Yitso 2
Nyɔŋmɔ Jamɔ Te Fee Tɛŋŋ Eje Shishi?
1, 2. Mɛni ayoo yɛ blema saji kɛ sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ jamɔi amli lɛ he?
NYƆŊMƆ jamɔ he yinɔsane etsɛ tamɔ bɔ ni adesa diɛŋtsɛ yinɔsane etsɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. Nakai ji bɔ ni shitsalɔi ni taoɔ blema nibii kɛ gbɔmɔ shishijee he nikaselɔi kɛɔ wɔ. Anaa jamɔ he odaseyeli yɛ gbɛ ko nɔ yɛ mɛi ni “hiŋmɛii gbeleko,” ni ji akɛ, mɛi ni eyako amɛhiɛ kwraa, yɛ adesai ashihilɛ mli lɛ po ateŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɔ akɛ “yɛ he ni woloŋlelɔi ekpa nii ashi kɛyashɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, anako gbɔmɛi komɛi yɛ he ko, yɛ be ko mli, ni amɛbɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilee ko kwraa.”
2 Yɛ bɔ ni etsɛ waa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔi sɔrɔtoi babaoo hu yɔɔ. Gbɔmɛi ni folɔɔ mɛi ayitsei yɛ Borneo kooi lɛ amli, Eskimobii ni hiɔ Artik fɛ̃i shikpɔji anɔ, gbɔmɛi ni faa kɛjɛɔ he kome kɛyaa he kroko yɛ Sahara Shia Ŋa lɛ nɔ, kɛ gbɔmɛi ni hiɔ maŋtiasei wuji ni yɔɔ je lɛŋ lɛ amli lɛ fɛɛ—gbɔmɛi fɛɛ kɛ maŋ fɛɛ maŋ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ yɛ enyɔŋmɔ loo nyɔŋmɔi kɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ ajaa amɛ. Bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ yɔɔ sɔrɔtoi ha lɛ haa mɔ naa kpɛɔ ehe diɛŋtsɛ.
3. Mɛɛ sanebimɔi ni kɔɔ je lɛŋ jamɔi ahe ehe hiaa ni asusu he?
3 Yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, sanebimɔi baa jwɛŋmɔ mli. Nɛgbɛ nɛkɛ jamɔi nɛɛ fɛɛ ba kɛjɛ? Akɛni akadi sɔrɔtofeemɔi kɛ agbɛnɛ hu nibii ni jejee amɛhe yɛ amɛteŋ hewɔ lɛ, ani amɛje shishi aŋkroaŋkro, aloo amɛna amɛshishijee kɛjɛ jɛɛhe kome? Yɛ anɔkwale mli lɛ wɔbaanyɛ wɔbi akɛ: Mɛni hewɔ kwraa Nyɔŋmɔ jamɔ je shishi? Ni eje shishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahetoo he miihia mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛle anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ kɛ jamɔ mli hemɔkɛyelii sɔrɔtoi ahe lɛ waa.
Eshishijee He Sane Lɛ
4. Mɛni wɔle yɛ mɛi ni to jamɔi lɛ ateŋ babaoo shishi lɛ ahe?
4 Kɛ ebalɛ akɛ aasusu eshishijee he lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi amli lɛ susuɔ gbɛi tamɔ Muḥammad, Buddha, Konfushio kɛ Yesu he. Wɔbaanyɛ wɔna mɔ pɔtɛɛ ko ni ajieɔ eyi yɛ jamɔi lɛ eko fɛɛ eko mli akɛ mɔ ni to ‘anɔkwa hemɔkɛyeli’ lɛ shishi. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi ji mɛi ni te shi wo jamɔi komɛi koni amɛtsake amɛ lɛ. Mɛi krokomɛi hu ji jeŋba he nilelɔi. Mɛi krokomɛi hu bafee maŋbii ni sɔmɔ amɛwebii ni he gbɛi. Amɛteŋ mɛi pii shi niŋmaai loo wiemɔi ni bafee jamɔ hee ko shishitoo yɛ amɛsɛɛ. Beni be shwie mli lɛ, gbɔmɛi wo nɔ ni amɛkɛɛ kɛ nɔ ni amɛfee lɛ he babaoo ni aha efee hwanyaŋŋ, ni akɛ gbeyeishemɔ ko po wo he. Abuɔ nɛkɛ hiɛnyiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi akɛ nyɔŋmɔi po.
5, 6. Te fee tɛŋŋ ni jamɔi lɛ ateŋ babaoo je shishi?
5 Eyɛ mli akɛ abuɔ nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ akɛ amɛ amɛto jamɔi wuji ni wɔle lɛ ashishi moŋ, shi esa akɛ akadi akɛ amɛjeee Nyɔŋmɔ jamɔ ko shishi diɛŋtsɛ. Yɛ amɛteŋ babaoo mli lɛ, amɛtsɔɔmɔi lɛ kwɛ̃ kɛjɛ jamɔ he jwɛŋmɔi ni yɔɔ momo lɛ amli, eyɛ mli akɛ nɛkɛ shishitolɔi nɛɛ ateŋ mɛi pii kɛɔ akɛ mumɔ ji nɔ ni tsirɛ amɛ. Aloo amɛtsake ni amɛsaa Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛjianɔtoi sɔrɔtoi ni yɔɔ ni nyɛɛɛ atsu nii dɔŋŋ yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ lɛ.
6 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ nɔ ni yinɔsane haa wɔleɔ lɛ jalɛ naa lɛ, kulɛ Buddha ji ablade ko ni piŋmɔ kɛ shihilɛ ni yɔɔ mɔbɔ ni ena ni ebɔle ehe kɛkpe yɛ gbɔmɛi ni Hindu jamɔ ji nɔ ni yeɔ amɛnɔ lɛ ateŋ lɛ ha ehe jɔ̃ ehe naakpa. Nɔ ni jɛ taomɔ ni ekɛɛ eetao piŋmɔi ni yɔɔ shihilɛ mli naagbai amli lɛ anaa tsabaa lɛ mli ba ji Buddha jamɔ. Nakai nɔŋŋ hu amaga jamɔ kɛ jeŋba shara ni Muḥammad na yɛ jamɔ nifeemɔi ni enaa lɛ amli lɛ gba enaa waa. Yɛ sɛɛ mli lɛ ekɛɛ enine eshɛ kpojiemɔi krɛdɛɛi anɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni enɛ bafee Qur’ān lɛ, ni ebafee jamɔ kuu hee, Islām, shishitoo nɔ. Protestant jamɔ kwɛ̃ kɛjɛ Katolek jamɔ mli yɛ Jamɔ Tsakemɔ loo Saamɔ ni je shishi yɛ afii ohai 16 lɛ mli, beni Martin Luther wie eshi toigbalamɔ mli heyeli ni Katolek sɔlemɔ lɛ hɔɔ ekɛheɔ shika yɛ nakai be lɛ mli lɛ.
7. Mɛɛ sanebimɔ ni kɔɔ jamɔ he ehe hiaa ni aha hetoo?
7 No hewɔ lɛ, yɛ jamɔi ni yɔɔ bianɛ lɛ agbɛfaŋ lɛ, nɔ ko bɛ ni aleee yɛ amɛshishijee kɛ bɔ ni ato amɛ gbɛjianɔ aha, mɛi ni je shishi, amɛniŋmaai krɔŋkrɔŋi, kɛ nibii krokomɛi lɛ ahe. Shi jamɔi ni hi shi dani enɛɛmɛi ba lɛ hu? Ni nɔ ni tsɔ nomɛi ahiɛ ba lɛ hu? Kɛji akɛ wɔtee shɔŋŋ diɛŋtsɛ yɛ yinɔsane mli lɛ, etsɛŋ, ni yɛ naagbee lɛ, wɔkɛ sanebimɔ nɛɛ baakpe: Te fee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ jamɔ je shishi? Eka shi faŋŋ akɛ, kɛ wɔɔna nakai sanebimɔ lɛ hetoo lɛ, belɛ esa akɛ wɔya shɔŋŋ kɛteke jamɔi komekomei nɛɛ.
Nibii Babaoo ni Akaa Yiŋ Awieɔ
8. Mɛni ji su ni gbɔmɛi hiɛ yɛ jamɔ he yɛ afii ohai abɔ lɛ amli?
8 Nyɔŋmɔ jamɔ shishijee kɛ bɔ ni fee ni eda lɛ he nikasemɔ ji nikasemɔ hee kwraa kɛ akɛaato he. Gbɔmɛi kɛ afii ohai babaoo ekpɛlɛ jamɔ mli blema saji ni afɔ amɛ awo mli ni atsɔse amɛ yɛ mli lɛ anɔ yɛ gbɛi pii loo bibioo nɔ. Amɛteŋ mɛi ni fa ji mɛi ni kpɛlɛ sane mlitsɔɔmɔ ni amɛ blematsɛmɛi lɛ kɛha amɛ lɛ nɔ, ni amɛnu he akɛ amɛjamɔ lɛ ji anɔkwale lɛ. Yɛ be babaoo mli lɛ yiŋtoo ko bɛ ni aaadamɔ nɔ abi sane yɛ nɔ ko he, ni anuuu he hu akɛ esa akɛ apɛi nibii amli, ni ale bɔ ni fee, be mli ni eba, aloo nɔ hewɔ ni nibii je shishi nakai. Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni gbɛfaa kɛ sanegbaa faaa hewɔ lɛ, gbɔmɛi fioo pɛ le akɛ jamɔ gbɛjianɔtoi krokomɛi po yɛ, ni enɛ tee nɔ nakai afii ohai babaoo.
9. Mɛɛ mɔdɛŋ abɔ kɛjɛ afii ohai 19 lɛ mli kɛbaa koni ayoo nɔ hewɔ kɛ bɔ ni fee ni jamɔ je shishi?
9 Shi shihilɛ lɛ bɔi tsakemɔ yɛ afii ohai 19 lɛ mli. Sutsakemɔ he tsɔɔmɔ lɛ miigbɛ kɛmiishwa nilelɔi ateŋ. Enɛ kɛ agbɛnɛ jeŋ nilee mli nibii amlipɛimɔ ni ba lɛ ha mɛi pii bi saji yɛ gbɛjianɔtoi ni mamɔ shi momo lɛ ahe, ni jamɔ fata he. Akɛni amɛyoo akɛ hetooi ni amɛtaoɔ yɛ jamɔi ni yɔɔ lɛ amli lɛ faaa hewɔ lɛ, woloŋlelɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔ amɛhiɛ kɛtee mra mli hiŋmɛigbelemɔi ahe nibii ni eshwɛ lolo lɛ ahe, aloo kɛtee je lɛŋ hei komɛi ni yɔɔ banee ni gbɔmɛi kaa he amɛhiɔ shi akɛ mɛi ni hiŋmɛi gbeleko lɛ aŋɔɔ. Amɛbɔ mɔdɛŋ ní amɛkɛ jwɛŋmɔ he nilee, kwasafo shihilɛ mli nilee, gbɔmɔ shishijee he nilee kɛ nibii krokomɛi atsu enɛɛmɛi ahe nii kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaayoo nɔ krɛdɛɛ ni ha Nyɔŋmɔ jamɔ je shishi kɛ nɔ hewɔ lɛ hu.
10. Mɛni jɛ nibii amlipɛimɔ ni afee kɛtee jamɔ shishijee mli lɛ mli ba?
10 Mɛni jɛ mli ba? Trukaa ni nɔ ni pue ji yiŋ babaoo ni akaa awieɔ—etamɔ nɔ ni efalɛ tamɔ mɛi ni pɛiɔ saji amli lɛ nɔŋŋ—ni sane mlipɛilɔ kome miite shi kɛmiiwo sane mlipɛilɔ kroko, ni mɔ fɛɛ mɔ miibɔ mɔdɛŋ ni efe enyɛmi yɛ ekaa ni ekɛyaa hiɛ kɛ shishijee nɔ̃ ni eyana lɛ mli. Nɛkɛ nibii amlipɛilɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi mu saji komɛi ni he hiaa lɛ anaa; hiɛ ekpa mɛi krokomɛi lɛ anitsumɔi anɔ. Ebaanyɛ efee nikasemɔ kɛ shishinamɔ fɛɛ kɛha wɔ akɛ wɔɔle nɔ ni ejɛ nibii amlipɛimɔ nɛɛ mli eba lɛ mli fioo. Ebaaye abua wɔ ni wɔnu Nyɔŋmɔ jamɔ sui ni mɛi ni wɔkɛ amɛ kpeɔ lɛ hiɛ lɛ ashishi jogbaŋŋ.
11. Tsɔɔmɔ yiŋ ni akaa awieɔ yɛ animism he lɛ mli.
11 Ŋleshinyo, gbɔmɔ shishijee he nilelɔ, Edward Tylor (1832-1917) kɛ yiŋ ko ni aka awie ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ animism, (hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ yɛ susuma) ba. Etsɔɔ akɛ niiashikpamɔi tamɔ lamɔi, ninaai, kɛ nibii ni mɛi susuɔ akɛ amɛnaa, kɛ bɔ ni wala bɛ gbonyo mli ha lɛ ha mɛi ni hiŋmɛi gbeleko lɛ mu sane naa akɛ susuma (Latin, anima) hiɔ gbɔmɔtso lɛ mli. Yɛ yiŋ ni aka awie nɛɛ naa lɛ, akɛni amɛlaa lamɔi ni kɔɔ amɛsuɔlɔi ni egboi lɛ ahe yɛ bei babaoo mli hewɔ lɛ, amɛsusu akɛ susuma lɛ yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ, akɛ eshiɔ gbɔmɔtso lɛ mli ni eyahiɔ tsei, tɛsaai, faai kɛ nibii krokomɛi amli. Yɛ naagbee lɛ, aje shishi abɔi gbohii lɛ kɛ nibii ni akɛɛ susumai lɛ eyahi mli lɛ ajamɔ akɛ nyɔŋmɔi. Ni taakɛ Tylor kɛɔ lɛ, nɛkɛ ji gbɛ ni atsɔ nɔ ato Nyɔŋmɔ jamɔ shishi.
12. Tsɔɔmɔ yiŋ ni akaa awieɔ yɛ animatism he lɛ mli.
12 Ŋleshinyo, gbɔmɔ shishijee he nilelɔ kroko, R. R. Marett (1866-1943) kɛ animism mlitsɔɔmɔ he jwɛŋmɔ hee ko ba, ni etsɛ lɛ animatism. Yɛ be mli ni ekase Melanesiabii ni yɔɔ Pasifik ŋshɔkpɔi lɛ anɔ kɛ Afrika kɛ Amerika shikpɔji lɛ anɔ bii diɛŋtsɛ lɛ ahemɔkɛyeli he nii lɛ, Marett mu sane naa akɛ, ni aaana jwɛŋmɔ lɛ akɛ gbɔmɔ yɛ susuma lɛ, gbɔmɛi ni hiŋmɛi gbeleko lɛ he ye akɛ hewalɛ ko ni anaaa loo hewalɛ ko ni nɔ kwɔ fe adebɔɔ mli nɔ ji nɔ ni kanyaa nɔ fɛɛ nɔ; nakai hemɔkɛyeli lɛ kɛ woo kɛ gbeyeishemɔ henumɔi komɛi wo gbɔmɔ mli, ni enɛ ji nɔ ni batsɔ e-Nyɔŋmɔ jamɔ ni hiŋmɛigbelemɔ bɛ mli lɛ shishitoo nɔ. Kɛha Marett lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ ji gbɛ titri ni gbɔmɔ tsɔɔ nɔ etsuɔ nibii ni eleee lɛ ahe nii yɛ henumɔŋ. Ewiemɔ ko ni esumɔɔ wiemɔ ji akɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ “jeee nɔ ko ni ajwɛŋ he akɛba titri, shi moŋ nɔ ni akɛfee joo ajo.”
13. Mɛɛ yiŋ ko ni akaa awieɔ yɛ jamɔ he James Frazer kɛba?
13 Yɛ afi 1890 mli lɛ, Scotlandnyo nilelɔ ko ni ekase blema kusum nifeemɔi ahe nii jogbaŋŋ, James Frazer (1854-1941) ŋma wolo ko ni he gbɛi ni ji The Golden Bough lɛ, ni ewie yɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ ba kɛjɛ ŋkunyaayeli mli. Taakɛ Frazer tsɔɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ gbɔmɔ bɔ mɔdɛŋ ni ekudɔ lɛ diɛŋtsɛ eshihilɛ kɛ nibii ni ebɔle ehe kɛkpe lɛ kɛtsɔ nɔ ni enaa ni yaa nɔ yɛ adebɔɔ mli lɛ kasemɔ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, esusu akɛ ebaanyɛ efa ni nugbɔ anɛ kɛtsɔ nu ni ekɛaashwa shikpɔŋ yɛ be mli ni ayiɔ mi ko ni egbɛɔ waa tamɔ nugbɔshiimɔ lɛ, aloo akɛ ebaanyɛ eye ehenyɛlɔ awui kɛtsɔ akontia ni ekɛaatsurɔ nɔ ko ni eshɔ̃ ni tamɔ mɔ lɛ nɔ. Enɛ kɛ kusum nifeemɔi, kablɛfii, kɛ ŋkunyaayeli nibii sɔrɔtoi ba shihilɛ mli nibii pii amli. Yɛ be mli ni enɛɛmɛi tsuuu nii taakɛ bɔ ni akpaa gbɛ lɛ, kɛkɛ ni etsɔ ehe kɛtee hewalɛi ni nɔ kwɔlɔ fe adebɔɔ mli nibii lɛ aŋɔɔ koni eyakpa amɛ fai ni ebi amɛ nii, moŋ fe ni eeebɔ mɔdɛŋ ni ekudɔ amɛ. Kusum nifeemɔi kɛ ashwai afeemɔ mli wiemɔi lɛ batsɔmɔ afɔleshaai kɛ sɔlemɔi loo ŋkpaiyeli, kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ jamɔ je shishi. Yɛ Frazer wiemɔi amli lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ ji “kpatamɔ loo fai ni akpaa hewalɛi ni nɔ kwɔlɔ fe gbɔmɔ lɛ.”
14. Sigmund Freud tsɔɔ jamɔ shishijee mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Austrianyo jwɛŋmɔŋ hela he nilelɔ, Sigmund Freud (1856-1939) ni ale lɛ jogbaŋŋ lɛ bɔ mɔdɛŋ ni etsɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ shishijee mli yɛ ewolo, Totem and Taboo lɛ mli. Bɔ ni enitsumɔ ji hewɔ lɛ, Freud tsɔɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ ni etsɛ fe fɛɛ lɛ ba kɛjɛ nɔ ni etsɛ lɛ akɛ tsɛ loo weku yitso he gbeyeishemɔ ni etsɔ jwɛŋmɔŋ hela lɛ mli. Eka eyiŋ ni ekɛɛ akɛ, taakɛ eji yɛ koo mli okpɔŋɔi kɛ tsinai ahe lɛ, yɛ gbɔmɛi ni hiŋmɛi gbeleko lɛ ateŋ lɛ, tsɛ lɛ ji mɔ ni yeɔ weku lɛ nɔ. Ebihii lɛ, ni amɛhe tsɛ̃ɔ tsɛ lɛ ni agbɛnɛ amɛkɛ woo haa lɛ hu lɛ tse atua ni amɛgbe tsɛ lɛ. Bɔni afee ni amɛnine ashɛ tsɛ lɛ hewalɛ nɔ lɛ, Freud tsɔɔ mli akɛ, ‘nɛkɛ gbɔmɛi ni yeɔ gbɔmɔ loo nɛɛ ye mɔ ni amɛgbe lɛ lɛ.’ Yɛ sɛɛ mli lɛ, yɛ dɔlɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ kusum nifeemɔi sɔrɔtoi ba koni amɛkɛkpa amɛnifeemɔ lɛ he fai. Yɛ nɔ ni Freud eka eyiŋ ewie nɛɛ he lɛ, tsɛ loo weku yitso lɛ batsɔ Nyɔŋmɔ, ni kusum nifeemɔi sɔrɔtoi lɛ batsɔ klɛŋklɛŋ Nyɔŋmɔ jamɔ, ni amɛtsɛ loo weku yitso ni amɛgbe lɛ ni amɛye eloo lɛ batsɔ Nuŋtsɔ niyenii ni jɛ blema ni yaa nɔ yɛ jamɔi babaoo mli lɛ.
15. Mɛni eba yiŋ sɔrɔtoi babaoo ni aka awie yɛ jamɔ shishijee he lɛ anɔ?
15 Abaanyɛ atsi yiŋ sɔrɔtoi ni aka awie ni ji mɔdɛŋbɔi ni akɛmiitsɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ shishijee mli lɛ ata. Shi, hiɛ ekpa babaoo nɔ, ni eko kwraa bɛ ni nyɛ edamɔ shi akɛ nɔ ni aheɔ ayeɔ aloo akpɛlɛɔ nɔ babaoo fe ekrokomɛi lɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ ji akɛ, yinɔsane mli odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ nɛkɛ yiŋ ni aka awie nɛɛ ji anɔkwale. Fɛɛ jɛ nii amlipɛilɔ ko susumɔ loo eŋaatsɔɔ mli, ni etsɛɛɛ ni akɛ ekroko ni baa lɛ toɔ najiaŋ.
Shishitoo ni Tɔmɔ Yɔɔ Mli
16. Mɛni hewɔ afii babaoo ni akɛtao nibii amli lɛ nyɛɛɛ ekɛ sane mlitsɔɔmɔ ni kɔɔ bɔ ni fee ni jamɔ je shishi lɛ he lɛ aba lɛ?
16 Yɛ be mli ni amɛkɛ afii babaoo etao sane nɛɛ mli sɛɛ lɛ, mɛi pii ebamu sane naa akɛ enyɛŋ eba akɛ abaanyɛ ana hetoo ni ja aha sanebimɔ ni kɔɔ bɔ ni fee ni Nyɔŋmɔ jamɔ je shishi lɛ he lɛ. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, nɔ hewɔ ji akɛ blemabii ni egboi lɛ awui kɛ amɛhe nibii ni eshwɛ lɛ ekɛɛɛ wɔ nɔ ni nakai gbɔmɛi lɛ susu, nɔ gbeyei ni amɛshe, aloo nɔ hewɔ ni amɛja jamɔ ko. Sane naamuu fɛɛ naamuu ni aaana kɛaajɛ nibii ni adesai kɛ amɛniji eto he gbɛjianɔ nɛɛ mli lɛ jɛ nilelɔi ayiŋsusumɔ pɛ mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, mɛi ni ŋmɛnɛ akɛɛ atsɛɔ amɛ mɛi ni hiŋmɛi gbeleko lɛ ajamɔ mli nifeemɔi, tamɔ Australia Shikwɛɛbii lɛ jeee susumɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ ni akɛaasusu nɔ ni gbɔmɛi ni hi shi yɛ blema lɛ fee aloo amɛsusu. Mɔ ko mɔ ko bɛ ni le bɔ ni fee loo nɔ ni ba ni ha amɛkusum nifeemɔi lɛ tsake yɛ afii ohai abɔ lɛ amli.
17. (a) Mɛni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jamɔ he yinɔsaji aŋmalalɔi le? (b) Mɛni efɔɔ kaa akɛ asusuɔ he titri yɛ be mli ni apɛiɔ jamɔ mli lɛ?
17 Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ ni aleee mli lɛ hewɔ lɛ, wolo, World Religions—From Ancient History to the Present lɛ mu sane naa akɛ, “ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nyɔŋmɔ jamɔi ahe yinɔsaneŋmalɔ lɛ le akɛ enine nyɛŋ ashɛ Nyɔŋmɔ jamɔi ashishijee nɔ.” Shi wolo lɛ wieɔ yɛ yinɔsaneŋmalɔi lɛ amɔdɛŋbɔɔ he akɛ: “Yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ, nɔ ni mɛi pii ni kaa amɛyiŋ amɛwieɔ lɛ susuɔ he lɛ jeee ni amɛtsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ ji loo amɛtsɔɔ mli, shi moŋ ni amɛtsɔɔ mli koni nibii ni he hiaa ni ale lɛ akaje kpo, ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ kɛji ana ale akɛ shishijee nɔ lɛ damɔ lakamɔ nɔ lɛ, no lɛ ebaafite sɛɛ mli jamɔi ni dara lɛ.”
18. (a) Mɛni hewɔ nibii amlipɛilɔi babaoo yeee omanye yɛ jamɔ shishijee ni amɛtsɔɔ mli lɛ mli lɛ? (b) Eka shi faŋŋ akɛ mɛni ji jamɔ mlipɛilɔi “jeŋ nilelɔi” lɛ ayiŋtoo diɛŋtsɛ?
18 Naagbee wiemɔ nɛɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni nii amlipɛilɔi “jeŋ nilelɔi” sɔrɔtoi ni taoɔ Nyɔŋmɔ jamɔ shishijee mli lɛ nyɛko amɛkɛ shishitsɔɔmɔ ko ni abaanyɛ afa he yɛ omanyeyeli mli aha lolo lɛ. Sane naatsɔɔmɔ ni ja kɛɔ wɔ akɛ abaanyɛ ana sane naamuu ni ja kɛjɛ sane ni ja ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli pɛ mli. Kɛ mɔ ko kɛ sane ni tɔmɔ yɔɔ he je shishi lɛ, enyɛŋ eba akɛ mɔ lɛ aaanyɛ amu sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ. Nii amlipɛilɔi “jeŋ nilelɔi” lɛ anine ni nyɛɔ shi shii abɔ akɛni amɛnyɛɛɛ amɛkɛ sane mlitsɔɔmɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli aba lɛ haa yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baa sane ni amɛkɛ amɛsusumɔi damɔɔ nɔ lɛ he. Yɛ amɛyiŋ ni amɛtsɔ hiɛ amɛto momo lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli, koni amɛbɔ mɔdɛŋ ni ‘amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ mli koni nibii ni he hiaa lɛ akaje kpo’ lɛ hewɔ lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ ji hu mli koni nibii ni he hiaa lɛ akaje kpo.
19. Mɛni ji shishitoo taomɔ nii ni yɔɔ nibii amlipɛimɔ kɛ jeŋ nilee ni yeɔ omanye lɛ sɛɛ? Ofainɛ feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.
19 Abaanyɛ akɛ shihilɛ lɛ ato gbɛi sɔrɔtoi ni ŋulamii ahe nilelɔi ni hi shi dani afii ohai 16 lɛ shɛ lɛ tsɔ nɔ amɛkɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔɔ bɔ ni shibɔlemɔ ŋulamii lɛ foɔ amɛhe amɛhaa lɛ mli lɛ he. Aka yiŋ awie nibii pii, shi eko kwraa bɛ ni ji anɔkwale. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ fɛɛ damɔ susumɔ ni ana akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ teŋ tuuŋtu, ni ŋulamii lɛ kɛ shibɔlemɔ ŋulamii lɛ bɔleɔ he lɛ nɔ. Anyɛɛɛ aya hiɛ tsɔ ko kɛyashi be mli ni jeŋ nilelɔi—kɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ—jie amɛhe kpo agbɛnɛ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛkpɛlɛ anɔkwale ni eji akɛ shikpɔŋ lɛ bɛ jeŋ muu fɛɛ teŋ tuuŋtu, shi moŋ ebɔleɔ hulu lɛ, ni yɔɔ wɔ hulu shibɔlemɔ ŋulamii lɛ ateŋ tuuŋtu lɛ he lɛ nɔ. Bɔ ni yiŋ sɔrɔtoi ni akaa awieɔ lɛ nyɛɛɛ atsɔɔ anɔkwa sane lɛ mli aha lɛ ha gbɔmɛi aŋkroaŋkroi ni amɛjwɛŋmɔ mli ka shi lɛ ku amɛsɛɛ ni amɛje shishi amɛtao sane ni amɛ nibii amlipɛimɔ lɛ damɔ nɔ lɛ mli ekoŋŋ, ni jeee ni amɛkɛ yiŋ heei ni amɛka amɛwie aba. Ni enɛ kɛ omanyeyeli ba.
20. (a) Mɛni ji jwɛŋmɔ ni ejaaa ni hɔ jamɔ shishijee mlipɛimɔ ni kɛ “jeŋ nilee” tsuɔ nii lɛ sɛɛ? (b) Mɛɛ shishijee hiamɔ nii Voltaire gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ?
20 Abaanyɛ akɛ nakai shishitoo mla lɛ nɔŋŋ atsu nii yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ shishijee mlipɛimɔ lɛ he. Akɛni Nyɔŋmɔ ni akɛɛ ebɛ lɛ he tsɔɔmɔ ete shi ni sutsakemɔ he tsɔɔmɔ ni akaa yiŋ awieɔ ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ hu egbɛ eshwa hewɔ lɛ, mɛi pii ekpɛlɛ nɔ kɛkɛ akɛ Nyɔŋmɔ ko bɛ. Yɛ nɛkɛ yiŋsusumɔ nɛɛ hewɔ lɛ, amɛnuɔ he akɛ abaana jamɔ ni yɔɔ lɛ mlitsɔɔmɔ diɛŋtsɛ yɛ gbɔmɔ diɛŋtsɛ mli—yɛ bɔ ni esusuɔ nii ahe ehaa, ehiamɔ nii, egbeyeishemɔi, “ejwɛŋmɔŋ helai” lɛ amli. Voltaire jaje akɛ, “Kɛji Nyɔŋmɔ bɛ lɛ, no lɛ ehe baahia ni afee nɔ ko ni akɛ lɛ aba”; no hewɔ lɛ, amɛtsɔɔ mli akɛ gbɔmɔ ji mɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ ba.—Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafa 28.
21. Mɛɛ sane naamuu ni ja wɔbaanyɛ wɔna kɛjɛ bɔ ni yiŋ sɔrɔtoi ni akaa awieɔ yɛ jamɔ shishijee he lɛ yeee omanye ha lɛ hewɔ?
21 Akɛni yiŋ sɔrɔtoi ni aka awie lɛ nyɛɛɛ ekɛ hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli diɛŋtsɛ aba hewɔ lɛ, ani jeee be ni agbɛnɛ esa akɛ aku sɛɛ atao sane ni adamɔɔ nɔ apɛiɔ nɛkɛ nibii nɛɛ amli lɛ nɛ? Ni wɔɔgbo deŋme yakatswaa yɛ nii ni sɛɛnamɔ bɛ he nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ, ani efeŋ nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli moŋ akɛ wɔɔkwɛ he kroko kɛha hetoo lɛ? Kɛ wɔmiisumɔ ni wɔfee gbɔmɛi ni jwɛŋmɔ mli ka shi lɛ, no lɛ wɔbaakpɛlɛ nɔ akɛ jwɛŋmɔ kɛ nilee fɛɛ yɛ nakai feemɔ mli. Ni wɔyɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni tamɔ nakai pɛpɛɛpɛ ni baaye abua wɔ ni wɔna jwɛŋmɔ loo sane naatsɔɔmɔ ni ja ni yɔɔ nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ sɛɛ lɛ.
Blema Sane Mlipɛimɔ Ko
22. Te Ateenebii lɛ ayiŋ ni amɛkaa amɛwieɔ yɛ amɛ nyɔŋmɔi sɔrɔtoi lɛ ahe lɛ sa amɛjamɔ he eha tɛŋŋ?
22 Yɛ wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Ateene, ni yɔɔ Hela lɛ bafee maŋtiase ko ni ehe gbɛi ni nikasemɔ yaa nɔ yɛ jɛmɛ. Shi Ateenebii lɛ yɛ nilelɔi akui sɔrɔtoi, tamɔ Epikuromɛi kɛ Stoamɛi, ni kuu fɛɛ kuu yɛ lɛ diɛŋtsɛ ejwɛŋmɔ yɛ nyɔŋmɔi lɛ ahe. Yɛ susumɔi sɔrɔtoi nɛɛ hewɔ lɛ, amɛbaja nyɔŋmɔi sɔrɔtoi babaoo, ni jamɔ gbɛi sɔrɔtoi hu je shishi. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, maŋ lɛ mli bayi obɔ kɛ amagai kɛ gbatsui ni adesa kɛ amɛniji efee.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:16.
23. Mɛɛ jwɛŋmɔ ni yɔɔ sɔrɔto kwraa ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he bɔfo Paulo kɛfɔ Ateenebii lɛ ahiɛ?
23 Aaafee afi 50 Ŋ.B. lɛ, Kristofonyo bɔfo Paulo yasara Ateene ni ekɛ jwɛŋmɔ loo susumɔ kroko kwraa ha Ateenebii lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ ni fee je lɛ kɛ emli nibii fɛɛ, ni ji ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Nuŋtsɔ lɛ, ehiii sɔlemɔtsui ni akɛ niji fee mli, ni asaŋ akɛ gbɔmɛi aniji jaaa lɛ, tamɔ mɔ ko ni nɔ ko fiɔ lɛ, lɛ moŋ edɛŋ wala kɛ mumɔ kɛ nii fɛɛ jɛɔ haa gbɔmɛi fɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:24, 25.
