Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 12/1 bf. 28-31
  • Mɛni Wɔkɛaato Yehowa Najiaŋ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mɛni Wɔkɛaato Yehowa Najiaŋ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ani Abaanyɛ Ato lɛ Najiaŋ Ko?
  • Ani Esa Akɛ Oha Mlijaa Nyɔŋma?
  • Mlijaa Nyɔŋma Hamɔ yɛ Mla lɛ Shishi
  • Ani Esa akɛ Kristofoi Aha Mlijaa Nyɔŋma?
  • Okɛ Onibii ni Jara Wa lɛ Awo Yehowa Hiɛ Nyam
  • Nihamɔ ni Haa Anáa Miishɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • Gbɛi ni Mɛi Komɛi Tsɔɔ nɔ Amɛtsuɔ Onia Kɛha Maŋtsɛyeli-shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • “Nyɛkɛ Mlijaai Nyɔŋma Mli Ekomekome Lɛ Fɛɛ Abaa Fiase Lɛ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • “Duromɔ Nii Kpakpai Fɛɛ” a-Halɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 12/1 bf. 28-31

Mɛni Wɔkɛaato Yehowa Najiaŋ?

YEHOWA NYƆŊMƆ feɔ nihamɔ he nɔkwɛmɔ nɔ ni fe fɛɛ ehaa wɔ. Ekɛ “wala kɛ mumɔ kɛ nii fɛɛ” eke adesai fɛɛ tswaa. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:25) Nyɔŋmɔ haa ehulu teɔ shi yɛ mɛi fɔji kɛ jalɔi fɛɛ anɔ pɛpɛɛpɛ. (Mateo 5:45) Lɛlɛŋ, ‘Yehowa haa nugbɔ jɛɔ ŋwɛi nɛɔ haa wɔ kɛ afii ni baa nii pii hu, ni ekɛ ŋmaa kɛ miishɛɛ woɔ wɔtsuiaŋ obɔ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 14:​16-17) Hɛɛ, “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikeenii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ, ŋwɛi ejɛɔ ekpelekeɔ shi, kɛjɛɔ lai a-Tsɛ lɛ ŋɔɔ”!​—Yakobo 1:⁠17.

Yɛ Nyɔŋmɔ heloonaa nikeenii nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ mumɔŋ la kɛ anɔkwale hu haa wɔ. (Lala 43:⁠3) Yehowa jɔɔ etsuji anɔkwafoi lɛ babaoo diɛŋtsɛ kɛtsɔɔ mumɔŋ niyenii ni ehaa amɛ yɛ be ni sa mli kɛtsɔ “tsulɔ anɔkwafoi kɛ nilelɔ” lɛ nɔ lɛ nɔ. (Mateo 24:​45-47) Wɔbaanyɛ wɔna mumɔŋ nibii ni Nyɔŋmɔ kɛhaa wɔ lɛ he sɛɛ ejaakɛ eto gbɛjianɔ koni atsɔ nɔ asaa ekɛ adesai eshafeelɔi ni gboiɔ hu lɛ ateŋ ekoŋŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ e-Bi, Yesu Kristo gbele lɛ nɔ, mɔ ni kɛ ewala ha akɛ kpɔmɔ nɔ yɛ mɛi pii ahewɔ lɛ. (Mateo 20:​28; Romabii 5:​8-12) Mɛɛ nikeenii ni jɛ suɔmɔ Nyɔŋmɔ, Yehowa ŋɔɔ nɛ!​—Yohane 3:⁠16.

Ani Abaanyɛ Ato lɛ Najiaŋ Ko?

Afii ohai abɔ dani akɛ kpɔmɔ nɔ lɛ aaaha lɛ, lalatsɛ ko ni akɛ mumɔ tsirɛ lɛ lɛ jie hiɛsɔɔ kpo yɛ mlihilɛ, kpɔmɔ, kɛ yelikɛbuamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ he akɛ ekɛɛ: “Mɛni maŋɔto Yehowa najiaŋ yɛ ejurɔ fɛɛ ni efee mi lɛ hewɔ? Mawo yiwalaheremɔ kpulu lɛ, ni matsɛ Yehowa gbɛi lɛ. Maye mishiwoi lɛ anɔ maha Yehowa yɛ emaŋ lɛ fiaa hiɛ.”​—Lala 116:​12-14.

Kɛji wɔkɛ wɔtsui fɛɛ ejɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa lɛ, no lɛ wɔtsɛɔ egbɛi lɛ yɛ hemɔkɛyeli mli ni wɔyeɔ shi ni wɔwo lɛ lɛ nɔ. Akɛ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔbaanyɛ wɔjɔɔ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ ehe ekpakpa ni wɔɔwie be fɛɛ be ni wɔjaje e-Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ nɔ. (Lala 145:​1, 2, 10-13; Mateo 24:14) Shi wɔnyɛŋ wɔha Yehowa, mɔ nɔ ni ji nibii fɛɛ lɛ atsɔ niiatsɛ, aloo ni wɔɔto lɛ najiaŋ yɛ nibii fɛɛ ni ehaa wɔnaa he sɛɛ lɛ hewɔ.​—1 Kronika 29:​14-17.

Nibii ni wɔkɛkeɔ kɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ahiɛyaa lɛ jeee gbɛ ko kwraa ni wɔtsɔɔ nɔ wɔtoɔ Yehowa najiaŋ loo wɔhaa enaa nii. Shi, nɛkɛ nikee nɛɛ haa wɔnaa hegbɛ ni wɔkɛjie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ kpo. Shika ni wɔkɛkeɔ, ni jɛɛɛ hiɛjoomɔ kanyamɔ mli loo ni wɔkɛna gbɛi loo yijiemɔ, shi moŋ kɛ mumɔ ni haa akeɔ nii koni eha anɔkwa jamɔ ashwere lɛ haa mɔ ni keɔ nii lɛ naa miishɛɛ kɛ Yehowa jɔɔmɔ. (Mateo 6:​1-4; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Mɔ ko baanyɛ ana nɔmimaa akɛ ebaanyɛ ena nɛkɛ nikee nɛɛ kɛ miishɛɛ ni jɛɔ mli baa lɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛtsɔ eheloonaa nii ni eyɔɔ lɛ mli eko ni eeejie ni ekɛfi anɔkwa jamɔ sɛɛ aloo ni ekɛye ebua mɛi ni ehia amɛ lɛ nɔ. (1 Korintobii 16:​1, 2) Ani esa akɛ afee enɛ kɛtsɔ mlijaa nyɔŋma hamɔ nɔ?

Ani Esa Akɛ Oha Mlijaa Nyɔŋma?

Yehowa kɛɛ kɛtsɔ egbalɔ Maleaki nɔ akɛ: “Nyɛkɛ mlijaa nyɔŋma mli ekomekome lɛ fɛɛ abaa fiase lɛ, koni niyenii ahi miwe lɛ; ni nyɛkɛkaa mi nyɛkwɛa, . . . akɛ migbeleŋ ŋwɛi samfɛji lɛ mihaŋ nyɛ, ni mifɔseŋ jɔɔmɔ mihaŋ nyɛ ni ateke nɔ lo?” (Maleaki 3:10) Shishitsɔɔmɔ kroko kaneɔ akɛ: “Nyɛkɛ mlijaa nyɔŋma muu lɛ fɛɛ abaa fiase lɛ.”​—An American Translation.

Mlijaa nyɔŋma ji nɔ ko ni aja mli nyɔŋma mli ekome. Eji oha mlijaa 10 ni ahaa loo awoɔ akɛ too. Akɛ mlijaa nyɔŋma lɛ haa yɛ jamɔ mli yiŋtoi ahewɔ. Etsɔɔ akɛ mɔ lɛ kɛ nii ni enaa lɛ mlijaa nyɔŋma haa kɛha jamɔ hiɛyaa.

Blematsɛ Abraham (Abram) ha maŋtsɛ-kɛ-osɔfo Melkizedek ni jɛ Salem lɛ nibii ni ena kɛjɛ Kedorlaomer kɛ emɛi lɛ anɔ kunimyeli lɛ mli lɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome. (1 Mose 14:​18-20; Hebribii 7:​4-10) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yakob wo shi akɛ ekɛ enii ni eyɔɔ lɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome baaha Nyɔŋmɔ. (1 Mose 28:​20-22) Yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ mli lɛ, mɛi lɛ diɛŋtsɛ jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛha mlijaa nyɔŋma lɛ, ejaakɛ nakai mra be mli Hebribii lɛ bɛ mla ko ni nyɛɔ amɛnɔ ni amɛha mlijaa nyɔŋma.

Mlijaa Nyɔŋma Hamɔ yɛ Mla lɛ Shishi

Akɛ Yehowa webii lɛ, akɛ mlijaa nyɔŋma hamɔ he mlai ha Israelbii lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni fata enɛ he ji nɔ ni anaa yɛ afi muu lɛ fɛɛ mli lɛ mlijaa nyɔŋma mli enyɔ kɛ nitsumɔ, eyɛ mli akɛ woloŋlelɔi komɛi susuɔ akɛ daa afi mli nii lɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome pɛ abiɔ. Ahaaa mlijaa nyɔŋma yɛ Hejɔɔmɔ afi lɛ nɔ, ejaakɛ akpaaa gbɛ akɛ mɔ ko aaana nɔ ko yɛ nakai afi lɛ mli. (3 Mose 25:​1-12) Akɛ mlijaa nyɔŋma lɛ haa kɛfataa klɛŋklɛŋ yibii ni akɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ he.​—2 Mose 23:⁠19.

Akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nii kɛ tsei ni woɔ aduawai lɛ anɔ yibii kɛ lɛɛ kooloi ni eka shi faŋŋ akɛ amɛyi faa lɛ amlijaa nyɔŋma mli ekome yaa sɔlemɔ we lɛ ni akɛyahaa Levibii lɛ, mɛi ni naaa gbɛfaŋnɔ ko yɛ shikpɔŋ ni aja lɛ mli lɛ. Amɛ hu, amɛkɛ nibii fɛɛ ni akɛbahaa amɛ lɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome haa ni amɛkɛfiɔ Aaron osɔfoyeli lɛ sɛɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, agbeeɔ ŋmaa lɛ, ni akɛ wein yibii kɛ mutsei ayibii lɛ feɔ wein kɛ mu dani ajieɔ mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ akɛhaa. Ni kɛji Israelnyo ko miisumɔ ni eha shika yɛ ŋmɔshi nii lɛ najiaŋ lɛ, enyɛɔ efeɔ nakai, shi moŋ ja ekɛ ejara lɛ mlijaa enumɔ mli ekome esaa efata he da.​—3 Mose 27:​30-33; 4 Mose 18:​21-30.

Etamɔ nɔ ni mlijaa nyɔŋma kroko hu yɛ ni ato ama afa. Bɔ ni afɔɔ feemɔ ji, weku lɛ kɛtsuɔ nii kɛji gbɔmɛi lɛ bua amɛhe naa kɛha gbijurɔyelii. Shi kɛji akɛ gbɛfaa kɛmiiya Yerusalem lɛ jɛkɛ fe bɔ ni abaanyɛ atere nɛkɛ mlijaa nyɔŋma nɛɛ kɛya hu? No lɛ atsakeɔ ŋmaa, wein hee, mu, kɛ kooloi lɛ ni afeɔ lɛ shika ni ewaaa kwraa akɛ abaanyɛ akɛya. (5 Mose 12:​4-18; 14:​22-27) Ni daa afii kpawo ni akɛyeɔ hejɔɔmɔ afi lɛ mli afi ni ji etɛ kɛ ekpaa lɛ anɔ lɛ, akɛ mlijaa nyɔŋma lɛ fɔɔ afa kɛhaa Levibii, maŋbii ni ji gbɔi, okulafoi, kɛ awusãi lɛ.​—5 Mose 14:​28, 29; 26:⁠12.

Toigbalamɔ ko bɛ Mla lɛ mli ni akɛhaa kɛ mɔ ko haaa mlijaa nyɔŋma. Shi moŋ, Yehowa kɛ shihilɛ he sɔ ko ni mli wa fɔ gbɔmɛi lɛ anɔ ni amɛha mlijaa nyɔŋma lɛ. Bei komɛi lɛ ehe hiaa ni amɛbama nɔ mi yɛ ehiɛ akɛ amɛha mlijaa nyɔŋma muu lɛ fɛɛ. (5 Mose 26:​13-15) Abuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni mɔ ko tsiɔ naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ akɛ nɔ ko ni eju kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.​—Maleaki 3:​7-9.

Mlijaa nyɔŋma hamɔ jeee gbɛjianɔtoo ko ni wa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ Israelbii lɛ ye mlai nɛɛ anɔ lɛ, ehaa amɛnaa nii babaoo. Mlijaa nyɔŋma hamɔ lɛ haa anɔkwa jamɔ yaa hiɛ ni egbalaaa jwɛŋmɔ kɛbaaa bɔ ni aaafee ana heloonaa nibii kɛha ehe nitsumɔ nɔ fe nine. No hewɔ lɛ, mlijaa nyɔŋma hamɔ he gbɛjianɔtoo lɛ ha nibii hi ha mɛi fɛɛ yɛ Israel. Shi ani mlijaa nyɔŋma yɛ kɛha Kristofoi?

