔi ni mɛi krokomɛi hiɛ lɛ ashishi lɛ baanyɛ aye ebua kɛha niiahesusumɔ kɛ sanegbaa ni shishinumɔ yɔɔ mli yɛ gbɔmɛi ni hiɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi lɛ ateŋ.” Eyaa nɔ akɛ: “Eji anɔkwale, gbɔmɛi baanyɛ ate shi awo jwɛŋmɔi ni ahiɛ yɛ amɛjamɔ mli hemɔkɛyelii ahe lɛ waa diɛŋtsɛ, shi nɔ ko bɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ aha he atsɛ mɔ ko yɛ jwɛŋmɔ kroko ni nakai mɔ lɛ hiɛ lɛ kɛkɛ hewɔ.”​—Mateo 5:​43, 44.

Sanebimɔ kome ko ni afɔɔ namɔ yɛ wolo lɛ mli fɛɛ ji, Ani adesa yɛ susuma ni gbooo, ni hiɔ shi yɛ egbele sɛɛ ni eyaa eyahiɔ shi yɛ he kroko? Shwɛ fioo kulɛ je lɛŋ jamɔi lɛ fɛɛ tsɔɔ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ, yɛ gbɛ kome loo gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Taakɛ Mankind’s Search for God lɛ jajeɔ lɛ (baafa 52): “Gbɔmɔ emɔ jwɛi mli kpɛŋŋ, ni shihilɛ ni gbele bɛ mli he lamɔ lɛ elaka lɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni etaoɔ lɛ mli. . . . Susuma ni gbooo he hemɔkeyeli loo ehe nibii sɔrɔtoi komɛi ni tamɔ nakai lɛ ji gboshinii ni wɔnine eshɛ nɔ kɛtsɔ afii akpei abɔ lɛ amli.” Sanebimɔi krokomɛi ji: Ani he ko yɛ ni tamɔ hɛl ni apiŋɔ susumai yɛ? Mɛni ji anɔkwa hiɛnɔkamɔ kɛha gbohii lɛ? Ani Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ, aloo nyɔŋmɔi babaoo yɛ?​—1 Mose 2:7; Ezekiel 18:⁠4.

Nɔdaamɔ nɔ Kɛha Biblia Mli Nikasemɔ

Wolo lɛ eto naa ni ewie gbɛ ni adesai ajamɔi wuji lɛ tsɔ nɔ amehe shi lɛ he yɛ be mli ni amɛba shihilɛ mli yɛ je leŋ lɛ naa​—Hindu jamɔ, Buddha jamɔ, Tao jamɔ, Konfushio jamɔ, Shinto, Yuda jamɔ, Kristojamɔ, Kristendom, kɛ Islam. Atsɛɔ nɛkɛ jamɔi nɛɛ awoji krɔŋkrɔŋi lɛ amli saji ayisɛɛ yɛ yitso fɛɛ yitso mli bɔni afee ni mɔ ni heɔ nakai jamɔ lɛ eyeɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ akwɛ wiemɔi ni atsɛ yisɛɛ lɛ eha lɛ diɛŋtsɛ ehe. Akɛ Koran ni atsɔɔ shishi kɛba Ŋleshi Blɔfo wiemɔ mli lɛ sɔrɔtoi etɛ tsu nii yɛ yitso ni wieɔ Islam he lɛ mli. Atsɛ wiemɔi ayisɛɛ kɛjɛ Tanakh​—A New Translation of the Holy Scriptures ni ji ehee fe fɛɛ ni Jewish Publication Society lɛ tsɔɔ shishi lɛ mli yɛ yitso ni wieɔ Yuda jamɔ he lɛ mli.​—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:​28; Tito 1:12 he.

Mɛni yɔɔ mli kɛha mɛi ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ kɛ mɛi ni kɛɛ aleee Nyɔŋmɔ ni anyɛŋ ale lɛ hu lɛ? Yitso 14 wieɔ bɔ ni aheee Nyɔŋmɔ nɔ ayeee yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ kɛ nɔ hewɔ ni Yehowa Odasefoi le akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ he. Yɛ yitso fɛɛ yitso mli lɛ, atsɛɔ kanelɔ lɛ jwɛŋmɔ yisɛɛ kɛyaa Biblia lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, wɔna dɛŋdade ni wɔkɛbaatsu nii ni wɔkɛ mɛi ni yɔɔ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi aloo mɛi ni bɛ hemɔkeyeli ko kwraa po lɛ aje Biblia mli nikasemɔ shishi, kɛtsɔ nɛkɛ wolo ni ji Mankind’s Search for God nɛɛ nɔ. Ewieɔ jamɔ fɛɛ jamɔ he kɛ bulɛ kɛ agbɛnɛ hu yɛ ŋaa mli, shi kɛlɛ ebiɔ saji ni baanyɛ anyiɛ mɔ hiɛ kɛya Yehowa kɛ anɔkwale lɛ he lɛ hu fɛɛ. Nɛkɛ wolo nɛɛ baafee jɔɔmɔ babaoo diɛŋtsɛ kɛha mɛi ni kɛ ekaa taoɔ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ lɛ.​—Lala 83:​19; Yohane 8:​31, 32; 2 Timoteo 3:​16, 17.

