Kɛji Mɔ Ko Bo Etsɛ Lɛ, Ani Ohereɔ Nɔ?
TAAKƐ SHINICHI TOHARA GBA
MISHIHILƐ shishijee mli fɛɛ lɛ, mibooo mitsɛɛɛ Nyɔŋmɔ, ni mitaooo gbɛtsɔɔmɔ hu kɛjɛɛɛ eŋɔɔ. Miniimɛi fa kɛshi Japan ni amɛyahi Hawaii, ni mifɔlɔi lɛ, Buddha jalɔi ji amɛ. Amɛbɛ ekaa tsɔ yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli, no hewɔ lɛ misusuuu Nyɔŋmɔ he tsɔ ko beni midaa lɛ.
Kɛkɛ ni mikase sutsakemɔ he nii ni mibasusu bɔ ni nilee bɛ mli ha akɛ aaahe Nyɔŋmɔ nɔ aye. Shi beni miskulyaa yaa hiɛ lɛ, jeŋ nilee kasemɔ ha mibale ŋulaamii, adebɔɔ mli mlai, kɛ bɔɔnii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe nii. Mikwɛɔ ŋwɛi gãa daa gbɛkɛ ni misusuɔ bɔ ni fee ni ŋulamii lɛ fɛɛ ba jɛmɛ lɛ he. Kɛkɛ ni gbee bibioo ko bɔi bimɔ yɛ mimli akɛ: ‘Ani eeenyɛ efee akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ ni kudɔɔ nibii nɛɛ fɛɛ?’ Mibanu he akɛ bɔ fɛɛ nɔ ni fee lɛ Mɔ Ko kɛ̃ yɛ jɛmɛ. Mitsui bɔi bimɔ akɛ, ‘Namɔ ji nɛkɛ Nyɔŋmɔ nɛɛ?’
Beni migbe nɔtsamɔ skul naa lɛ, mibana akɛ minitsumɔ ni mitsuɔ akɛ dadei ahe nitsulɔ yɛ saké ni ji omɔ̃ dãa hoomɔ he lɛ baha miheyeli fɛɛ bata, ni minaaa be ko kwraa ni mikɛaasusu Nyɔŋmɔ he. Etsɛɛɛ ni mikɛ Masako kpe, ni ebatsɔ miŋa yɛ 1937 mli, ni yɛ naagbee lɛ ajɔɔ wɔ kɛ bii etɛ. Mɛɛ hefatalɔ anɔkwafo kɛ nyɛ ni tsuɔ nii waa Masako bafee nɛkɛ!
Akɛni mina weku agbɛnɛ hewɔ lɛ, mikɛ hiɛdɔɔ susu wɔ wɔsɛɛ he waa. Mibɔi agbonaa yaa kɛ ŋulamii lɛ akwɛmɔ ekoŋŋ. Miyiŋ batsɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ. Mileee mɔ ni nakai Nyɔŋmɔ lɛ ji, shi kɛlɛ mibɔi lɛ tsɛmɔ kɛ̃. Mitee nɔ mikpa lɛ fai shii abɔ akɛ: ‘Kɛji oyɛ he ko yɛ nɛkɛ ŋwɛiniiaŋ nɛɛ, no lɛ ofainɛ ye obua miweku lɛ ni amɛna gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛnyiɛ yɛ miishɛɛ mli.’
Yɛ Naagbee lɛ Aha Mitsɛmɔ lɛ Hetoo
Wɔkɛ mifɔlɔi ehi shi aahu kɛjɛ be mli ni wɔbote gbalashihilɛ mli lɛ tɔŋŋ, shi yɛ 1941 mli lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔyahi wɔshia yɛ Hilo, yɛ Hawaii. Ni wɔyahi wɔshia hee lɛ mli etsɛɛɛ nɔŋŋ ni Japanbii lɛ batutua Pearl Harbor, yɛ December 7, 1941. Ebafee jaramɔ be waa, ni mɔ fɛɛ mɔ hao yɛ nɔ ni aaanyɛ aba wɔsɛɛ he.