24. Yɛ anɔkwale mli lɛ, belɛ mɛni Paulo kɛɔ Ateenebii lɛ yɛ anɔkwa jamɔ he?
24 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Paulo miikɛɛ Ateenebii lɛ akɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ni “fee je lɛ kɛ emli nibii fɛɛ” lɛ, ejeee mɔ ni gbɔmɔ kɛ eyiŋsusumɔ fee lɛ, ni asaŋ asɔmɔɔɔ lɛ yɛ gbɛi ni gbɔmɔ eto he ŋaa lɛ anɔ. Anɔkwa jamɔ jeee gbɛ koome he mɔdɛŋ ni gbɔmɔ bɔɔ koni ekɛ jwɛŋmɔŋ hiamɔ nii ko aba aloo ni eba gbeyeishemɔ ko shi. Shi moŋ, akɛni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ji Bɔlɔ, ni ekɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ kɛ susumɔ mli hewalɛ ha gbɔmɔ hewɔ lɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ E-baato gbɛjianɔ eha gbɔmɔ koni ebana ekɛ Lɛ teŋ wekukpaa ni baaha etsui anyɔ emli. Ni taakɛ Paulo kɛɔ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ Nyɔŋmɔ fee. “La kome eŋɔfee gbɔmɛi adesai fɛɛ, ni amɛhi shikpɔŋ lɛ fɛɛ hiɛ, . . . koni amɛtao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ, akɛ aleenɔ kɛ amɛgbugbuu shi lɛ, amɛaana lɛ lo; tsɛbelɛ ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:26, 27.
25. Tsɔɔmɔ Paulo naataomɔ lɛ mli sane oti ni kɔɔ adesai ashishijee he lɛ mli.
25 Kadimɔ Paulo sane titri lɛ: Nyɔŋmɔ lɛ, “la kome eŋɔfee gbɔmɛi adesai fɛɛ.” Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji sɔrɔtoi fɛɛ mli yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he moŋ, shi jeŋ nilelɔi le akɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, adesai fɛɛ jɛ mɔ kome mli. Jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ sa kadimɔ jogbaŋŋ, ejaakɛ kɛ wɔmiiwie akɛ adesai fɛɛ jɛ mɔ kome mli lɛ, etsɔɔ babaoo fe akɛ wekukpaa ka amɛwala shishijee kɛ amɛbɔɔ su mli. Wekukpaa ko ka amɛteŋ yɛ nibii krokomɛi amli hu.
26. Mɛni ale yɛ wiemɔ he ni fiɔ Paulo sane oti lɛ sɛɛ?
26 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kadimɔ nɔ ni Story of the World’s Worship wolo lɛ kɛɔ yɛ gbɔmɔ wiemɔ he. “Mɛi ni amɛkase wiemɔi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ ahe nii ni amɛkɛto ekomɛi ahe lɛ yɛ nɔ ko ni amɛbaakɛɛ, ni no ji enɛ: Abaanyɛ abua wiemɔi fɛɛ naa awo wekui loo wiemɔ kui amli, ni anaa akɛ nɛkɛ wekui nɛɛ fɛɛ je shishi kɛjɛ jɛɛhe kome.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wiemɔi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ ejeee shishi kɛjɛɛɛ hei sɔrɔtoi, aloo ni eeesoro eko fɛɛ eko jɛɛhe, taakɛ mɛi ni heɔ sutsakemɔ amɛyeɔ lɛ baasumɔ ni wɔhe wɔye lɛ. Amɛkaa amɛyiŋ amɛwieɔ akɛ gbɔmɛi ni hi tɛkploi amli yɛ Afrika kɛ Europa kɛ Asia lɛ je amɛwiemɔi ashishi kɛ huumɔ tamɔ kpolotoi, ni yɛ naagbee lɛ amɛbana amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔi. Jeee nakai kwraa sane lɛ ji. Odaseyeli lɛ ji akɛ, “fɛɛ je shishi kɛjɛ jɛɛhe kome.”
27. Mɛni hewɔ eji sane naatsɔɔmɔ ni ja akɛ aaasusu akɛ jwɛŋmɔ ni gbɔmɔ hiɛ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ jamɔ he lɛ je shishi kɛjɛ jɛɛhe kome lɛ?
27 Kɛji akɛ enɛ ji anɔkwale yɛ nɔ ko ni kɔɔ gbɔmɔ he pɔtɛɛ ni yɔɔ sɔrɔto tamɔ adesa wiemɔ he lɛ, belɛ ani ebafeŋ nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli akɛ aaasusu akɛ jwɛŋmɔi ni gbɔmɔ hiɛ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he lɛ hu baanyɛ afee nɔ ni je shishi kɛjɛ jɛɛhe kome? Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ kɔɔ jwɛŋmɔ he, ni jwɛŋmɔ kɔɔ nyɛmɔ ni gbɔmɔ yɔɔ ni ekɛ wiemɔ aaatsu nii lɛ he. Jeee akɛ jamɔi fɛɛ fa kpo diɛŋtsɛ kɛjɛ jamɔ kome mli, shi moŋ abaanyɛ anyiɛ susumɔi kɛ yiŋtoi lɛ asɛɛ kɛya Nyɔŋmɔ jamɔ mli susumɔi ashishijee hé kome ko mli. Ani odaseyeli kome ko yɛ ni akɛaafi enɛ sɛɛ? Ni kɛji akɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, jamɔi ni gbɔmɔ kɛ ehe ewo mli lɛ je shishi kɛjɛ jɛɛhe kome mli lɛ, belɛ mɛni enɛ baanyɛ afee? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle hu?
Esoro, ni Kɛlɛ Amɛje Amɛhe
28. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle kɛji akɛ shishijee he kome ko yɛ kɛha je lɛŋ jamɔi sɔrɔtoi lɛ?
28 Wɔbaanyɛ wɔna hetoo lɛ yɛ gbɛ ni mɛi ni he esa yɛ wiemɔi sɔrɔtoi ahe nikasemɔ mli lɛ tsɔɔ nɔ amɛnaa amɛhetoo ni kɔɔ wiemɔi ashishijee he lɛ nɔŋŋ nɔ. Kɛji wiemɔi komekomei ahe nilelɔ kɛ wiemɔi lɛ to he ni eyoo bɔ ni amɛje amɛhe ha lɛ, ebaanyɛ etao he ni wiemɔi sɔrɔtoi lɛ fɛɛ jɛ lɛ kɛya amɛshishijee he. Nakai nɔŋŋ kɛji akɛ wɔkɛ jamɔi sɔrɔtoi lɛ to he lɛ wɔbaanyɛ wɔtao amɛtsɔɔmɔi, blema saji, kusum nifeemɔi, gbɛjianɔtoi kɛ emli nibii krokomɛi lɛ amli, koni wɔkwɛ akɛ ani wɔbaana shishijee nibii pɔtɛɛ komɛi ni je amɛhe ni anaa yɛ jamɔi lɛ fɛɛ amli lo, ni kɛji nakai ni lɛ, nɔ ni nakai nibii ni anaa yɛ fɛɛ mli lɛ nyiɛɔ wɔhiɛ kɛyaa he.
29. Abaanyɛ akɛɛ akɛ sɔrɔtofeemɔi pii ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi lɛ amli lɛ jɛ mɛni?
29 Kɛ wɔkwɛ amɛ yɛ hiɛaŋhiɛaŋ lɛ, jamɔi pii ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ nɔ ni amɛsoro amɛhe kwraa. Shi, kɛji akɛ wɔkpɔlɔ nibii ni akɛwula amɛ kpɛŋshɛŋŋ lɛ kɛ nibii ni sɛɛ mli lɛ akɛfata he lɛ kɛjɛ amɛhe, aloo kɛji akɛ wɔjie nibii ni haa amɛfeɔ sɔrɔto yɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ, wiemɔ, bɔ ni shihilɛ ni yɔɔ amɛmaŋ lɛ mli lɛ ji ha kɛ nibii krokomɛi lɛ kɛjɛ amɛhe lɛ, bɔ ni amɛteŋ nɔ ni fa je amɛhe lɛ haa mɔ naa kpɛɔ ehe.
30. Mɛni nibii ni jejee amɛhe onaa yɛ Roma Katolek jamɔ kɛ Buddha jamɔ mli?
30 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbɔmɛi pii baasusu akɛ jamɔi enyɔ ko bɛ ni esoro amɛ kwraa ni amɛjeee amɛhe yɛ nɔ ko mli hu tamɔ Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ ni yɔɔ Anaigbɛ lɛ kɛ Buddha jamɔ ni yɔɔ Bokagbɛ lɛ. Shi, kɛji akɛ sɔrɔtofeemɔ ni ekolɛ ejɛ wiemɔ loo kusum nifeemɔ mli lɛ shwie afa, aloo ajie kɛjɛ mli lɛ, mɛni wɔnaa? Kɛji wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa kwɛ mli lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ nibii babaoo ji nɔ ni yɔɔ ni haa jamɔi enyɔ lɛ jeɔ amɛhe. Katolek jamɔ kɛ Buddha jamɔ fɛɛ kɛ amɛhe ewo kusum nifeemɔi amli vii diɛŋtsɛ. Nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji kɛnɛrɛ, tsofa-kɛ-ŋma, nu krɔŋkrɔŋ, ashinao ni akaneɔ, krɔŋkrɔŋbii amagai, lalai kɛ sɔlemɔ woji, kɛ sɛŋmɔtso lɛ po he okadi. Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛjianɔtoi enyɔ nɛɛ fɛɛ yɛ amɛ osɔfoi kɛ osɔfoyei ni ale amɛ akɛ amɛ osɔfoi lɛ botee gbalashihilɛ mli, ale amɛ kɛ atadei krɛdɛɛi, gbii krɔŋkrɔŋi, kɛ niyenii krɛdɛɛi. Nɔ ni ato naa nɛɛ etsɔɔɔ akɛ fɛɛ eta, shi moŋ efeɔ sane oti ni wɔtaoɔ wɔtsɔɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Sanebimɔ lɛ ji, Mɛni hewɔ ni jamɔi enyɔ ni etamɔ nɔ ni esoro amɛ kwraa nɛɛ yɔɔ nibii babaoo ni je amɛhe nɛkɛ?
31. Mɛni nibii ni jejee amɛhe onaa yɛ jamɔi krokomɛi lɛ amli?
31 Yɛ nɔ ni jamɔi enyɔ nɛɛ ni akɛto he lɛ eha wɔyɔse hewɔ lɛ, abaanyɛ afee nakai nɔŋŋ yɛ jamɔi krokomɛi lɛ agbɛfaŋ. Kɛ wɔfee nakai lɛ, wɔnaa akɛ amɛ fɛɛ amɛtsɔɔ tsɔɔmɔi komɛi kɛ hemɔkɛyeli kome too lɛ nɔŋŋ. Wɔteŋ mɛi pii le tsɔɔmɔi tamɔ adesa susuma ni gbooo, ŋwɛi nyɔmɔwoo ni ka shi ha gbɔmɛi kpakpai fɛɛ, naanɔ piŋmɔ kɛha efɔŋfeelɔi yɛ shikpɔŋ shishi jeŋ ko mli, hetsuumɔ he, nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome loo nyɔŋmɔi pii ni yɔɔ yitso kome, kɛ nyɔŋmɔ nyɛ loo ŋwɛi-maŋnyɛ nyɔŋmɔyoo lɛ. Shi yɛ enɛɛmɛi asɛɛ lɛ, blema saji kɛ adesãi pii hu yɛ ni amɛheɔ amɛyeɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, blema saji yɛ ni kɔɔ gbɔmɔ shigbeemɔ kɛmiijɛ ŋwɛi duromɔ mli ni jɛ mɔdɛŋ ni ebɔ koni enine ashɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli ni ejaaa lɛ nɔ, bɔ ni ehe hiaa ni asha afɔlei ni akɛkpata aha esha, wala tso loo obalaŋtaiaŋ nu hiŋmɛi taomɔ, nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔ-fa kɛ adesa-fa ni hi gbɔmɛi ateŋ ni amɛfɔfɔɔ bii ni dara fe adesai, kɛ nu afua ko he oshara ni ba ni shwɛ sharao kulɛ ekpata adesai fɛɛ hiɛ lɛ he.a
32, 33. (a) Mɛɛ sane naa wɔbaanyɛ wɔmu yɛ bɔ ni je lɛŋ jamɔi sɔrɔtoi lɛ je amɛhe waa ha lɛ hewɔ? (b) Mɛɛ sanebimɔ ehe hiaa ni aha hetoo?
32 Mɛɛ sane naa wɔbaanyɛ wɔmu yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli? Wɔkadiɔ akɛ mɛi ni he nɛkɛ adesãi kɛ blema saji nɛɛ amɛye lɛ hi shikpɔŋ nɔ hei ni kɛ amɛhe jɛkɛ. Amɛkusum nifeemɔi kɛ blema saji yɛ sɔrɔto kwraa. Amɛ kwasafoŋ shihilɛ mli nifeemɔi hu kɛ amɛhe kpaaa gbee kwraa. Ni kɛlɛ, kɛ eba amɛjamɔi ahe lɛ, amɛheɔ nibii ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ amɛyeɔ. Eyɛ mli akɛ jeee gbɔmɛi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ heɔ nibii ni wɔtsi ta nɛɛ fɛɛ amɛyeɔ moŋ, shi amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ heɔ ekomɛi amɛyeɔ. Sanebimɔ ni jeɔ kpo faŋŋ ji, Mɛni hewɔ? Etamɔ nɔ ni jamɔ fɛɛ jamɔ na eshishijee hemɔkɛyelii lɛ kɛjɛ jɛɛhe kome, ekomɛi na babaoo, ekomɛi hu fioo. Beni be shwieɔ mli lɛ, awula nɛkɛ shishijee hemɔkɛyelii nɛɛ ni atsake ekomɛi amli, ni tsɔɔmɔi krokomɛi fa kpo kɛjɛ mli. Shi amɛjɛɛhe kome pɛ, ni tɔmɔ ko bɛ enɛ he.
33 Yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, bɔ ni shishijee jwɛŋmɔ ni yɔɔ je lɛŋ jamɔi babaoo amli lɛ je amɛhe ha lɛ ji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ eko fɛɛ eko ejeee shishi yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛ ni yɔɔ sɔrɔto loo esoro no nɔ. Shi moŋ, kɛ wɔtee sɛɛ shɔŋŋ bɔ ni sa lɛ, wɔnaa akɛ jwɛŋmɔi loo susumɔi ni ahiɛ lɛ jɛ shishijee jɛɛhe kome. Mɛni ji nakai shishijee jɛɛhe kome lɛ?
Mra Be Mli Yinɔ Kpakpa Ko
34. Mɛɛ blema sane ko ni kɔɔ gbɔmɔ shishijee he jamɔi pii le?
34 Miishɛɛ sane ji akɛ, blema saji ni ale yɛ jamɔi babaoo mli lɛ ateŋ ekome ji nɔ ni kɛɔ akɛ adesai je shishi yɛ yinɔ kpakpa ko mli, ni no mli lɛ gbɔmɔ yeee fɔ, ehiɔ shi yɛ miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ mli, ni ebɛŋkɛ Nyɔŋmɔ ni ekɛ lɛ naa sharamɔ, ni eye ehe kɛjɛ helai kɛ gbele mli. Eyɛ mli akɛ sɔrɔtofeemɔ baanyɛ aba emlitsɔɔmɔ fitsofitso mli moŋ, shi nakai jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ paradeiso ni yeɔ emuu ni be ko lɛ eyɔɔ shihilɛ mli lɛ he lɛ nɔŋŋ ji nɔ ni anaa yɛ jamɔi pii aniŋmaai kɛ blema saji amli lɛ.
35. Tsɔɔmɔ blema Zoroastria hemɔkɛyeli ni kɔɔ mra be mli yinɔ kpakpa ko he lɛ mli.
35 Avesta, ni ji blema Persia Zoroastria jamɔ lɛ wolo krɔŋkrɔŋ lɛ wieɔ “Yima fɛfɛo, tookwɛlɔ kpakpa,” ni ji klɛŋklɛŋ adesa ni Ahura Mazda (bɔlɔ lɛ) kɛ lɛ gba sane lɛ he. Ahura Mazda tsɔɔ lɛ nii “koni esaa, ni eye nɔ, ni ekwɛ mishikpɔŋ lɛ nɔ.” Dani eeenyɛ efee nakai lɛ, esa akɛ ema “Vara,” shishigbɛ shihilɛ he ko kɛha bɔɔnii fɛɛ ni hiɛ ka. Yɛ shihilɛ he nɛɛ mli lɛ, “su ni yeɔ mɔ nɔ ni esaaa ko bɛ jɛmɛ, buulu-feemɔ loo awuiyeli bɛ, ni ohia loo shishiumɔ bɛ jɛmɛ, toigbalamɔ loo kpajee bɛ jɛmɛ, ni nakai nɔŋŋ nyanyɔji ni dara agboi loo gbɔmɔtsei ni dara fe nine bɛ jɛmɛ. Mumɔ fɔŋ lɛ kɛ piŋmɔ ko loo hebulemɔ ko baaa enɔ bii lɛ ateŋ. Amɛhiɔ shi yɛ tsei ni jeɔ ŋma kɛ shika akulashiŋi ateŋ; enɛɛmɛi ji nɔ ni dara fe fɛɛ, ni hi fe fɛɛ, ni yɔɔ fɛo fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ; amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛji wekui ni kɛlɛ ni he yɔɔ fɛo.”