Akɛ akrabatsai ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ nii ewo yitso fɛɛ yitso mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akrabatsa ko yɛ baafai 226 kɛ 227 ni yitso ji “Yuda jamɔ​—Jamɔ ni Yɔɔ Gbee Sɔrɔtoi,” ni ewieɔ kui wuji ni mli egbala ni anaa yɛ Yudafoi ahemɔkɛyeli lɛ mli lɛ ahe. Akrabatsa kroko hu yɛ baafa 116 kɛ 117 ni ewieɔ “Hindu jamɔ​—Nyɔŋmɔi kɛ Nyɔŋmɔyei Komɛi” ahe yɛ yitso ni ji “Hindu jamɔ​—Heyeli Taomɔ” lɛ shishi. Yitso nɛɛ toɔ naa ni ewieɔ nyɔŋmɔi fe akpekpei 330 ni Hindubii jaa amɛ lɛ ateŋ fioo komɛi pɛ he. Ani Buddhabii heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ taakɛ Anaigbɛ maji amlibii nuɔ nakai wiemɔ lɛ shishi lɛ? Akrabatsa ni ji “Buddha jamɔ kɛ Nyɔŋmɔ” ni yɔɔ baafa 145 lɛ haa nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Wolo lɛ hu yɛ saji ataomɔ he kɛha niiamlitaomɔ ni yɔɔ oya yɛ yitsei otii lɛ ashishi. Bɔ ni ato naa ni aŋmala hei ni ajie saji kɛjɛ yɛ niiamlitaomɔi amli lɛ hu ji nɔ ni abaanyɛ adamɔ nɔ akane nii pii kɛji mɔ ko miitao nibii amli babaoo lolo lɛ.

Mfonirii fɛfɛji fe 200 yɛ wolo lɛ mli fɛɛ, shi akɛwooo mli ni eha wolo lɛ mli afee fɛo kɛkɛ. Mfoniri fɛɛ mfoniri hiɛ nitsɔɔmɔ mli oti pɔtɛɛ ko ni ewieɔ he ni haa anuɔ jamɔ ni asusuɔ he yɛ mli lɛ shishi jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mfonirii komɛi ni abua naa yɛ baafa 238 ni feɔ abɛbuai ni Yesu kɛtsɔɔ nii lɛ ekomɛi ahe mfoniri. Yɛ hei krokomɛi hu lɛ, nitɛŋmɔi enumɔ ni abua naa yɛ ni feɔ Kristo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fai sɔrɔtoi lɛ ahe mfoniri​—naakpɛɛ nii ni efee lɛ, ehe tsakemɔ lɛ, efɔleshaa gbele lɛ, kɛ nitsumɔ ni ekɛwo ekaselɔi lɛ adɛŋ akɛ amɛshiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ.

Mfonirii komɛi tsara nɔ yɛ baafa 289 ni Muslimbii baana he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Ekɛ nikwɛlɔ lɛ yaa Mecca, kɛyaa amɛ sɔlemɔtsu agbo, he ni Kaaba lɛ yɔɔ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ kɛyaa tɛ diŋ diɛŋtsɛ ni Muslimbii buɔ lɛ waa lɛ hu he. Afee Buddha jamɔ ni yɔɔ sɔrɔtoi babaoo lɛ ahe mfonirii yɛ baafa 157. Hindubii hu baana he miishɛɛ waa akɛ amɛaana amɛnyɔŋmɔi Ganesa kɛ Krishna ni ehe gbɛi jogbaŋŋ lɛ hu yɛ baafai 96 kɛ 117.

Abibii Kristofoi ni he esa jogbaŋŋ ni sɔmɔɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ saji bɔni afee ni anyɛ awie jamɔi wuji lɛ eko fɛɛ eko he yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nine shɛ saji ni he yɔɔ sɛɛnamɔ nɔ kɛjɛ Israel kɛha yitsei ni wieɔ Yuda jamɔ kɛ Baha’i hemɔkɛyeli lɛ he lɛ. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Muslim maji amli lɛ kwɛ yitso ni wieɔ Islam he lɛ mli jogbaŋŋ. Nine shɛ nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni kɔɔ Hindubii, Sikhbii, kɛ Jainbii anifeemɔi ahe lɛ nɔ kɛjɛ India. Sɔɔlɔi ni yɔɔ Bokagbɛ maji amli lɛ kwɛ yitso ni wieɔ Shinto jamɔ he lɛ mli jogbaŋŋ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ja pɛpɛɛpɛ lo, ni amɛkɛ niiamlitsɔɔmɔ hu ha yɛ Buddha jamɔ, Tao jamɔ, kɛ Confushio jamɔ lɛ hu he.