Pearl Harbor tutuamɔ lɛ sɛɛ nyɔŋ kome mli lɛ, miifɔ mikar he kɛkɛ ni nuu ko banina mi ni ekɛ wolo ko ni gbɛi ji Children lɛ ha mi. Etsɔɔ mi mɔ ni eji akɛ Ralph Garoutte, Yehowa Odasefonyo sɔɔlɔ. Minuuu nɔ ni ewieɔ lɛ shishi, shi miyɛ Nyɔŋmɔ he miishɛɛ, no hewɔ lɛ mikpɛlɛ wolo lɛ nɔ. Otsi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, Ralph ku esɛɛ eba ni ekɛɛ mi akɛ ekɛ mi baafee shia Biblia mli nikasemɔ. Eyɛ mli akɛ minu Biblia lɛ he da moŋ, shi enɛ ji klɛŋklɛŋ be mli kwraa ni mina eko diɛŋtsɛ. Mikpɛlɛ Biblia kasemɔ lɛ nɔ, ni miŋa kɛ enyɛmiyoo fioo lɛ hu bafata he.
Mihiɛ sɔ anɔkwale ni eji akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. (2 Timoteo 3:16, 17) Ni ákɛ Yehowa yɛ yiŋtoo lɛ baŋɔɔ minaa po fe nakai. Lɛ ji Bɔlɔ lɛ ni mitaoɔ lɛ! (Yesaia 45:18) Wɔbana miishɛɛ waa akɛ wɔɔle akɛ abaasaa akɛ shishijee Paradeiso ni laaje lɛ aba shikpɔŋ nɛɛ nɔ ekoŋŋ, ni wɔ hu wɔɔnyɛ wɔfee emlibii. (Kpojiemɔ 21:1-4) Naa tsɛmɔ ni mitsɛ Nyɔŋmɔ lɛ hetoo!
Wɔkɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛ mɛi fɛɛ hu wie anɔkwalei heei ni wɔna nɛɛ ahe. Mifɔlɔi susu akɛ wɔye sɛkɛ, shi no haaa wɔnijiaŋ aje wui. Beni wɔkɛ nyɔji etɛ ekase Biblia lɛ jogbaŋŋ sɛɛ lɛ, abaptisi mikɛ miŋa fɛɛ akɛ wɔhenɔjɔɔmɔ kɛha wɔ-Nyɔŋmɔ, Yehowa lɛ he okadi, yɛ April 19, 1942. Abaptisi Masako nyɛmiyoo fioo Yoshi kɛ ewu, Jerry, ni nakai beaŋ lɛ amɛbafata wɔ Biblia nikasemɔ lɛ he lɛ afata wɔhe. Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ he nilee fioo ko pɛ wɔyɔɔ, shi efa bɔ ni sa, ni etsirɛ wɔ ni wɔsumɔ akɛ wɔɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ.
Akɛni jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ miiya nɔ hewɔ lɛ, misusu akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa kwraa, ni mikɛ miŋa fɛɛ nu he akɛ ehe miihia ni wɔbɔ gbɔmɛi kɔkɔ yɛ enɛ he. Garoutte weku lɛ ji wɔ nɔkwɛmɔ nɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ralph kɛ eŋa fɛɛ miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi, ni ji sɔɔlɔi Yehowa Odasefoi ni kɛ amɛbe fɛɛ tsuɔ nii. Mikɛ wɔshihilɛ lɛ to Ralph nɔ lɛ he. Eyɛ ŋa kɛ bii ejwɛ. Miyɛ ŋa kɛ bii etɛ pɛ. Kɛji eenyɛ eefee lɛ, no lɛ esa akɛ mi hu manyɛ mafee. No hewɔ lɛ wɔŋma gbɛbimɔ wolo kɛha gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ yɛ nyɔŋ ni nyiɛ wɔ baptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ mli.
Dani aaakpɛlɛ minɔ akɛ gbɛgbalɔ po lɛ, mijie nibii ni he ehiaaa, ni kpaa saŋkui sɔrɔtoi fɛɛ ni miyɔɔ lɛ fata he lɛ mishɛrɛ mishwie. Miji mɔ ko ni minyaa lala he waa, shi miŋmɛɛ nɔ fɛɛ nɔ he ni mishi misaŋku bibioo ni akpãa lɛ pɛ. Kɛfata he lɛ, nii ni mitsuɔ yɛ saké ni ji omɔ̃ dãa hoomɔ he lɛ eŋɔɔɔ minaa dɔŋŋ. (Filipibii 3:8) Mima tsu ni akɛkpɛtɛɔ tsɔne sɛɛ lɛ eko, ni mimɛ ni makwɛ akɛ ani Yehowa baaha fai ni mikpaa ni akɛ mi atsu nii lɛ hetoo lo. Ehe ehiaaa ni mamɛ be kakadaŋŋ. Akpɛlɛ wɔnɔ akɛ gbɛgbalɔi kɛjɛ June 1, 1942. Wɔbɔi Yehowa sɔɔmɔ kɛ wɔbe fɛɛ amrɔ nɔŋŋ, ni wɔshwako wɔhe da akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ nakai.
Gbɛgbamɔ yɛ Hawaii
Wɔkɛ Garoutte weku lɛ tsu nii yɛ Hawaii, ni ji Ŋshɔkpɔ Wulu lɛ nɔ, kɛ Kona, ni ji kɔfe dumɔ hé ni ale waa lɛ, kɛ Kau hu. Nakai gbii lɛ amli lɛ, wɔkɛ gramofon tsuɔ nii. Etsii saŋŋ, shi obalahii ji wɔ, ni wɔyɛ hewalɛ. No hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔnine kome hiɛɔ gramofon lɛ ni wɔkɛ ekroko lɛ hu hiɛɔ baagi ni woji yɔɔ mli, ni wɔnyiɛɔ nanegbɛi ni kɛ wɔ baaya mɛi ni baabo wɔ toi lɛ aŋɔɔ yɛ kɔfe ŋmɔji lɛ amli, kɛ hei krokomɛi hu fɛɛ. No sɛɛ lɛ, beni wɔtsu ŋshɔkpɔ lɛ nɔ nii wɔgbe naa lɛ, aha wɔ nitsumɔ yɛ Kohala yɛ Ŋshɔkpɔ Wulu lɛ nɔ. Kohala ji shɛ̃ ŋmɔ shikpɔŋ bibioo ko, ni Caucasusbii, Filipinbii, Chinabii, Hawaiibii, Japanbii, kɛ Portugalbii yɔɔ nɔ. Kuu fɛɛ kuu yɛ ekusumii, esusumɔi, esuɔmɔnaa nii, kɛ ejamɔi.
Ní mije gbɛgbamɔ lɛ shishi lɛ, mikɛ mihe wooo heloonaa nitsumɔ mli dɔŋŋ. Wɔkɛ shika ni mibua naa lɛ kwɛ wɔhe yɛ be kplaŋŋ ko mli, ni beni ehe bahia lɛ, mikɛ akpɔlɔ yashaa loo. Naakpɛɛ sane ji akɛ, mikɛ loo baa shia be fɛɛ be. Wɔtseɔ shwiebaai kɛ baibai krokomɛi ni kwɛ̃ɔ yɛ gbɛjegbɛi atoi lɛ, ni nomɛi wɔkɛhaa wɔgbɛkɛnaashi niyenii lɛ feɔ akɔnɔ. Mikɛ dade tsɛŋsi ko fee flɔnɔɔ, ni Masako kase bodobodo shãa. No ji bodobodo ni ŋɔɔ fe fɛɛ ni miye da.
Beni wɔtee Honolulu kɛha Kristofoi akpee ko yɛ 1943 mli lɛ, Donald Haslett, ni no mli lɛ eji Hawaii nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ lɛ fɔ wɔ nine ni wɔbahi jɛmɛ, ni wɔbawɔ tsu bibioo ko ni ama yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ tsɔji amaamɔ he lɛ yiteŋ lɛ mli. Aha mi nitsumɔ akɛ nitsumɔ he nine tsui lɛ anɔkwɛlɔ ni mina afii enumɔ ni nyiɛ sɛɛ ni mikɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ mli miishɛɛ yɛ jɛmɛ.
Tsɛmɔ ni Wɔkpaaa Gbɛ
Yɛ 1943 mli lɛ, wɔnu akɛ Asafo lɛ eje skul ko shishi ni ekɛbaatsɔse maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛha maŋsɛɛ sɔɔmɔ. Kulɛ wɔbaana he miishɛɛ waa akɛ wɔɔya! Shi afɔ̃ɔɔ wekui ni yɔɔ bii lɛ anine ni amɛba, no hewɔ lɛ wɔsusuuu he babaoo dɔŋŋ. Shi, yɛ 1947 mli lɛ, Nyɛminuu Haslett kɛɛ wɔ akɛ Asafo lɛ miisumɔ ni ele kɛji Hawaiibii komɛi yɛ ni amɛbaasumɔ ni amɛkɛ amɛhe awo maŋsɛɛ sɔɔmɔ mli yɛ Japan. Ebi wɔ bɔ ni wɔsusuɔ yɛ he, ni tamɔ Yesaia kɛɛ lɛ, mikɛɛ akɛ: “Tsu mi.” (Yesaia 6:8) Miŋa hu nu he nakai nɔŋŋ. Wɔshashaooo shi kwraa yɛ Yehowa tsɛmɔ nɛɛ nɔheremɔ mli.
No hewɔ lɛ afɔ wɔ nine ni wɔba Buu-Mɔɔ Biblia Skul ni yɔɔ Gilead lɛ koni atsɔse wɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Wɔbii bibii etɛ lɛ hu fata he yɛ ninefɔɔ lɛ mli. Afɔ mɛi krokomɛi enumɔ, Donald kɛ Mabel Haslett, Jerry kɛ Yoshi Toma, kɛ Elsie Tanigawa hu nine, ni wɔ fɛɛ wɔfa gbɛ kutuu kɛtee New York yɛ 1948 fɛ̃i be lɛ mli.
Wɔta bɔs mli kɛfo shikpɔŋ wulu lɛ. Beni wɔta bɔs lɛ mli gbii etɛ lɛ, agbɛnɛ ebatɔ wɔ fɛɛ, ni Nyɛminuu Haslett wo ŋaa akɛ wɔyimɔ shi fioo ni wɔyawɔ gbɔi atoohe nakai gbɛkɛ lɛ. Ni wɔyimɔ shi kɛjɛ bɔs lɛ mli pɛ kɛkɛ ni nuu ko banina wɔ ni ebɔi bolɔmɔ akɛ: “Japs! Miiya shia miyakɔ tu kɛba ni matswia amɛ!”
Ni Nyɛminuu Haslett here nɔ akɛ: “Jeee Japanbii ji amɛ. Hawaiibii ji amɛ. Onaaa akɛ esoro amɛ kwraa?” Nɛkɛ wiemɔi ni ewie oya yɛ ŋaa mli nɛɛ here wɔyiwala.
Ani wɔfata Gilead klasbii ni ji 11 lɛ he lɛlɛŋ? Ebafee tamɔ naakpɛɛ lamɔ ko. Shi etsɛɛɛ ni ebafee faŋŋ lɛlɛŋ. Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ yɛ nakai beaŋ, Nathan H. Knorr ehala wɔklasbii lɛ ateŋ nikaselɔi 25 koni kɛ ebaahi lɛ atsɔse amɛ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ yɛ Japan. Akɛni misɛɛ jɛ Japan ni miwieɔ Japan wiemɔ lɛ fioo ko hewɔ lɛ, ahala mi ni mitsɔɔ nɛkɛ nikaselɔi akuu nɛɛ amɛwiemɔ lɛ. Akɛni minaa tseee tsɔ yɛ wiemɔ lɛ mli hewɔ lɛ, enɛ ebafeee mlɛo kwraa; shi wɔ fɛɛ wɔnyɛ wɔtsɔ mli kɛ̃!
Nakai beaŋ lɛ, wɔbinuu Loy eye afii nyɔŋma, ni wɔbiyei Thelma kɛ Sally eye afii kpaanyɔ kɛ afii ekpaa. Beni wɔyɔɔ skul lɛ, mɛni amɛ hu amɛfeɔ? Amɛ hu amɛmiiya skul! Bɔs ko baholeɔ amɛ leebi ni ekɛ amɛ kuɔ sɛɛ kɛbaa shia yɛ shwane mli. Kɛji gbekɛbii lɛ jɛ skul amɛbashɛ shia lɛ, Loy kɛ nyɛmimɛi hii lɛ yatsuɔ nii yɛ Asafo lɛ ŋmɔ lɛ mli, ni Thelma kɛ Sally yatsuɔ nii yɛ niiahefɔmɔ he lɛ ni amɛkotaa klaladukui.
Jwɛŋmɔ lɛ Saamɔ Kɛha Nɔ ni Aleee Lɛ
Beni wɔgbe nikasemɔ naa yɛ Gilead yɛ August 1, 1948 lɛ, wɔhe miitswa shi waa ni wɔya he ni aha wɔ nitsumɔ yɛ lɛ. Nyɛminuu Haslett tsɔ hiɛ etee koni eyatao he ko ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ baahi. Yɛ naagbee lɛ, eyana ŋwɛitsu ŋsɔɔdoi enyɔ ko yɛ Tokyo, ni yɛ August 20, 1949 lɛ, wɔweku lɛ shi kɛtee wɔwɔsɛɛ be mli shia lɛ.
Dani wɔbaashɛ Japan lɛ, no mli lɛ mifɔɔ nɛkɛ Bokagbɛ shikpɔŋ nɛɛ hesusumɔ. Misusuɔ bɔ ni Japanbii lɛ yeɔ amɛnuŋtsɔmɛi gbɔmɛi adesai kɛ amɛmaŋtsɛ lɛ anɔkwa lɛ he waa. Japanbii pii kɛ amɛwala ŋmɛɔ shi haa nɛkɛ adesai nɔyelɔi nɛɛ. Beni awuɔ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ, kamikaze kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ kudɔlɔi kɛ amɛkɔɔyɔɔŋ lɛji lɛ yashiɔ amɛhenyɛlɔi lɛ alɛji alasu-tsei lɛ ni amɛgboi amɛhaa maŋtsɛ lɛ. Mikaiɔ akɛ misusu akɛ kɛji Japanbii lɛ yeɔ amɛnuŋtsɔmɛi adesai anɔkwa nɛkɛ lɛ, no lɛ kɛ amɛle anɔkwa Nuŋtsɔ, Yehowa lɛ, mɛni amɛbaafee?
Beni wɔyashɛ Japan lɛ, no mli lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kpawo kɛ shiɛlɔi kɔkɔnaaoo ko pɛ yɔɔ maŋ muu lɛ fɛɛ mli. Wɔ fɛɛ wɔje nitsumɔ shishi amrɔ nɔŋŋ, ni mimia mihiɛ akɛ makase wiemɔ lɛ jogbaŋŋ, ni no ha minyɛ mikɛ mɛi ni tsɛɔ Nyɔŋmɔ yɛ amɛtsuii amli lɛ je Biblia mli nikasemɔ shishi. Nakai mra be mli Biblia kaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii etee nɔ amɛye anɔkwa aahu kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ.
Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ kɛ Wɔbii Lɛ
Te wɔfee tɛŋŋ wɔtsu maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ gbekɛbii etɛ ni wɔmiikwɛ hu lɛ? Ojogbaŋŋ, Yehowa ji hewalɛ ni yɔɔ fɛɛ sɛɛ. Asafo lɛ haa wɔ shika bibioo ko ni wɔkɛbaakwɛ wɔhe, ni Masako kpɛɔ atadei ewoɔ gbekɛbii lɛ. Kɛfata he lɛ, wɔna yelikɛbuamɔ ko hu kɛjɛ mifɔlɔi aŋɔɔ.
Beni Loy gbe nɔtsamɔ skul naa lɛ, eyasɔmɔ yɛ Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Tɛtrɛbii Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ Japan lɛ yɛ be fioo ko mli. Shi, yɛ egbɔmɔtsoŋ helai ahewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ eya Hawaii kɛha tsofafeemɔ. Amrɔ nɛɛ ekɛ eŋa miisɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli yɛ California. Egbalashihilɛ lɛ bajɔɔ wɔ kɛ nabii anɔkwafoi ejwɛ. Abaptisi amɛ fɛɛ, ni amɛteŋ mɔ kome kɛ eŋa miisɔmɔ yɛ Brooklyn Betel, ni ji Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ he yitso lɛ.
Aha mibiyei Thelma kɛ Sally maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ gbɛhei beni amɛdara lɛ. Amrɔ nɛɛ Thelma miisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ Toyama maŋtiase lɛ mli. Sally kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, nyɛminuu Ron Trost ebote gbalashihilɛ mli, ni amɛsɔmɔ yɛ Japan akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ agbɛnɛ yɛ gbɛfaa nitsumɔ hu mli nɔ ni fe afii 25 sɔŋŋ nɛ.
Kɛjɛ Kooyigbɛ Kɛba Wuoyigbɛ
Beni wɔye afii enyɔ yɛ Tokyo lɛ, akɛ wɔ tee Osaka hu afii enyɔ. He ni aha wɔ nitsumɔ yɛ agbɛnɛ ji kooyigbɛ, yɛ Sendai, he ni wɔsɔmɔ yɛ aaafee afii ekpaa lɛ. Nakai afii ni wɔye yɛ Sendai lɛ saa wɔ kɛha nitsumɔi ni abaaha wɔ yɛ Japan ŋshɔkpɔ ni yɔɔ kooyigbɛ fe fɛɛ, ni ji Hokkaido lɛ. Hokkaido ji he ni wɔbiyei lɛ na maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ gbɛhei lɛ yɛ. Jɛmɛ nɔŋŋ ji he ni wɔbale fɛ̃i mli shihilɛ, ni bei komɛi lɛ ejɔɔ ŋanii fe ais po lɛ yɛ. Beni wɔhi Hawaii hulutsoo shikpɔŋ lɛ nɔ aahu lɛ, ebafee tsakemɔ ko diɛŋtsɛ!
Kɛkɛ ni gbi ko lɛ minu tsɛmɔ ko yɛ mitoiiaŋ kɛtsɔ wolo ko ni jɛ Asafo lɛ ŋɔɔ lɛ nɔ. Aabi ni miyagbele nitsumɔ he nine yɛ Okinawa, ni no mli lɛ eyɔɔ U.S. nɔyeli shishi lolo lɛ. Japan kooyigbɛ naabu ni jɔɔ waa lɛ shimɔ kɛmiiba nɔ ni amrɔ nɛɛ ebatsɔ Japan nɔyeli lɛ shikpɔŋ ni yɔɔ wuoyigbɛ fe fɛɛ lɛ baafee naagba wulu diɛŋtsɛ. Mɛni mafee? Eyɛ mli akɛ minuɔ he akɛ misaaa moŋ, shi miŋa anɔkwafo lɛ fata mihe taakɛ efeɔ daa lɛ, ni wɔtee, ni miyashɛ Okinawa yɛ November 1965 mli. Ani Okinawa shihilɛ baafee tamɔ eji yɛ Japan lɛ nɔŋŋ? Ni amɛkusum hu? Ani gbɔmɛi lɛ baahere Yehowa yiwalaheremɔ sane lɛ nɔ?
Beni wɔyashɛ jɛmɛ lɛ, shiɛlɔi ni yɔɔ Okinawa lɛ shɛɛɛ mɛi 200. Amrɔ nɛɛ amɛyi fa fe 2,000. Kɛjɛ shishijee mli lɛ, mikɛ mibe fa tsu nii akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ fa hu akɛ nitsumɔ he nine nɔkwɛlɔ. Gbɛfaa yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ ye ebua mi waa ni eha minyɛ mikɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɔ gbagbalii, ni mibuɔ lɛ akɛ hegbɛ ko ni mina akɛ masɔmɔ amɛ.
Ani Wɔnaaa Naagba ko Kwraa?
Wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ efeee nɔ ni naagbai bɛ mli. Beni wɔtee hejɔɔmɔ yɛ United States yɛ 1968 mli lɛ, Masako he baye ni ehe bahia ni afee lɛ opireshɛn. Abajie nɔ ko ni fũu yɛ emusuŋ nii ahe lɛ ni ebana hewalɛ oyayaayai. Wɔbɛ tsofa-feemɔ mli sɛɛdaamɔ nɔ ko, ni no ha wɔbahao waa akɛ ekolɛ wɔnyɛŋ wɔku wɔsɛɛ kɛya maŋ nɔ ni aha wɔ nitsumɔ yɛ lɛ. Shi, nɔ ni fee wɔ naakpɛɛ ji akɛ, nanemɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ mli tsu nɔ fɛɛ nɔ he nii amɛha wɔ.
