Yehowa Kɛ Kristo Adafitswalɔi Ni Fe Fɛɛ
“Ejaakɛ Nuŋtsɔ Yehowa efeŋ nɔ ko, akɛ ja ejie eyiŋtoo lɛ kpo etsɔɔ etsuji, gbalɔi lɛ da.”—AMOS 3:7.
1. Mɛɛ adafitswaa gbɛi akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ?
ŊMƐNƐ, adafitswaa etsɔ nitsumɔ wulu ni anaa shika dɔlai akpekpei abɔ yɛ mli. Woji fɛɛ ni aŋmalaa, adafitswaa woji kɛ woji tɛtrɛbii ni akalaa be fɛɛ be, redio kɛ televishin nɔ saji kɛ nibii ni ajieɔ atsɔɔ kɛyaa hei fɛɛ, kɛ agbɛnɛ sinii ni ajieɔ kɛ nɔkwɛmɔ nii ni mɛi damɔɔ toibolɔi ahiɛ amɛfeɔ amɛtsɔɔ lɛ fɛɛ ji adafitswaa he mɔdɛŋbɔi sɔrɔtoi. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ woji fɛɛ ni aŋmalaa akɛmajeɔ kɛ telifon ni atswaa lɛ hu he. Enɛɛmɛi fɛɛ ji adafitswaa he mɔdɛŋbɔɔ.
2. Mɛni ji nɔkwɛmɔ nii ni tsɔɔ bɔ ni gbɔmɛi etee amɛhiɛ yɛ adafitswaa tsɔji agbɛfaŋ lɛ ekomɛi?
2 Bɔ ni adesai etee hiɛ yɛ adafitswaa tsɔji ahe nitsumɔ gbɛfaŋ lɛ yɛ naakpɛɛ diɛŋtsɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nɔ ni atsɛɔ lɛ fibre-optic loo glase kpaai bibii pii ni afee lɛ ekome, ni hi kwraa fe akɔɔble kpãa titrii lɛ nyɛɔ ekɛ telifon nɔ sanegbaai sɔrɔtoi akpei nyɔŋmai abɔ yaa hei sɔrɔtoi yɛ be kometoo mli. Agbɛnɛ shibɔlemɔ ŋulamii ni adesai efee, ni bɔleɔ shikpɔŋ lɛ he yɛ ŋwɛiniiaŋ, ni afee tsɔnei awo mli ni akɛmɔmɔɔ tɛlifon nɔ wiemɔi, teligraf, redio, kɛ televishin hewalɛ ni nyiɛɔ kɔɔyɔɔ mli lɛ ni akɛmajeɔ kɛyaa maŋsɛɛ lɛ hu yɛ. Nɛkɛ ŋulamii ni gbɔmɛi adesai efee ni bɔleɔ shikpɔŋ nɛɛ he lɛ ateŋ ekome baanyɛ atsu telifon nɔ saji 30,000 he nii yɛ be kometoo mli!
3. Kɛji adafitswaa loo sanegbaa gbɛ lɛ sɛɛ fo lɛ, mɛni baa?
3 Shi yɛ nɛkɛ adafitswaa gbɛi nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amanehulu babaoo yɛ je lɛ mli yɛ adafitswaa loo sanegbaa ni bɛ loo eyaaa nɔ yɛ aŋkroaŋkroi ateŋ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, akɛɔ wɔ akɛ “jɔɔ ko ni miiya nɔ eeda—ni ji ‘adafitswaa loo sanegbaa jɔɔ’ ni yaa nɔ elɛɛɔ—ka nɔyelɔi lɛ kɛ mɛi ni amɛyeɔ amɛnɔ lɛ ateŋ.” Ni mɛni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ jɔɔ ni ka yinɔbii sɔrɔtoi lɛ ateŋ lɛ? Ani jeee no ji sanegbaa ni eyaaa nɔ jogbaŋŋ kwraa yɛ fɔlɔi kɛ amɛshwiei ateŋ lɛ? Gbalashihilɛ he ŋaawolɔi bɔɔ amaniɛ akɛ naagba wulu fe fɛɛ ni yɔɔ gbalashihilɛ mli ji sanegbaa ni eyaaa nɔ yɛ wu kɛ ŋa lɛ teŋ lɛ. Sanegbaa ni bɛ loo adafitswaa ni akɛhaaa jogbaŋŋ lɛ baanyɛ ekɛ gbele tete po aba. Yɛ 1990 afi lɛ shishijee mli gbɛ lɛ, gbɔmɛi 73 laaje amɛwala yɛ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ mli oshara mli, ni eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni fata he ni kɛ enɛ ba ji adafitswaa loo sanegbaa ni eyaaa nɔ yɛ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ kudɔlɔ lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ ni amɛkwɛɔ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ filikimɔ nɔ lɛ teŋ jogbaŋŋ lɛ. Adafitswaa wolo ko hiɛ niŋmaa jaje akɛ: “Adafitswaa Mli Gbɛtsii Nii kɛ Amanehulu Ba.”
4. (a) Mɛni ji wiemɔ “sanegbaa” lɛ shishi? (b) Mɛni ji oti ni yɔɔ Kristofoi asanegbaa sɛɛ?
4 Mɛni ji sanegbaa loo adafitswaa yɛ Kristofoi ashishinumɔ naa? Taakɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ mli lɛ, “sanegbaa” shishi ji “ni akɛ adafitswaa, susumɔ, loo henumɔ aha koni mɔ kroko lɛ nine ashɛ nɔ jogbaŋŋ ni enu shishi hu.” Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo kroko hu tsɔɔ shishi akɛ “ŋaa gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ susumɔi ni ahaa emɔɔ shi jogbaŋŋ.” Kadimɔ wiemɔ “atsɔɔ susumɔi ni ahaa emɔɔ shi jogbaŋŋ” lɛ. Ehe miihia ni bɔ ni sanegbaa yaa nɔ yɛ Kristofoi ateŋ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ ejaakɛ oti ni yɔɔ sɛɛ ji ni aha anɔkwale ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ashɛ gbɔmɛi atsuii amli tɔɔ, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaatsu nɔ ni amɛkaseɔ lɛ he nii. Nɔ ni haa efeɔ sɔrɔto kwraa ji akɛ, pɛsɛmkunya ni bɛ kɛ suɔmɔ ji nɔ ni kanyaa sanegbaa.
Yehowa Akɛ Adafitswalɔ
5. Mɛni ji gbɛi ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛtsu nii klɛŋklɛŋ ni ekɛ adesai wie lɛ ekome?
5 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji Adafitswalɔ kpele fe fɛɛ. Akɛni ebɔ wɔ yɛ ehe nɔ kɛ esubaŋ hu nɔ hewɔ lɛ, enyɛɔ ekɛ wɔ wieɔ, ni wɔ hu wɔnyɛɔ wɔkɛ mɛi krokomɛi gbaa ehe sane. Kɛjɛ gbɔmɔ adesa bɔɔ sɛɛ kɛbaa nɛɛ fɛɛ lɛ, Yehowa kɛ ebɔɔnii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ egba lɛ diɛŋtsɛ ehe saji. Gbɛ kome ni etsɔ nɔ efee enɛ ji kɛtsɔ ebɔɔnii ni anaa lɛ anɔ. Enɛ hewɔ lɛ, lalatsɛ lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Ŋwɛi gbaa Mawu anunyam lɛ, ni atatu tsɔɔ eninenaa nitsumɔ lɛ. Shwane jajeɔ egbee etsɔɔ shwane, ni nyɔɔŋ hu wieɔ nilee etsɔɔ nyɔɔŋ.” (Lala 19:2, 3) Ni Romabii 1:20 tswaa wɔ adafi akɛ Nyɔŋmɔ “he nii ni anaaa . . . lɛ, kɛjɛ jeŋ bɔɔ mli beebe lɛ atsɔɔ enii ni efee lɛ nɔ ayɔseɔ ni anaa faŋŋ.” “Anaa faŋŋ” lɛ tsɔɔ adafitswaa loo sanegbaa gbɛ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ!