36. Te Hela lalafolɔ Hesiod tsɔɔ “Yinɔ Kpakpa” ko mli eha tɛŋŋ?
36 Yɛ blema Helabii ateŋ lɛ, Hesiod lalafoo wiemɔi Works and Days lɛ wieɔ Gbɔmɔ Yinɔi Enumɔ lɛ he, ni klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji “Yinɔ Kpakpa” ni emli lɛ gbɔmɛi naa miishɛɛ kwraa mli ŋɔɔmɔ lɛ. Eŋma akɛ:
“Nyɔŋmɔi ni gboiii, ni nyiɛɔ ŋwɛi gwabɔɔ hei lɛ,
Klɛŋklɛŋ lɛ amɛfee gbɔmɛi aweku kpakpa ko.
Amɛhi shi tamɔ nyɔŋmɔi, kɛ susumai ni yɔɔ miishɛɛ ni gbaaa amɛhe naa,
Amɛleee tɔlɛ kɛ piŋmɔ; ni asaŋ
Gbɔlɛ ni haa mɔ he feɔ taŋtaŋ baaa amɛnɔ,
Shi amɛye amɛwala be fɛɛ yɛ niyeli kɛ ninumɔ mli, Ni amɛtalɔiaŋ loo gboŋ leee tsakemɔ ko.”
Taakɛ Hela adesãi tsɔɔ lɛ, nakai blema yinɔ kpakpa lɛ laaje beni Epimetheus kpɛlɛ Pandora ni he yɔɔ fɛo lɛ nɔ akɛ eŋa, ni ji nikeenii ko ni jɛ Olimpia nyɔŋmɔ Dio ŋɔɔ lɛ. Gbi ko lɛ Pandora gbele etɔ agbo lɛ naabumɔ nɔ lɛ naa, kɛkɛ ni trukaa lɛ, haomɔi, naagbai, kɛ helai ni adesa nyɛŋ aye ehe kɛjɛ mli kɔkɔɔkɔ lɛ fɛɛ je kpo kɛjɛ mli kɛba.
37. Tsɔɔmɔ blema Chinabii ablema sane ko ni kɔɔ “paradeiso” he yɛ yinɔsane shishijee be mli lɛ mli.
37 Blema Chinabii ablema saji komɛi hu gbaa yinɔ kpakpa ko yɛ Huang-Ti (Maŋtsɛ Wuɔfɔ), ni akɛɛ eye maŋtsɛ aahu afii oha yɛ afii ohai 26 D.Ŋ.B. lɛ gbii lɛ amli lɛ he sane. Ajieɔ eyi akɛ lɛ ji mɔ ni kɛ nibii sɔrɔtoi fɛɛ ni kɔɔ hiŋmɛigbelemɔ he lɛ ba—hehaanɔ kɛ wɔɔhe, tsɔnei ni akɛfaa gbɛ, tawuu nii kɛ tawuu, shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo, guɔyeli nibii afeemɔ, sriki he nitsumɔ, lalai, wiemɔ, akɔntaabuu, be-buu loo kalenda kɛ nibii krokomɛi. Awie yɛ enɔyeli be lɛ he akɛ, “no mli lɛ julɔi loo nɔmɔ bɛ China, gbɔmɛi hiɔ shi yɛ heshibaa kɛ toiŋjɔlɛ mli. Nugbɔnɛmɔ ni baa yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ kɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ kpakpa haa akpaa niyenii babaoo daa afi. Nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ fe fɛɛ po ji akɛ, kooloi awuiyelɔi lɛ egbeee mɔ ko, ni loofɔji ni yeɔ loo ŋmɔŋ yeee mɔ ko awui. Yɛ ekukufoo mli lɛ, China yinɔsane je shishi kɛ paradeiso.” Chinabii wieɔ kɛbashi ŋmɛnɛ akɛ amɛji Maŋtsɛ Wuɔfɔ lɛ seshibii.
38. Mɛɛ sane naa wɔbaanyɛ wɔmu kɛjɛ blema saji ni kɔɔ gbɔmɔ shishijee he lɛ fɛɛ mli?
38 Abaanyɛ ana blema saji ni kɔɔ miishɛɛ kɛ emuuyeli be yɛ gbɔmɔ yinɔsane shishijee mli lɛ he yɛ gbɔmɛi krokomɛi babaoo ajamɔi amli—Mizraimbii, Tibetbii, Perubii, Mexicobii, kɛ mɛi krokomɛi. Ani nɔ ko ni ba trukaa ha nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ fɛɛ, ni he ni amɛyɔɔ lɛ kɛ amɛteŋ jɛkɛjɛkɛi naakpa, ni hiɛ kusum nifeemɔi, wiemɔi kɛ gbɛjianɔtoi sɔrɔtoi lɛ ná jwɛŋmɔ kome ni kɔɔ amɛshishijee he lɛ? Ani heniianaa kɛkɛ loo nɔ ko ni ba trukaa kɛkɛ ha amɛ fɛɛ amɛhala akɛ amɛaatsɔɔ amɛshishijee mli yɛ gbɛ kome too nɛɛ nɔŋŋ nɔ lɛ? Sane naatsɔɔmɔ ni ja kɛ niiashikpamɔ kɛɔ wɔ akɛ ewa akɛ enɛ aaanyɛ aba lɛ nakai. Shi moŋ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, esa akɛ shishijee anɔkwale ko ni kɔɔ gbɔmɔ kɛ ejamɔ shishijee he lɛ ahi nɛkɛ blema saji ni efutu amɛhe nɛɛ fɛɛ mli.
39. Mɛɛ mfoniri ko ni nibii pii yɔɔ mli abaanyɛ ana kɛjɛ nibii ni blema saji babaoo ewie he ni kɔɔ gbɔmɔ shishijee he lɛ mli?
39 Yɛ anɔkwale mli lɛ, nibii babaoo yɛ ni je amɛhe ni anaa yɛ blema saji sɔrɔtoi fɛɛ ni kɔɔ gbɔmɔ shishijee he lɛ mli. Kɛ wɔbua fɛɛ naa lɛ, mfoniri ko ni yeɔ emuu jogbaŋŋ bɔiɔ kpojee. Ekɛɔ wɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ ni ekɛ amɛ to paradeiso. Shishijee lɛ amɛtsui nyɔ amɛmli ni amɛna miishɛɛ, shi etsɛɛɛ ni amɛbatsɔmɔ atuatselɔi. Nakai atuatsemɔ lɛ ha paradeiso ni yeɔ emuu lɛ laaje, ni nɔ ni akɛbato najiaŋ ji nitsumɔ kɛ deŋmegbomɔ, piŋmɔ kɛ nɔnaa. Yɛ naagbee lɛ adesai bafee efɔŋ babaoo akɛ Nyɔŋmɔ gbala amɛtoi kɛtsɔ nu afua babaoo ni eha enɛ ni ekɛkpata adesai fɛɛ ahiɛ ni eshwɛ weku kome pɛ lɛ nɔ. Yɛ be mli ni nɛkɛ weku nɛɛ fɔɔ ni amɛyi faa lɛ, amɛshwiei lɛ ekomɛi fee ekome ni amɛje shishi akɛ amɛaama mɔɔ kpeteŋkpele ko ni amɛkɛtse Nyɔŋmɔ hiɛ atua. Nyɔŋmɔ fite amɛ nitsumɔ lɛ kɛtsɔ amɛwiemɔ ni efutu lɛ lɛ nɔ, ni egbɛ amɛ eshwa kɛtee shikpɔŋ lɛ naagbee hei tɔŋŋ.