Yɛ mi diɛŋtsɛ migbɛfaŋ lɛ, amrɔ nɛɛ miyɛ naagbai ni mɛi ni yeɔ sikle hela lɛ yɔɔ lɛ eko. Eyɛ mli akɛ mishwilako moŋ, shi minaa nii tuutuu ko pɛ. Shi kɛtsɔ Yehowa suɔmɔ kɛ mlihilɛ nɔ lɛ, minyɛɔ minaa mumɔŋ niyenii kpakpa be fɛɛ be kɛtsɔ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! lɛ ni akɛwo kasɛt kpaai anɔ lɛ toiboo nɔ. Nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ mli lɛ hu yeɔ buaa mi kɛtsɔɔ nibii sɔrɔtoi ni amɛkaneɔ amɛhaa mi lɛ nɔ.
Te mafee tɛŋŋ maya nɔ maha maŋshiɛmɔ ni minaaa nii jogbaŋŋ hu nɛɛ? Kulɛ tsutsu lɛ miwieɔ miwoɔ kpaa nɔ ni atswaa kɛtsɔɔ tsɔne ni awieɔ awoɔ mli lɛ nɔ ni mikɛ miniji feɔ okadii. Shi, mibiyoo lɛ wo mi ŋaa yɛ he, ni no ha mitee hiɛ yɛ enɛ mli. Amrɔ nɛɛ mikɛ tsɔne ni akɛtswaa lala lɛ bibioo ko mɔmɔɔ miwiemɔ lɛ, ni mikɛ tsɔne ni wiemɔ lɛ tsɔɔ mli lɛ bumɔɔ mitoi ni miboɔ wiemɔi ni mimɔmɔ momo nɛɛ atoi ni mikɛhaa wiemɔ lɛ.
Be fɛɛ be ni wɔkɛ naagbai diɛŋtsɛ kpeɔ lɛ, wɔhiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔtsɛ Yehowa. Yɛ naagbee lɛ, jɔɔmɔi ni jɛɔ wɔnaagbai ni Yehowa saa ehaa wɔ lɛ mli baa lɛ faa kwraa fe bɔ ni naagbai lɛ dara ha lɛ. Gbɛ pɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie wɔhiɛsɔɔ kpo ji ni wɔya nɔ yɛ esɔɔmɔ mli.
Beni wɔye afii 23 yɛ Okinawa sɛɛ lɛ, asaa aha wɔ nitsumɔ ekoŋŋ yɛ nakai he koome lɛ nɔŋŋ, he ni wɔsɔmɔ yɛ beni wɔbashɛ Japan klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Asafo lɛ nitsumɔ he titri lɛ kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia ni da fe fɛɛ lɛ yɛ he ni ama nakai ŋwɛitsu ŋsɔɔdoi enyɔ ni Nyɛminuu Haslett he yɛ Tokyo afii babaoo ni eho nɛɛ lɛ lolo.
Yɛ mi kɛ Masako sɛɛ lɛ, wɔwekumɛi lɛ ateŋ mɛi 11 miisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Japan. Mɛi fɛɛ buɔ lɛ akɛ eji hegbɛ kpele ko akɛ amɛaana shweremɔ ni Yehowa eha eba yɛ nɛkɛ shikpɔŋ ni ji Buddha kɛ Shinto jamɔi lɛ ashihemɔ he titri nɛɛ nɔ lɛ. Nitsumɔ lɛ je shishi bibioo kwraa yɛ Japan, shi Yehowa hewalɛ lɛ eha ana “maŋ” ni amɛyi fa fe shiɛlɔi 167,000 ni miijaje sanekpakpa lɛ.—Yesaia 60:22.
Beni mibo mitsɛ Nyɔŋmɔ lɛ, ehere mi nɔ. Beni efɔ nine etsɛ mi lɛ, mikpɛlɛ etsɛmɔ lɛ nɔ. Mikɛ miŋa fɛɛ nuɔ he akɛ nɔ ni esa akɛ wɔfee lɛ kɛkɛ wɔfee lɛ. Ni bo hu? Kɛji o-Bɔlɔ lɛ tsɛ bo lɛ, ani ohereɔ lɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Tohara weku lɛ kɛ amɛ gbɛgbalɔi akuu lɛ mli bii lɛ ekomɛi yɛ Hawaii, 1942
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]
Tohara gbekɛbii lɛ yɛ Gilead yɛ 1948 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Shinichi kɛ Masako yɛ miishɛɛ akɛ amɛhere tsɛmɔ lɛ nɔ, ni amɛkɛ afii 43 esɔmɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ ninumɔ lɛ mli