6. Mɛni Yehowa kɛ eshikpɔŋ nɔ bɔɔ nii lɛ wie beni amɛtao Eden trom lɛ mli lɛ?
6 Mɛi ni bɛ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ kɛ nibii ni ejɛ ŋwɛi ejie lɛ kpo lɛ amli lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛha wɔhe wɔye akɛ ashi adesa efolo koni edamɔ nii ni eyɔɔ lɛ nɔ etao nɔ hewɔ ni eyɔɔ shihilɛ mli lɛ mli eha lɛ diɛŋtsɛ ehe. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ adesai ewie aahu kɛjɛ shishijee mli tɔɔ. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ fɔmɔ hegbɛ nɛɛ ha klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afaa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni nyɛnaanaa nɔ, ni nyɛye . . . kooloo fɛɛ kooloo ni tsiɔ ehe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.” Nyɔŋmɔ ŋmɛ amɛ gbɛ hu ni amɛye aduawai ni yɔɔ trom lɛ mli fɛɛ lɛ eko bɔ ni amɛsumɔɔ—ja ekome pɛ. Kɛkɛ ni beni Adam kɛ Hawa gbo toi lɛ, Yehowa kɛ Mesia he shiwoo lɛ mli klɛŋklɛŋ adafitswaa lɛ ha, ni eha adesai hiɛnɔkamɔ akɛ: “Ni mikɛ nyɛɛ aaaŋmɛ [bo onufu lɛ] okɛ yoo lɛ teŋ, kɛ oseshi kɛ eseshi teŋ; eeetswa oyitso nɔ, ni bo hu oootswa enanetsitsi nɔ.”—1 Mose 1:28; 2:16, 17; 3:15.
7. Mɛni Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ bɔ ni Yehowa kɛ etsuji wie ha lɛ he?
7 Beni Adam binuu Kain mli fu ni nyɛɛ kɛ gbɔmɔgbee ba emli lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ lɛ wie, ni ekɛɛ lɛ kuku kɛkɛ akɛ: ‘Kwɛmɔ jogbaŋŋ! Haomɔ mli oyaa oyabote lɛ!’ Shi Kain booo nakai kɔkɔbɔɔ lɛ toi ni egbe enyɛminuu lɛ. (1 Mose 4:6-8) Kɛkɛ ni, beni shikpɔŋ lɛ nɔ bayi obɔ kɛ yiwalɛ kɛ efɔŋfeemɔ lɛ, Yehowa kɛ Noa, jalɔ lɛ, wie E-yiŋ ni eto akɛ ebaabɛɛ nibii fɛɛ ni woɔ shikpɔŋ lɛ nɔ muji lɛ kɛya kwraa lɛ he. (1 Mose 6:13–7:5) Yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ, beni Noa kɛ eweku lɛ jɛ adeka lɛ mli amɛje kpo lɛ, Yehowa kɛ amɛ wie nɔ ni ji eyiŋtoo yɛ bɔ ni wala kɛ la yɔɔ krɔŋkrɔŋ ha lɛ he, ni etsɔ kwaabuɛtɛ nɔ eha naashiwoo akɛ ekɛ nu afua kpataŋ bɔɔnii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahiɛ dɔŋŋ. Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Yehowa kɛ Abraham wie E-yiŋtoo he akɛ ebaatsɔ Abraham Seshi nɔ eha shikpɔŋ lɛ nɔ wekui lɛ fɛɛ ana jɔɔmɔ amɛha amɛhe. (1 Mose 9:1-17; 12:1-8; 22:11, 12, 16-18) Ni beni Nyɔŋmɔ wo akpɔ akɛ ebaakpata Sodom kɛ Gomora nɔ fɔŋ feelɔi lɛ ahiɛ lɛ, ejɛ suɔmɔ mli ekɛ Abraham wie nakai anɔkwa sane lɛ he, ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Ani miŋɔ nɔ ni mibafee nɛɛ mitee Abraham?”—1 Mose 18:17.
8. Mɛɛ gbɛi ejwɛ nɔ Yehowa etsɔ ekɛ etsuji ewie yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?
8 Yehowa je shishi kɛjɛ Mose nɔ, ni ekɛ gbalɔi babaoo tsu nii ni ekɛ Israel wie. (Hebribii 1:1) Bei komɛi lɛ ewieɔ ni aŋmaa, tamɔ be mli ni ekɛɛ Mose akɛ: “Ŋmaa nɛkɛ wiemɔi nɛɛ” lɛ. (2 Mose 34:27) Yɛ bei babaoo mli lɛ Yehowa kɛ enaawielɔi lɛ wieɔ kɛtsɔɔ ninaai anɔ, taakɛ bɔ ni etsɔ hiɛ efee yɛ Abraham gbɛfaŋ momo lɛ.a Yehowa kɛ lamɔ̃i hu tsuɔ nii ni ekɛ adesai wieɔ, ni jeee etsuji pɛ kɛkɛ ekɛwieɔ, shi moŋ ekɛ mɛi krokomɛi ni kɛ etsuji naa sharamɔ lɛ hu wieɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Yehowa ha Yosef nanemɛi gboklɛfoi enyɔ ni fata ehe lɛ la lamɔ̃i, ni Yosef tsɔɔ shishi eha amɛ. Yehowa ha Farao kɛ Nebukadnezar hu la lamɔ̃i, ni etsuji Yosef kɛ Daniel tsɔɔ amɛ shishi. (1 Mose 40:8–41:32; Daniel, yitsei 2 kɛ 4) Kɛfata he lɛ, yɛ bei babaoo mli lɛ Yehowa kɛ ŋwɛibɔfoi ni ji tsuji tsuɔ nii ni ekɛ adafitswaa loo shɛɛ saji haa etsuji.—2 Mose 3:2; Kojolɔi 6:11; Mateo 1:20; Luka 1:26.
9. Mɛni kanya Yehowa ni ekɛ ewebii ni ji Israelbii lɛ wie lɛ, ni mɛɛ ewiemɔi amli wɔnaa enɛ yɛ?
9 Nɛkɛ adafitswaa shɛɛ saji ni Yehowa kɛhaa kɛtsɔɔ egbalɔi lɛ anɔ nɛɛ jieɔ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhaa ewebii Israelbii lɛ kpo. Enɛ hewɔ lɛ, etsɔ egbalɔ Ezekiel nɔ ejaje akɛ: “Minaaa efɔŋfeelɔ gbele he miishɛɛ, shi moŋ akɛ efɔŋfeelɔ akpale kɛjɛ egbɛ lɛ nɔ, ni eyi ana wala! Nyɛkpalea, nyɛkpalea kɛjɛa nyɛgbɛi fɔji lɛ anɔ! Shi mɛɛba ni nyɛaagboi, Israel we?” (Ezekiel 33:11) Yehowa ji Adafitswalɔ loo Sanegbalɔ ni mli fuuu mra ni to etsui shi eha eblemabii atuatselɔi lɛ, taakɛ bɔ ni wɔnyɛɔ wɔnaa kɛjɛɔ 2 Kronika 36:15, 16 lɛ: “Shi Yehowa, amɛtsɛmɛi a-Nyɔŋmɔ lɛ tsuɔ ebɔfoi kɛbaa amɛŋɔɔ, eteɔ shi leebi maŋkpa etsuɔ amɛ, ejaakɛ emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ emaŋ lɛ kɛ eshihilɛ he lɛ hewɔ. Shi amɛ lɛ, . . . amɛgbɛɔ ewiemɔi lɛ ahe guɔ ni amɛliɔ egbalɔi lɛ aahu kɛyashi beyinɔ ni . . . tsabaa ko bɛ dɔŋŋ.”
10. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ ewebii lɛ wieɔ yɛ ŋmɛnɛ, ni nɛgbɛ eji Nyɔŋmɔ ni tswaa adafi kɛyashɛɔ?
10 Ŋmɛnɛ, wɔyɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ, ni ji Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ loo Biblia, ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ wɔ wieɔ ni ekɛ adafitswaa loo saji ni kɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe, eyiŋtoi, kɛ esuɔmɔnaa nii kɛha wɔ lɛ ahe lɛ hu. (2 Timoteo 3:16, 17) Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛ Adafitswalɔ Kpele Fe Fɛɛ lɛ, Yehowa jajeɔ akɛ: “Ejaakɛ Nuŋtsɔ Yehowa efeŋ nɔ ko, akɛ ja ejie eyiŋtoo lɛ kpo etsɔɔ etsuji, gbalɔi lɛ da.” (Amos 3:7) Ehaa etsuji leɔ nɔ ni eto eyiŋ akɛ ebaafee.
Nyɔŋmɔ Bi lɛ Akɛ Adafitswalɔ
11. Namɔ ji mɔ titri ni Yehowa kɛtsu nii waa yɛ ekɛ adesai awiemɔ mli, ni mɛni hewɔ sabla ni ji “Wiemɔ lɛ” sa lɛ jogbaŋŋ lɛ?
11 Yɛ najiaŋdamɔlɔi ni Yehowa kɛtsu nii ni ekɛtswa E-yiŋtoo he adafi lɛ fɛɛ ateŋ lɛ, klɛŋklɛŋ mɔ ji Wiemɔ lɛ, Logos lɛ, mɔ ni batsɔ Yesu Kristo lɛ. Mɛni ji nɔ ni tsɛmɔ ni atsɛɔ lɛ Wiemɔ, loo Logos lɛ tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ lɛ ji Yehowa Naawielɔ Nukpa. Ni mɛni ji naawielɔ? Mɔ ko ni wieɔ nɔ ni mɔ kroko yɔɔ kɛɛmɔ etsɔɔ. No hewɔ lɛ Logos lɛ batsɔ mɔ ni tswaa Yehowa Nyɔŋmɔ wiemɔ he adafi etsɔɔ E-shikpɔŋ nɔ bɔɔ nii ni yɔɔ nilee lɛ. Nakai gbɛhe lɛ he hiaa aahu akɛ atsɛɔ lɛ Wiɛmɔ lɛ.—Yohane 1:1, 2, 14.
12. (a) Mɛɛ yiŋtoo hewɔ Yesu ba shikpɔŋ nɛɛ nɔ? (b) Mɛni yeɔ odase akɛ ekɛ anɔkwayeli tsu nakai yiŋtoo lɛ he nii?
12 Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ Pontio Pilato akɛ yiŋtoo titri hewɔ ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ ji ni ebatswa anɔkwale lɛ he adafi eha adesai: “Mi lɛ, enɛ hewɔ afɔ mi, ni enɛ hewɔ nɔŋŋ miba je lɛ mli, koni mibaye anɔkwale lɛ he odase.” (Yohane 18:37) Ni saji ni aŋmala yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ gbaa wɔ bɔ ni etsu nakai nitsumɔ lɛ he nii jogbaŋŋ eha. Akpɛlɛɔ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ nɔ akɛ shiɛmɔ kpele fe fɛɛ ni gbɔmɔ ko eshiɛ etsɔɔ mɛi da. Kwɛ bɔ ni etswa adafi jogbaŋŋ eha kɛtsɔ nakai shiɛmɔ lɛ nɔ! “Ni eha mli akɛ, . . . mɛi [ni nu shiɛmɔ] lɛ ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ.” (Mateo 7:28) Wɔkaneɔ yɛ shihilɛ kroko hu he akɛ: “Ni mɛi babaoo bo lɛ toi kɛ miishɛɛ.” (Marko 12:38) Beni atsu asraafoi komɛi ni amɛyamɔ Yesu kɛba lɛ, amɛshi lɛ ni amɛku amɛsɛɛ efolo kɛtee. Mɛni hewɔ? Amɛha Farisifoi lɛ ahetoo akɛ: “Bɔ ni gbɔmɔ nɛɛ wieɔ lɛ, mɔ ko ewieko nakai da.”—Yohane 7:46.
Akɛ Nitsumɔ Wo Kristo Kaselɔi lɛ Adɛŋ ni Amɛtsɔmɔ Adafitswalɔi
13. Mɛni tsɔɔ akɛ Kristo sumɔɔɔ ni ekome pɛ ehiɔ shi akɛ adafitswalɔ?
13 Akɛni Yesu sumɔɔɔ ni ekome pɛ efeɔ adafitswalɔ hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ekɛ nitsumɔ wo bɔfoi 12 lɛ adɛŋ kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ, sanekpakpa shiɛlɔi 70 lɛ hu koni amɛya ni amɛyatsu nii akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ he adafitswalɔi. (Luka 9:1; 10:1) Kɛkɛ ni beni eshwɛ fioo dani ebaakwɔ kɛya ŋwɛi lɛ, ekɛ nitsumɔ wo ekaselɔi lɛ adɛŋ ni amɛtsu nitsumɔ krɛdɛɛ ko. Mɛɛ nitsumɔ? Taakɛ wɔkaneɔ yɛ Mateo 28:19, 20 lɛ, efa amɛ ni amɛfee adafitswalɔi; ni esa akɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi hu nii ni amɛ hu amɛbatsɔ adafitswalɔi.
14. Te mra be mli Kristofoi adafitswalɔi lɛ anitsumɔ mɔ shi ha tɛŋŋ?
14 Ani kaselɔi lɛ fee adafitswalɔi ni tsuɔ nii ni emɔɔ shi? Eka shi faŋŋ akɛ amɛfee nakai! Nɔ ni jɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ba yɛ Pentekoste yɛ afi 33 Ŋ.B. ji akɛ, akɛ susumai 3,000 bafata Kristofoi asafo ni ato shishi ehee lɛ he. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni amɛyi fa kɛyashɛ hii 5,000. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:41; 4:4) Ebɛ naakpɛɛ akɛ amɛhenyɛlɔi Yudafoi lɛ folɔ amɛnaa akɛ amɛwo Yerusalem obɔ kɛ amɛtsɔɔmɔ lɛ, ni yɛ sɛɛ mli lɛ amɛwie amɛshi amɛ akɛ amɛkɛ amɛshiɛmɔ lɛ etsɔ jeŋ hiɛ amɛbu shi!—Bɔfoi lɛ Asaji 5:28; 17:6.
15. Mɛɛ dɛŋdade ko Yehowa kɛtsuɔ nii yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ ni etsɔɔ nɔ ekɛ adesai wieɔ?
15 Shi ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hu? Taakɛ agba afɔ shi yɛ Mateo 24:3, 45-47 lɛ, Nuŋtsɔ, Yesu Kristo, ehala “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ,” ni ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu, ni amɛkwɛ enibii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ fɛɛ nɔ yɛ gbi ni ji be ni tsɔɔ ba ni eba lɛ mli. Mɛi ni damɔ shi kɛha nakai tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ ŋmɛnɛ ji Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu, ni yɔɔ Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Tɛtrɛbii Asafo lɛ akɛ enajiaŋdamɔlɔ adafitswalɔ lɛ. Atsɛɔ tsulɔ enɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ yɛ gbɛ ni ja jogbaŋŋ nɔ hu akɛ adafitswaa gbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii. Ni tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ hu woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee adafitswalɔi kpakpai. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ ni akala lɛ wo ekanelɔi lɛ ŋaa akɛ: “Kɛji oyɛ mɔ ko ni bɛŋkɛ bo loo naanyo ko ni osusuɔ akɛ ebaana [wolo tɛtrɛɛ nɛɛ] mli gbɛtsɔɔmɔi lɛ akanemɔ he miishɛɛ loo ehe aaaba sɛɛnamɔ aha lɛ lɛ, no lɛ obaanyɛ ogbala ejwɛŋmɔ kɛba emli saji lɛ anɔ; kɛtsɔ nakai feemɔ nɔ lɛ ooshiɛ Wiemɔ lɛ ni oofee mɛi fɛɛ ekpakpa yɛ hegbɛ ni ona lɛ naa.”
16. Mɛni tsɔɔ akɛ babaoo he miihia fe Biblia lɛ kanemɔ kɛkɛ bɔni afee ni Nyɔŋmɔ anyɛ ekɛ etsuji ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ awie jogbaŋŋ?
16 Shi kɛlɛ, wɔnine ni aaashɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ kɛkɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔɔkane lɛ kɛkɛ faa bɔ ni eeeha wɔna anɔkwa nilee ni kɛ mɔ yiɔ’ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ. Kaimɔ Etiopia piafonyo lɛ ni kaneɔ Yesaia gbalɛ lɛ shi enuuu nɔ ni ekaneɔ lɛ shishi lɛ. Sanekpakpa jajelɔ Filipo gbala gbalɛ lɛ mli etsɔɔ lɛ, ni yɛ no sɛɛ lɛ efee klalo akɛ eeeha abaptisi lɛ akɛ Kristo kaselɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 8:27-33) Anaa bɔ ni ebiɔ babaoo fe ni mɔ ko aaakane Biblia lɛ eha lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛkɛ lɛ faŋŋ kɛjɛɔ nɔ ni aŋma yɛ Efesobii 4:11-13 lɛ, he ni Paulo tsɔɔ yɛ akɛ jeee akɛ Kristo kɛ mɛi komɛi ha akɛ bɔfoi ni afɔ amɛ mu kɛ gbalɔi kɛkɛ, shi moŋ ekɛ mɛi krokomɛi hu ha akɛ “sanekpakpa jajelɔi, ni mɛi komɛi hu nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi, koni aŋɔsaa hetselɔi lɛ aha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, kɛ Kristo gbɔmɔtso lɛ tswaa; kɛyashi beyinɔ ni wɔ fɛɛ wɔɔshɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ nɔ hemɔkɛyeli kɛ ehe nilee ekomefeemɔ lɛ he ni wɔfee nuu ni eye emuu” lɛ mli.
17. Mɛɛ kadimɔ nii anɔ wɔɔtsɔ wɔyoo najiaŋdamɔlɔ ni Yehowa kɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ koni ekɛ adesai awie nibii ni kɔɔ eyiŋtoi ahe?
17 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔle mɛi ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo kɛtsuɔ nii koni amɛye amɛbua gbɔmɛi ni baatsɔmɔ Kristofoi lɛ ni amɛshɛ nuu ni eye emuu shihilɛ mli lɛ? Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, okadii ni akɛbaayoo amɛ lɛ ekome baafee suɔmɔ ni mɛnɛɛmɛi kɛbaasumɔ amɛhe tamɔ bɔ ni Yesu sumɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ. (Yohane 13:34, 35) Okadi kroko hu nɛ: Amɛfeŋ je lɛ fa, tamɔ bɔ ni Yesu hu jeee je lɛ fa lɛ. (Yohane 15:19; 17:16) Ni kɛlɛ ekadi kroko hu ji yoomɔ ni amɛaayoo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ akɛ anɔkwale lɛ, taakɛ Yesu fee lɛ, ni amɛkɛ amɛhe afɔ hewalɛ ni yɔɔ sɛɛ lɛ nɔ daa. (Mateo 22:29; Yohane 17:17) Ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ aaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe, taakɛ Yesu fee lɛ hu baafee okadi kroko. (Mateo 6:9; Yohane 17:6) Ni okadi kroko hu baafee Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ ni amɛaanyiɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shiɛmɔ mli. (Mateo 4:17; 24:14) Kuu kome ko pɛ yɔɔ ni shɛɔ nɛkɛ taomɔ nii nɛɛ fɛɛ he, ni no ji majimaji ateŋ adafitswalɔi ni ale amɛ akɛ Yehowa Odasefoi Kristofoi lɛ.
18. Mɛɛ hei etɛ ni kɔɔ sanegbaa loo adafitswaa he nikasemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu he?
18 Shi kɛlɛ, adafitswaa tsɔɔ mɛi krokomɛi ahe gbɛnaa nii ni kaa mɔ nɔ. Namɛi ahe gbɛnaa nii ka Kristofoi anɔ akɛ amɛtswa amɛ adafi? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, hei etɛ yɛ ni esa akɛ Kristofoi asusu he waa yɛ adafitswaa loo sanegbaa gbɛi ni aaaka he ahi shi lɛ gbɛfaŋ: weku kɔkrɔɔ lɛ mli, Kristofoi asafo lɛ mli, kɛ Kristofoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nikasemɔi ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ baatsu bɔ ni enɛɛmɛi kɔɔ wɔ saneyitso nɛɛ he lɛ ahe nii.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ 1 Mose 15:1; 46:2; 4 Mose 8:4; 2 Samuel 7:17; 2 Kronika 9:29; Yesaia 1:1; Ezekiel 11:24; Daniel 2:19; Obadia 1; Nahum 1:1; Bɔfoi lɛ Asaji 16:9; Kpojiemɔ 9:17.
Te Obaaha Hetoo oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛɛ oshara baanyɛ ajɛ adafitswaa loo sanegbaa ni bɛ Iɛ mli aba?
◻ Namɛi ji adafitswaa enyɔ ni fe fɛɛ Iɛ?
◻ Mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi Nyɔŋmɔ kɛtsu nii ni ekɛ gbɔmɛi ewie?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsu nii kɛmɔ shi akɛ adafitswalɔ yɛ?
◻ Mɛɛ omanye mra be mli Kristofoi Iɛ ye akɛ adafitswalɔi?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Yesu ji adafitswalɔ ni musuŋ tsɔɔ lɛ, taakɛ eŋwɛi Tsɛ Iɛ ji lɛ