Ani Esa akɛ Kristofoi Aha Mlijaa Nyɔŋma?

Yɛ be kplaŋŋ ko mli lɛ, mlijaa nyɔŋma hamɔ bafee nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ Kristendom fɛɛ. The Encyclopedia Americana kɛɔ akɛ: “Fiofio . . . ni ebatsɔ nɔ ni mɛi fɛɛ feɔ yɛ afi ohai 16 lɛ mli. Tours Gwabɔɔ ni kpe yɛ 567 kɛ Macon Gwabɔɔ ni ji enyɔ ni kpe yɛ 585 lɛ kɛ mlijaa nyɔŋma hamɔ lɛ ba. . . . Juu kɛ fɔ̃ bagbɛ eshwa, titri lɛ kɛ akɛ hegbɛ ha mɛi foji akɛ amɛyahe mlijaa nyɔŋma lɛ aloo ahɔɔ aha amɛ lɛ. Kɛjɛ Paapa Gregory VII nɔ kɛbaa lɛ, ababu nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ akɛ nɔ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ. Mɛi foji lɛ ateŋ mɛi pii kɛ mlijaa nyɔŋma hamɔ mli hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ haa osɔfoi mɔ kome shihilɔi kɛ sɔlemɔtsui amli onukpai. Jamɔ Saamɔ lɛ efooo mlijaa nyɔŋma hamɔ lɛ mli, ni nifeemɔ nɛɛ tee nɔ aahu yɛ Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ kɛ Protestant maji fɛɛ mli.” Agu mlijaa nyɔŋma hamɔ lɛ kwraa loo akɛ nɔ ko to najiaŋ fiofio yɛ maji pii anɔ, ni amrɔ nɛɛ jamɔi fioo ko pɛ kɛtsuɔ nii.

No hewɔ lɛ, ani abiɔ ni Kristofoi aha mlijaa nyɔŋma? Alexander Cruden wie yɛ ewolo ni eto Biblia mli saji anaa yɛ mli lɛ mli akɛ: “Wɔ-Yiwalaherelɔ lɛ, loo ebɔfoi lɛ ateŋ mɔ ko kɛ famɔ ko hako yɛ nɛkɛ nifeemɔ ni ji mlijaa nyɔŋma hamɔ nɛɛ he.” Lɛlɛŋ, akɛ famɔ ko hako Kristofoi akɛ amɛha mlijaa nyɔŋma. Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ Mose Mla lɛ ba naagbee, kɛ emli mlijaa nyɔŋma hamɔ he gbɛjianɔtoo lɛ hu, ni akala akpɛtɛ Yesu sɛŋmɔtso lɛ he lɛ. (Romabii 6:​14; Kolosebii 2:​13, 14) No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni aaabi ni aha shika pɔtɛɛ ko ni akɛtsu asafoŋ nyɔji ahe nii lɛ, Kristofoi jɛɔ amɛsuɔmɔ mli moŋ ni amɛkɛ shika keɔ.

Okɛ Onibii ni Jara Wa lɛ Awo Yehowa Hiɛ Nyam

Kɛji Kristofonyo ko jɛ esuɔmɔ mli ehala akɛ ekɛ nii ni enaa lɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome baaha ni ekɛha anɔkwa jamɔ aya hiɛ lɛ, no lɛ Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ ko bɛ ni akɛaate shi awo nɛkɛ nikee ni ekɛhaa nɛɛ. Gbekɛ nuu fioo ko ni jɛ Papua New Guinea ni eye afii 15 ŋma yɛ wolo ko ni ekɛfata enikeenii he lɛ mli akɛ: “Beni miji abifao lɛ, mitsɛ fɔɔ mi kɛɛmɔ akɛ, ‘Kɛji obɔi nitsumɔ lɛ, esa akɛ okɛ klɛŋklɛŋ yibii lɛ aha Yehowa.’ Mikaiɔ wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 3:​1, 9, he ni kɛɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔ klɛŋklɛŋ yibii lɛ aha Yehowa ni wɔkɛwo ehiɛ nyam lɛ. No hewɔ lɛ miwo shi akɛ mafee enɛ, ni amrɔ nɛɛ esa akɛ maye mishiwoo lɛ anɔkwa. Eŋɔɔ minaa waa akɛ mikɛ shika nɛɛ aaamaje ni akɛye abua Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ.” Biblia lɛ biii ni Kristofoi awo shi ko tamɔ nɛkɛ. Shi, suɔmɔ mli ni ajɛɔ akeɔ nii lɛ ji gbɛ kpakpa ni atsɔɔ nɔ ajieɔ bɔ ni asumɔɔ akɛ aaafi anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ kpo yɛ faŋŋ mli.

