Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 1/1 bf. 9-18
  • Wɔmli Ni Filiɔ Wɔ Yɛ Wɔ Bɔlɔ Kpeteŋkpele Lɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Wɔmli Ni Filiɔ Wɔ Yɛ Wɔ Bɔlɔ Kpeteŋkpele Lɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • ‘Aaha Eefee Oya’
  • Shweremɔ ni Baa Lolo lɛ he Nitsumɔ
  • Ŋmɛlɛtswai Akpekpei Akpe Kome!
  • Tsumaa Nitsumɔ Kpele Ko
  • Tsumaa Nitsumɔ ni Woɔ Yehowa Hiɛ Nyam
    Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Ebɔi Nɔyeli!
  • Je Muu Fɛɛ Sɛɛfimɔ Kɛha Maŋtsɛyeli lɛ He Sane Ni Ka Shi Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1983
  • Yifalɛ ni Yaa Hiɛ Ha Ehe Bahia ni Akɛ Oyaiyeli Agbele Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • Odaseyeli Kɛ Maŋtsɛyeli Nɔyaa Baa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 1/1 bf. 9-18

Wɔmli Ni Filiɔ Wɔ Yɛ Wɔ Bɔlɔ Kpeteŋkpele Lɛ Mli

“Ha Israel anya Mɔ ni Fee lɛ lɛ he, ni Zion bii lɛ amli afli amɛ yɛ amɛ-Maŋtsɛ lɛ hewɔ.”​—LALA 149:⁠2.

1. Yɛ bolɔmɔ akɛ “heyeli eba kɛ̃” lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni ji adesai ashihilɛ diɛŋtsɛ?

ŊMƐNƐ je nɛɛ ehao waa kɛ “kɔ̃ɔmɔi.” Enɛ ji wiemɔ ni Yesu kɛtsu nii yɛ egbalɛ ni kɔɔ “je nɛŋ naagbee lɛ he” lɛ mli, amanehulu yinɔ ni je shishi kɛ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ yɛ 1914 lɛ. (Mateo 24:​3-8) Maŋkwralɔi pii yɛ ni wɔsɛɛ be ni amɛnaa ni kã je lɛ hiɛ pɛ ji amanehulu. Yɛ amɛbolɔmɔ akɛ “heyeli eba kɛ̃” yɛ Europa Bokagbɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nakai shikpɔŋkuku lɛ mli tsutsu maŋ nɔkwɛlɔ ko mu shihilɛ lɛ naa ni ekɛɛ: “Gbɔmɛi ayi ni efa fe nine kɛ jeŋ dɔlɛ ni yaa hiɛ, ozone ni mli egbulɔ fɔji kɛ AIDS, nuklea nibii ahe gbeyeishemɔ kɛ gbɛ ni kã kooyigbɛ maji ni yɔɔ nii kɛ wuoyigbɛ maji ni yeɔ ohia lɛ ateŋ ni yaa nɔ emli lɛɛɔ waa, oshara ni hɔmɔ kɛbaa, nibii ni haa wala hiɔ shi kɛ sũ mli nii ni tãa kwraa yɛ shibɔlemɔ ŋulami nɛɛ nɔ, bɔ ni televishin nɔ nibii ni etsɔ jarayeli gbɛi lɛ naa mɛi ashihilɛ nɔ hewalɛ kɛ kpokpai anɔ tai ahe gbeyeishemɔ ni yaa hiɛ lɛ​—enɛɛmɛi fɛɛ, kɛ nibii krokomɛi akpei abɔ ni fata he lɛ, damɔ shi kɛha hegbeyeiwoo nɔ ko kɛha adesai.” Adesai ahewalɛ ko bɛ ni baanyɛ ajie oshara ni kɛ hiɛkpatamɔ baaba nɛɛ he gbeyeishemɔ lɛ kɛya.​—Yeremia 10:⁠23.

2. Namɔ yɔɔ adesai anaagbai lɛ anaa tsabaa ni hiɔ shi daa, ni mɛɛ nifeemɔ ko eje shishi momo?

2 Shi kɛlɛ, wɔmli baanyɛ afili wɔ akɛ wɔ Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ yɛ tsabaa ni baahi shi daa. Yɛ Yesu gbalɛ lɛ mli lɛ, akɛ “nibii agbɛjianɔ nɛɛ naagbee lɛ” tsaa “ba ni eba” ni anaaa lɛ lɛ nɔ. (Mateo 24:​3, 37-39, New World Translation) Yehowa kɛ Yesu ta emaŋtsɛsɛi lɛ nɔ akɛ Mesia Maŋtsɛ, ni ekɛbɔ “ŋwɛi hee” lɛ, ni gbalɛ mli odaseyeli tsɔɔ akɛ nɛkɛ nii ni bafee yinɔsane nɛɛ ba mli yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914 mli.a (2 Petro 3:13) Akɛ Nuŋtsɔ Maŋtsɛ Yehowa hefatalɔ nɔyelɔ lɛ, amrɔ nɛɛ akɛ nitsumɔ ewo Yesu dɛŋ koni ekojo jeŋmaji lɛ, koni egbala mɛi ni he jɔ, shikpɔŋ lɛ nɔ bii ni tamɔ gwaŋtɛŋi lɛ amli kɛjɛ abotiai kuɛŋtilɔi lɛ amli. Akadi “abotiai” ni bɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ lɛ kɛha “naanɔ hiɛkpatamɔ” kɛ “gwantɛŋi” lɛ kɛha naanɔ wala yɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli he ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ.​—Mateo 25:31-34, 46, NW.

3. Mɛɛ yiŋtoo anɔkwa Kristofoi yɔɔ kɛha mlifilimɔ?

3 Mumɔŋ Israel shwɛɛnii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ, ni amrɔ nɛɛ asafo babaoo ni ji gwantɛŋi toibolɔi nɛɛ ebafata amɛhe lɛ yɛ yiŋtoo ni amɛaadamɔ nɔ amɛmli afili amɛ yɛ naanɔ Maŋtsɛ, Yehowa mli, beni ekɛ eyiŋtoi ni yɔɔ nyam lɛ baa enaagbee kwraa kɛtsɔ e-Bi lɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ. Amɛbaanyɛ amɛkɛɛ akɛ: “Manya yɛ Yehowa mli, ni misusuma mli aaafili lɛ yɛ mi-Nyɔŋmɔ lɛ mli; ejaakɛ ewo mi yiwalaheremɔ atadei. . . Taakɛ bɔ ni shikpɔŋ lɛ baa enii ni kwɛ̃ɔ lɛ, ni trom haa nii ni adu yɛ mli lɛ kwɛ̃ɔ lɛ, nakai Nuŋtsɔ Yehowa aaaha jalɛ kɛ yijiemɔ akwɛ̃ yɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ ahiɛ.” (Yesaia 61:​10, 11) Anaa nɛkɛ ‘nii ni kwɛ̃ɔ’ nɛɛ he odaseyeli yɛ mɛi akpekpei abɔ ni amrɔ nɛɛ abuaa amɛnaa kɛjɛɔ jeŋmaji lɛ amli koni amɛla kɛjie Yehowa yi lɛ agbɛfaŋ.

‘Aaha Eefee Oya’

4, 5. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ agba Nyɔŋmɔ webii anaabuamɔ lɛ afɔ shi yɛ? (b) Mɛɛ shweremɔ ni sa kadimɔ waa ana yɛ 1992 sɔɔmɔ afi lɛ mli?

4 Gbɔmɛi anaabuamɔ lɛ miiya nɔ oya beni Satan gbɛjianɔtoo lɛ naagbee bɛŋkɛɔ lɛ. Wɔ Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ ejaje akɛ: “Ni omaŋ muu lɛ fɛɛ aaatsɔmɔ jalɔi sɔŋŋ . . . , amɛji miŋmɔ lɛ mli tso nine ni frɔkeɔ kɛ mininenaa nitsumɔ ni akɛaawo mihiɛ nyam. Mɔ bibioo ko aaatsɔ mɛi akpe, ni mɔ fioo hu aaatsɔ maŋ ni wa. Kɛ shɛ ebe lɛ, mi, Yehowa, maha afee oya.” (Yesaia 60:​21, 22) Nɛkɛ oyaifeemɔ nɛɛ jeɔ kpo yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ yɛ 1992 Yehowa Odasefoi Ajeŋ Fɛɛ Sɔɔmɔ Afi Akɔntaabuu ni jeɔ kpo yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ baafai 12 kɛyashi 15 lɛ mli.

5 Nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ akɔntaabuu nɛɛ mli ji Maŋtsɛyeli jajelɔi ayifalɛ hee ni fe fɛɛ, 4,472,787, niji nɔyaa kɛ 193,967​—oha mlijaa 4.5 yifalɛ ni fe nyɛsɛɛ afi lɛ. Yifalɛ ni fe fɛɛ, ni ji 301,002 ni abaptisi amɛ yɛ 1992 mli lɛ hu jieɔ anɔkwale nɛɛ kpo akɛ gbɔmɛi babaoo miikpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni wɔnaa miishɛɛ wɔhaa akɛ nɛkɛ “duŋ kɛ jeŋ tuutuufeemɔ gbi nɛɛ mli lɛ, . . . maŋ kpeteŋkpele ni he wa” yɛ, ni tamɔ baalabii akuu, ni amɛmiilɛɛ Maŋtsɛyeli odaseyeli lɛ mli kɛmiiya “shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ”! (Yoel 2: 2, 25; Bɔfoi lɛ Asaji 1:⁠8) Kɛjɛ Alaska, he ni ais yɔɔ ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɔɔyɔɔŋ lɛlɛ efa gbɛ fe shii 50 sɔŋŋ kɛyasara shikpɔji ni snoo yɔɔ nɔ lɛ anɔ kɛyashi Mali kɛ Burkina Faso shia-ŋa ni nɔ dɔɔ waa lɛ kɛ Micronesia ŋshɔkpɔi ni egbɛ eshwa lɛ anɔ fɛɛ lɛ, Yehowa tsuji miikpɛ akɛ “jeŋmaji lɛ . . . ala, koni etsɔ Eyiwalaheremɔ kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee he lɛ.”​—Yesaia 49:⁠6.

6, 7. Mɛɛ shihilɛ tsakemɔ ko ni akpaaa gbɛ áye he odase yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli, ni te Yehowa tsuji efee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?

6 Yehowa efee tamɔ hefamɔ he kɛ mɔɔ ni wa yɛ ewebii lɛ ahebuu kɛ amɛ wajemɔ mli. Yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei babaoo lɛ, ehe ebahia ni Yehowa Odasefoi kɛ afii nyɔŋmai abɔ aŋmɛ amɛtsui shi yɛ nɔnyɛɛ kɛ yiwaa shishi. (Lala 37:​39, 40; 61:​4, 5) Shi nyɛsɛɛ nɛɛ, ajie naatsii kɛ gbɛtsii nii lɛ fɛɛ yɛ maji ni shɛɔ 21 nɔ, oookɛɛ naakpɛɛ nɔ ko, ni no hewɔ lɛ amrɔ nɛɛ Nyɔŋmɔ webii baanyɛ amɛkɛ heyeli ajaje akɛ wɔ Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ kɛ Kristo eta sɛi nɔ akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ Maŋtsɛ.—Lala 2:​6-12.

7 Ani Yehowa webii kɛ heyeli hee ni amɛna nɛɛ miitsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ? Kadimɔ nɔyaa ni eba yɛ Bulgaria, Romania, kɛ tsutsu Soviet Union yɛ Europa Bokagbɛ lɛ, kɛ agbɛnɛ yɛ Angola, Benin, kɛ Mozambique hu yɛ Afrika lɛ, yɛ akɔntaabuu lɛ nɔ. Yɛ Zaire hu lɛ, shweremɔ ni eba jɛmɛ lɛ sa kadimɔ waa. Wɔnyɛmimɛi ni ena heyeli lɛ kɛ miishɛɛ ni yɔɔ amɛtsui mli lɛ hereɔ tsɛmɔ nɛɛ nɔ akɛ: “Nyɛdaa Yehowa shi, ejaakɛ ehi . . . Lɛ Mɔ ni ekome too efeɔ naakpɛɛ nii lɛ; ejaakɛ naanɔ emɔbɔnalɛ hiɔ shi kɛyaa.” (Lala 136:​1, 4) Ajieɔ nɛkɛ shidaa nɛɛ kpo kɛtsɔɔ ekaa ni akɛsɔmɔɔ ni akɛbuaa gbɔmɛi krokomɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ anaa kɛbaa Maŋtsɛyeli lɛ masɛi lɛ nɔ.

8. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa yijielɔi heei ni “filikiɔ tamɔ atatu” eba babaoo yɛ Europa Bokagbɛ? kɛ Afrika hu?

8 Mɛi ni ba Yehowa webii akpeei ni afee yɛ tsutsu Komunist shikpɔji anɔ yɛ Europa latsaa be ni ho nyɛsɛɛ nɛɛ ashishi lɛ ayifalɛ sa kadimɔ waa. Nɔ ni yɔɔ naakpɛɛ waa po ji yibɔi ni abaptisiɔ amɛ yɛ nakai shikpɔji lɛ anɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu, yɛ Togo, yɛ Afrika lɛ, ajie naatsii lɛ yɛ December 10, 1991. Ni yɛ nyɔŋ ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ lɛ, afee maŋ fɛɛ kpee. Kɛ akɛto shiɛlɔi ayifalɛ mlijaa ni ji 6,443 ni anaa yɛ daa nyɔŋ nɔ lɛ he lɛ, mɛi ni tee kpee nɛɛ ayifalɛ yashɛ 25,467, ni abaptisi mɛi 556​—ni ji shiɛlɔi ayifalɛ lɛ oha mlijaa 8.6. Taakɛ Yesaia 60:8 feɔ he mfoniri lɛ, Yehowa yijielɔi hee lɛ “filikiɔ tamɔ atatu, loo tamɔ okpoi ni baa amɛsamfɛjiaŋ” yɛ Yehowa webii asafoi lɛ amli.

9. Mɛɛ gbɛjianɔ ato bɔni afee ni Kristofoi ni yɔɔ maji ni nyɛsɛɛ nɛɛ amɛna heyeli lɛ amli lɛ ‘aye nii ni amɛtɔrɔ waa’?

9 Aagbe mumɔŋ niyenii he hɔmɔ ni yeɔ mɛi yɛ Europa Bokagbɛ kɛ Afrika lɛ hu. Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji akalamɔ nitsumɔ hei ni yɔɔ Germany, Italy, kɛ South Africa lɛ kɛ woji ewo tsɔnei babaoo amli obɔbɔ, yɛ wiemɔi sɔrɔtoi amli, kɛtee maji ni mumɔŋ hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ anɔ. Tsutsu ko lɛ, Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii kɛ woji tɛtrɛbii memeji ni amɛyɔɔ lɛ haa mɛi krokromɛi hu, shi amrɔ nɛɛ amɛnine miishɛ mumɔŋ niyenii babaoo nɔ. Amɛnaa miishɛɛ akɛ amɛmiina gbalɛ nɛɛ mlibaa mli gbɛfaŋnɔ, akɛ: “Ni nyɛaaye nii pii ni nyɛaatɔrɔ, ni nyɛaajie Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi lɛ yi, ejaakɛ ekɛ nyɛ eye yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ.”​—Yoel 2:⁠26.

Shweremɔ ni Baa Lolo lɛ he Nitsumɔ

10. Yɛ mɛi babaoo ni baa Kaimɔ lɛ shishi lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ ninefɔɔ akpaa mli ahaa mɛi fɛɛ ni yɔɔ he miishɛɛ?

10 Mɛi ni ba Yesu gbele lɛ Kaimɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ ayifalɛ ni ji 11,431,171, ni fa fe nyɛsɛɛ afi lɛ yibɔ lɛ kɛ mɛi 781,031, loo oha mlijaa 7.3 lɛ yɛ naakpɛɛ lɛlɛŋ. Wɔmiihere nyɛ atuu, nyɛ mɛi heei fɛɛ ni baa! Kwɛ bɔ ni eeefee miishɛɛ eha kɛji nɛkɛ mɛi heei ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ nɛɛ fɛɛ ná Yehowa Odasefonyo ko kɛ lɛ fee shia Biblia mli nikasemɔ! (Kwɛmɔ Yesaia 48:​17.) Sɔɔmɔ Afi Akɔntaabuu lɛ tsɔɔ akɛ afeɔ nɛkɛ nikasemɔi nɛɛ 4,278,127 yɛ daa nyɔŋ nɔ, ni ji oha mlijaa 8.4 nɔyaa fɛfɛo. Shi kɛlɛ, mɛi pii yɛ lolo ni baanyɛ ana nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ he sɛɛ. Yehowa Odasefoi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaaya mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ daa ni amɛkɛ amɛ afee shia Biblia mli nikasemɔ yaka, koni amɛkɛye amɛbua mɛnɛɛmɛi ni amɛkɛ amɛnaji amamɔ shi shiŋŋ yɛ naanɔ wala gbɛ lɛ nɔ. (Yohane 3:​16,36) Mɛni hewɔ obiii nikasemɔ nɛɛ eko? Ni kaimɔ akɛ, wɔkɛ miishɛɛ miihere bo atuu yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ!​—Lala 122:1; Romabii 15:⁠7.

11, 12. (a) Mɛɛ naagbai akɛkpeɔ yɛ shikpɔji komɛi anɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ ‘egbɔyeli’ baa shikpɔji ni yɔɔ nii babaoo kɛ shikpɔji ni bɛ eko lɛ ateŋ yɛ?

11 Ajɔɔ asafoi ni yɔɔ Maŋtsɛyeli Asai fɛfɛji lɛ waa diɛŋtsɛ. Shihilɛ lɛ yɛ sɔrɔto yɛ shikpɔji ni Odasefoi anɔkwafoi eŋmɛ amɛtsui shi afii babaoo yɛ naatsii shishi, ni amɛkpeɔ yɛ teemɔŋ yɛ kui bibii amli lɛ amli. Amrɔ nɛɛ amɛye amɛhe yɛ nɛkɛ shikpɔji nɛɛ babaoo nɔ, shi Maŋtsɛyeli Asai fioo pɛ amɛyɔɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ nɔ lɛ, yɛ Afrika maŋ ko nɔ lɛ, Maŋtsɛyeli Asai etɛ pɛ yɔɔ kɛha asafoi 93 ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. No hewɔ lɛ afɔɔ kpeei afeemɔ yɛ shikpɔji agboi ni kamɔ shi efolo nɔ. Asafo ni mli bii shɛɔ 150 nyɛɔ enaa mɛi 450 daa yɛ amɛkpeei ashishi.

12 Bei pii lɛ shikpɔŋ hemɔ loo tsu maa wa waa yɛ Europa Bokagbɛ, shi hiɛyaa ko miiba kɛ̃. Ato gbɛjianɔ kɛha nitsumɔ he nine tsũi heei fɛfɛji anɔ jɔɔmɔ yɛ November 28, 1992 yɛ Poland. Akɛ tooyeli ni jɛ mɛi asuɔmɔ mli kɛha Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ miitsu nii kɛmiiye miibua asai kɛ tsũi krokomɛi amaamɔ. Enɛ hewɔ lɛ, ‘egbɔyeli’ baa, ejaakɛ bɔ ni nyɛmimɛi lɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛheloonaa nibii “anɔtekemɔ” baa babaoo lɛ yeɔ ebuaa ni akɛtsuɔ asafoi ni yɔɔ maji ni hiamɔ yɔɔ jɛmɛ lɛ amli lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii.​—2 Korintobii 8:​13, 14.

Ŋmɛlɛtswai Akpekpei Akpe Kome!

13. Ŋmɛlɛtswai enyiɛ akɛtsu nii yɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ mli yɛ 1992, ni namɛi amɔdɛŋbɔɔ jeɔ kpo faŋŋ yɛ nɛkɛ yibɔ nɛɛ mli?

13 Mɛni okɛ ŋmɛlɛtswai akpekpei akpe kome baafee? Mɛi fɛɛ ni baana naanɔ wala lɛ baanyɛ aye ŋmɛlɛtswai ni fa tamɔ nakai, loo efa fe nakai po, yɛ sɔɔmɔ ni woɔ yibii, ni saa Yehowa hiɛ lɛ mli. Shi feemɔ ŋmɛlɛtswai babaoo nɛɛ ni abua naa awo afi kome mli lɛ he mfoniri okwɛ! No ji nɔ ni Yehowa webii nyɛ amɛtsu yɛ 1992 mli. Kɛ abua Maŋtsɛyeli shiɛlɔi aŋkroaŋkroi fɛɛ akɔntaabuu naa lɛ, wɔnaa yibɔ hee ni fe fɛɛ, ni ji ŋmɛlɛtswai 1,024,910,434 ni akɛtsu nitsumɔ ni hi fe fɛɛ ni abaanyɛ akɛ ŋmɛlɛtswai atsu akɛjie wɔ Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ yi, ni ‘akɛtsɔɔ nii yɛ faŋŋ kɛ shia kɛ shia hu.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Kɛ aja mli lɛ, Odasefoi 4,289,737 buɔ akɔntaa yɛ daa nyɔŋ nɔ. Amɛjɛ shihilɛ sɔrɔtoi fɛɛ mli. Mɛi komɛi abe ni amɛbaanyɛ amɛkɛwo Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli lɛ faaa. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi ji weku yitsei, ni sa akɛ amɛnyɛ amɛkwɛ amɛwe nɔ; mɛi ni edara; kɛ mɛi pii ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli naagbai; kɛ agbɛnɛ gbekɛbii hu ni miiya skul. Ni kɛlɛ, akɔntaabuu ni mɔ fɛɛ mɔ kɛhaa lɛ feɔ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa lɛ kpojiemɔ ni he hiaa.​—Okɛto Luka 21:​2-4 he.

14. Obalaŋtai lɛ ‘miikai amɛ-Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ‘?

14 Obalaŋtai akuu ko miida yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli, ni miishɛɛ sane ji akɛ, mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi pii kɛ Salomo wiemɔi ni yɔɔ Jajelɔ 12:1 lɛ miitsu nii, akɛ: “Asaŋ kaimɔ o-Bɔlɔ lɛ yɛ oblahiaŋ gbii lɛ amli.” Amɛkɛ amɛhe miiha waa yɛ amɛ skul nitsumɔi amli, ni kɛfata he lɛ, fɔlɔi ni etuu amɛhe amɛha hu miitsɔse amɛ yɛ mumɔŋ nibii hu mli. Eyɛ miishɛɛ waa akɛ wɔna obalaŋtai babaoo ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ, ni te shi damɔ shi yɛ kpeei ni wɔfee nyɛsɛɛ nɛɛ ashishi, ni amɛkɛ amɛhe ha kɛha baptisimɔ. Eyɛ miishɛɛ hu akɛ wɔɔle akɛ mɛi pii miikase ninenaa nitsumɔi, ni amɛkɛmiisaa amɛbe amɛha gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mlibotemɔ kɛ amɛgbe skul naa. Yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛkwɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, taakɛ bɔfo Paulo fee yɛ be kɛ bei amli kɛtsɔ buuloo nɔ lɛ.​—Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-4.

15, 16. Gbɛgbalɔi kɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi krokomɛi lɛ eye ebua Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ hiɛyaa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ jɔɔmɔi amɛteŋ mɛi komɛi ena?

