Mɛni Hewɔ Ewaaa Kwraa akɛ Aaamale Lɛ?
MƆ KO mɔ ko sumɔɔɔ akɛ aaamale atsɔɔ lɛ. Ni kɛlɛ gbɔmɛi maleɔ amɛtsɔɔ amɛhe yɛ jeŋ fɛɛ yɛ yiŋtoi sɔrɔtoi ahewɔ. Nii amlipɛimɔ ko ni je kpo yɛ wolo, The Day America Told the Truth, ni James Patterson kɛ Peter Kim ŋma lɛ mli lɛ jie lɛ kpo akɛ Amerikabii oha fɛɛ mli 91 maleɔ daa. Mɛi ni ŋmala wolo lɛ jaje akɛ: “Ewa kɛha wɔteŋ mɛi ni fa akɛ wɔɔhi shi otsi ni wɔmaleee. Mɔ kome yɛ mɛi enumɔ fɛɛ mli nyɛɛɛ ahi shi gbi kome ni emaleee—ni amalei ni hiɛ ka he ni ajeɔ gbɛ lɛ he wɔwieɔ nɛɛ.”
Amale ji nɔ ko ni afɔɔ feemɔ yɛ nɔ ni miihe ashɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shihilɛ mli nibii fɛɛ mli. Maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi maleɔ amɛtsɔɔ amɛwebii ni amɛmaleɔ amɛtsɔɔ amɛhe. Amɛpueɔ yɛ televishin nɔ shii abɔ amɛtsoɔ yɛ nɔ ko fɔŋ ko ni amɛfee ni eje kpo ni kɔɔ amɛhe diɛŋtsɛ lɛ mli. Sissela Bok ŋma yɛ ewolo, Lying—Moral Choice in Public and Private Life lɛ mli akɛ: “Akpɛlɛɔ lakamɔ nɔ yɛ mla mli kɛ gbi fɛɛ gbi saji aŋmalamɔ mli, yɛ nɔyeli lɛ kɛ kwasafo shihilɛ he nileei amli ni mɛi ni maleɔ ni amɛ nɔŋŋ amɛfeɔ mlai lɛ nuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛjie amɛnaa.”
Yɛ be mli ni ewieɔ maŋkwramɔŋ amale yɛ United States he lɛ, wolo, Common Cause Magazine ni aŋma yɛ May/June 1989 lɛ kɛɛ: “Watergate kɛ Vietnam tawuu lɛ amli amalei lɛ tamɔ Iran-contra amale lɛ ni ha Amerika hɔɔ tawuu nii yɛ teemɔŋ amɛha Iran ni akɛ emli sɛɛnamɔ lɛ yafi Nicaragua atuatselɔi ni ale amɛ akɛ “contras” lɛ asɛɛ lɛ ni etsɔɔ bɔ ni nɔyeli lɛ shishiuɔ mɛi ni no hu haaa ana hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli lɛ. No hewɔ lɛ mɛni ha Reagan nɔyeli be lɛ bafee tsakemɔ be nakai lɛ? Mɛi pii male, shi mɛi fioo pɛ ye awerɛho yɛ he.” Belɛ yiŋtoo kpakpa ko hewɔ ni gbɔmɛi foji lɛ heee amɛmaŋkwramɔŋ nɔyelɔi lɛ amɛyeee lɛ.
Ewaa kɛhaa nɔyelɔi ni tamɔ nɛkɛ akɛ amɛaahe amɛhe amɛye yɛ majimaji ateŋ sharamɔ mli. Hela jeŋ nilelɔ, Plato, kɛɛ: “Abaanyɛ aŋmɛ Maŋ lɛ mli nɔyelɔi lɛ agbɛ ni . . . amɛmale yɛ Maŋ lɛ hilɛ hewɔ.” Nakai eji yɛ majimaji ateŋ sharamɔ loo saneyeli mli taakɛ Biblia gbalɛ ni yɔɔ Daniel 11:27 lɛ kɛɔ lɛ: “Ni amɛaamale yɛ okpɔlɔ kome he.”
Yɛ je lɛŋ jarayeli mli hu lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ ji malemɔ ni amaleɔ yɛ guɔyeli nibii ni afee kɛ nɔ ni amɛnyɛɔ amɛtsuɔ lɛ ahe. Ehe hiaa ni mɛi ni heɔ nibii nɛɛ kɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ atsu nii yɛ nibii ni amɛheɔ lɛ ahe yelikɛbuamɔi loo gbeekpamɔi amli, ni amɛkane ehe woji ni aha hiɛ lɛ jogbaŋŋ. Maji komɛi eto najiaŋdamɔlɔi ahe gbɛjianɔ yɛ nɔyeli lɛ mli koni akɛbu gbɔmɛi lɛ ahe kɛjɛ adafitswai ni bɛ mli loo eji amale lɛ ahe, kɛjɛ guɔyeli nibii ni yeɔ awui ni kɛlɛ akɛɔ akɛ ehe yɛ sɛɛnamɔ loo eyeee awui kɛ shishiumɔ he. Yɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi yaa nɔ amɛbɔɔ nyɔmɔ yɛ jarayelɔi amalelɔi ahewɔ.
