Yitso 1
Mɛni Hewɔ Esa akɛ Onya Jamɔi Krokomɛi Ahe?
1-7. Mɛni ayoo yɛ je lɛŋ Nyɔŋmɔ jamɔi sɔrɔtoi lɛ ekomɛi ahe?
ŊWANEJEE ko bɛ he akɛ ona bɔ ni jamɔ naa gbɔmɛi akpekpei abɔ ashihilɛ nɔ hewalɛ, ni ekolɛ bo hu nakai nɔŋŋ, ni he ni oyɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Obaana yɛ be babaoo mli, yɛ maji ni Hindu jamɔ ji nɔ ni mɛi kɛ amɛhe woɔ mli titri lɛ amli ni gbɔmɛi miifee puja—jamɔ mli nifeemɔ ko ni nɔ ni abaanyɛ akɛfata he ji akokoshi, fɔfɔii, kɛ aduawai ni amɛkɛshaa afɔlei amɛhaa amɛ-nyɔŋmɔi lɛ. Osɔfo ko kɛ nɔ ko tsuru loo wuɔfɔ su ko ni ji tilak taraa heyelilɔi lɛ ahiɛnaai. Mɛi akpekpei abɔ hu hoɔ yuu kɛyaa Ganges faa lɛ mli daa afi koni emli nui lɛ atsuu amɛhe.
2 Yɛ Katolek maji anɔ lɛ, obaana ni gbɔmɛi miisɔle yɛ sɔlemɔtsui kɛ sɔlemɔtsui wuji amli ni amɛhiɛ sɛŋmɔtso bibioo ni Yesu amaga yɔɔ nɔ aloo rosary ashinao ni atsɛ̃rɛ ni amɛmiikane. Akɛ ashinao lɛ tsuɔ nii akɛkaneɔ sɔlemɔi ni afeɔ ahaa Maria ni amɛtuu amɛhe amɛha lɛ lɛ. Ni ewaaa akɛ oooyoo osɔfoyei kɛ hii, ni wowoo amɛ atadei wuyawuyai ediji ni haa esoroɔ amɛ lɛ.
3 Yɛ Protestant shikpɔji anɔ lɛ, obaana sɔlemɔtsui sɔrɔtoi babaoo, ni kɛ eshɛ Hɔgbaa lɛ sɔlemɔyalɔi lɛ saa amɛhe fɛfɛo ni amɛkpeɔ koni amɛla sɔlemɔ lalai ni amɛbo shiɛmɔ wiemɔi atoi. Yɛ be babaoo mli lɛ amɛ osɔfoi lɛ woɔ kootu kɛ trɔsa diŋ kɛ kɔla yɛŋ ni haa ayɔseɔ amɛ.
4 Yɛ Islām maji anɔ lɛ, obaanu muezzin lɛ, ni ji Muslimbii ni tsɛɔ mɛi kɛhaa sɔlemɔ kɛjɛɔ amɛjamɔ tsui mɔji kakadaji lɛ amli lɛ agbeei shii enumɔ daa gbi, ni amɛmiitsɛ anɔkwafoi lɛ kɛha ṣalāt, aloo sɔlemɔ ni ji amɛkusum nifeemɔ lɛ. Amɛbuɔ Qur’ān Krɔŋkrɔŋ lɛ akɛ Islām ŋmalɛ wolo. Taakɛ Islām hemɔkɛyeli tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ji mɔ ni jie lɛ kpo ni etsɔ bɔfo Gabriel nɔ ekɛha gbalɔ Muḥammad yɛ afii ohai kpawo Ŋ.B. lɛ mli.
5 Yɛ Buddhabii ashikpɔji anɔ lɛ, obaana ni Buddha jamɔ mli osɔfoi lɛ wo atadei wuyawuyai ni amɛsu tamɔ sharon, ekomɛi yɛ ni ediji loo etsuji, yɛ gbɛjegbɛi anɔ akɛ nyɔŋmɔ jamɔ he okadi. Blema gbatsui ni aana Buddha ni ta shi kpoo lɛ amaga yɛ mli lɛ yeɔ bɔ ni Buddha hemɔkɛyeli lɛ etsɛ eha lɛ he odase.
6 Akɛni atsuɔ Shinto jamɔ he nii yɛ Japan titri hewɔ lɛ, enɛ hu boteɔ amɛ daa gbi shihilɛ mli ni ashaa afɔlei yɛ weku gbatsui ahiɛ ahaa blematsɛmɛi. Japanbii nuɔ he akɛ amɛyɛ hegbɛ ni amɛsɔleɔ amɛbiɔ heloo naa loo shihilɛ mli nibii, tamɔ omanye ni amɛaaye yɛ skul kaai amli po.
7 Nyɔŋmɔ jamɔ mli nitsumɔ ko ni ale yɛ jeŋ fɛɛ hu ji gbɔmɛi ni yaa shia kɛ shia ni agbɛnɛ amɛdamɔɔ gbɛjegbɛi anɔ kɛ Bibliai kɛ Biblia kasemɔ he woji lɛ. Kɛ akɛ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ aaaye he odase lɛ, etamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ yɔseɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi.