40. Tsɔɔmɔ tsakpaa ni ka Biblia lɛ kɛ blema saji ni kɔɔ gbɔmɔ jamɔi sɔrɔtoi lɛ ashishijee he lɛ teŋ lɛ mli.
40 Ani mfoniri ni nibii pii yɔɔ mli nɛɛ ji mɔ ko jwɛŋmɔŋ nitsumɔ ko kɛkɛ? Dabi. Kɛjɛ shishijee lɛ, nakai ji mfoniri ni akɛha yɛ Biblia lɛ mli, yɛ Mose Klɛŋklɛŋ wolo lɛ klɛŋklɛŋ yitsei 11 lɛ mli. Yɛ be mli ni wɔboteŋ anɔkwale ni Biblia lɛ ji lɛ he susumɔ mli yɛ biɛ lɛ, kadimɔ akɛ Biblia mli saji ni kɔɔ gbɔmɔ shishijee yinɔsane he lɛ jeɔ kpo yɛ nibii otii ni anaa yɛ blema saji babaoo amli lɛ mli.b Nibii ni aŋmala lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ yɛ be mli ni adesa weku lɛ gbɛɔ amɛshwaa kɛjɛɔ Mesopotamia lɛ, amɛkɛ amɛkaimɔi, niiashikpamɔi, kɛ susumɔi fata amɛhe kɛtee he fɛɛ he ni amɛyaa lɛ. Beni be shwieɔ mli lɛ, abalɛɛ enɛɛmɛi amli ni atsake lɛ ni ebatsɔ nii ni jamɔi ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ tsɔmɔɔ lɛ ni amɛtãa amɛtsɔɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ wɔku wɔsɛɛ wɔtee bɔ ni akɛ nibii to he aha kɛjɛ shishijee lɛ he lɛ, sane ni yɔɔ 1 Mose lɛ bafeɔ shishijee nɔ, jɛɛhe kome ni mli ka shi faŋŋ ni shishijee jwɛŋmɔi loo susumɔi ni ahiɛ yɛ gbɔmɔ kɛ ejamɔ shishijee he ni anaa yɛ je lɛŋ jamɔi sɔrɔtoi amli lɛ je shishi kɛjɛ. Enɛɛmɛi ji nɔ ni amɛkɛ amɛtsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi sɔrɔtoi fata he, shi tsakpaa lɛ yɛ faŋŋ ni tɔmɔ ko bɛ he.
41. Mɛni esa akɛ oha ahi ojwɛŋmɔ mli yɛ be mli ni okaseɔ wolo nɛɛ mli yitsei krokomɛi ni nyiɛ sɛɛ lɛ?
41 Wɔbaasusu bɔ ni fee ni jamɔi pɔtɛɛ komɛi je shishi ni amɛdara lɛ ahe babaoo yɛ wolo nɛɛ mli yitsei ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli. Ebaafee bo miishɛɛ akɛ ooole bɔ ni, jeee akɛ jamɔ kome yɛ sɔrɔto yɛ ekroko he kɛkɛ, shi moŋ bɔ ni amɛje amɛhe ha lɛ hu. Obaanyɛ okadi bɔ ni jamɔ fɛɛ jamɔ boteɔ adesa yinɔsane be kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ yinɔsane be ko mli pɛpɛɛpɛ lɛ, kɛ bɔ ni ewoji loo niŋmaai krɔŋkrɔŋi lɛ kɔɔ ekrokomɛi ahe ehaa, bɔ ni jamɔ mli susumɔi krokomɛi na eshishitolɔ loo ehiɛnyiɛlɔ lɛ nɔ hewalɛ eha, kɛ bɔ ni ena hewalɛ yɛ adesai ajeŋba kɛ yinɔsane nɔ eha lɛ. Bɔ ni adesai kɛ be kakadaŋŋ etao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ lɛ kasemɔ yɛ be mli ni nɛkɛ saji otii nɛɛ yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ baaye abua bo ni ona anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ kɛ jamɔ mli tsɔɔmɔi ahe lɛ mli faŋŋ yɛ gbɛ ni da nɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛji ootao nu afua lɛ he blema saji ni anaa yɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi ateŋ ni akɛto he ni atsɔɔ mli fitsofitso lɛ, ofainɛ kwɛmɔ Insight on the Scriptures, wolo ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1988 lɛ, Kpo 1, baafai 328, 610, kɛ 611.
b Kɛji ootao sane nɛɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, ofainɛ kwɛmɔ wolo, The Bible—God’s Word or Man’s?, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1989 lɛ mli.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 23]
Jeŋ nilee mli nibii amlipɛimɔ kɛ sutsakemɔ ni akaa yiŋ awieɔ lɛ ha mɛi pii bi saji yɛ jamɔ he
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 34]
Etamɔ nɔ ni jɛɛhe kome mli jamɔ fɛɛ jamɔ na eshishijee hemɔkɛyelii lɛ kɛjɛ
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28]
Mɛni Hewɔ Gbɔmɔ Sumɔɔ Nyɔŋmɔ Jamɔ Lɛ?
▪ John B. Noss tsɔɔ yɛ ewolo ni ji Man’s Religions lɛ mli akɛ: “Jamɔi fɛɛ wieɔ yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ akɛ gbɔmɔ kome damɔɔɔ shi, ni ekome enyɛŋ edamɔ shi. Ekɛ hewalɛi ni yɔɔ Adebɔɔ mli lɛ kɛ Gbɔmɛi ni bɛŋkɛɛɛ lɛ lɛ yɛ wekukpaa ni mli wa waa, ni ekɛ ehe fɔɔ amɛnɔ po. Ele lɛ sulii loo yɛ faŋŋ mli akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ ejeee hewalɛ jɛɛhe ko ni yeɔ ehe ni nyɛɔ ekome edamɔɔ shi kɛjɛɔ je lɛ he.”
Nakai nɔŋŋ hu, World Religions—From Ancient History to the Present wolo lɛ kɛɔ akɛ: “Jamɔi ahe nikasemɔ jieɔ lɛ kpo akɛ emli nɔ ko ni he hiaa waa ji sɛɛnamɔ ni yɔɔ shihilɛ he ni ashweɔ, hemɔkɛyeli akɛ wala baaa trukaa ni ejeee nɔ ni shishinumɔ bɛ he. Akɛ aaatao shishinumɔ ni yɔɔ mli lɛ kɛ mɔ yaa hemɔkɛyeli ni anaa yɛ hewalɛ ni da fe adesa nɔ he lɛ mli, ni agbɛnɛ yɛ naagbee lɛ, ekɛ mɔ yaa jeŋ muu fɛɛ loo jwɛŋmɔ ko ni nɔ kwɔ fe adesa nɔ ni hiɛ yiŋtoo kɛ suɔmɔnaa nii ni ekɛaahiɛ sui kpakpai ni hi fe fɛɛ kɛha adesa shihilɛ lɛ mli lɛ he.”
No hewɔ lɛ, jamɔ haa gbɔmɔ nine shɛɔ ehiamɔ nii titri ko nɔ, tamɔ bɔ ni niyenii haa wɔ hɔmɔ sɛɛ foɔ lɛ. Wɔle akɛ niyenii ni ayeɔ lɛ basabasa yɛ be mli ni hɔmɔ yeɔ mɔ lɛ baanyɛ aha hɔmɔ piŋmɔi lɛ asɛɛ afo moŋ; shi yɛ naagbee lɛ, ebaaye wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ awui. Kɛ wɔɔnyɛ wɔhi hewalɛnamɔ kpakpa mli lɛ, niyenii kpakpa ni sɛɛnamɔ yɔɔ he he baahia wɔ. Nakai nɔŋŋ hu, mumɔŋ niyenii kpakpa ni baaha wɔnyɛ wɔhi mumɔŋ hewalɛnamɔ kpakpa mli he miihia wɔ. No hewɔ ni Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi naa wala, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ lɛ haa gbɔmɔ yi naa wala.”—5 Mose 8:3.
[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 39]
(For fully formatted text, see publication)
Beni adesa weku lɛ gbɛɔ shwaa kɛjɛɔ Mesopotamia lɛ, amɛkɛ amɛjamɔ mli jwɛŋmɔi kɛ kaimɔi lɛ hu fata he kɛtee
BABILON
LIDIA
SIRIA
MIZRAIM
ASHUR
MEDIA
ELAM
PERSIA
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]
Gbɔmɛi tamɔ Buddha, Konfushio, kɛ Luther tsake Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛjianɔtoi lɛ; amɛjeee Nyɔŋmɔ jamɔ ko shishi
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Austrianyo jwɛŋmɔŋ hela he nilelɔ Sigmund Freud kɛɛ jamɔ jɛ mɔ ko tamɔ tsɛ ni asheɔ lɛ gbeyei lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
Wiemɔi ni awie akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ teŋ tuuŋtu lɛ ha amu saji anaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ shibɔlemɔ ŋulamii lɛ ahetsimɔ he
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 33]
Buddha jamɔ kɛ Roma Katolek jamɔ—mɛni hewɔ amɛje amɛhe yɛ nibii pii amli nɛkɛ?
China Buddhabii amɔbɔnalɛ nyɔŋmɔyoo ni hiɛ abifao
Katolek Madonna kɛ abifao Yesu
Tibet Buddhanyo ni ekɛ sɔlemɔ shwiili kɛ ashinao miisɔle
Katoleknyo ni ekɛ ashinao miisɔle
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 36]
China blema saji wieɔ yinɔ kpakpa ko he yɛ Huang-Ti (Maŋtsɛ Wuɔfɔ) lɛ nɔyeli beaŋ yɛ blema beaŋ