Ekolɛ Kristofonyo ko halaŋ shika pɔtɛɛ ko ni ekɛaaha koni ekɛha Yehowa Nyɔŋmɔ jamɔ aya hiɛ. Kɛ wɔɔfee he nɔkwɛmɔ lɛ: Beni ayɔɔ Yehowa Odasefoi akpee ko shishi lɛ, nyɛmimɛi yei onukpai enyɔ miigba shika ni abaanyɛ akɛke kɛha Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ he sane. Nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ kome, ni eye afii 87 lɛ bi niyenii hemɔ he sane, shika ni he baahia kɛha niyeli koni ekɛ nakai shika falɛ ake. Ni nyɛmiyoo kroko lɛ, ni eye afii 90 lɛ kɛɛ lɛ akɛ: ‘Ha bɔ ni osusuɔ akɛ ebaashɛ niyenii hemɔ kɛkɛ​—ni okɛ fioo afata he.’ Mɛɛ su kpakpa nɛkɛ nyɛmiyoo nɛɛ jie lɛ kpo nɛkɛ!

Akɛni Yehowa webii ejɔɔ nibii fɛɛ ni amɛyɔɔ lɛ nɔ amɛha Iɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ shika kɛ nibii krokomɛi keɔ yɛ miishɛɛ mli ni amɛkɛfiɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ. (Okɛto 2 Korintobii 8:12 he.) Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɛ ni Kristofoi tsɔɔ nɔ amɛkeɔ nii lɛ haa amɛnaa hegbɛi ni amɛkɛjieɔ hiɛsɔɔ ni mli kwɔ ni amɛyɔɔ amɛhaa Yehowa jamɔ lɛ kpo. Atsɔko akɛ nɛkɛ nikee nɛɛ afee mlijaa nyɔŋma hamɔ, ni shihilɛi komɛi hu nyɛɔ ebaa ni kanyaa mɔ koni eha babaoo bɔni afee ni ekɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aya hiɛ.​—Mateo 6:⁠33.

Bɔfo Paulo kɛɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli, ejaakɛ tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” (2 Korintobii 9:⁠7) Kɛji ojɛ miishɛɛ kɛ osuɔmɔ mli okɛ nii babaoo ke kɛfi anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ, ebaahi eha bo jogbaŋŋ, ejaakɛ abɛbua ko ni nilee yɔɔ mli lɛ kɛɔ akɛ: “Okɛ onii ni oyɔɔ kɛ onibaanii fɛɛ mli klɛŋklɛŋ nii awo Yehowa hiɛ nyam. No dani oboŋoi lɛ aaayimɔ obɔbɔ, ni owein bui lɛ aaafɛlɛ kɛ wein hee.”​—Abɛi 3:​9, 10.

Wɔnyɛŋ wɔha Ŋwɛi Flooflonyo lɛ ana nii. Lɛ enɔ ji shika kɛ jwiɛtɛi, kooloi ni nyiɛ gɔji akpe nɔ, kɛ nibii krokomɛi fɛɛ ni jara wa ni wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ amɛfalɛ lɛ. (Lala 50:​10-12) Wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko ato Nyɔŋmɔ najiaŋ yɛ nibii ni wɔnaa he sɛɛ kɛjɛɔ eŋɔɔ lɛ he kɔkɔɔkɔ. Shi wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ hiɛsɔɔ kpele ni wɔyɔɔ kɛha lɛ kɛ hegbɛi ni wɔyɔɔ akɛ wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋŋ aaaha lɛ kɛha eyijiemɔ lɛ hu. Ni wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ jɔɔmɔi babaoo baa mɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkeɔ nii koni amɛkɛfi jamɔ krɔŋŋ sɛɛ ni amɛkɛwo Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni ekeɔ nii babaoo hu, Yehowa hiɛ nyam lɛ anɔ.​—2 Korintobii 9:⁠11.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 29]

GBƐI Nl MƐI KOMƐI TSƆƆ NƆ AMƐTSUƆ ONIA KƐHA MAŊTSƐYELI-SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ

◻ TOOYELI KƐHA JEŊ MUU FƐƐ NITSUMƆ LƐ: Mɛi pii kɛ shika pɔtɛɛ ko fɔɔ shi daa ni amɛkɛwoɔ tooyeli adekai ni akadi amɛ akɛ: “Tooyeli Kɛha Asafo lɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ​—Mateo 24:14” lɛ mli. Daa nyɔŋ nɔ lɛ, asafoi lɛ kɛ shika nɛɛ majeɔ kɛyaa jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ he nine lɛ yɛ Brooklyn, New York, aloo amɛkɛyaa nitsumɔ he nine ni bɛŋkɛ amɛ lɛ.

◻ NIKEENII: Abaanyɛ akɛ shika ni ataoɔ akɛke lɛ amaje tɛɛ kɛbaha Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 25 Columbia Heights, Brooklyn, New York 11201, aloo abaanyɛ akɛya Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ maŋ nɔ he ni oyɔɔ Iɛ. Abaanyɛ akɛ jwetrii kɛ nibii krokomɛi ni jara wa hu ake. Esa akɛ aŋma wolo fioo ko afata nɛkɛ nikeenii nɛɛ ahe ni akɛtsɔɔ mli akɛ amɛji nibii ni akɛmiike kwraa.

◻ NIBII NI AKƐHA SHI AKƐKEKO LƐ HE GBƐJIANƆTOO: Abaanyɛ akɛ shika aha Buu Mɔɔ Asafo Iɛ ni ehi edɛŋ kɛyashi mɔ ni kɛha lɛ aaagbo, kɛ gbɛjianɔtoo akɛ kɛ ehe miihia mɔ ni kɛha Iɛ, abaaku sɛɛ akɛha Iɛ.

◻ INSURANCE: Abaanyɛ aŋma Buu Mɔɔ Asafo lɛ gbɛi akɛ mɛi ni baana insurance gbɛjianɔtoo ko he sɛɛ lɛ ateŋ mɔ ko aloo yɛ nitsumɔ hejɔɔmɔ mli gbɛjianɔtoo hu mli. Esa akɛ atswa Asafo lɛ adafi yɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nakai he.

◻ SHIKA NI AKƐTO BANK: Abaanyɛ aha shika ni akɛto, shika nɔ woji, aloo nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mli shika ahi shi aha aloo akɛha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ mɔ lɛ gbele sɛɛ, yɛ bɔ ni nyɛ maŋ shikatoo hei ŋmɛɔ gbɛ ni afee lɛ naa. Esa akɛ atswa Asafo lɛ adafi yɛ gbɛjianɔtoi ni tamɔ nakai ahe.

◻ NITSUMƆI AMLI GBƐFAŊNƆ KƐ SHIKA Nl AKƐFA: Abaanyɛ akɛ nitsumɔi amli gbɛfaŋnɔ ni ayɔɔ kɛ shika ni akɛfa ni abaaku sɛɛ abawo ekoŋŋ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ akɛ nibii ni akɛmiike kwraa aloo kɛ gbɛjianɔtoo akɛ akɛ emli sɛɛnamɔi lɛ baaha mɔ ni kɛke lɛ.

◻ SHIKPƆJI KƐ TSUI: Abaanyɛ akɛ shikpɔji kɛ tsui ni baahi hɔɔmɔ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ ke kwraa ni akɛaake nɔ, aloo ni abaashi shikpɔŋ loo tsu lɛ yɛ mɔ ni kɛke lɛ dɛŋ, koni ehi tsu lɛ mli aloo ekwɛ nɔ aahu kɛyashi be mli ni eeegbo. Esa akɛ mɔ ni taoɔ ekɛ shikpɔŋ loo tsu ko aha Asafo lɛ ana Asafo lɛ dani efee nakai.

◻ SHAMAŊSHEO KƐ NII NI AHAA MƆ KROKO GBƐI KÃA NƆ: Abaanyɛ akɛ nibii ni ayɔɔ loo shika ake Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania lɛ kɛtsɔ shamaŋsheo ni eŋma yɛ mla naa nɔ aloo abaanyɛ aha Asafo lɛ gbɛi aka shika ni akɛto nɔ. Bei komɛi lɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ko gbɛi ni kaa shika ko nɔ lɛ haa amɛnaa too woo mli hegbɛi komɛi. Esa akɛ akɛ shamaŋsheo loo shika lɛ he wolo lɛ ekome amaje Asafo lɛ.

Kɛji ootao nɛkɛ saji nɛɛ amli babaoo lolo Iɛ, ŋmaa wolo kɛya Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, P. O. Box 760, Accra, Ghana, aloo kɛya Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni bɛŋkɛ bo fe fɛɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje