Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 9/15 bf. 28-31
  • Obaanyɛ Odamɔ Nijiaŋwujee Naa!

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Obaanyɛ Odamɔ Nijiaŋwujee Naa!
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Gbɛi Komɛi ni Aaatsɔ Nɔ Adamɔ Nijiaŋwujee Naa
  • Amɛhe Wa, Yɛ Nijiaŋwujee Fɛɛ Sɛɛ
  • Heyeli Kɛmiijɛ Nijiaŋwujee Mli​—Etsɛŋ!
  • Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔŋmɛ Pɛpɛɛpɛ yɛ Wɔgbɛkpamɔi Amli?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Obaanyɛ Odamɔ Yiŋkɔshikɔshifeemɔ Naa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • Bɔ ni Ooofee Oná Hiɛnɔkamɔ yɛ Nijiaŋwujee Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Ani Obaanyɛ Ona Miishɛɛ Kɛ Oyɛ Babaoo Feemɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 9/15 bf. 28-31

Obaanyɛ Odamɔ Nijiaŋwujee Naa!

SUSUMƆ awerɛho shihilɛ ni nuu ko ni eye afii 23 lɛ yɔɔ mli lɛ he okwɛ. Woloŋ nikasemɔ fioo ko pɛ ena, ni eetsu nii kɛmiina nɔ ko fioo ko. Gbalashihilɛ kɛ shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli efee saji ni enyɛŋ esusu he. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hewɔ ni enyɛ kɛɔ akɛ: “Ewerɛ eho ehe waa ni enijiaŋ eje wui diɛŋtsɛ.” Obalanyo nɛɛ sane lɛ tamɔ gbɔmɛi akpekpei krokomɛi anɔ. Gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi fɛɛ mli anijiaŋ jeɔ wui yɛ yiŋtoo kome loo yiŋtoo kroko hewɔ.

Nijiaŋwujee ji “henumɔ ko ni yaa shɔŋŋ loo shweshweeshwe shihilɛ ni anuɔ he akɛ abɛ, hiɛnɔkamɔ ni feɔ yaka, kɛ tsui ni enyɔɔɔ mɔ mli ni jɛ nɔ ni ashweɔ ni feɔ yaka lɛ hewɔ, naataomɔ ni yaa nɔ yɛ mligbɛ, loo naagbai krokomɛi ni anaaa naa.” (Webster’s Third New International Dictionary) Wɔnijiaŋ jeɔ wui kɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔtsu nɔ ko ni wɔyeee omanye yɛ mli lɛ. Wɔnuɔ he akɛ atsi wɔnaa yɛ he fɛɛ he ni wɔɔtsɔ, tamɔ nɔ ni wɔkɛ wɔyitsei miihɛlɛ tɛ gbogbo, ni hiɛnɔkamɔ ko bɛ mli akɛ wɔbaaye omanye. Wɔ fɛɛ wɔle bɔ ni anuɔ he ahaa.

Nitsulɔi ni tsuɔ nii ni amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ he lɛ nuɔ he akɛ sɛɛnamɔ ko bɛ amɛhe. Kɛ abuuu amɛhe akɔntaa lɛ, ŋamɛi loo nyɛmɛi ni kɛ daa gbi shihilɛ mli naagbai kɛ nitsumɔi ni tɔɔ mɔ kpeɔ lɛ baanu he akɛ amɛnyɛɛɛ nɔ ko amɛtsu, hiɛ esɔɔɔ amɛ. Obalaŋtai ni kɛ kaai kpeɔ yɛ skul lɛ baanu he akɛ amɛnijiaŋ eje wui yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ koni amɛle woloŋ lɛ mli. Kui ni daraaa lɛ amlibii baahao ni amɛnaŋ miishɛɛ yɛ mli gbɛ, ni amɛbaanu he akɛ amɛtsɔmɔ mɛi ni akɛ amɛ yeee yɛ jalɛ naa. Nitsumɔtsɛmɛi ni yeɔ anɔkwa ni feɔ guɔyeli nibii kpakpai lɛ baanu he akɛ nitsumɔ-tsɛmɛi ni yɔɔ keketee niyeee anɔkwalɛ efite amɛnitsumɔ ni amɛha amɛbɔ nyɔmɔ. Enɛɛmɛi kɛ niiashikpamɔi krokomɛi ni tamɔ nakai kɛ nijiaŋwujee baa ni ehaa mɛi pii nuɔ he akɛ sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ amɛhe.

Nilelɔ ko ni hi shi afii ohai abɔ ni eho nɛ lɛ nyɛ ekɛ wiemɔi ni wɔbaanyɛ wɔnu shishi ŋmɛnɛ tsɔɔ enijiaŋwujee lɛ mli. Israel maŋtsɛ Salomo kɛɛ: “Kɛkɛ ni mitsɔ mihe mikwɛ minitsumɔi fɛɛ ni miniji etsu lɛ, kɛ deŋme ni migbo kɛtsu lɛ: ni naa, fɛɛ lɛ yakayaka nɔ ko kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ ni, ni sɛɛnamɔ ko bɛ hulu shishi nɛɛ! Shi deŋme fɛɛ ni gbɔmɔ gboɔ kɛ etsui ni yeŋ yɛ hulu shishi nɛɛ, mɛni enaa yɛ mli? Ejaakɛ egbii lɛ fɛɛ lɛ awerɛho sɔŋŋ ni, ni ehenaagbamɔ lɛ ŋkɔmɔyeli ni; asaŋ nyɔɔŋ tete lɛ, etsui enyɔɔɔ emli. Enɛ hu yakayaka nɔ ko ni!” (Jajelɔ 2:​11, 22, 23) Salomo wiemɔi lɛ tsɔɔ nijiaŋwujee, ni mɛi pii nuɔ he kɛ amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛdamɔ nijiaŋwujee ni heɔ shihilɛ kpakpa kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ naa lɛ.

Gbɔmɛi ni amɛnijiaŋ eje wui lɛ feɔ yeyeeye. Ní hei pii yɛ ni amɛŋmɛɛɔ saji ahe kwraa ni amɛsuuɔ amɛhe kɛjɛɔ gbɔmɛi ahe ni amɛkɛ amɛhe wooo daa gbi shihilɛi amli. Bɔni afee ni amɛnine ashɛ nɔ ni amɛnuɔ akɛ eji nɔ ni sa amɛ lɛ anɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ efɔŋfeemɔ kɛ awuiyeli mli. Nɔnyɛɛi ni baaa shi efite gbalashihilɛi kɛ weku mli tsakpaai.

Ekolɛ ehe baahia ni wɔteŋ mɛi pii abɔ mɔdɛŋ waa ni wɔtao gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔdamɔ nijiaŋwujee naa. Yɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni nibii miifite kɛmiiya hiɛ. Abɛi 13:12 kɛɔ akɛ: “Hiɛnɔkamɔ ni baaa mli mra lɛ, ewoɔ mɔ tsui hela.” Oshara baanyɛ aba wɔgbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ hewalɛnamɔ he. Ani hiɛnɔkamɔ ko bɛ shihilɛ lɛ mli? Ani esa akɛ wɔhi shi daa yɛ nijiaŋwujee mli akɛ nɔ ni akɛtoɔ shɛ ni wɔshɛɛɛ loo tɔmɔi anajiaŋ? Ani abaanyɛ ato gbɛjianɔ kpakpa ko koni akɛdamɔ nijiaŋwujee naa bɔni afee ni wɔna shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli babaoo mli ŋɔɔmɔ? Nyɛhaa wɔkwɛa.

Gbɛi Komɛi ni Aaatsɔ Nɔ Adamɔ Nijiaŋwujee Naa

Kɛji akɛ wɔyɛ naagba ko, ni ŋaawoo he miihia wɔ lɛ, bei pii lɛ wɔyaa mɔ ni yɔɔ nilee, mɔ ni yɔɔ niiashikpamɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ enɔ lɛ ŋɔɔ. Abɛi 3:​5, 6 kɛɔ akɛ: “Okɛ ohiɛ afɔ Yehowa nɔ kɛ otsui fɛɛ, ni okɛ ohe akapasa bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ; kaimɔ lɛ yɛ ogbɛi fɛɛ mli, ni lɛ eeejaje otempɔŋi lɛ.” Abaanyɛ ana ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. Susumɔ shishinumɔ ni ekɛhaa lɛ ekomɛi ahe nɔkwɛmɔ nii ahe okwɛ.

Nijiaŋwujee baanyɛ afee nɔ ni kɔɔ nɔ ni aaana ni akɛhi shi lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔ heloo gbɛfaŋ nitsumɔ baanyɛ afee nɔ ni saa wɔhiɛ, shi nyɔmɔwoo ni faaa lɛ baahao wɔ. Wɔsumɔɔ wɔ wekui ni wɔmiisumɔ ni wɔna nɔ ni hi fe fɛɛ wɔha amɛ. Ni kɛlɛ, etamɔ nɔ ni yeyeeye ni wɔfeɔ yɛ shika ni wɔɔna ni wɔkɛtsu wɔgbɛnaa nii ahe nii lɛ baaa naagbee. Wɔbaanya wɔtsu nii kɛteke be ni ato akɛ wɔkɛ tsu nii lɛ ni wɔbaatao nitsumɔ kroko wɔfata nɔ ni wɔtsuɔ daa lɛ he. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, shihilɛ bafeɔ niyeli, wɔɔ, kɛ nitsumɔ shibɔlemɔ ko ni tɔɔ mɔ. Ní kɛlɛ, nibii ni esa akɛ awo he nyɔmɔ kɛ nyɔmɔ diɛŋtsɛ ni ahiɛ lɛ faa ni nijiaŋwujee yaa hiɛ.

Yiŋtoo titri ni yɔɔ heloo gbɛfaŋ nitsumɔ sɛɛ ji ni wɔkɛna wɔhiamɔ nii. Shi enyiɛ wɔtaoɔ? Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Wɔkɛ nɔ ko nɔ ko baaa je nɛŋ, no hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko aya hu. Shi kɛ wɔyɛ ŋmaa kɛ hehaa nii kɛkɛ lɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ he.” Ani wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔ na babaoo fe nakai ni wɔná nɔ ni mɛi krokomɛi hu yɔɔ eko lɛ eko loo wɔnyɛ wɔfee nɔ ni amɛfeɔ lɛ eko? Kɛji nakai ni lɛ, belɛ nibii ni jɛɔ nijiaŋwujee mli baa lɛ eko wɔbaakpa. Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii ana lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ni tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ mli. Ejaakɛ nibii fɔji fɛɛ ashishifa ji shika suɔmɔ ni mɛi komɛi di sɛɛ ni amɛdu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe lɛ.” (1 Timoteo 6:​7-10) Kɛ wɔkɛ anɔkwayeli ŋmɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni wɔdiɔ sɛɛ lɛ jogbaŋŋ wɔkwɛ lɛ ebaajie nibii komɛi ni he ehiaaa wɔ kwraa lɛ kpo. Tsakemɔi fioo komɛi ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli ni wɔɔfee yɛ shika-helɛtemɔ he kɛ shihilɛ yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ baaye ebua ni eba wɔ nijiaŋwujee lɛ shi.

Adebɔɔ su naa akɔnɔi ni baaa mli lɛ kɛ nijiaŋwujee babaoo eba. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, eji wɔfɔmɔ su akɛ obalayoo aaashwe gbalashihilɛ mlibotemɔ waa koni ena shweshweeshwe shihilɛ kɛ hedɔɔ ni mli wa ni fataa weku shihilɛ he baa lɛ. Ebaafite be kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo ni ekɛha ehe afee fɛo diɛŋtsɛ kɛtsɔ atade heei, hesaamɔ kɛ hewulamɔ nibii, yitsɔigbɔɔ kɛ esaamɔ nɔ, ni ekolɛ ebaafee mɔ ni kaneɔ woji ni kɛ ŋaawoo haa mɛi ni bɛ suɔlɔi lɛ. Ebaaya hiɛtserɛjiemɔi sɔrɔtoi ashishi kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ekɛ mɔ ni sa baakpe​—shi eyeee omanye. Afii hoɔ, ni nijiaŋwujee lɛ bafeɔ nɔ ni enyɛɛɛ edamɔ naa dɔŋŋ. Ekolɛ ebaasusu akɛ ekɛ mɔ ko ni esaaa po aaabote gbalashihilɛ mli, yɛ yeyeeye-feemɔ hewɔ. Nɔ ni ehiii kwraa lɛ, bɔni afee ni enine ashɛ mɔ ni dɔɔ ehe lɛ nɔ hewɔ lɛ, ekolɛ ekɛ ehe baawo jeŋba shara mli.

Tsuishitoo kɛ kojomɔ kpakpa he miihia yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli. Gbalashihilɛ ni akɛ mɔ ni esaaa aaabote mli​—titri lɛ mɔ ni bɛ Yehowa mli hemɔkɛyeli lɛ​—baafee tɔmɔ kpele. (1 Korintobii 7:​39; 2 Korintobii 6:​14, 15) Nɔ ni jeŋba shara kɛbaa pɛ ji tsuiŋdɔlɛ kɛ hiɛnɔkamɔ ni feɔ yaka. (Abɛi 6:​32, 33) Anɔkwayeli mli ni wɔɔjɛ wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli, kɛ jwɛŋmɔ ni akɛaatsu sane lɛ he nii baanyɛ aye abua. “Mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo” baanyɛ agbala gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni sa lɛ jwɛŋmɔ jogbaŋŋ fe nɔ ni atadei heei ni eba nɔ kɛ hewulamɔ nibii ni yɔɔ sɔrɔto baanyɛ afee. (1 Petro 3:​3, 4) Ní wɔkɛ wɔhe aaafɔ je lɛŋ ŋaawolɔi aŋaawoo ni etsiii ni kwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ lɛ anɔ lɛ, ehe miihia moŋ ni wɔya gbalashihilɛ Shishijelɔ lɛ ŋɔɔ koni wɔyakase nɔ ni he hiaa ni afee ŋa ni asumɔɔ lɛ ni adɔɔ ehe. (Abɛi, yitso 31) Esa akɛ hii kɛ yei ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ hu abɔ mɔdɛŋ ni amɛjie sui ni amɛbaasumɔ ni amɛna yɛ amɛhefatalɔi lɛ ahe lɛ kpo. Kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ oootao gbɔmɛi ni yɔɔ bulɛ kɛha Biblia mli shishitoo mlai ni okɛ amɛ abɔ. Kɛ wɔkɛ enɛɛmɛi tsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔgbɛkpamɔ kɛha gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ baafee ekpakpa. Kɛji akɛ gbalashihilɛ lɛ baaa amrɔ nɔŋŋ po lɛ, Ŋmalɛi lɛ ni wɔɔhi shi yɛ naa lɛ baaha wɔna miishɛɛ ni ebaaha oshija shihilɛ lɛ afee nɔ ni nyɔmɔwoo babaoo yɔɔ mli.

Gbɛnaa nii ni tsii baanyɛ eha wɔfee yeyeeye. Nɔnyɛɛ baanyɛ aba kɛjɛ hei sɔrɔtoi fɛɛ. Wɔhaoɔ yɛ nibii ni he hiaa wɔ weku lɛ waa lɛ ahe, ni mɔ ni wɔtsuɔ nii wɔhaa lɛ baanyɛ afee mɔ ni hiɛ esɔɔɔ nii. Wekumɛi baakpa gbɛ akɛ wɔbaaye wɔbua amɛ be fɛɛ be ni naagba ko aaate shi. Yɛ nɔnyɛɛ babaoo nɛɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔtsu wɔ diɛŋtsɛ wɔteemɔŋ nibii babaoo ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ lɛ ahe nii. Etamɔ nɔ ni esa akɛ wɔkudɔ wɔbe kɛ wɔnyɛmɔi lɛ kɛtsɔ gbɛi sɔrɔtoi babaoo nɔ shikome. Nijiaŋwujee baatsɔ yeyeeye-feemɔ, ni wɔbaanu he akɛ esa akɛ wɔŋmɛɛ he. No hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

Ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔto nibii ni he hiaa wɔ titri lɛ anaa. Akɛni wɔnyɛŋ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔtsu nɔ fɛɛ nɔ ni mɛi krokomɛi aaabi lɛ he nii. Ehe miihia ni wɔba nibii ashi kɛyashɛ “nibii ni he hiaa titri” lɛ ahe. (Filipibii 1:​10, NW) Fɛɛ sɛɛ lɛ, “gbee ni hiɛ ka lɛ, ehi fe jata ni egbo.” (Jajelɔ 9:⁠4) Gbɛnaa nii lɛ ekomɛi he hiaa waa ni anyɛŋ aku hiɛ ashwie nɔ, yɛ be mli ni abaanyɛ aha nɔ ni he ehiaaa tsɔ lɛ amɛ fioo. Ekolɛ wɔkɔ gbɛnaa nii ko ni mɛi krokomɛi baanyɛ atsu he nii lɛ wɔfɔ wɔnɔ. Gbɛnaa nii lɛ ekomɛi yɛ ni abaanyɛ ajie kɛjɛ mli kwraa kɛ amɛhe ehiaaa. Eyɛ mli akɛ kɛjɛ shishijee lɛ enɛ kɛ naagbai komɛi baaba loo ebaaha mɛi krokomɛi ahiɛnɔkamɔ afee efolo moŋ, shi ehe miihia ni wɔyoo wɔ diɛŋtsɛ wɔgbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ gbɔjɔmɔi loo he ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ nii kɛyashiɔ.

Hela ko ni gbɔjɔɔ mɔ baanyɛ ni ekɛ nijiaŋwujee ni naa wa waa aba, ejaakɛ ebaanyɛ eha wɔka hela-saa nɔ gbii loo otsii komɛi. Piŋmɔ ni naa wa waa baanyɛ aha wɔhao. Yɛ etsabaa taomɔ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔjɛ datrɛfonyo kome ŋɔɔ kɛya mɔ kroko ŋɔɔ, aloo wɔbaamimii tsofai ni gbeɔ muawai loo nɔ ni haa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ babaoo kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaye amɛbua wɔ. Ni kɛlɛ, wɔbaaya nɔ wɔpiŋ ni wɔbaaje shishi wɔsusu akɛ ani wala hepelemɔ nɛɛ sa po lo.

Enɛ baanyɛ afee naagba ni Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ pɛ baanyɛ asaa. (2 Petro 3:​13; okɛto Yesaia 33:24 he.) Akɛni adesai yeee emuu hewɔ lɛ, datrɛfoi kɛ tsofai nyɛŋ afee babaoo tsɔ ko. Be shɛɔ ni esa akɛ wɔkpɛlɛ wɔpiŋmɔ lɛ nɔ akɛ shihilɛ lɛ fa. Bɔfo Paulo na nɔ ni etsɛ lɛ akɛ “ŋmei ko yɛ miheloo mli,” ekolɛ ehiŋmɛi loo egbɔmɔtso lɛ fa ko ni gbaa enaa, ni bɔ ni egbaa enaa sɔŋŋ hewɔ lɛ esɔle yɛ he shii abɔ koni ajie kɛjɛ ehe. (2 Korintobii 12:​7-12) Shi Nyɔŋmɔ tsaaa Paulo, ni ekolɛ ehe bahia ni bɔfo lɛ kɛ piŋmɔ lɛ ahi shi kɛyashi egbele be. Ekɛ epiŋmɔ lɛ hi shi, ebiii ni ana lɛ mɔbɔ, ni elaajeee amiishɛɛ lɛ kɔkɔɔkɔ. (2 Korintobii 7:⁠4) Eyɛ mli akɛ jalɔ Hiob na amanehulu babaoo moŋ, shi emɔ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli, ni nɔ ni jɛ mli ba ji nyɔmɔwoo babaoo. (Hiob 42:​12, 13) Kɛ wɔji Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, wɔbaanyɛ wɔna hewalɛ ni wɔkɛya nɔ kɛtsɔ nɛkɛ nɔkwɛmɔ nii nɛɛ anɔjwɛŋmɔ nɔ, koni wɔsɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ.​—Lala 41:​1-4.

Amɛhe Wa, Yɛ Nijiaŋwujee Fɛɛ Sɛɛ

Yehowa webii baanyɛ afee mɛi ni he wa yɛ mumɔŋ yɛ nijiaŋwujee sɔrɔtoi fɛɛ sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, eyɛ mli akɛ wɔbaanyɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ hela mli moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔhi shi akɛ mɛi ni “amɛhe wa yɛ hemɔkɛyeli . . . gbɛfaŋ” kɛtsɔ gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto yɛ mumɔŋ lɛ fɛɛ kɛ nitsumɔ nɔ. (Tito 2:​1, 2) Yɛ be mli ni wɔnijiaŋ baanyɛ aje wui yɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni wɔbɛ hewɔ lɛ, kɛlɛ wɔbaanyɛ wɔfee mɛi ni yɔɔ nii babaoo yɛ mumɔŋ.

Kɛ wɔkɛ wɔhe fɔ Nyɔŋmɔ nɔ kɛha nilee kɛ hewalɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ nijiaŋwujee ni baaba yɛ shia shihilɛ mli nibii amli lɛ naa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Abigail ni ji Nabal ŋa lɛ he. Nabal ji nuu “yiŋshalɔ . . . ni enifeemɔ nii hu ehiii,” ni egbɛi shishi ji “Yakagbɔmɔ; Mɔ ni Yeɔ Buului Asane.” Kwɛ bɔ ni nuu ni tamɔ nɛkɛ kɛ shihilɛ baanyɛ afee nɔ ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui aha! Ni kɛlɛ, Abigail hi shi akɛ “yoo ko ni yɔɔ jwɛŋmɔ jogbaŋŋ” ni nijiaŋ ejeee wui. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ ewiemɔi kɛ nifeemɔi amli ha hewɔ lɛ, be ko ni osharai eba lɛ, etsɔ David yiŋ koni ekatsɔ lashishwiemɔ kɛ Yehowa ni ekɛ ehe efɔŋ enɔ lɛ nɔ eto Nabal jɛmɔi kɛ trumufeemɔ lɛ najiaŋ.​—1 Samuel 25:​2-38.

Ni kɛji akɛ shihilɛ ko ni kɔɔ mɔ ko ni kɛ ehe ebɔ Kristofoi esafo lɛ he lɛ kɛ nijiaŋwujee miiba po lɛ, wɔbaanyɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ hewalɛ ni Yehowa kɛhaa wɔ lɛ mli. Anaa enɛ yɛ anɔkwale ni eji akɛ yɛ Diotrefe jeŋba ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etsiii Gaio ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ naa koni ekafee ekpakpa ni ena miishɛɛ kɛ mumɔŋ nyɔmɔwoo babaoo.​—Bɔfoi lɛ Asaji 20:​35; 3 Yohane 1-10.

Kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔsɔmɔ wɔnanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli shi aku hiɛ ashwie wɔnɔ yɛ be mli ni ahalaa mɛi krokomɛi akɛ onukpai loo asafoŋ sɔɔlɔi lɛ, eeenyɛ eha wɔnijiaŋ aje wui. Shi, ni wɔɔha hiɛnɔkamɔ ni feɔ yaka aye wɔnɔ moŋ lɛ, nyɛhaa wɔwajeɔ wɔhe yɛ mumɔŋ, ni wɔŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ awo eyibii kpakpai lɛ babaoo yɛ wɔmli. (Galatabii 5:​22, 23) Nyɔŋmɔ ha Mose ná heshibaa, tsuishitoo kɛ sui krokomɛi babaoo ni he hiaa ni baaha enyɛ edamɔ shihilɛi ni mli wawai kɛ nijiaŋwujee ni ekɛbaakpe akɛ Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ naa lɛ yɛ afii 40 ni eye yɛ Midia shikpɔŋ nɔ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu ekolɛ Yehowa miisaa wɔ kɛmiiha wɔsɛɛ be mli sɔɔmɔ hegbɛi ni ekolɛ wɔnine baashɛ nɔ kɛ wɔhi shi akɛ mɛi ni he wa yɛ mumɔŋ ni wɔkumɔɔɔ yɛ nijiaŋwujee shishi lɛ.

Heyeli Kɛmiijɛ Nijiaŋwujee Mli​—Etsɛŋ!

Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔnijiaŋwujee ji lɛ, ani amɛbaaba naagbee kɛ̃? Kɛha wɔ lɛ, wɔshihilɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni hiɛnɔkamɔ bɛ mli, shi jeee kɛha wɔbɔlɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ. Ebɛ nijiaŋwujee shishi. Nyɔŋmɔ tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ekɛɛ: “Nakai miwiemɔ ni jɛɔ midaaŋ lɛ hu aaafee. Ekuŋ esɛɛ kɛhaŋ miŋɔɔ efolo, shi moŋ eeefee nɔ ni sa mihiɛ lɛ, ni eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!” (Yesaia 55:11) Akɛni Yehowa yɔɔ hewalɛ kɛ hegbɛ ni fe fɛɛ hewɔ lɛ, nɔ ko bɛ ni enyɛŋ efee. (Marko 10:27) Eshiwoi akɛ ekɛ naanɔ jɔɔmɔi baaba abaha ewebii lɛ baaba mli anɔkwale.​—Yoshua 21:⁠45.

Ŋwanejeei kɛ yiŋkɔshikɔshi-feemɔi ji nijiaŋwujee mli nibii titrii. Shi nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, “hemɔkɛyeli ji nii ni mɛi ahiɛ ka nɔ lɛ anɔ hewalɛnamɔ kɛ nii ni anaaa lɛ anɔmimaa.” (Hebribii 11:⁠1) Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kɛ nɔmimaa haa akɛ wɔhemɔkɛyelii fɛɛ ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ baaba mli anɔkwale. Biblia muu lɛ fɛɛ mli saneyitso maa Yehowa shiwoi ni kɔɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli, ni eshishi ni shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso ni yeɔ emuu ni jalɔi baahi mli kɛya naanɔ yɛ miishɛɛ mli lɛ nɔ mi. (Lala 37:​11, 29) Nɔ fɛɛ nɔ ni ehiii​—ni nijiaŋwujee fata he lɛ​—baafee nibii ni eho etee jeeŋmɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ‘baaha nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ ka atɔ kɛ nii ni etaoɔ.’​—Lala 145:⁠16.

Dani nakai jɔɔmɔi lɛ aaaba mli diɛŋtsɛ lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaana nibii ni jeɔ wɔnijiaŋ wui. Shi ŋmalɛ naa hiɛnɔkamɔ baanyɛ awo wɔ ekaa ni eha wɔ shifimɔ ni wɔkɛaaŋmɛ wɔtsui shi. Ŋaawoo kpakpa ni wɔnaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ atsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔkɛ kojomɔ kpakpa kɛ shishinumɔ atsu nii yɛ gbɛ ni aaaha wɔshihilɛ afee shiŋŋ ni wɔtsuiiaŋ ajɔ lɛ nɔ. Yɛ wɔhiɛnɔkamɔi ni feɔ yaka lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaana “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ” lɛ. (Filipibii 4:​6, 7) No hewɔ lɛ ta ni wɔwuɔ wɔshiɔ nijiaŋwujee lɛ jeee nɔ ni hiɛnɔkamɔ bɛ mli. Wɔbaanyɛ wɔdamɔ naa ŋmɛnɛ, ni wɔye nɔ kunim yɛ wɔsɛɛ be mli kɛ Yehowa yelikɛbuamɔ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 31]

Nyɔŋmɔ baanyɛ aye abuao koni odamɔ nijiaŋwujee naa taakɛ bɔ ni eye ebua Hiob, Mose, Abigail, kɛ Paulo lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje