Nu Afua lɛ yɛ Je lɛ Blema Saji Amli
BƆ NI Noa gbii lɛ amli Nu Afua lɛ ji amanehulu ni kpata nii ahiɛ babaoo ha hewɔ lɛ, adesai ahiɛ kpaŋ nɔ gbi ko gbi ko. Yɛ afii 2,400 sɛɛ lɛ, Yesu Kristo wie he akɛ eji yinɔsane mli anɔkwa sane. (Mateo 24:37-39) Nii ni yɔɔ gbeyei ni ba nɛɛ shi kadimɔ nii ko ni anyɛŋ atsumɔ yɛ adesa weku lɛ nɔ akɛ ayɛ ehe blema saji ni agbaa yɛ jeŋ fɛɛ.
Philip Freund bu naa yɛ wolo, Myths of Creation lɛ mli akɛ akutsei sɔrɔtoi fe 250 kɛ gbɔmɛi krokomɛi gbaa Nu Afua lɛ he blema saji fe 500. Taakɛ abaakpa gbɛ lɛ, beni afii ohai babaoo hoɔ lɛ, akɛ gbɔmɛi komɛi ahe saji kɛ nibii ni akaa yiŋ awieɔ wula nɛkɛ blema saji nɛɛ kpɛŋshɛŋŋ. Shi anaa shishijee nibii komɛi ni jejee amɛhe yɛ fɛɛ mli.
Nibii Komɛi Ni Je Amɛhe Waa
Beni gbɔmɛi faa gbɛ kɛjɛɔ Mesopotamia yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, amɛkɛ oshara ni ba nɛɛ he saji tee shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he. No hewɔ lɛ, mɛi ni yɔɔ Asia, Pasifik Wuoyigbɛ ŋshɔkpɔi anɔ bii, Amerika Kooyigbɛ, Amerika Teŋgbɛ, kɛ Amerika Wuoyigbɛ fɛɛ yɛ saji ni kɔɔ naakpɛɛ nii ni ba nɛɛ he. Saji pii ni kɔɔ Nu Afua lɛ he blema saji ahe nɛɛ yɛ dani gbɔmɛi nɛɛ bale Biblia lɛ. Ni kɛlɛ shishijee nibii komɛi yɛ blema saji nɛɛ fɛɛ mli ni kɛ Biblia mli sane ni kɔɔ Nu Afua lɛ he lɛ kpaa gbee.
Blema saji nɛɛ ekomɛi tsiɔ asaabui ni amɛhiii kwraa ni hi shikpɔŋ nɔ dani Nu Afua lɛ ba lɛ ta. Kɛ akɛaato he lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ dani Nu Afua lɛ aaaba lɛ, ŋwɛibɔfoi toigbolɔi komɛi ŋɔ heloo gbɔmɔtsei, amɛkɛ yei na bɔlɛ, ni amɛfɔ amɛshwiei ni ji asaabui, obalaŋi ni atsɛɔ amɛ Nefilim.—1 Mose 6:1-4; 2 Petro 2:4, 5.
Nu Afua lɛ he blema saji fɔɔ kɛɛmɔ akɛ abɔ nuu ko kɔkɔ yɛ nu afua ko ni baajɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ aba lɛ he. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ Noa kɔkɔ akɛ E-baakpata efɔŋfeelɔi kɛ mɛi ni yi wa lɛ ahiɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ Noa akɛ: “Heloo fɛɛ naagbee eba mihiɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ yiwalɛ ni jɛ amɛ; ni naa, mibakpata amɛ kɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ.”—1 Mose 6:13.
Blema saji fɛɛ ni kɔɔ Nu Afua lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ ekɛ je muu fɛɛ hiɛkpatamɔ ba. Nakai nɔŋŋ hu Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni nui lɛ he shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aahu po, ni eha gɔji ni kwɔlɔ fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ fɛɛ nɔ. Nii fɛɛ ni muɔ wala mumɔ yɛ amɛgugɔ mli yɛ shikpɔŋ gbiŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ gboi.”—1 Mose 7:19, 22.
Nu Afua lɛ he blema saji pii kɛɔ akɛ nuu ko kɛ mɔ kome loo mɛi pii je Nu Afua lɛ mli. Blema saji lɛ pii kɛɔ akɛ eyatee ehe yɛ lɛlɛ ko ni efee mli, ni amɛkɛɔ akɛ eyama gɔŋ ko nɔ. Kɛ akɛaato he lɛ, Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ Noa kpɛ adeka. Amɛkɛɔ hu akɛ: “Eshwɛ Noa kome kɛ mɛi ni kɛlɛ yɔɔ adeka lɛ mli lɛ kɛkɛ.” (1 Mose 6:5-8; 7:23) Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, “adeka lɛ yama shi yɛ Ararat gɔji lɛ anɔ,” ni Noa kɛ eweku lɛ jɛ mli amɛyi shi. (1 Mose 8:4, 15-18) Blema saji tsɔɔ hu akɛ mɛi ni je Nu Afua lɛ mli lɛ je shishi amɛbɔi fɔmɔ koni amɛyi afa yɛ shikpɔŋ nɔ ekoŋŋ, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Noa kɛ eweku lɛ fee lɛ.—1 Mose 9:1;10:1.
Tsutsu Nu Afua he Blema Saji
Akɛni saji otii nɛɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua Nu Afua lɛ he blema saji lɛ komɛi ahe. Wɔŋɔ lɛ akɛ wɔmiije shishi kɛjɛ Sumeriabii, ni ji blemabii komɛi ni hi Mesopotamia lɛ anɔ. Ana nɔ ni amɛkɛɔ yɛ Nu Afua lɛ he yɛ sũ tɛ-taoi ni atsa shi ana yɛ Nippur amaŋfɔ lɛ mli lɛ nɔ. Nɛkɛ tɛ-tao nɛɛ kɛɔ akɛ Sumeria nyɔŋmɔi, Anu kɛ Enlil kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ nu afua babaoo ko baakpata gbɔmɛi ahiɛ. Akɛni nyɔŋmɔ Enki bɔ lɛ kɔkɔ hewɔ lɛ, Ziusudra kɛ eweku lɛ nyɛ amɛje mli yɛ lɛlɛ agbo ko mli.
Emlitsɔɔmɔi babaoo yɛ Babilonia Gilgamesh Ekaafeemɔi lɛ amli. Taakɛ atsɔɔ lɛ, Gilgamesh yasara eblematsɛ Utnapishtim, ni aha lɛ naanɔ wala beni eje Nu Afua lɛ mli lɛ sɛɛ. Utnapishtim tsɔɔ mli yɛ sanegbaa ni tee nɔ lɛ mli akɛ, akɛɛ lɛ akɛ ekpɛ lɛlɛ agbo ko, ni ekɛ tsinai kɛ kooloi ni hiɛ wa kɛ eweku lɛ abote mli. Ekpɛ lɛlɛ lɛ kɛ ekoji ejwɛ, abasa fai 60 yɛ ehe fɛɛ he, ni hiɛ nsɔɔdoi ekpaa. Ekɛɛ Gilgamesh akɛ ahum lɛ tee nɔ gbii ekpaa jenamɔ kɛ jetsɛremɔ, kɛkɛ ni ekɛɛ: “Beni gbi ni ji kpawo lɛ shɛ lɛ, ahum lɛ, Nu Afua lɛ kɛ tawuu he gbeyeishemɔ, ni etswia mɛi anii tamɔ asraafoi lɛ ba naagbee. Ŋshɔ lɛ fee dioo, lasuogbele lɛ kpa tswaa, Nu Afua lɛ ba naagbee. Mikwɛ ŋshɔ lɛ hiɛ ni gbeei ni minuɔ lɛ eba naagbee. Ni adesai fɛɛ etsɔmɔ sũ.”
Beni lɛlɛ lɛ yama Nisir Gɔŋ lɛ nɔ lɛ, Utnapishtim ŋmɛɛ okpo ko he ni eku esɛɛ eba lɛlɛ lɛ mli akɛni enaaa hejɔɔmɔ he ko lɛ hewɔ. No sɛɛ lɛ etsu nyɔŋmɔbitɛte ni no hu ku esɛɛ. Eŋmɛɛ ‘kwaakwaalabite he, ni beni ekuuu esɛɛ ebaaa lɛ, ena ele akɛ nui lɛ eba shi. Kɛkɛ ni Utnapishtim ŋmɛɛ kooloi lɛ ahe ni esha afɔle.
Nɛkɛ blema sane ni etsɛ nɛɛ tamɔ Biblia mli sane ni kɔɔ Nu Afua lɛ he lɛ. Shi etamɔɔɔ bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ mli fitsofitso ni emli ka shi faŋŋ lɛ, ni etsɔɔɔ bɔ ni adeka lɛ dalɛ yɔɔ ha lɛ mli jogbaŋŋ ni etsɔɔɔ be ni ehe loo eye hu taakɛ atsɔɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Gilgamesh Ekaafeemɔi lɛ tsɔɔ akɛ ahum lɛ ye gbii ekpaa jenamɔ kɛ jetsɛremɔ, yɛ be mli ní Biblia lɛ kɛɔ akɛ “ni nugbɔ tue yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii nyɔŋmai ejwɛ”—nui ni tee nɔ enɛ aahu ni yɛ naagbee lɛ eha shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.—1 Mose 7:12.
Eyɛ mli akɛ Biblia lɛ tsiɔ ta akɛ mɛi kpaanyɔ je Nu Afua lɛ mli moŋ, shi yɛ Hela blema saji amli lɛ, Deucalion kɛ eŋa, Pyrrha pɛ je mli. (2 Petro 2:5) Taakɛ blema sane nɛɛ tsɔɔ lɛ, dani Nu Afua lɛ aaaba lɛ no mli lɛ aŋkroaŋkroi komɛi ni yi wa waa yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni atsɛɔ amɛ akɔɔbele gbɔmɛi. Nyɔŋmɔ ni ji Dio kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ nu afua babaoo ko baakpata amɛhiɛ, ni ekɛɛ Deucalion akɛ ekpɛ adeka agbo ko ni ebote mli. Beni nu afua lɛ ba shi lɛ, adeka lɛ bama Parnassus Gɔŋ lɛ nɔ. Deucalion kɛ Pyrrha kpeleke shi kɛjɛ gɔŋ lɛ nɔ ni amɛje adesai ashishi ekoŋŋ.
Blema Saji ni Jɛ Bokagbɛ Shɔŋŋ
Nu Afua lɛ he blema sane ko yɛ India ni Manu ji gbɔmɔ ni je mli. Ekɛ loo bibioo ko ni bada agbo ni bɔ lɛ kɔkɔ yɛ nu afua ko ni baakpata nii ahiɛ lɛ bɔ naanyo. Manu kpɛ lɛlɛ ko, ni loo nɛɛ gbala lɛlɛ nɛɛ aahu kɛyashi be mli ni eyasha shi yɛ Himalaya gɔji lɛ ekome nɔ. Beni nu afua lɛ ba shi lɛ, Manu kɛ Ida ni ji efɔleshaa nii ni tamɔ gbɔmɔ lɛ kpeleke shi kɛjɛ gɔŋ lɛ nɔ, ni eje adesa weku lɛ shishi ekoŋŋ.
Taakɛ Chinabii ablema sane ni kɔɔ nu afua lɛ he lɛ tsɔɔ lɛ, nugbɔshimɔ nyɔŋmɔ lɛ kɛ nyanyɔŋ ko ha ebii enyɔ, Nuwa kɛ Fuxi. Ekɛɛ amɛ akɛ amɛtɛo koni kɛ ekwɛ̃ lɛ ni amɛtee amɛhe yɛ tsene tɔ ni ebaawo lɛ mli. Amrɔ nɔŋŋ ni tso ko kwɛ̃ kɛjɛ nyanyɔŋ lɛ mli ni ewo tsene tɔ agbo ko. Beni nugbɔshimɔ nyɔŋmɔ lɛ ha nui babaoo nɛ lɛ, gbekɛbii lɛ kwɔ kɛbote tsene tɔ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ nui ni nɛ lɛ mii shikpɔŋ lɛ nɔ bii fɛɛ moŋ, shi Nuwa kɛ Fuxi je mli ni amɛfɔ amɛwo je lɛŋ ekoŋŋ.
Yɛ Amerika Shikpɔji Anɔ
Indiabii ni yɔɔ Amerika Kooyigbɛ lɛ yɛ blema saji sɔrɔtoi ni fɛɛ kɔɔ nu afua ko ni kpata gbɔmɛi pii ahiɛ ni mɛi fɛɛ gboi ni fioo ko shwɛ lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Arikara, ni ji Kaddobii lɛ kɛɔ akɛ, be ko lɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe wa aahu akɛ amɛye nyɔŋmɔi lɛ ahe fɛo po. Nyɔŋmɔ ni atsɛɔ lɛ Nesaru lɛ tsɔ nu afua nɔ ekpata nɛkɛ asaabui nɛɛ ahiɛ, shi ebaa ewebii lɛ, kɛ kooloi lɛ, kɛ abele ko yi yɛ tɛkplo ko mli. Havasupaibii lɛ hu kɛɔ akɛ nyɔŋmɔ Hokomata ha nu afua ko ba ni ekpata gbɔmɛi ahiɛ. Shi nuu ko ni ji Tochopa baa ebiyoo Pukeheh yi kɛtsɔ tso kuku ko ni fɔlɔ ka mli ni ekɛlɛ hɔ mli ni esɔo naa lɛ nɔ.
Indiabii ni yɔɔ Amerika Teŋgbɛ kɛ Wuoyigbɛ lɛ yɛ nua afua he blema saji ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Mayabii ni yɔɔ Amerika Teŋgbɛ lɛ he ye akɛ nugbɔnɛmɔ onufu kpeteŋkpele ko kpata je lɛ hiɛ kɛtsɔ nui babaoo nɔ. Yɛ Mexico lɛ, Chimalpopocabii lɛ gbaa akɛ nu afua ko ha gɔji lɛ fɛɛ nɔ. Nyɔŋmɔ Tezcatlipocapo bɔ gbɔmɔ Nata lɛ kɔkɔ ni etsa tso kuku mli, ni lɛ kɛ eŋa Nena kɛ jɛmɛ fee abobaa he kɛyashi nui lɛ ba shi.
Yɛ Peru lɛ, Chinchabii lɛ yɛ blema sane ko ni kɔɔ gbii enumɔ nu afua ko ni kpata gbɔmɛi fɛɛ hiɛ ja mɔ kome ko pɛ ni kooloo llama ni wieɔ lɛ nyiɛ ehiɛ kɛtee he ko ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ gɔŋ ko nɔ lɛ he. Aymarabii ni yɔɔ Peru kɛ Bolivia lɛ kɛɔ akɛ nyɔŋmɔ Viracocha fa kpo kɛjɛ Titicaca Kpaakpo lɛ mli ni ebɔ je lɛ kɛ gbɔmɛi agboi komɛi ni dara waa, hii ni he wa. Akɛni klɛŋklɛŋ gbɔmɛi nɛɛ wo emli hewɔ lɛ, la Viracocha kɛ nu afua kpata amɛhiɛ.
Tupinamba Indiabii ni yɔɔ Brazil lɛ wie be ko ni nua afua mii amɛblemabii fɛɛ nu, ja mɛi ni je mli yɛ lɛji amli kɛ mɛi ni yaje tsei kakadaji ayiteŋ lɛ pɛ. Cashinauabii ni yɔɔ Brazil, Macushibii ni yɔɔ Guyana, Caribbii ni yɔɔ Amerika Teŋgbɛ, kɛ Ona kɛ Yahganbii ni jɛ Tierra del Fuego yɛ South Amerika lɛ fata wekui sɔrɔtoi babaoo ni yɔɔ nu afua he blema saji lɛ ahe.
South Pasifik kɛ Asia
Nu afua ko he blema saji ni gbɔmɛi fioo ko pɛ yi na wala yɛ mli egbɛ eshwa South Pasifik fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Samoa lɛ, amɛyɛ blema sane ko ni kɔɔ mra bei amli nu afua ni kpata mɔ fɛɛ mɔ hiɛ ja Pili kɛ eŋa pɛ he. Amɛyafee shweshweeshwe yɛ tɛsaa ko nɔ, ni amɛfɔ bii amɛwo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ yɛ nu afua lɛ sɛɛ. Yɛ Hawaii ŋshɔkpɔi lɛ anɔ lɛ, nyɔŋmɔ Kane mli fu gbɔmɛi ni etsu koni nu afua ko abakpata amɛhiɛ. Nu’u pɛ ji mɔ ni je mli yɛ lɛlɛ agbo ko ni yɛ naagbee lɛ eyama gɔŋ ko nɔ lɛ mli.
Yɛ Mindanao, yɛ Philippines lɛ, Ata lɛ kɛɔ akɛ be ko lɛ nui ha shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ, ni ekpata mɛi fɛɛ hiɛ, ja hii enyɔ kɛ yoo kome pɛ. Ibanbii ni yɔɔ Sarawak, Borneo, lɛ kɛɔ akɛ mɛi fioo ko pɛ je nua afua ko mli kɛtsɔ gɔji ni kwɔlɔ fe fɛɛ lɛ ni amɛkwɔlɔ kɛtee nɔ lɛ nɔ. Yɛ Igorotbii ni yɔɔ Philippines lɛ ablema saji amli lɛ, nyɛmi nuu kɛ nyɛmi yoo ko pɛ je mli kɛtsɔ abobaa he ni amɛyatao yɛ Pokis Gɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.
Soyotbii ni yɔɔ Siberia, yɛ Russia lɛ kɛɛ kɔkɔdene agbo ko, ni tere shikpɔŋ lɛ tsi ehe ni eha nu afua ba jeŋ fɛɛ. Nuumo ko kɛ eweku je mli yɛ ŋmoŋmloji ni atsara nɔ. Beni nui lɛ ba shi lɛ, ŋmoŋmloji ni atsara lɛ yama gɔŋ ni kwɔ ko nɔ. Ugriabii ni yɔɔ Siberia kɛ Hungary anaigbɛ lɛ hu kɛɔ akɛ mɛi ni je nu afua lɛ mli lɛ tara ŋmoŋmloji ni atsara nɔ ni amɛkpalaŋ kɛtee shikpɔŋ lɛ nɔ hei sɔrɔtoi.
Shishijee Jɛɛhe Kome
Mɛɛ sane naa wɔbaanyɛ wɔmu kɛjɛ Nu Afua he blema saji babaoo nɛɛ mli? Eyɛ mli akɛ amɛmlitsɔɔmɔ lɛ yɛ sɔrɔtoi pii moŋ, shi nibii pii yɛ mli ni je amɛhe. Amɛtsɔɔ oshara kpeteŋkpele ko ni ba ni hiɛ kpaŋ nɔ gbi ko gbi ko. Yɛ bɔ ni amɛmlitsɔɔmɔ yɔɔ sɔrɔto ha yɛ afii ohai abɔ lɛ fɛɛ mli sɛɛ lɛ, saneyitso ni fɛɛ damɔ nɔ lɛ tamɔ kpãa ko ni fimɔɔ amɛ kɛyaa sane wulu ko he—Biblia mli sane ni mli ka shi faŋŋ ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ Nu Afua he lɛ.
Akɛni anaa Nu Afua he blema saji lɛ titri yɛ gbɔmɛi ni nyɛsɛɛ afii ohai nɛɛ nɔŋŋ mli amɛbale Biblia lɛ ateŋ hewɔ lɛ, ebaafee tɔmɔ akɛ aaakɛɛ akɛ Ŋmalɛ mli sane lɛ ji nɔ ni na amɛnɔ hewalɛ. Agbɛnɛ, The International Standard Bible Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Aŋɔɔ bɔ ni nu afua he sane lɛ ji jeŋ muu fɛɛ nɔ ha lɛ akɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ akɛ nu afua ko kpata adesai fɛɛ hiɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ . . . Agbɛnɛ hu gbɔmɛi ni ŋmala blema saji nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ji gbɔmɛi ni teɔ shi woɔ Hebri kɛ Kristofoi akusum-nifeemɔ waa.” (Kpo 2, baafa 319) No hewɔ lɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ amu sane naa akɛ Nu Afua lɛ he blema sane lɛ maa anɔkwale ni Biblia mli sane lɛ ji lɛ nɔ mi.
Akɛni wɔyɔɔ je ni jeŋba shara kɛ awuiyeli eyi mli obɔ mli hewɔ lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkane Biblia mli sane ni kɔɔ Nu Afua lɛ he, taakɛ aŋma afɔ shi yɛ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ yitsei 6 kɛyashi 8 lɛ. Kɛ wɔsusu nɔ hewɔ ni jeŋ muu fɛɛ Nu Afua lɛ ba lɛ he—yiwalɛ nifeemɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he lɛ—wɔbaana kɔkɔbɔɔ ko ni he hiaa waa yɛ mli.
Etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ fɔbuu kojomɔ baaba ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ. Shi miishɛɛ sane ji akɛ, mɛi komɛi baaje mli shweshweeshwe. Obaanyɛ ofee amɛteŋ mɔ kome kɛ obo bɔfo Petro wiemɔi nɛɛ atoi: “Ni nu ŋɔ [Noa] be lɛŋ je lɛ ni ehiɛ kpata lɛ. Shi ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni yɔɔ nɛɛ, lɛ nɔŋŋ ewiemɔ akɛto amɛ aha la, ni akɛ amɛ eto kɛyashi kojomɔ kɛ gbɔmɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ gbi lɛ nɔ. . . . Agbɛnɛ, akɛni nɛkɛ nibii nɛɛ fɛɛ baafite hewɔ lɛ, mɛɛ gbɔmɛi esa akɛ nyɛtsɔmɔ yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔ jamɔi amli? Mɛi ni kwɛɔ gbɛ ni amɛshweɔ [Yehowa] Nyɔŋmɔ gbi lɛ baa lɛ.”—2 Petro 3:6-12.
Ani obaaha Yehowa gbi lɛ baa lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli? Kɛ ofee nakai ni ofee onii yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, onine baashɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ. No hewɔ lɛ mɛi ni saa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nakai lɛ baanyɛ ana hemɔkɛyeli yɛ jeŋ hee ni Petro wieɔ he beni ekɛɛ nɛkɛ kɛfata he lɛ mli: “Shi yɛ [Nyɔŋmɔ] shiwoo lɛ naa lɛ, wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.”—2 Petro 3:13.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Akɛ Babilonia nu afua he blema sane lɛ ha kɛjɛ yinɔ kome nɔ kɛtee yinɔ kroko nɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
Ani oobo Petro kɔkɔbɔɔ lɛ toi kɛtsɔ Yehowa gbi lɛ ni ohaa ehiɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ nɔ?