8. Yinɔsane ni kɔɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ he lɛ tsɔɔ mɛni?
8 Mɛni ji nɔ ni nɛkɛ jamɔi sɔrɔtoi ni atuu he aha yɛ jeŋ fɛɛ nɛɛ tsɔɔ? Ákɛ, adesai kɛ afii akpei abɔ etao mumɔŋ hiamɔ nii ni amɛshwe enɛ. Gbɔmɔ kɛ ekaai kɛ enaagbai, eyiŋkɔshikɔshifeemɔi kɛ sanebimɔi, ni gbele ni anuuu shishi lɛ fata he lɛ ehi shi. Ajie jamɔŋ henumɔi akpo yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ beni gbɔmɛi tsɔmɔɔ amɛhe kɛyaa Nyɔŋmɔ loo amɛnyɔŋmɔi aŋɔɔ, ni amɛmiitao jɔɔmɔi kɛ toiŋjɔlɛ lɛ. Nyɔŋmɔ jamɔ hu bɔɔ mɔdɛŋ ni ena hetooi eha sanebimɔi wuji nɛɛ: Mɛni hewɔ wɔyɔɔ biɛ? Te esa akɛ wɔhi shi wɔha tɛŋŋ? Mɛni yɔɔ wɔsɛɛ be kɛha adesai?
9. Gbɔmɛi pii yɛ jamɔ su ko yɛ amɛshihilɛi amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
9 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ ni bɛ jamɔ ko kwraa mli, ni asaŋ amɛheee nyɔŋmɔ ko amɛyeee. Amɛji mɛi ni kɛɛ nyɔŋmɔ ko bɛ lɛ. Mɛi krokomɛi hu, ni ji mɛi ni kɛɔ akɛ anyɛŋ ale akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ, heɔ yeɔ akɛ mɔ ko mɔ ko leee Nyɔŋmɔ, ni ekolɛ anyɛŋ ale lɛ hu. Shi, eka shi faŋŋ akɛ enɛ etsɔɔɔ akɛ amɛji gbɔmɛi ni bɛ shishitoo mlai loo jeŋba he mlai, tamɔ bɔ ni kɛɛmɔ ni mɔ ko aaakɛɛ akɛ eyɛ jamɔ ko mli lɛ etsɔɔɔ akɛ eyɛ enɛɛmɛi eko lɛ. Shi, kɛji akɛ mɔ ko kpɛlɛ jamɔ nɔ akɛ eji “he ni atuɔ ahaa shishitoo mla ko; anɔkwayeli ni yɔɔ shiŋŋ; anɔkwayeli kɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ; hetuu-kɛhamɔ loo nɔ ko he kpɛtɛmɔ” lɛ, belɛ gbɔmɛi pii, ni mɛi ni heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee kɛ mɛi ni kɛɔ akɛ anyɛŋ ale Nyɔŋmɔ lɛ fɛɛ fata he lɛ, yɛ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ko yɛ amɛshihilɛi amli.—The Shorter Oxford English Dictionary.
10. Ani jamɔ naa hewalɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ nɔ? Feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.
10 Akɛni jamɔi pii yɔɔ jeŋ ni miifee bibioo yɛ be fɛɛ mli kɛtsɔ gbɛfaa kɛ sanegbaa ni yaa nɔ oya nɔ nɛɛ mli hewɔ lɛ, anuɔ hewalɛ ni hemɔkɛyelii sɔrɔtoi lɛ naa yɛ mɛi anɔ lɛ he yɛ jeŋ fɛɛ, ni ekɔɔɔ he eko kɛji akɛ wɔmiisumɔ loo wɔsumɔɔɔ. Mlifu ni te shi yɛ 1989 mli yɛ wolo ni ji The Satanic Verses, ni nuu ko ni mɛi komɛi tsɛɔ lɛ ‘Muslimnyo ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ’ ŋma lɛ he lɛ ji odaseyeli ni ka shi faŋŋ ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ henumɔi baanyɛ ajie ehe kpo diɛŋtsɛ yɛ jeŋ fɛɛ ha. Islām hiɛnyiɛlɔi bi ni atsi wolo lɛ naa ni agbe mɔ ni ŋma wolo lɛ po. Mɛni haa gbɔmɛi feɔ keketee kɛ mlifu yɛ jamɔ he saji amli nɛkɛ?
11. Mɛni hewɔ ejeee nɔ ni ejaaa akɛ aaapɛi hemɔkɛyelii krokomɛi amli lɛ?
11 Dani wɔɔha enɛ hetoo lɛ, ehe miihia ni wɔle nɔ ko ni kɔɔ he ni je lɛŋ jamɔi sɔrɔtoi lɛ jɛ lɛ he. Taakɛ Geoffrey Parrinder wie yɛ World Religions—From Ancient History to the Present lɛ mli lɛ: “Ehe ehiaaa ni jamɔi sɔrɔtoi lɛ akasemɔ atsɔɔ akɛ mɔ ko yeee lɛ diɛŋtsɛ ehemɔkɛyeli lɛ anɔkwale, shi moŋ emli baanyɛ alɛɛ kɛtsɔ na ni ooona bɔ ni mɛi krokomɛi etao enɛɛmɛi asɛɛ gbɛ diɛŋtsɛ kɛ bɔ ni nɛkɛ nitaomɔ nɛɛ eye ebua amɛ hu lɛ nɔ.” Nilee kɛ shishinumɔ baa, ni shishinumɔ haa atoɔ tsui shi ahaa mɛi krokomɛi ni hiɛ jwɛŋmɔi sɔrɔtoi.
Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Otao Mli?
12. Yɛ be babaoo mli lɛ, mɛni nibii nɛkɛ adamɔɔ nɔ aleɔ mɔ ko jamɔ mli?
12 Ani osusu he aloo owie pɛŋ akɛ, ‘Miyɛ mi diɛŋtsɛ mijamɔ. Mi diɛŋtsɛ misane ni. Mikɛ mɛi krokomɛi egbaaa enɛ he sane’? Eji anɔkwale, Nyɔŋmɔ jamɔ ji mɔ diɛŋtsɛ sane—etamɔ nɔ ni kɛjɛ fɔmɔ mli tɔŋŋ ni wɔfɔlɔi kɛ wekumɛi tɛoɔ jamɔ loo jeŋba mli susumɔi amɛwoɔ wɔjwɛŋmɔi amli. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ, wɔfɔɔ wɔfɔlɔi loo wɔniimɛi kɛ naamɛi ajamɔ mli susumɔi asɛɛnyiɛmɔ. Etamɔ nɔ ni jamɔ ebatsɔ weku mli blema sane. Mɛni ejɛ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ mli eba? Akɛ, mɛi krokomɛi ehala wɔjamɔ amɛha wɔ yɛ shihilɛi lɛ babaoo mli. Efee sane ni kɔɔ he ni afɔ wɔ yɛ kɛ be mli ni afɔ wɔ lɛ he. Aloo, taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Arnold Toynbee tsɔɔ lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ, mɔ aŋkro lɛ he ni ekɛkpɛtɛɔ hemɔkɛyeli ko he lɛ damɔ “he ni afɔ lɛ yɛ trukaa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ nɔ.
13, 14. Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ aaasusu akɛ jamɔ ni afɔ mɔ ko yɛ mli lɛ ji nɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ?
13 Ani jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaakpɛlɛ nɔ akɛ jamɔ ni akɛha mɔ ko yɛ fɔmɔ mli lɛ ji anɔkwale ni he hiaa lɛ fɛɛ? Kɛji akɛ afɔ bo yɛ Italia loo South Amerika lɛ, belɛ ekolɛ abaatsɔse bo akɛ Katoleknyo ni obɛ nɔ ni obaahala. Kɛ afɔ bo yɛ India lɛ, no lɛ ekolɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, obaatsɔ Hindunyo, aloo kɛ ojɛ Punjab lɛ, ekolɛ obaatsɔ Sikh jamɔ lɛ mlinyo. Kɛ ofɔlɔi jɛ Pakistan lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaatsɔ Muslimnyo. Ni kɛji akɛ afɔ bo yɛ Kwamaŋ Nɔyeli maji lɛ eko nɔ yɛ nyɛsɛɛ afii nyɔŋmai fioo nɛɛ amli lɛ, obɛ nɔ ni obaahala akɛ ja atsɔse bo akɛ mɔ ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee.—Galatabii 1:13, 14; Bɔfoi lɛ Asaji 23:6.
14 No hewɔ lɛ, ani mɔ ko jamɔ ni afɔ lɛ awo mli lɛ bafeɔ anɔkwale nɔ, ni bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ nɔ? Kɛ enɛ ji jwɛŋmɔ ni anyiɛ sɛɛ yɛ afii akpei abɔ lɛ amli lɛ, belɛ adesai ateŋ mɛi pii baafee mɛi ni nyiɛ blema wulɔmɛi ajamɔ kɛ blema fɔmɔ jamɔi asɛɛ, kɛ naajiemɔ akɛ ‘nɔ ni hi kɛha wɔblematsɛmɛi lɛ hu hi kɛha mi.’
15, 16. Mɛɛ sɛɛnamɔi yɔɔ jamɔi krokomɛi ni apɛiɔ mli lɛ mli?
15 Akɛni jamɔ mli wiemɔi sɔrɔtoi eba ni egbɛ eshwa jeŋ fɛɛ yɛ afii 6,000 ni eho lɛ mli hewɔ lɛ, kɛ hoo lɛ, nɔ ni mɛi krokomɛi heɔ yeɔ kɛ bɔ ni fee ni nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ba lɛ ashishinumɔ haa akaseɔ nɔ ko ni egbeleɔ mɔ jwɛŋmɔ mli. Ni ebaanyɛ egbele gbɛ hu kɛha wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ.
16 Maji pii yɛ ŋmɛnɛ, ni yɛ gbɛfaa kɛ gbɔmɛi ayifalɛ hewɔ lɛ, enɛ eha gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi amli lɛ ebaje akutso kome mli. No hewɔ lɛ, shishinumɔ ni aaana aha he lɛ baanyɛ ekɛ sharamɔ kɛ sanegbaa ni shishinumɔ yɔɔ mli aba gbɔmɛi ni jɛ jamɔi sɔrɔtoi amli lɛ ateŋ. Agbɛnɛ hu, ekolɛ ebaanyɛ eba nyɛɛ kɛ hetsɛ ni yɔɔ je lɛŋ ni damɔ jamɔ mligbalamɔi anɔ lɛ shi. Eji anɔkwale akɛ, gbɔmɛi kpaŋ gbee kwraa yɛ amɛjamɔ mli hemɔkɛyelii ahe, shi nɔ ko bɛ ni abaanyɛ adamɔ nɔ ana nyɛɛ loo hetsɛ aha mɔ ko akɛni ehiɛ jwɛŋmɔ kroko hewɔ.—1 Petro 3:15; 1 Yohane 4:20, 21; Kpojiemɔ 2:6.
17. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔnyɛɔ loo wɔhe tsɛɔ mɛi ni amɛjamɔ mli susumɔi yɔɔ sɔrɔto yɛ wɔnɔ he lɛ?
17 Blema Yudafoi amla lɛ jaje akɛ: “Kaanyɛ onyɛmi yɛ otsui mli. Ka onaanyo gbɔmɔ koni okaye fɔ yɛ ehewɔ. Kaatɔ owele, ni okabɛ omaŋbii lɛ eko owo omli. Suɔmɔ onaanyo taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ: miji NUŊTSƆ lɛ [Yehowa].” (3 Mose 19:17, 18, Ta) Kristojamɔ Shishitolɔ lɛ jaje akɛ: “Shi nyɛ mɛi ni nyɛboɔ toi nɛɛ, miikɛɛ nyɛ akɛ, Nyɛsumɔa nyɛhenyɛlɔi; nyɛfea mɛi ni he tsɛɔ nyɛ lɛ ejurɔ; . . . ni nyɛnyɔmɔwoo aaafa, ni nyɛaatsɔmɔ Ŋwɛinyo lɛ bii, shi lɛ lɛ emli hi yɛ trumui kɛ mɛi fɔji anɔ.” (Luka 6:27, 35) Qur’ān lɛ wie shishitoo mla ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ he yɛ yitso ni ji ‘Yoo ni Abaaka lɛ Akwɛ’ lɛ mli (surah 60:7, MMP) akɛ: “Ekolɛ Allāh kɛ naanyobɔɔ baaba bo kɛ mɛi ni obuɔ amɛ akɛ henyɛlɔi lɛ teŋ. Ni Allāh yɛ Hewalɛ; ni Allāh Kɛfaa, eji Mɔbɔnalɔ.”
18. Nɔ ni mɔ ko heɔ yeɔ lɛ kɛ sɔrɔtofeemɔ baa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
18 Shi yɛ be mli ni tsuishitoo kɛ saneshishinumɔ he hiaa lɛ, enɛ etsɔɔɔ akɛ belɛ nɔ ni oheɔ oyeɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Geoffrey Parrinder jaje lɛ: “Akɛɔ yɛ bei komɛi amli akɛ oti kome ma jamɔi fɛɛ hiɛ, aloo amɛji gbɛi ni yeɔ egbɔ ni yaa anɔkwale lɛ he, aloo po akɛ amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔ kome too lɛ nɔŋŋ . . . Ni kɛlɛ eka shi faŋŋ akɛ, blema Aztekbii ni kɛ gbɔmɛi ni amɛgbe amɛ lɛ atsuii ni tswaa lɛ tsɔɔ hulu lɛ bɛ jamɔ kpakpa tamɔ Buddhafoi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ lɛ anɔ lɛ.” Kɛfata he lɛ, kɛ eba jamɔ he lɛ, ani jeee Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni esa akɛ etsɔɔ nɔ ni sa ehiɛ kɛ nɔ ni esaaa ehiɛ?—Mika 6:8.
Te Esa Akɛ Aŋmɛ Jamɔ Aha Tɛŋŋ?
19. Te esa akɛ jamɔ ana hewalɛ yɛ mɔ ko jeŋba nɔ aha tɛŋŋ?
19 Yɛ be mli ni jamɔi pii yɔɔ hemɔkɛyelii loo tsɔɔmɔi sɔrɔtoi lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ, enɛɛmɛi bafeɔ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilee ko ni yɔɔ hwanyaŋŋ, ni gbɔmɛi foji lɛ nyɛɛɛ anu shishi. Ni kɛlɛ shishitoo mla ni kɔɔ nɔ ni haa nɔ ko baa kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ hu he lɛ kɔɔ enɛ he yɛ sane lɛ fɛɛ mli. Esa akɛ jamɔ ko mli tsɔɔmɔi ana hewalɛ yɛ heyelilɔ lɛ su kɛ baŋ kɛ edaa gbi jeŋba nɔ. No hewɔ lɛ, gbɔmɔ lɛ jeŋba baajie jamɔ ni mɔ lɛ yɔɔ mli lɛ kpo yɛ gbɛ ni da loo yɛ gbɛ ni baa shi nɔ. Mɛɛ hewalɛ ojamɔ lɛ naa yɛ onɔ? Ani ojamɔ lɛ haa otsɔɔ gbɔmɔ ni mli hi? Mɔ ni mli jɔ, anɔkwafo, heshibalɔ, mɔ ni toɔ etsui shi, kɛ mɔ ni naa mɔbɔ? Enɛɛmɛi ji sanebimɔi ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli, ejaakɛ taakɛ jamɔ he tsɔɔlɔ kpele, Yesu Kristo, jaje lɛ: “Tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji. Tso kpakpa nyɛɛɛ awo yibii fɔji, ni asaŋ tso fɔŋ nyɛɛɛ awo yibii kpakpai. Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpakpai lɛ, aaato lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli. No hewɔ lɛ amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ.”—Mateo 7:17-20.
20. Mɛɛ sanebimɔi teɔ shi yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ kɛ yinɔsane he?
20 Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ jeŋ yinɔsane aha wɔmɛ fioo ni wɔsusu nɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ etsu yɛ tai sɔrɔtoi babaoo ni ekpata adesai ahiɛ ni ekɛ piŋmɔi babaoo eba amɛnɔ lɛ he. Mɛni hewɔ gbɔmɛi babaoo egbe mɛi ni agbe amɛ hu yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛi amli nɛkɛ? Tai Krɔŋkrɔŋi, Yiwalɛ Niseniianifeemɔ, tawuu ni yaa nɔ yɛ Boka Teŋgbɛ kɛ Northern Ireland, bɔ ni Iraq kɛ Iran gbe amɛhe (1980-88), tawuu ni yaa nɔ yɛ Hindubii kɛ Sikhbii ateŋ yɛ India lɛ—enɛɛmɛi fɛɛ haa gbɔmɛi ni jwɛŋɔ lɛ biɔ saji yɛ jamɔ mli hemɔkɛyelii kɛ jeŋbai ahe.—Kwɛmɔ shishigbɛ akrabatsa lɛ.
21. Mɛni ji yibii ni Kristendom ewo lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii komɛi?
21 Ayoo Kristendom osatofeemɔ diɛŋtsɛ yɛ enɛ mli lɛ jogbaŋŋ yɛ sane nɛɛ mli. Katoleknyo egbe Katoleknyo ni Protestantnyo egbe Protestantnyo yɛ jeŋ tai enyɔ mli, yɛ amɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi “Kristofoi” lɛ afamɔ naa. Ni kɛlɛ Biblia lɛ kɛ sɔrɔtofeemɔi ni yɔɔ heloo lɛ nitsumɔi lɛ kɛ mumɔ lɛ yibii lɛ teŋ lɛ toɔ he ni anaa faŋŋ. Ewieɔ yɛ heloo lɛ nitsumɔi lɛ ahe akɛ: “Nomɛi ji gbalafitemɔ, ajwamaŋbɔɔ, muji nitsumɔ, nyenyeŋtswibɔɔ, wɔŋjamɔ, suu, nyɛɛ, bei, awuŋayelii, mlilawooi, bolɔmɔi, atuatsemɔi, mligbalamɔi, hiɛkɔɔi, awuyelii, daatɔɔi, shwɛmɔ fɔŋ kɛ nii ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ, nii ni mikɛɛ nyɛ mito taakɛ bɔ ni mikɛɛ nyɛ momo lɛ akɛ, mɛi ni feɔ nɛkɛ nii nɛɛ lɛ anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” Ni kɛlɛ, mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ Kristofoi lɛ kɛ amɛhe ewo nɛkɛ nibii nɛɛ amli afii ohai abɔ, ni yɛ be babaoo mli lɛ osɔfoi lɛ kpɛlɛɔ amɛjeŋba lɛ nɔ.—Galatabii 5:19-21.
22, 23. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, mɛni ji yibii ni esa akɛ anɔkwa jamɔ awo?
22 Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, atsɔɔ mumɔ lɛ yibii kpakpai lɛ amli akɛ: “suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ; enɛɛmɛi lɛ mla ko eguuu.” Kulɛ esa akɛ jamɔi fɛɛ awo toiŋjɔlɛ yibii ni tamɔ enɛɛmɛi. Shi ani amɛfeɔ nakai? Ani onɔ lɛ feɔ nakai?—Galatabii 5:22, 23.
23 No hewɔ lɛ, esa akɛ wolo nɛɛ ni pɛiɔ Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ ni adesai taoɔ lɛ mli kɛtsɔɔ je lɛŋ jamɔi lɛ anɔ lɛ aha wɔnyɛ wɔna hetoo wɔha wɔ sanebimɔi lɛ ekomɛi. Shi mɛni nɔ esa akɛ adamɔ ni akojo jamɔ ko? Kɛtsɔ tɛi ni namɔ efolɔ eshwie shi lɛ anɔ?
‘Mijamɔ lɛ Hi Kɛha Mi’
24, 25. Mɛɛ kaa akɛfɔɔ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ hiɛ yɛ ejamɔ he?
24 Mɛi pii tsĩɔ Nyɔŋmɔ jamɔ he sanegbaa naa kɛtsɔɔ kɛɛmɔ ni amɛkɛɔ akɛ, ‘Mijamɔ lɛ hi kɛha mi. Miyeee mɔ ko awui, ni miyeɔ mibuaa kɛ́ manyɛ’ lɛ nɔ. Shi ani enɛ yaa shɔŋŋ bɔ ni sa? Ani nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔdamɔɔ nɔ wɔkojoɔ jamɔ lɛ sa?
25 Kɛji akɛ jamɔ ji “gbɔmɔ hemɔkɛyeli kpojiemɔ kɛ woo kɛha hewalɛ ni fe adesa nɔ ni ayɔseɔ lɛ akɛ jeŋ muu fɛɛ bɔlɔ kɛ nɔyelɔ,” taakɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ lɛ, belɛ eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ sanebimɔ lɛ afee, Ani mijamɔ lɛ hi kɛha jeŋ muu fɛɛ bɔlɔ kɛ nɔyelɔ lɛ? Agbɛnɛ, yɛ enɛ mli lɛ, Bɔlɔ lɛ baana hegbɛ ni ekɛto nɔ ni ji jeŋba, jamɔ, kɛ tsɔɔmɔ ni sa ehiɛ kɛ nɔ ni esaaa ehiɛ lɛ ema shi. Kɛ eeefee nakai lɛ, belɛ esa akɛ ejie esuɔmɔnaa nifeemɔ kpo etsɔɔ adesai, ni esa akɛ nakai kpojiemɔ lɛ afee nɔ ni enamɔ waaa ni mɔ fɛɛ mɔ nine shɛɔ nɔ. Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ ekɛ kpojiemɔi nɛɛ eha yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli moŋ, shi esa akɛ fɛɛ kɛ ehe akpa gbee yɛ ekomefeemɔ mli. Enɛ kɛ kaa ko bafɔɔ mɔ fɛɛ mɔ nɔ—akɛ mɔ lɛ atao odaseyeli lɛ mli koni mɔ lɛ ama nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni saa ehiɛ lɛ nɔ mi eha lɛ diɛŋtsɛ ehe.
26. Mɛɛ wolo krɔŋkrɔŋ esa akɛ akɛtsu nii akɛ susumɔ kpaa kɛha anɔkwa jamɔ? Ni mɛni hewɔ?
26 Blema woji ni etsɛ fe fɛɛ ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ nɔ atsɔ aŋma lɛ ateŋ ekome ji Biblia lɛ. Eji wolo hu ni aja fe fɛɛ ni atsɔɔ shishi fe fɛɛ yɛ yinɔsane mli. Aaafee afii akpei enyɔ ni eho nɛ lɛ, mɛi ni ŋmala lɛ ateŋ mɔ kome jaje akɛ: “Nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba, shi moŋ nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ni etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe, koni nyɛyoo nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpakpai ni sa ehiɛ jogbaŋŋ ni hi kɛwula shi lɛ.” (Romabii 12:2) Nɛgbɛ ji odaseyeli ni tamɔ nɛkɛ lɛ jɛɛhe? Nakai niŋmalɔ lɛ nɔŋŋ jaje akɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ, ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔ saamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ, koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.” No hewɔ lɛ, esa akɛ Biblia ni jɛ mumɔŋ lɛ atsu nii akɛ susumɔ kpaa ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ kɛha anɔkwa jamɔ ni akpɛlɛɔ nɔ.—2 Timoteo 3:16, 17.
27. (a) Mɛni ji je lɛŋ jamɔi lɛ ekomɛi aniŋmaai krɔŋkrɔŋi lɛ? (b) Kɛji akɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ miito Biblia lɛ nɔ he lɛ, mɛni esa akɛ ana?
27 Biblia lɛ mli woji lɛ fa ni etsɛ fe fɛɛ lɛ tsɔ je lɛŋ jamɔi amli niŋmaai ni eshwɛ lɛ fɛɛ hiɛ. Torah, aloo Biblia mli klɛŋklɛŋ woji enumɔ lɛ, ni ji Mla ni Mose ŋma yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛmɔ naa lɛ, na eshishijee kɛjɛ afii ohai 15 kɛ 16 D.Ŋ.B. lɛ mli. Kɛ akɛto he lɛ, aŋma Hindu niŋmaai ni ji Rig-Veda (lalai ni abua naa) lɛ agbe naa aaafee afi 900 D.Ŋ.B., ni wolo nɛɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔmɔ naa aŋma yɛ. Buddhafoi awolo kpo ni atsɛɔ lɛ “Canon of the Three Baskets” lɛ je shishi kɛjɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. Ni Qur’ān lɛ, ni akɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛha kɛtsɔ bɔfo Gabriel nɔ lɛ ji wolo ni aŋma yɛ afii ohai kpawo Ŋ.B. lɛ mli. The Book of Mormon, ni abɔ amaniɛ akɛ ŋwɛibɔfo ko ni atsɛɔ lɛ Moroni kɛha Joseph Smith yɛ United States, Amerika lɛ ji wolo ko ni je kpo yɛ afii ohai 19 lɛ mli. Kɛji akɛ nɛkɛ woji nɛɛ jɛ mumɔŋ taakɛ mɛi komɛi kɛɔ lɛ, belɛ esaaa akɛ nɔ ni woji nɛɛ tsɔɔ akɛ jamɔ mli gbɛtsɔɔmɔ lɛ teɔ shi ewoɔ Biblia mli tsɔɔmɔ ni ji shishijee wolo ni jɛ mumɔŋ lɛ. Esa akɛ amɛha adesai asanebimɔi ni anaaa naa lɛ ekomɛi ahetoo.
Sanebimɔi ni Esa Akɛ Ana Hetoo Aha Amɛ
28. Mɛni ji sanebimɔi ni esa akɛ aha hetoo lɛ ekomɛi?
28 (1) Ani Biblia lɛ tsɔɔ nɔ ni jamɔi babaoo tsɔɔ kɛ nɔ ni gbɔmɛi pii heɔ yeɔ, akɛ, adesai yɛ susuma ni gbooo, ni akɛ yɛ gbele sɛɛ lɛ susuma lɛ yaa shihilɛ he kroko, “sisai ajeŋ,” ŋwɛi, hɛl, aloo hetsuumɔ he, aloo akɛ ekuɔ esɛɛ ebabalaa ni afɔɔ lɛ ekoŋŋ lɛ?
(2) Ani Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Nuŋtsɔ lɛ bɛ gbɛi? Ani etsɔɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ kome? aloo mɛi etɛ yɛ Nyɔŋmɔ kome mli? aloo nyɔŋmɔi pii?
(3) Mɛni Biblia lɛ kɛɔ akɛ no ji Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo hewɔ ni ebɔ adesai koni amɛna wala yɛ shikpɔŋ nɔ?
(4) Ani Biblia lɛ tsɔɔ akɛ abaakpata shikpɔŋ lɛ hiɛ? Aloo etsɔɔ jeŋ gbɛjianɔtoo ni ekpɔtɔ nɛɛ naagbee loo enaamuu kɛkɛ?
(5) Te aaafee tɛŋŋ ni nine ashɛ mligbɛ toiŋjɔlɛ kɛ yiwalaheremɔ diɛŋtsɛ nɔ?
29. (a) Mɛni ji shishitoo taomɔ nii titri ni esa akɛ ekudɔ anɔkwale ni wɔtaoɔ lɛ? (b) Mɛɛ hetooi Biblia lɛ kɛhaa wɔsanebimɔi lɛ?
29 Nyɔŋmɔ jamɔi lɛ eko fɛɛ eko yɛ hetooi sɔrɔtoi, shi yɛ be mli ni wɔtaoɔ “jamɔ ni he tse” nɛɛ, esa akɛ yɛ naagbee lɛ, wɔmu sane naa taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ ni wɔfee lɛ. (Yakobo 1:27; AS; KJ) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai? Ejaakɛ wɔ shishitoo taomɔ nii titri lɛ baafee akɛ: “Ha ana Nyɔŋmɔ akɛ anɔkwafo, ni ana gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ akɛ amalelɔ, taakɛ bɔ ni aŋma lɛ: ‘Bɔni afee ni oye bem yɛ owiemɔi lɛ amli ni oye kunim yɛ be mli ni akojoɔ bo lɛ.’”—Romabii 3:4, NW.a
30. Mɛni ji sanebimɔi ni abaasusu he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ ekomɛi?
30 Akɛni amrɔ nɛɛ wɔna nɔ ni wɔbaadamɔ nɔ wɔpɛi je lɛŋ jamɔi lɛ amli hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkua wɔsɛɛ kɛyaa adesa shishijee taomɔ nii kɛha mumɔŋ nibii lɛ anɔ. Mɛni wɔle yɛ bɔ ni fee ni Nyɔŋmɔ jamɔ je shishi lɛ he? Mɛɛ jamɔ henɔi nɛkɛ ato shishi yɛ blemabii lɛ kɛ ekolɛ mɛi ni hiŋmɛi gbeleko lɛ ateŋ?