Kɛha mɛi komɛi lɛ, amale ji nɔ ko ni waaa kwraa ni ebatsɔ amɛsubaŋ. Mɛi krokomɛi yeɔ anɔkwale moŋ, shi kɛ amɛbaje shihilɛ ni jaraa mli lɛ, amɛbaamale. Mɛi fioo ko pɛ kpooɔ malemɔ yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ shishi.
Atsɔɔ amale mli akɛ eji “1. wiemɔ loo nifeemɔ ni bɛ mli, titri lɛ nɔ ni afee koni akɛlaka mɔ . . . 2. nɔ fɛɛ nɔ ni shishiuɔ mɔ.” Yiŋtoo lɛ ji ni aha mɛi krokomɛi ahe nɔ ko ni amalelɔ lɛ le akɛ ejeee anɔkwale lɛ amɛye. Ebɔɔ mɔdɛŋ ni elaka mɛi ni esa akɛ amɛle anɔkwale lɛ kɛtsɔ amalei loo anɔkwalei fafaafai anɔ.
Yiŋtoi Ahewɔ ni Amaleɔ
Gbɔmɛi maleɔ yɛ yiŋtoi pii ahewɔ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛmale yɛ amɛnyɛmɔi ahe bɔni afee ni amɛnyɛ amɛye omanye yɛ akaŋshii je nɛɛ mli. Mɛi krokomɛi hu bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ amale atsimɔ tɔmɔi loo fɔ ni amɛye lɛ anɔ. Mɛi krokomɛi hu maleɔ yɛ amɛ amaniɛbɔɔi loo akɔntaabui amli koni amɛha ale akɛ amɛtsu nitsumɔ ni amɛtsuko. Agbɛnɛ mɛi ni maleɔ koni amɛkɛfite mɛi krokomɛi agbɛi, koni amɛhiɛ akagbo, koni amɛkɛbu amɛtsutsu amalei bem loo ni amɛtswa mɛi krokomɛi ojo ni amɛhe amɛshika lɛ hu yɛ.
Nɔ ni akɛbuɔ he bem yɛ malemɔ mli titri ji akɛ ebuɔ mɔ kroko he. Mɛi komɛi susuɔ enɛ he akɛ eji amale ni yiŋtoo fɔŋ ko bɛ sɛɛ ejaakɛ akɛyeee mɔ ko awui. Shi ani nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ amale ni yiŋtoo fɔŋ bɛ sɛɛ nɛɛ shiii efɔŋ ko ni jɛɔ mli baa yɛ sɛɛ?
Susumɔ nɔ ni Jɛɔ Mli Baa lɛ He
Amale ni yiŋtoo fɔŋ bɛ sɛɛ lɛ baanyɛ ato okadi ko afɔ shi, ni nɔ ni baajɛ mli aba ji malemɔ ni kɔɔ saji ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli babaoo he. Sissela Bok wie akɛ: “Anyɛŋ aku hiɛ ashwie amalei fɛɛ ni afaa he akɛ ‘eyɛŋ’ lɛ anɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ nakai. Klɛŋklɛŋ lɛ, ajeɔ awui ni akɛɛ amale yeee lɛ he ŋwane waa. Nɔ ni amalelɔ lɛ naa akɛ eyeee awui loo ehe aaanyɛ aba sɛɛnamɔ po lɛ efeŋ nakai yɛ mɔ ni alaka lɛ lɛ hiɛ.”
Amalei fɛɛ, ni feɔ tamɔ nɔ ni nɔ fɔŋ ko bɛ he lɛ yeɔ adesai ateŋ wekukpaa kpakpa lɛ awui. Aheŋ amalelɔ lɛ ayeŋ dɔŋŋ, ni akɛ hiɛ efɔŋ enɔ hu kwraa dɔŋŋ. Niŋmalɔ Ralph Waldo Emerson ni ale lɛ waa lɛ ŋma akɛ: “Jeee akɛ amalelɔ ni ewieee anɔkwale lɛ gbeɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛkɛ, shi eji kakla ni akɛtsu adesa weku lɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ.”
Ewaaa akɛ amalelɔ lɛ aaamale mɔ ko he. Eyɛ mli akɛ ekɛ nɔ ko yeee he odase moŋ, shi emalemɔ lɛ kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ baa, ni mɛi pii heɔ lɛ amɛyeɔ ni amɛbiii nɔ ni ekɛɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ afiteɔ mɔ ni leee efɔŋ lɛ gbɛi, ni lɛ moŋ ji mɔ ni sɔ̃ bakaa enɔ akɛ ebu ehe bem. No hewɔ lɛ eji nijiaŋwujee diɛŋtsɛ kɛ mɛi he amalelɔ lɛ amɛye moŋ fe ni amɛaahe mɔ ni leee efɔŋ lɛ amɛye lɛ, ni efiteɔ wekukpaa ni ka mɔ ni efeko efɔŋ lɛ kɛ amalelɔ lɛ teŋ.
Amalelɔ baanyɛ ekɛ malemɔ afee enitsumɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Bei pii lɛ, amale kome kɛ ekroko baa. Thomas Jefferson, tsutsu Amerika maŋsɔɔlɔ-nukpa lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔsha ko bɛ ni ehiii kwraa, ni yɔɔ mɔbɔ, ni anyaŋeɔ [tamɔ enɛ]; ni mɔ ni kɛ ehe haa ni emaleɔ shikome lɛ, naa akɛ ewaaa akɛ eeefee nakai nɔ ni ji shii enyɔ kɛ shii etɛ, kɛyashi be mli ni yɛ naagbee lɛ eeetsɔ esubaŋ.” Eji gbɛ ni kɛ mɔ yaa jeŋba fitemɔ mli.
Yiŋtoo Hewɔ ni Ewaaa akɛ Aaamale
Amale je shishi beni ŋwɛibɔfo atuatselɔ ko male etsɔɔ klɛŋklɛŋ yoo lɛ, ni ekɛɛ lɛ akɛ egboŋ kɛ ebooo e-Bɔlɔ lɛ toi lɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji awui kpele ni aye adesa weku muu lɛ fɛɛ, ni ekɛ emuu ni ayeee, hela, kɛ gbele ba mɛi fɛɛ nɔ.—1 Mose 3:1-4; Romabii 5:12.
Kɛjɛ toigbolɔi Adam kɛ Hawa be lɛ mli kɛbaa nɛɛ, nɛkɛ malemɔ-tsɛ nɛɛ hewalɛ fɔŋ ni yeɔ awui yɛ teemɔŋ lɛ kɛ su ko eba adesai aje lɛ mli ni kanyaa amale. (Yohane 8:44) Eji jeŋ ni jeŋba ekpɔtɔ ni anɔkwale efee nɔ ni akɛtoɔ nii ahe kɛkɛ. The Saturday Evening Post ni ji September 1986 nɔ lɛ kɛɛ akɛ amale he naagba lɛ “saa jarayeli, nɔyeli, woloŋlee, hiɛtserɛjiemɔ, kɛ daa gbi shihilɛ mli sharamɔ ni yaa nɔ yɛ maŋbii kɛ akutseiaŋbii ateŋ lɛ he. . . . Wɔkpɛlɛ nilee ni kɔɔ nii ni akɛtoɔ nii ahe lɛ nɔ, amale agbo kome ni kɛɔ akɛ anɔkwalei ni ma shi shiŋŋ ni yɔɔ diɛŋtsɛ bɛ lɛ.”
Jwɛŋmɔ ni mɛi ni kɛ amale efee amɛsubaŋ, ni bɛ henumɔ ko kɛha mɛi ni amɛlakaa amɛ lɛ hiɛ nɛ. Amale yɛ mlɛo kɛha amɛ. No ji amɛshihilɛ gbɛ. Shi mɛi krokomɛi hu ni kɛ amale efeko amɛsubaŋ lɛ shashaoŋ shi yɛ amale ni amɛaamale yɛ gbeyeishemɔ hewɔ lɛ he—gbeyeishemɔ akɛ aaayoo amɛ, toigbalamɔ he gbeyeishemɔ, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai. Eji heloo ni yeee emuu lɛ gbɔjɔmɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ akɛ faishitswaa akɛ aaawie anɔkwale ato su ni tamɔ nɛkɛ najiaŋ?
Mɛni Hewɔ Esa akɛ Ofee Anɔkwafo?
Anɔkwale ji tɛ ni wɔ-Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ efo efɔ shi kɛha mɔ fɛɛ mɔ. E-Wiemɔ ni aŋma ni ji Biblia lɛ kɛɔ yɛ Hebribii 6:18 akɛ “Nyɔŋmɔ nyɛŋ emale.” E-Bi Yesu Kristo, ni ji Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ diɛŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ fi nɛkɛ tɛ ni afo afɔ shi nɛɛ sɛɛ. Yesu kɛɛ Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni taoɔ agbe lɛ lɛ akɛ: “Nyɛmiitao mi nyɛgbe, mi gbɔmɔ ko ni mikɛɛ nyɛ anɔkwale ni minu yɛ Nyɔŋmɔ naa lɛ; . . . Kɛji mikɛɛ akɛ mileee lɛ lɛ, matsɔ amalelɔ tamɔ nyɛ.” (Yohane 8:40, 55) Eto okadi efɔ shi kɛha wɔ ejaakɛ “efeee esha, ni anaaa apasa yɛ edaaŋ.”—1 Petro 2:21, 22.
Wɔ-Bɔlɔ ni egbɛi ji Yehowa lɛ nyɛɔ amale, taakɛ Abɛi 6:16-19 jajeɔ yɛ faŋŋ mli lɛ: “Nibii ekpaa Yehowa nyɛɔ, ni nɔ ji kpawo lɛ ji enihii nii: hewoo hiŋmɛii, apasa lilɛi, kɛ niji ni shwieɔ la ni eye bem shi, tsui ni shwieɔ eyiŋ jwɛŋmɔi fɔji, naji ni he yɔɔ oya kɛ foijee kɛ efɔŋ mli yaa, amale odaseyelɔ ni foɔ sane taa, kɛ mɔ ni woɔ nyɛmimɛi ateŋ bei.”
Nyɔŋmɔ anɔkwafo nɛɛ sumɔɔ ni wɔhi shi yɛ tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ anaa koni wɔnine ashɛ enɔkpɛlɛmɔ nɔ. E-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ faa wɔ akɛ: “Nyɛkamalemalea nyɛhe, ejaakɛ nyɛjie gbɔmɔ momo lɛ kɛ enitsumɔi lɛ nyɛshwie.” (Kolosebii 3:9) Ekpɛlɛɛɛ gbɔmɛi ni sumɔɔɔ ni amɛkpaa malemɔ lɛ anɔ; amɛnine shɛŋ enikee nii ni ji wala lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Lala 5:7 kɛɔ yɛ faŋŋ mli akɛ Nyɔŋmɔ ‘baakpata mɛi ni maleɔ lɛ ahiɛ.’ Kpojiemɔ 21:8 hu kɛɔ akɛ “amalelɔi fɛɛ” agbɛfaŋnɔ ji “gbele ni ji enyɔ lɛ,” ni ji naanɔ hiɛkpatamɔ. No hewɔ lɛ, bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ amale he ehaa lɛ ni wɔɔkpɛlɛ nɔ lɛ kɛ yiŋtoo ni mli wa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔwie anɔkwale haa wɔ.
Shi mɛni esa akɛ afee yɛ be mli ni anɔkwale lɛ kɛ hiɛgbele loo henumɔ fɔŋ baaba lɛ? Amale jeee enɛ naa tsabaa, shi yɛ bei komɛi amli lɛ dioo ni aaafee ni awieee lɛ feɔ tsabaa. Mɛni hewɔ esa akɛ owie amale ni aaaha ofee mɔ ni ewa akɛ aaahe lɛ aye ni no aha obaje ŋwɛi mlifu shishi?
Yɛ gbeyeishemɔ kɛ adesa gbɔjɔmɔ hewɔ lɛ, mɔ ko baaka akɛ eeemale koni ekɛye ehe. Shi eji nifeemɔ gbɛ ni waaa kwraa ni atsɔɔ nɔ afeɔ nii loo mlihilɛ ni egba afa. Bɔfo Petro yaje kaa ni tamɔ nɛkɛ mli beni ekwa shii etɛ akɛ eleee Yesu Kristo lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, sane lɛ dɔ lɛ waa yɛ etsuiŋ akɛni emale lɛ hewɔ. (Luka 22:54-62) Etsuitsakemɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ ha Nyɔŋmɔ kɛke lɛ, taakɛ sɔɔmɔ hegbɛi babaoo ni akɛjɔɔ lɛ yɛ sɛɛ mli lɛ yeɔ he odase lɛ. Tsuitsakemɔ kɛ faishitswaa akɛ ebaakpa amale lɛ ji gbɛ ni kɛ ŋwɛi eshaifaa baa yɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ nyɛɔ lɛ ni akpaa efeemɔ hewɔ.
Shi ni wɔɔtao eshaifaa yɛ be mli ni wɔmale sɛɛ lɛ, hiɛmɔ okɛ o-Bɔlɔ lɛ teŋ wekukpaa kpakpa mli ni omɔ hé ni mɛi krokomɛi heɔ bo yeɔ lɛ mli kɛtsɔ anɔkwale lɛ wiemɔ nɔ. Kaimɔ nɔ ni Lala 15:1, 2 kɛɔ lɛ: “Yehowa, namɔ aaato obuu lɛŋ? Namɔ aaahi ogɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ? Mɔ ni nyiɛɔ pɛpɛɛpɛ ni etsuɔ jalɛ nii, ni ejɛɔ etsui mli ewieɔ anɔkwale.”