15 Mɛɛ gbɛfaŋnɔ kpele gbɛgbalɔi kɛ be fɛɛ sɔɔlɔi krokomɛi lɛ naa yɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ hiɛyaa mli nɛkɛ! Gbɛgbalɔi lɛ ayifalɛ tee hiɛ kɛyashɛ nɔ ni fa fe fɛɛ niji 931,521 afi ni ho nɛɛ. Beni mɛnɛɛmɛi shiɛɔ daa kɛjɛɔ shia kɛyaa shia, ní amɛfeɔ Biblia mli nikasemɔi yɛ gbɔmɛi lɛ ashiai amli lɛ, amɛnyɛɔ amɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli amɛwieɔ jogbaŋŋ ni emɔɔ shi. Kɛfata he lɛ, amɛteŋ mɛi pii ahe esa akɛ amɛaaya Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ Skul ni akɛ otsii enyɔ feɔ, ni yeɔ ebuaa amɛ koni amɛna nyɛmɔ babaoo kɛ miishɛɛ hu yɛ Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ.

16 Nɛkɛ gbɛgbalɔi anɔkwafoi nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nyɛɔ ekɛ wiemɔ ni yɔɔ Yesaia 50:4 lɛ kpaa gbee, akɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa eha mi nikaselɔi alilɛi, koni male bɔ ni mikɛ mɔ ni etɔ lɛ lɛ aaawie yɛ be ni sa mli.” Gbɔmɛi babaoo yɛ ŋmɛnɛ ni jeŋ kpɔtɔi ni ebɔle amɛ nɛɛ eha eje amɛtsine, shi kɛlɛ amɛnaa hejɔɔmɔ kɛtsɔɔ wiemɔi ni wɔ gbɛgbalɔi anɔkwafoi lɛ kɛ amɛ wieɔ lɛ nɔ.​—Okɛto Abɛi 15:​23; Ezekiel 9:4 he.

Tsumaa Nitsumɔ Kpele Ko

17. Mɛɛ tsumaa diɛŋtsɛ hu aye he odase kɛfata mumɔŋ tsumaa nitsumɔ lɛ he, yɛ afii fioo ni eho nɛɛ amli?

17 Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ mumɔŋ shweremɔ lɛ biɔ ni ana heloonaa shweremɔ hu. Woji akalamɔ nitsumɔ hei amli lɛɛmɔ, ɔfis sɔrɔtoi, kɛ Betel shiai kɛ Maŋtsɛyeli Asai kɛ kpeei Asai amaamɔ he ebahia. No hewɔ lɛ aabi ni Yehowa Odasefoi atsɔmɔ tsumalɔi yɛ gbɛi pɔtɛɛ diɛŋtsɛ nɔ. Tsumaa nitsumɔ ni tamɔ enɛ ba mli yɛ Maŋtsɛ Salomo gbii lɛ amli. Salomo ma sɔlemɔtsu lɛ kɛha Yehowa jamɔ, yɛ “nii fɛɛ ni yɔɔ emumɔ mli lɛ anɔkwɛmɔ nɔ̃,” nɔ ni Yehowa kɛha etsɛ, Maŋtsɛ David lɛ. (1 Kronika 28:​11, 12) Enɛ hewɔ lɛ, jeee nilee wiemɔi ni mli kwɔlɔ pɛ kɛkɛ Salomo kɛtswa etoibolɔi lɛ ema shi, shi moŋ ekwɛ tsu ko ni yɔɔ fɛo waa, ni anyɛko akɛ jeŋ nilee ama tsu ni tamɔ nakai pɛŋ lɛ maa nɔ.​—1 Maŋtsɛmɛi 6:1; 9:​15, 17-19.

18, 19. (a) Mɛɛ tsumaa nitsumɔi komɛi ni miiya nɔ oyayaayai Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ tsuɔ he nii? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa mumɔ lɛ eje kpo yɛ tsũi diɛŋtsɛ amaamɔ kɛ mumɔŋ tsumaa fɛɛ mli?