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛji akɛ oosumɔ ni ona Biblia mli hetoo amrɔ nɔŋŋ oha nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ lɛ, no lɛ wɔmiijie yi akɛ otao ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli: (1) 1 Mose 1:26; 2:7; Ezekiel 18:4, 20; 3 Mose 24:17, 18; Mateo 10:28; (2) 5 Mose 6:4; 1 Korintobii 8:4-6; (3) 1 Mose 1:27, 28; Kpojiemɔ 21:1-4; (4) Jajelɔ 1:4; Mateo 24:3, 7, 8; (5) Yohane 3:16; 17:3; Filipibii 2:5-11; 4:6, 7; Hebribii 5:9.
[Mfoniri kɛ ehe niŋmaa ni yɔɔ baafa 16]
Esa akɛ jamɔi fɛɛ awo toiŋjɔlɛ yibii. Shi ani amɛfeɔ nakai?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 14]
Nyɔŋmɔ Jamɔ, Suɔmɔ, kɛ Hetsɛ
▪ “Akɛ hiɛdɔɔ ni mli wa woɔ Nyɔŋmɔ jamɔ he tawuu mli. Kɛ gbɔmɛi miiwuu ta yɛ shikpɔŋkuku ko he kɛha shika he sɛɛnamɔ lɛ, amɛshɛɔ he ko ni sɛɛnamɔ ko bɛ tawuu lɛ he dɔŋŋ, no hewɔ lɛ amɛsaa amɛteŋ. Shi kɛ tawuu lɛ ji Nyɔŋmɔ jamɔ he nɔ lɛ, no lɛ ni aaaŋmɛɛ sane he ni akpata afee ekome lɛ bafeɔ tamɔ nɔ fɔŋ.”—Roger Shinn, professor of social ethics, Union Theological Seminary, New York.
▪ “Gbɔmɛi baabe yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he, amɛŋmala woji yɛ he, amɛwuu ta yɛ he, amɛgboi yɛ he; amɛbaafee nɔ fɛɛ nɔ, shi jeee ni amɛhi shi amɛha enɛ . . . He ni anɔkwa jamɔ etsi efɔŋ feemɔ kome naa yɛ lɛ, apasa jamɔi kwaa amɛjieɔ amɛnaa ni amɛkɛ akpe baa.”—Charles Caleb Colton (1825).
▪ “Wɔyɛ jamɔi babaoo ni baaha wɔna nyɛɛ loo hetsɛ, shi jeee nɔ ni fa ni baaha wɔsumɔ wɔhe.”—Jonathan Swift (1667-1745).
▪ “Gbɔmɛi efeee efɔŋ kɛyiii shi kɛ agbɛnɛ yɛ miishɛɛ mli hu tamɔ bɔ ni amɛfeɔ amɛhaa kɛ amɛmiifee enɛ yɛ jamɔŋ henumɔ hewɔ lɛ.”—Blaise Pascal (1623-62).
▪ “Yiŋtoo diɛŋtsɛ ni yɔɔ jamɔ kpakpa mli ji ni ejie mumɔŋ ŋaawooi kɛ anɔkwalei ni ji enii titri lɛ kpo ewo esusumai babaoo ni enine aaashɛ amɛnɔ lɛ amli, bɔni afee ni nɛkɛ susumai nɛɛ eko fɛɛ eko anyɛ aha yiŋtoo hewɔ ni abɔ Gbɔmɔ lɛ aba mli. Gbɔmɔ naagbee diɛŋtsɛ ji ni ewo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ni ena E-mli ŋɔɔmɔ kɛya naanɔ.”—Arnold Toynbee, yinɔsaneŋmalɔ.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 4]
Hindubii jaa Ganges faa—ni atsɛɔ lɛ Ganga Ma, loo Awo Ganga lɛ
Katolek anɔkwafoi tsɔɔ amɛhiɛ amɛhaa Maria yɛ rosary lɛ kɛ nitsumɔ mli
Yɛ Buddhabii amaji komɛi amli lɛ, hii pii sɔmɔɔ yɛ be ko mli akɛ osɔfoi ni woɔ sharon atadei yuu
Muslim anɔkwafoi faa gbɛ kɛyaa Mecca, kɛ hoo lɛ shikome
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]
Yehowa Odasefoi, ni ale amɛ jogbaŋŋ yɛ jeŋ fɛɛ yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ lɛ, yɛ Japan maŋtiase ko mli
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]
Aabaptisi fufɔo ko yɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ ekome mli. Ani jamɔ ni afɔ mɔ ko awo mli lɛ bafeɔ anɔkwale nɔ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 11]
Aztek afɔle ni akɛ adesa shãa—ani jamɔi fɛɛ ji “gbɛi ni yeɔ egbɔ ni kɛ mɔ yaa anɔkwale lɛ he”?
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 13]
Gbɔmɛi akpekpei abɔ egbe mɛi ni agbe amɛ hu, yɛ jamɔ gbɛi amli