Kɛjɛ Maŋtsɛ Jamɔ Mli Kɛmiiya Anɔkwale Jamɔ Mli
TAAKƐ ISAMU SUGIURA GBA
Yɛ afi 1945 mli lɛ, eyɛ mli akɛ ebafee faŋŋ akɛ aaye Japan nɔ kunim yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli moŋ, shi wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Kamikaze (“ŋwɛi Ahum”) baatswa koni ekpata henyɛlɔi lɛ ahiɛ ni eye amɛnɔ kunim. Kamikaze ji ahum srɔtoi ni tswa yɛ 1274 kɛ 1281 mli ni ekpata Mongol lɛji ni akɛwuɔ ta lɛ babaoo ahiɛ shii enyɔ yɛ Japanbii aŋshɔ hiɛ lɛ, ni enɛ nyɛ amɛnɔ ni amɛku amɛsɛɛ.
NO HEWƆ lɛ, beni yɛ August 15, 1945 gbi lɛ nɔ lɛ Maŋtsɛ Hirohito tswa maŋ lɛ adafi akɛ Japan eŋmɛɛ ehe eha Asraafoi Akui lɛ, eha gbɔmɛi akpekpei ohai abɔ ni etuu amɛhe eha lɛ ahiɛnɔkamɔi fɛɛ tã. No mli lɛ miji gbekɛ ni miiya skul, ni mi hu mihiɛnɔkamɔ fɛɛ tã. Mibi akɛ: ‘Kɛ maŋtsɛ lɛ jeee hiɛkalɔi a-Nyɔŋmɔ lɛ, belɛ namɔ? Namɔ nɔ esa akɛ mikɛ mihiɛ afɔ̃?’
Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, Japan nɔ kunimyeli yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ gbele gbɛ kɛha mi kɛ Japanbii akpei abɔ krokomɛi, ní wɔkase Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he nii. Dani magba nyɛ tsakemɔi ni ehe bahia ni mafee lɛ ahe sane lɛ, nyɛhaa magbaa nyɛ jamɔ mli ni atsɔse mi yɛ lɛ he sane.
Hewalɛ ni Jamɔ Ná yɛ Minɔ yɛ Shishijee Mli
Afɔ mi yɛ Nagoya maŋtiase lɛ mli, yɛ June 16, 1932, ni miji gbekɛ yɛ gbekɛbii hii ejwɛ lɛ ateŋ. Ataa tsuɔ nii akɛ mɔ ni susuɔ maŋtiase lɛ shikpɔji. No mli lɛ Awo ji Tenrikyo, ni ji Shinto jamɔ lɛ fã ko mlinyo diɛŋtsɛ, ni akɛ jamɔŋ tsɔsemɔ eha minyɛminuu onukpa fe fɛɛ lɛ koni ebatsɔ Tenrikyo tsɔɔlɔ. Awo sumɔɔ misane waa diɛŋtsɛ, ni ekɛ mi yaa he ni akpeɔ yɛ kɛha jamɔ lɛ.
Atsɔɔ mi bɔ ni amaa yitso shi asɔleɔ. Tenrikyo jamɔ lɛ tsɔɔ hemɔkɛyeli ni anáa yɛ bɔlɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ Tenri O no Mikoto lɛ mli, kɛ nyɔŋmɔi bibii lɛ hu amli hemɔkɛyeli. Emli bii lɛ tsuɔ hemɔkɛyeli tsamɔ he nii, ni amɛmaa mɛi krokomɛi ni aaasɔmɔ amɛ, kɛ hemɔkɛyelii lɛ gbɛɛ-kɛ-shwamɔ nɔ mi.
Ákɛ gbekɛ nuu fioo lɛ, mipɛiɔ sane mli waa diɛŋtsɛ. Nyɔɔŋtsere lɛ kɛ ŋulamii babaoo ni anyɛɛɛ akane ni yɔɔ ŋwɛi gbɛkɛ lɛ feɔ mi naakpɛɛ, ni misusuɔ bɔ ni ŋwɛiniiaŋ yaa shɔŋŋ kɛhoɔ atatu lɛ he lɛ he. Mináa miishɛɛ waa kɛ́ miikwɛ bɔ ni sɛbɛi agboi kɛ agorigoi ni midu yɛ shikpɔŋ bibioo ko nɔ yɛ tsũ lɛ sɛɛ lɛ daa haa lɛ. Adebɔɔ nibii ni mikwɛɔ lɛ woɔ hemɔkɛyeli ni miyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ hewalɛ.
Ta Afii Lɛ
Afii ni miye yɛ shishijee skulyaa mli, kɛjɛ afi 1939 kɛyashi afi 1945 lɛ kɛ Jeŋ Ta II lɛ be lɛ ba yɛ be kome mli. Ama maŋtsɛ jamɔ ni ji Shinto jamɔ lɛ fã ko ni he hiaa lɛ nɔ mi yɛ wɔ skul nikasemɔ mli. Atsɔɔ wɔ Shushin, ni nɔ ni fata he ji jeŋba he tsɔsemɔ ni maŋhedɔɔ kɛ asraafoi anifeemɔi hu fata he. Aflaŋaashii kusum nifeemɔi, jakumaŋ lala ni alaa, maŋ nɔyelɔ he nikasemɔi, bulɛ kpo ni ajieɔ atsɔɔ maŋtsɛ lɛ mfoniri lɛ fɛɛ fata wɔ skul nifeemɔi ahe.
Wɔyaa Shinto gbatsu ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hu mli, ni wɔyakpaa Nyɔŋmɔ fai koni eha nɔyelɔ lɛ asraafoi lɛ aye kunim. No mli lɛ mi diɛŋtsɛ minyɛmimɛi hii enyɔ miisɔmɔ akɛ asraafoi. Akɛni miyɛ jamɔŋ maŋhedɔɔ nilee hewɔ lɛ, miná miishɛɛ beni minu adafitswai ni tsɔɔ akɛ Japan asraafoi lɛ miiye omanye lɛ.
Akɛni Nagoya ji he titri ni afeɔ Japanbii akɔɔyɔŋ lɛji yɛ hewɔ lɛ, ebafee he titri hu ni U.S. Air Force lɛ tutuaa waa diɛŋtsɛ. Kɛ́ je tsɛre lɛ, B-29 Superfortress okplɛmii tswialɔi lɛ toɔ srɛnɛɛ kɛbatsɔɔ maŋtiase lɛ kɛhoɔ, ni amɛfilikiɔ yɛ ŋwɛi he ni kɛ shikpɔŋ lɛ jɛkɛmɔ shɛɔ mitai 9,000, ni amɛŋmɛɛɔ okplɛmii tɔn ohai abɔ he amɛshwieɔ nitsumɔhe lɛ kpokpai lɛ anɔ. Kɛ shɛ gbɛkɛ lɛ, kanei ni naa wa ni bɔleɔ ehe kɛtaoɔ nii lɛ naa okplɛmii tswialɔi lɛ ni amɛba shi aaafee mitai 1,300. Tutuamɔi ni jɛ kɔɔyɔŋ lɛji amli ní tsara nɔ lɛ kɛ okplɛmii ni jeɔ gbɛ ewoɔ la lɛ shã hei ni tsũi mamɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Ajɛ kɔɔyɔɔŋ lɛji amli atutua Nagoya pɛ shii 54 yɛ ta lɛ naagbee nyɔji nɛɛhu lɛ mli, ni nɔ ni jɛ mli ba ji piŋmɔi babaoo kɛ gbɔmɛi ni fa fe 7,700 ni gboi.
Kɛbashi nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, no mli lɛ ŋshɔhiɛ lɛji ni akɛwuɔ ta ebɔi maŋtiasei ni yɔɔ ŋshɔnaagbɛ lɛ okplɛmii tswiamɔ, ni gbɔmɛi miiwie bɔ ni eyɔɔ faŋŋ akɛ U.S. asraafoi lɛ baanyɛ akpeleke shi kɛbɛŋkɛ Tokyo lɛ he. Atsɔɔ yei kɛ gbekɛbii hii bɔ ni akɛ pampolo akpɔlɔi wuuɔ ahaa, koni amɛkɛbu maŋ lɛ he. Wɔsabla ni wɔtsɛɔ ji “Ichioku Sougyokusai,” ni eshishi ji “gbɔmɛi akpekpei 100 agboi moŋ fe ni wɔɔŋmɛɛ wɔhe wɔha.”
Yɛ August 7, 1945 lɛ, adafitswaa wolo hiɛgbɛ niŋmaa ko bɔ amaniɛ akɛ: “Akɛ Okplɛmi Hee ko Etswa Hiroshima.” Gbii enyɔ sɛɛ lɛ, akɛ ekroko hu tswa Nagasaki. Atomik okplɛmii ni, ni yɛ sɛɛ mli lɛ akɛɛ wɔ akɛ kɛ abua fɛɛ naa lɛ, ekpata gbɔmɛi fe 300,000 awala hiɛ. Kɛkɛ ni yɛ August 15 lɛ, beni wɔkɛ tsei ni afee lɛ tamɔ tui egbe tawuu he tsɔsemɔ he akoŋshimɔ naa lɛ, wɔnu maŋtsɛ lɛ wiemɔ lɛ, ni etswa adafi akɛ Japan eŋmɛɛ ehe eha. Áma nɔ mi aha wɔ akɛ wɔbaaye kunim, shi amrɔ nɛɛ lɛ akpata wɔhiɛ butuu!
Hiɛnɔkamɔ Hee ko Je Shishi
Yɛ be mli ni Amɛrika asraafoi lɛ bɔi maŋ lɛ mli baa lɛ, kɛkɛ ni wɔbɔi anɔkwale ni eji akɛ United States lɛ eye kunim yɛ ta lɛ mli lɛ nɔ kpɛlɛmɔ fiofio. Aje dɛmokrase nɔyeli shishi yɛ Japan, kɛ agbɛnɛ hu mla gbɛjianɔtoo hee ni ŋmɛɔ jamɔ mli heyeli gbɛ. Shihilɛi lɛ amli bawa, anáaa niyenii, ni yɛ afi 1946 mli lɛ mitsɛ gbo yɛ niyenii kpakpa ni enáaa hewɔ.
Yɛ nakai beaŋ lɛ, aje Blɔfo wiemɔ tsɔɔmɔ shishi yɛ he ni miyaa skul yɛ lɛ, ni NHK redio nitsumɔhe lɛ je Blɔfo wiemɔ he sanegbaa nifeemɔ ko shishi. Mikɛ afii enumɔ bo nɛkɛ nifeemɔ ni ale waa nɛɛ toi daa gbi, ni mihiɛɔ ehe wolo kɛfeɔ nakai. Enɛ ha mibɔi United States ni maya gbi ko lɛ he susumɔ. Akɛni Shinto kɛ Buddha jamɔi lɛ eje minijiaŋ wui hewɔ lɛ, mibɔi susumɔ akɛ ekolɛ abaana anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ yɛ Anaigbɛ jamɔi lɛ amli.
Yɛ April 1951 shishijee mli lɛ, mikɛ Grace Gregory, ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ kpe. No mli lɛ edamɔ Nagoya oketeke shidaamɔhe lɛ hiɛ, ni ekɛ Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ kɛ wolo bibioo ni aŋma yɛ Japan wiemɔ mli, ni kɔɔ Biblia mli sane ko he lɛ miiha. Heshibaa ni ekɛtsuɔ nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ná minɔ hewalɛ. Mihe woji enyɔ lɛ fɛɛ, ni mikpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ ni ekɛ mi abakase Biblia lɛ. Miwo lɛ shi akɛ maba eshia lɛ yɛ gbii fioo komɛi asɛɛ kɛha Biblia mli nikasemɔ lɛ.
Beni miyata migbɛhe yɛ oketeke lɛ mli ni mibɔi Buu-Mɔɔ kanemɔ lɛ, klɛŋklɛŋ sane lɛ shishijee wiemɔ ni ji “Yehowa” lɛ gbala mijwɛŋmɔ. Minako nakai gbɛi lɛ dã. Mikpaaa gbɛ akɛ mana yɛ wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo bibioo ni aŋma yɛ Blɔfo mli ni atsɔɔ shishi kɛtee Japan wiemɔ mli lɛ mli, shi naa, eyɛ jɛmɛ! “Yehowa . . . , Biblia Nyɔŋmɔ lɛ.” Agbɛnɛ mibɔi Kristojamɔ Nyɔŋmɔ lɛ taomɔ!
Yɛ nakai klɛŋklɛŋ gbi ni mikɛtee sanekpakpa shiɛlɔi ashia lɛ nɔ lɛ, miná mile akɛ yɛ otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ Nathan H. Knorr, ni no mli lɛ lɛ ji Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ baaha Biblia mli maŋshiɛmɔ ko. No mli lɛ ekɛ ewoloŋmalɔ Milton Henschel miisara Japan, ni amɛmiiba Nagoya. Eyɛ mli akɛ mibɛ Biblia mli nilee tsɔ moŋ, shi miná wiemɔ lɛ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, kɛ agbɛnɛ hu, mi kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni ba lɛ anaanyobɔɔ hu.
Aaafee nyɔji enyɔ mli lɛ, yɛ mi kɛ Grace nikasemɔ lɛ mli lɛ, mibale shishijee anɔkwalei ni kɔɔ Yehowa, Yesu Kristo, kpɔmɔnɔ lɛ, Satan Abonsam, Harmagedon, kɛ Paradeiso shikpɔŋ lɛ he. Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ji shɛɛ sane nɔŋŋ ni mitaoɔ lɛ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, mibɔi nikasemɔ, ni mibɔi asafoŋ kpeei hu yaa. Minyaa naanyobɔɔ ni yaa nɔ yɛ henaabuamɔi nɛɛ ashishi lɛ he, he ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ kɛ Japanbii lɛ kɛ wɔ feɔ ekome kɛtaa saa ni alo lɛ anɔ lɛ.
Yɛ October 1951 mli lɛ, afee klɛŋklɛŋ kpokpaa nɔ kpee ni afee yɛ Japan lɛ yɛ Nakanoshima Public Hall ni yɔɔ Osaka maŋtiase lɛ mli lɛ mli. No mli lɛ, Odasefoi fɛɛ ni yɔɔ Japan lɛ ayifalɛ shɛɛɛ 300; shi kɛlɛ aaafee mɛi 300 tee kpee lɛ, ni aaafee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 50 fata he. Miná nifeemɔ bibioo ko po yɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli. Nɔ ni mina kɛ nɔ ni minu lɛ na minɔ hewalɛ aahu akɛ, mitswa mifai shi yɛ mitsui mli akɛ masɔmɔ Yehowa miwala gbii abɔ fɛɛ. Gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, abaptisi mi yɛ nu kulɔkulɔ ni bɛŋkɛ maŋ hejuuhe lɛ mli.
Miishɛɛ ni Yɔɔ Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli
Miisumɔ ni matsɔ gbɛgbalɔ, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi ni ji be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ, shi minuɔ he akɛ sɔ̃ kã minɔ akɛ maye mabua miweku lɛ hu. Beni mifee ekãa mikɛkɛɛ minitsumɔtsɛ lɛ nɔ ni mishweɔ akɛ mafee nɛɛ, efee mi naakpɛɛ beni minu ni ekɛɛ akɛ: “Maná he miishɛɛ akɛ mikɛ bo aaafee ekome, kɛji akɛ no baaha oná miishɛɛ.” Minyɛɔ mikɛ gbii enyɔ pɛ tsuɔ nii yɛ otsi fɛɛ otsi mli, shi kɛlɛ, minyɛ miye mibua awo kɛtsu shikafitemɔ yɛ nibii ni aheɔ yɛ shia lɛ he nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, minu he tamɔ loofɔlɔ ko ni eye ehe kɛjɛ loofɔlɔ tsũ ko mli.
Yɛ be mli ni shihilɛ lɛ yaa nɔ ehiɔ lɛ, mije gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ shishi yɛ August 1, 1954 gbi lɛ nɔ, yɛ shikpɔŋkuku ni bɛŋkɛ Nagoya oketeke shidaamɔhe lɛ, he ni eheɔ minitii fioo komɛi kɛ́ anyiɛ kɛjɛ he ni mikɛ Grace kpe yɛ klɛŋklɛŋ lɛ. Yɛ nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, minine shɛ nitsumɔ nɔ koni miyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Beppu, ni ji maŋtiase ni yɔɔ Kyushu ŋshɔkpɔ lɛ anaigbɛ lɛ. Aha Tsutomu Miura fata mihe.a Yɛ nakai beaŋ lɛ, Yehowa Odasefoi asafoi bɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ he ko he ko, shi amrɔ nɛɛ ayɛ ohai abɔ yɛ jɛmɛ, ni ajara mli awo kpokpai 22 mli!
Jeŋ Hee lɛ He Okadi Bibioo
Beni Nyɛminuu Knorr basara Japan ekoŋŋ yɛ April 1956 mli lɛ, ebi koni mikane Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli kukuji fioo komɛi waa ni anu. Akɛɛɛ mi nɔ hewɔ ni aha mifee nakai, shi yɛ nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, minine shɛ wolo ko nɔ ni miifɔ̃ mi nine kɛmiiya Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ skul lɛ klas ni ji 29 lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ November yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, mije gbɛfãa ni yɔɔ miishɛɛ shishi kɛtee United States lɛ, ni no ha nɔ ni mishwe yɛ he aahu akɛ mashɛ he lɛ ba mli. Nyɔji fioo komɛi ni mikɛ Brooklyn Betel weku lɛ hi shi ni mikɛ amɛ tsu nii lɛ wo mihemɔkɛyeli yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ hewalɛ.
Yɛ February 1957 mli lɛ, Nyɛminuu Knorr kɛ kar wo wɔ ni ji nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi etɛ kɛtee Gilead Skul lɛ mli yɛ South Lansing, yɛ New York kooyigbɛ. Yɛ be mli ni minine shɛɔ tsɔsemɔ nɔ kɛjɛɔ Yehowa Wiemɔ lɛ mli yɛ nyɔji enumɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli yɛ Gilead Skul lɛ, ni mi kɛ minanemɛi nikaselɔi lɛ hi shi yɛ hei fɛfɛji lɛ, eha mibana Paradeiso shikpɔŋ lɛ he okadi bibioo ko. Yɛ nikaselɔi 103 lɛ ateŋ lɛ, aha wɔyi nyɔŋma, ni mi hu mifata he lɛ nitsumɔ yɛ Japan.
Hiɛsɔɔ Kpo ni Mijie Miha Minitsumɔi Lɛ
Beni miku misɛɛ kɛtee Japan yɛ October 1957 mli lɛ, no mli lɛ aaafee Odasefoi 860 yɔɔ jɛmɛ. Atuu nɔkwɛlɔ gbɛfãa nitsumɔ lɛ awo midɛŋ ákɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ, shi klɛŋklɛŋ lɛ, mina nakai nitsumɔ lɛ he tsɔsemɔ gbii fioo komɛi kɛjɛ Adrian Thompson dɛŋ yɛ Nagoya. Kpokpaa ni mitsuɔ nii yɛ mli lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ Shimizu, he ni bɛŋkɛ Fuji Gɔŋ lɛ, kɛyaa Shikoku Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni maŋtiasei wuji tamɔ Kyoto, Osaka, Kobe, kɛ Hiroshima fata he.
Yɛ afi 1961 mli lɛ, aha mi nitsumɔ akɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ. Yɛ no gbɛfaŋ lɛ, mifãa gbɛ kɛjɛɔ Hokkaido ŋshɔkpɔ lɛ kooyigbɛ ni ji he ni snoo nɛɔ yɛ waa lɛ kɛyaa Okinawa ŋshɔkpɔ ni yɔɔ hulu liamɔi lɛ amli kɛ foɔ mli kɛyaa Ishigaki ŋshɔkpɔi ni bɛŋkɛ Taiwan lɛ po, he ni jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 3,000 lɛ nɔ.
Kɛkɛ ni yɛ afi 1963 mli lɛ afɔ̃ mi nine kɛtee Gilead Skul lɛ kɛha nyɔji nyɔŋma nikasemɔ yɛ Brooklyn Betel. Be mli ni nikasemɔ lɛ yaa nɔ lɛ, Nyɛminuu Knorr ma bɔ ni ehe hiaa akɛ ajie su ni ja kpo yɛ nitsumɔi ni akɛhaa lɛ amli lɛ nɔ mi. Ekɛɛ akɛ hejuuhei amli shamɔ he hiaa tamɔ ɔfis nitsumɔ nɔŋŋ. Ekɛɛ akɛ, kɛ hejuuhei amli tseee lɛ, ebaasa Betel weku muu lɛ fɛɛ kɛ amɛnitsumɔ he. Yɛ sɛɛ mli lɛ, nitsumɔ ni akɛha mi yɛ Betel yɛ Japan lɛ ateŋ eko ji niiasɛɛyaahei lɛ amli falefalefeemɔ, ni mikai nakai ŋaawoo lɛ.
Beni miku misɛɛ kɛtee Japan lɛ, aku sɛɛ atuu gbɛfãa nitsumɔ lɛ awo midɛŋ ekoŋŋ. Yɛ afii fioo komɛi asɛɛ yɛ afi 1966 mli lɛ, mikɛ Junko Iwasaki, ni ji gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ni sɔmɔɔ yɛ Matsue maŋtiase lɛ bote gbalashihilɛ mli. Lloyd Barry ni no mli lɛ lɛ ji Japan nitsumɔhe nine lɛ nɔkwɛlɔ lɛ kɛ yookpeemɔ he wiemɔ ni yɔɔ miishɛɛ ha. Kɛkɛ ni Junko bafata mihe yɛ gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli.
Wɔnitsumɔ lɛ tsake yɛ afi 1968 mli, beni atsɛ mi kɛtee nitsumɔhe nine lɛ yɛ Tokyo koni miyatsu nii akɛ wiemɔ shishitsɔɔlɔ lɛ. Akɛni tsũi lɛ faaa hewɔ lɛ, mijɛɔ Sumida Ward ni yɔɔ Tokyo lɛ kɛbaa, ni Junko sɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli. Yɛ nakai beaŋ lɛ tsũi wuji ahe miihia nitsumɔhe nine lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1970 mli lɛ, ayahe shikpɔŋ yɛ Numazu, he ni kɛ Fuji Gɔŋ lɛ jɛkɛɛɛ lɛ. Ama tsũ ni hiɛ nsɔdoi etɛ, kɛ tsũ ni abaawɔ mli hu yɛ jɛmɛ. Dani aaaje tsũmaa lɛ shishi lɛ, akɛ tsũi srɔtoi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fee Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul ni kɛ tsɔsemɔ haa nɔkwɛlɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ. Miná hegbɛ akɛ matsɔɔ nii yɛ skul lɛ, ni Junko hoɔ nii ehaa nikaselɔi lɛ. Eyɛ miishɛɛ akɛ ooona Kristofoi hii ohai abɔ ni akɛ tsɔsemɔ krɛdɛɛ ko miiha amɛ kɛha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.
Gbi ko shwane lɛ, minine shɛ wolo bibioo ni aŋma ni ehe miihia waa nɔ. Akɛ Awo eyafɔ helatsamɔhe, ni akpaaa gbɛ akɛ eyibaaná wala. Miwo oketeke ni joɔ foi waa lɛ kɛtee Nagoya, ni mifee oya kɛtee helatsamɔhe lɛ. No mli lɛ nɔ̃ enyɔ enɔ, shi mihi shi gbɛkɛ lɛ yɛ esaatso lɛ masɛi. Awo gbo leebi maŋkpa. Yɛ be mli ni mikuɔ misɛɛ kɛyaa Numazu lɛ, minyɛɛɛ makpa yaafo, kɛ́ mikai shihilɛ ni mli wawai ni etsɔ mli yɛ ewala shihilɛ mli lɛ, kɛ bɔ ni esumɔɔ misane lɛ. Kɛ eeefee Yehowa suɔmɔnaa lɛ, mana lɛ ekoŋŋ yɛ gbohiiashitee lɛ mli.
Etsɛɛɛ ni wɔyi bafa fe tsũ ni yɔɔ Numazu lɛ. No hewɔ lɛ ayahe shikpɔŋ hɛktai 7 yɛ Ebina City lɛ mli, ni yɛ afi 1978 mli lɛ aje nitsumɔhe nine hee maa shishi. Amrɔ nɛɛ, gbɛ̀i fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ etsɔ nitsumɔhei kɛ wɔɔhei, kɛ agbɛnɛ hu Kpee Asa ni mɛi ni fa fe 2,800 yaa mli lɛ. Ni kɛfata he lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ ama wɔɔhei ni hiɛ nsɔdoi 13, kɛ shikpɔji olɛŋlɛi 5, ni ji hei ni akɛ tsɔji mamɔɔ kɛ hei ni asaa tsɔji yɛ hu. Amrɔ nɛɛ lɛ, wɔ Betel weku lɛ yifalɛ shɛɔ aaafee 530, shi bɔ ni alɛɛ tsũi lɛ amli lɛ baaŋmɛ wɔ gbɛ ni aná mɛi 900 awo mli.
Yiŋtoi Ahewɔ ni Minyaa
Efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa akɛ aaana akɛ Biblia gbalɛ miiba mli, hɛɛ, akɛ aaana akɛ ‘mɔ fioo etsɔ maŋ ni wa.’ (Yesaia 60:22) Miikai ní yɛ afi 1951 mli tɔ̃ɔ lɛ, minyɛmimɛi hii lɛ ateŋ mɔ kome miibi mi akɛ: “Odasefoi enyiɛ yɔɔ Japan?”
Miha hetoo akɛ: “Aaafee 260.”
Ekɛ hefɛoyeli gbeeŋ bi akɛ: “No pɛ?”
Mikaiɔ akɛ, misusu he akɛ: ‘Be baatsɔɔ gbɔmɛi abɔ ni Yehowa kɛbaaba ejamɔ lɛ mli yɛ nɛkɛ Shinto kɛ Buddhabii amaŋ nɛɛ mli.’ Ni Yehowa kɛ hetoo lɛ eha! Ŋmɛnɛ, shikpɔŋkukuji ni akɛwoko mɔ ko dɛŋ bɛ Japan ní abaashiɛ yɛ mli, ni anɔkwa jálɔi lɛ ayifalɛ eteke 222,000 yɛ asafoi 3,800 mli!
Mishihilɛ ni mikɛtsu nii afii 44 ni eho lɛ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ—kɛ emli afii 32 ni mi kɛ miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ kɛsɔmɔ lɛ—efee nɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli waa diɛŋtsɛ. Mikɛ nakai afii lɛ mli afii 25 esɔmɔ yɛ Wiemɔ Shishitsɔɔmɔ Nitsumɔhe lɛ yɛ Betel. Yɛ September 1979 mli lɛ, afɔ̃ mi nine koni mibafata Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ajinafoi akuu ni yɔɔ Japan lɛ hu he.
Ebafee hegbɛ kɛ jɔɔmɔ akɛ miná gbɔmɛi anɔkwafoi ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ lɛ ayelikɛbuamɔ mli gbɛfaŋnɔ koni amɛba Yehowa jamɔ lɛ mli. Mɛi babaoo efee tamɔ bɔ ni mifee lɛ pɛpɛɛpɛ—amɛtsake kɛjɛ maŋtsɛ lɛ jamɔ mli kɛba Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ koome lɛ jamɔ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, miisumɔ ni maye mabua mɛi babaoo lolo ni amɛbaje Yehowa ni yeɔ kunim lɛ masɛi, ni amɛná wala ni bɛ naagbee yɛ jeŋ hee ni toiŋjɔlɛ yɔɔ mli lɛ mli.—Kpojiemɔ 22:17.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Etsɛ ji Odasefonyo anɔkwafo ni yi ná wala yɛ atomik okplɛm ni fɛ yɛ Hiroshima yɛ afi 1945 lɛ mli, yɛ be mli ni awo lɛ tsũŋ yɛ Japan lɛ. Kwɛmɔ October 8, 1994 Awake! lɛ, baafai 11-15.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]
Skul nikasemɔ damɔɔ maŋtsɛ jamɔ nɔ titri
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Mainichi Newspapers lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]
Mi kɛ Nyɛminuu Franz yɛ New York
Mi kɛ miŋa, Junko
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Miitsu nii yɛ Wiemɔ Shishitsɔɔmɔ Nitsumɔhe lɛ