Bɔ ni wolo lɛ ewie jamɔ fɛɛ jamɔ he jogbaŋŋ kɛmɔ shi hewɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ eko yɛ amɛwiemɔ mli lɛ baanyɛ amɛje Biblia mli nikasemɔ shishi yɛ yitso ni sa kɛha mɔ lɛ jamɔ mli shishinumɔ lɛ mli. Kɛkɛ lɛ abaanyɛ atsa nɔ kɛ yitso ni wieɔ bɔ ni fee ni mra be mli Kristo jamɔ je shishi kɛ yiŋtoo ni wɔyɔɔ ni wɔdamɔɔ nɔ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Kristo ji Nyɔŋmɔ anɔkwa Najiaŋdamɔlɔ, kɛ mɔ ni akɛtsu nii koni akɛha adesai abɛŋkɛ Nyɔŋmɔ lɛ hu. Yitsei yɛ wolo lɛ mli ni wieɔ bɔ ni fee ni hemɔkɛyeli kwamɔ je shishi, ni ha Kristendom mli gbala babaoo ni mligbalamɔ kui ba lɛ he. Naagbee yitsei enyɔ lɛ wieɔ bɔ ni asaa ato anɔkwa jamɔ ama shi ekoŋŋ yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ he kɛ nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be kpaakpa kɛha Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni ji Satan jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ. Yɛ no sɛɛ lɛ, emaa jeŋ hee lɛ kɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni Biblia lɛ kɛhaa lɛ nɔ mi.​—Yohane 5:​28, 29; 12:​44-46; 14:6; Kpojiemɔ 21:​1-4.

Wolo nɛɛ ji wolo ko ni baaye ebua mɛi pii ni amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ he lɛlɛŋ, taakɛ Yakobo jaje yɛ ewolo lɛ yitso 4, kuku 8 lɛ: “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi ebɛŋkɛ nyɛ. Nyɛtsuua nyɛniji ahe, nyɛ eshafeelɔi, ni nyɛhaa nyɛtsuii ahe atsea, nyɛ jwɛŋmɔi enyɔnyɔ tsɛmɛi.” Hɛɛ, taakɛ Yesaia jaje lɛ: “Nyɛtaoa Yehowa, be mli ni eeeha ana lɛ, nyɛtsɛa lɛ, be mli ni ebɛŋkɛ!”​—Yesaia 55:6; Yohane 6:​44, 65.

Nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔyaa nɔ yɛ gbɛ ni ja lɛ nɔ, kɛbɛŋkɛa Jeŋ Muu Fɛɛ Nuŋtsɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ he kpaakpa. Nyɛhaa wɔtsɔa nɛkɛ wolo hee ni ji Mankind’s Search for God nɛɛ yelikɛbuamɔ nɔ wɔyea wɔbuaa mɛi akpei abɔ lolo ni amɛja Yehowa “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:​23, 24) Eba akɛ wɔɔya nɔ kɛ ekaa ni wɔkɛtao mɛi ni taoɔ anɔkwale lɛ ni wɔkɛ amɛ awie anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he, ejaakɛ, abaanyɛ ana lɛ lɛlɛŋ!

[Shishigbɛ niŋmai]

a Atsɛɔ “Taobii” lɛ akɛ dow-bii; egbɛɔ tamɔ blɔfo wiemɔ now.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 17]

Adesai etao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ yɛ gbɛi pii anɔ

[Mfoniri]

Katolekbii anɔkwafoi lɛ tsɔɔ amɛhiɛ amɛhaa Maria

[Mfoniri]

Hindubii kɛ bulɛ haa Ganges faa lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Harry Burdich, Transglobe Agency, Hamburg

[He ni Sane lɛ Jɛ]

GPO, Jerusalem

[Mfoniri]

Yudafoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ Iɛ woɔ wolo ni aŋmala ŋmalɛi yɛ nɔ

[Mfoniri]

Muslim hii faa gbɛ yɛ jamɔ hewɔ kɛyaa Mecca

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Camerapix

[Mfoniri]

Mɛi pii jaa Buddha

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Yesu kɛ abɛbuai tsu nii ni ekɛye ebua gbɔmɛi ni amɛkɛna anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje