Ani Jamɔ Ko Kɛkɛ Hi Bɔ Ni Sa?
“Nibii ni baa yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ yɛ gbeyei. Jamɔ ko he miihia wɔ, shi wɔnaaa Nyɔŋmɔ ko yɛ he ko ni baasa nakai jamɔ lɛ.”—Lucian Blaga, Romania lalafolɔ kɛ jeŋ nilelɔ
“Nyɔŋmɔ jamɔ kɛ osɔfoi lɛ etee nɔ, ni ekolɛ amɛbaaya nɔ amɛhi shi lolo yɛ he babaoo mli, akɛ hiɛyaa kɛ heyeli henyɛlɔi ni fe fɛɛ.”—Khristo Botev, Bulgaria lalafolɔ
NƐKƐ wiemɔi ni wɔtsɛ yisɛɛ wɔfata he nɛɛ haa wɔnaa bɔ ni gbɔmɛi anɔkwafoi pii ayiŋ feɔ amɛ enyɔnyɔ ha. Amɛnuɔ Nyɔŋmɔ jamɔ he waa yɛ amɛmli, shi Nyɔŋmɔ ni he yɔɔ naakpɛɛ ni osɔfoi lɛ tsɔɔ amɛ lɛ jeee Nyɔŋmɔ ni amɛbaanyɛ amɛnu lɛ shishi ni amɛsumɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, amɛyooo akɛ osɔfɔi lɛ kɛ amɛjamɔi lɛ efee nibii babaoo ni amɛkɛtsi adesai ahiɛyaa kɛ heyeli naa. Hɛɛ, eyɛ mli akɛ bɔ ni anaa akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he miihia lɛ miiya hiɛ moŋ, shi gbɔmɛi anɔkwafoi lɛ kɛ amɛhe eyawoŋ jamɔ ko kɛkɛ mli.
Mligbalamɔ ko ni He Hiaa
Nyɔŋmɔ jamɔ yɛ gbɛfaŋnɔ krɛdɛɛ ko yɛ adesai asu kɛ amɛyinɔsane mli. The New Encyclopaedia Britannica lɛ wieɔ jamɔ he “akɛ anɔkwa sane yɛ adesai aniiashikpamɔ, amɛnifeemɔ, kɛ yinɔsane mli” ni ekɛfata he akɛ: “Anaa Nyɔŋmɔ jamɔ mli subaŋi kɛ anɔkwayelii he odaseyelii yɛ adesa shihilɛi sɔrɔtoi fɛɛ mli.” Shi yinɔsane tsɔɔ akɛ je lɛŋ jamɔi wuji lɛ ateŋ eko kwraa bɛ ni ebatsɔ jɔɔmɔ kɛha gbɔmɛi adesai.
Be ko lɛ India maŋsɔɔlɔ Jawaharlal Nehru wie akɛ: “Nɔ ni wɔnaa ni akɛɛ atsɛɔ lɛ Nyɔŋmɔ jamɔ, aloo yɛ gbɛ ko nɔ lɛ jamɔ ni ato he gbɛjianɔ, yɛ India kɛ hei krokomɛi fɛɛ lɛ, eha gbeyei emɔmɔ wɔ waa.” Kɛji osusu tai abɔ ni awuu kɛ awuiyelii ni etee nɔ, ni afee fɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hewɔ lɛ ahe lɛ, ani ooonyɛ okɛ anɔkwayeli akɛɛ akɛ okɛ lɛ kpaaa gbee?
Yɛ afii ohai 18 lɛ mli lɛ, French jeŋ nilelɔ Voltaire ke mligbalamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ba. Eŋma akɛ: “Ekolɛ, okɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ eha afee nibii fɔji babaoo ni anyɛŋ akane. Shi esa akɛ okɛɛ moŋ akɛ apasa hemɔkɛyeli, apasa hemɔkeyeli ni yeɔ lumɔ yɛ wɔjeŋ ni nii efee mɔbɔ nɛɛ nɔ lɛ. Apasa hemɔkɛyeli ji, jamɔ krɔŋŋ ni sa akɛ wɔkɛha Mɔ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ lɛ, henyɛlɔ ni yitsoŋ wa fe fɛɛ.” Voltaire te shi ewo jamɔ mli yiwaa ni akɛba mɛi krokomɛi anɔ yɛ egbii amli lɛ, shi etee nɔ ehiɛ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli akɛ jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ mli. Ena sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ anɔkwa jamɔ kɛ apasa jamɔ mli.
Nɔ Hewɔ ni Ehe Hiaa ni Ahala Lɛ
Jeee mɛi fɛɛ kɛ Voltaire kpaa gbee. Mɛi komɛi kɛɔ akɛ amɛnaa nɔ kpakpa yɛ jamɔi fɛɛ amli; no hewɔ lɛ, amɛnaaa akɛ ehe miihia ni amɛtao anɔkwa jamɔ sɛɛ gbɛ diɛŋtsɛ. Esa akɛ nɛkɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi nɛɛ abo kɔkɔbɔɔ ni gbalɔ Yesaia kɛha lɛ toi, mɔ ni ŋma akɛ: “Kpoo ha mɛi ni tsɛɔ efɔŋ akɛ ekpakpa kɛ ekpakpa hu akɛ efɔŋ, mɛi ni ŋɔɔ duŋ feɔ la, ni amɛŋɔɔ la hu amɛfeɔ duŋ, mɛi ni ŋɔɔ joomɔ feɔ ŋɔɔmɔ, ni amɛŋɔɔ ŋɔɔmɔ amɛfeɔ joomɔ lɛ!” (Yesaia 5:20) Apasa jamɔ eha efɔŋ eba adesai anɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji mumɔŋ duŋ, ni eshi awerɛho yɛ gbɔmɛi anɔkwafoi ni yɔɔ tsui krɔŋŋ lɛ ashihilɛ mli.
No hewɔ lɛ, nɔ ni mɔ aaahala lɛ jeee ni ekɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ aloo ni eeekɛɛ akɛ eheɔ jamɔ ko kɛkɛ eyeɔ. Ejeee nɔ ni yɔɔ mlɛo tamɔ nakai. Kɛji mɔ ko yoo bɔ ni Nyɔŋmɔ he hiaa kɛha lɛ lɛ, esa akɛ nakai mɔ lɛ atao anɔkwa jamɔ sɛɛ gbɛ. Taakɛ niiamlitaolɔ Émile Poulat wie he yɛ gbɛ fɛfɛo nɔ yɛ Le Grand Atlas des Religions (The Large Atlas of Religions) lɛ mli lɛ: “Nibii ni [ jamɔi lɛ] tsɔɔ kɛ nɔ ni amɛbiɔ lɛ yɛ sɔrɔto kwraa akɛ anyɛŋ ahe fɛɛ aye kɔkɔkɔɔ.” Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, French Encyclopaedia Universalis (Universal Encyclopedia) lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛji afii ohai 21 lɛ na eku esɛɛ kɛtee Nyɔŋmɔ jamɔ he lɛ, . . . no lɛ ebaabi ni adesai akpɛ amɛyiŋ kɛji nibii krɔŋkrɔŋi ni akɛhaa amɛ lɛ ji anɔkwale loo amale.”
Bɔ ni Ooofee Ohala Jamɔ ni Ja
Mɛni ji nɔ ni baakudɔ wɔ ni wɔhala jamɔ ni ja? Encyclopaedia Universalis lɛ sane ja beni emaa bɔ ni anɔkwale he hiaa ha lɛ nɔ mi lɛ. Jamɔ ni tsɔɔ amale lɛ nyɛŋ afee anɔkwale jamɔ. Gbalɔ kpele fe fɛɛ ni ehi shikpɔŋ nɔ pɛŋ lɛ wie akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ ni, ni mɛi ni jaa lɛ lɛ, ja amɛja lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.”—Yohane 4:24.
Nakai gbalɔ lɛ ji Yesu Kristo, ni ekɛɛ kɛfata he akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ amale jamɔ mli tsɔɔlɔi ahe, mɛi ni ŋɔɔ toowolo amɛhaa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi klaji fulɔi diɛŋtsɛ ji amɛ lɛ. Amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ. . . . Tso kpakpa fɛɛ tso kpakpa woɔ yibii kpakpai, shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji.” (Mateo 7:15-17, Phillips) Akɛni anaa yibii fɔji ni jeŋ jamɔi “wuji” lɛ woɔ, kɛ nɔ ni jɛɔ mligbalamɔ kui bibii kɛ jamɔi ni eba babaoo lɛ amli baa lɛ hewɔ lɛ, eha gbɔmɛi anɔkwafoi babaoo miibu jamɔi nɛɛ fɛɛ akɛ ‘tsei gbohii,’ ni tsɔɔ akɛ amɛhiii bɔ ni sa. Shi te amɛaafee tɛŋŋ amɛna anɔkwa jamɔ?
Eka shi faŋŋ akɛ onyɛŋ okpa jamɔ akpei abɔ ni yɔɔ Kristendom diɛŋtsɛ mli kɛ nɔ ni yɔɔ esɛɛ lɛ fɛɛ mli dani ohala emli ekome. Shi kɛlɛ, kɛji—taakɛ Yesu kɛɛ lɛ—wɔkɛ anɔkwale kɛ yibii ni ewoɔ lɛ tsu nii akɛ kaa-tɛi lɛ, no lɛ wɔɔnyɛ wɔyoo anɔkwa jamɔ lɛ.
Anɔkwale kɛ Yibii
Yesu tsi anɔkwale ta. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ heyelilɔi akuu ko kpooɔ jamɔ mli amalei ni ana kɛjɛ blema adesai kɛ Hela jeŋ nilee mli ni ŋmɛnɛ egbɛ eshwa jamɔi babaoo mli lɛ? Amalei nɛɛ ateŋ ekome ji tsɔɔmɔ ni atsɔɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ.a Nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ eha hɛl la he tsɔɔmɔ ni wooo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ egbɛ eshwa babaoo.
Yesu tsi yibii hu ta. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, ani ole jamɔ ko ni ewo yibii ni ji majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ yɛ anɔkwayeli mli, he ni suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ yɛ shishinumɔ mli eye hewolo nɔ su, wiemɔ, kɛ maŋ nɔ he ni mɔ ko jɛ lɛ he gbɛtsii nii lɛ nɔ kwraa? Ani ole jeŋ muu fɛɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ko ni emlibii lɛ baasumɔ ni awa amɛ yi moŋ fe ni amɛaaŋmɛ gbɛ ni maŋkwralɔi loo jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi kɛ amɛ atsu nii ni amɛhe atsɛ̃ amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei ni amɛgbe amɛ po yɛ maŋhedɔɔ loo jamɔ hedɔɔ ko hewɔ lɛ? Jamɔ ni kpooɔ nɛkɛ jamɔ mli amalei nɛɛ ni ewoɔ yibii ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ baaye odase yɛ faŋŋ mli akɛ no ji anɔkwale jamɔ lɛ, aloo efeŋ nakai?
Aatsu Anɔkwa Jamɔ he Nii Ŋmɛnɛ
Ani jamɔ ko yɛ ni tamɔ nakai? Hɛɛ, eko yɛ. Shi esa akɛ okpɛlɛ nɔ akɛ ejeee je lɛŋ jamɔi wuji ni ale lɛ ateŋ ekome. Ani esa akɛ enɛ afee wɔ naakpɛɛ? Dabi. Yesu wie yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi waa lɛ mli akɛ: “Nyɛbotea agbo fintɔŋŋ lɛ mli; ejaakɛ agbo ni lɛɛ kɛ gbɛ tɛtrɛɛ ji nɔ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ, ni mɛi ni boteɔ mli lɛ fa pii. Shi agbo fintɔŋŋ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.”—Mateo 7:13, 14.
No hewɔ lɛ nɛgbɛ abaana anɔkwa jamɔ yɛ? Kɛ wɔkɛ heshibaa kɛ anɔkwayeli aaawie lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi feɔ majimaji ateŋ kuu ko ni nyiɛ ‘gbɛ lɛleoo ni nɔ etsa’ lɛ nɔ. Lɛlɛŋ, jamɔi wuji ni ale amɛ jogbaŋŋ lɛ kɛ hefɛoyeli tsɛɔ Yehowa Odasefoi akɛ kuu ko. Shi nakai pɛpɛɛpɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi hemɔkɛyeli kwalɔi ni hi shi yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ tsɛ mra be mli Kristofoi lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:1-14.
Mɛni hewɔ ni Yehowa Odasefoi yɔɔ nɔmimaa akɛ amɛ amɛhiɛ anɔkwa jamɔ lɛ? Ojogbaŋŋ, amɛji majimaji ateŋ nyɛmifeemɔ ko ni mli elɛɛ kɛyashɛ shikpɔji fe 200 nɔ ni amɛmiiye mligbalamɔ ni jɛɔ maji anɔ ni mɛi jɛ, hewolo nɔ su, wiemɔ, kɛ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ mli baa lɛ nɔ kunim. Ni amɛkpooɔ akɛ amɛheee tsɔɔmɔi—nɔ ni asusuɔ akɛ etsɛ fe fɛɛ—ni teɔ shi woɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ amɛyeee. Shi te fee tɛŋŋ ni amɛbaje shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli? Ni mɛni hu fata gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsuɔ anɔkwa jamɔ he nii lɛ he? Abaaha enɛ kɛ sanebimɔi krokomɛi ni kɔɔ jamɔ he lɛ ahetoo yɛ saji enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛha enɛ mlitsɔɔmɔ ni aŋma ni emli ka shi faŋŋ ni tsɔɔ akɛ nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ jɛ blema adesai amli lɛ, kwɛmɔ Mankind’s Search for God wolo ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, lnc. fee lɛ, baafai 52-7.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Tai Krɔŋkrɔŋi Iɛ fata yibii fɔji ni apasa jamɔ ewo lɛ ahe
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Bibliothèque Nationale, Paris
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
Anɔkwa jamɔ woɔ yibii kpakpai