18 Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi emaaa tsu kɛtsɔ tsumaa he gbɛjianɔtoo ni ajɛ mumɔŋ akɛha nɔ, shi amɛyɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ. Taakɛ eji yɛ Israel gbii lɛ amli lɛ, enɛ kanyaa amɛ ni amɛ mamɔɔ tsũi yɛ gbɛ ni haa je lɛŋ bii anaa kpɛɔ amɛhe lɛ anɔ. (Zakaria 4:⁠6) Be lɛ faaa. Maŋtsɛyeli Asai kɛ tsũi krokomɛi ahe miihia waa diɛŋtsɛ. Yɛ maji komɛi anɔ lɛ, afɔɔ Maŋtsɛyeli Asai ni amamɔɔ oya lɛ ahe nitsumɔ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afii 10 ni eho lɛ mli lɛ, canada bɔ asai 306 ni anyɛ amamɔ lɛ ahe amaniɛ, ni eko fɛɛ eko maa heee gbii enyɔ. Yɛ bɔ ni Yehowa jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ shwereɔ oyayaayai lɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ayɛ nitsumɔ he niji tsũi heei aloo nitsumɔ he niji ni aalɛɛ mli aaashɛ 43 ni aatsu he nii, aloo nɔ ni aato amɛhe gbɛjianɔ. Kɛfata he lɛ, eshwɛ fioo ni abaama wɔɔhe tsui ni hiɛ ŋsɔɔdoi 30, ni tsũi yɔɔ mli kɛha Betel nitsulɔi aaashɛ akpe ni kɛ amɛhe eha lɛ agbe naa yɛ Brooklyn. Agbɛnɛ hu yɛ New York State, yɛ Patterson lɛ, Biblia mli nikasemɔ he tsũi ni amamɔɔ, ni ji nitsumɔ wulu fe fɛɛ ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ etsu da lɛ miiya hiɛ oyayaayai fe bɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ kwraa.

19 Nɛkɛ nitsumɔi nɛɛ miiya hiɛ jogbaŋŋ kɛ hesaa, ni nitsumɔ ni atsuɔ lɛ hilɛ haa je lɛŋ tsumaa nitsumɔ hei ni le tsumaa jogbaŋŋ lɛ anaa kpɛɔ amɛhe. Mɛni hewɔ? Yɛ yelikɛbuamɔ kpele ni Yehowa Odasefoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛhaa lɛ hewɔ. Emumɔ lɛ tsirɛɔ amɛ, jeee ni amɛkɛ nibii ni he hiaa lɛ aba pɛ kɛkɛ, shi moŋ koni amɛjɛ amɛtsuiŋ amɛkɛ amɛbe kɛ amɛhewalɛ hu aha. Tsumaa hei lɛ eyimɔ kɛ nitsulɔi ni atsɔse amɛ jogbaŋŋ, ni amɛtuu amɛhe amɛha. Nitsulɔi atuatsemɔ ko bɛ lɛ, nitsumɔ mli hejɔ̃feemɔ ko hu bɛ. Yehowa mumɔ lɛ kanyaa amɛ, tamɔ bɔ ni ekanya mɛi ni ma kpeebuu lɛ yɛ Mose beaŋ kɛ mɛi ni ma sɔlemɔtsu lɛ yɛ Salomo gbii lɛ amli lɛ pɛpɛɛpɛ. Amɛmumɔŋ shidaamɔ ji su ni he hiaa fe fɛɛ ni ataoɔ yɛ nɛkɛ nitsulɔi nɛɛ ahe.​—Okɛto 2 Mose 35:​30-35; 36:1-3; 39:​42, 43; 1 Maŋtsɛmɛi 6:​11-14 he.

20. (a) Nɛgbɛ abaaka he ashiɛ sanekpakpa lɛ kɛyashɛ? (b) Mɛɛ gbɛkpamɔ ni jɔɔmɔ yɔɔ mli mɛɔ Yehowa webii?

20 Salomo tsa etsumaa nitsumɔ lɛ nɔ beni egbe sɔlemɔtsu lɛ maa naa lɛ. (2 Kronika 8:1-6) He ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli baalɛɛ kɛyashɛ​—kɛ hiamɔ ni baafata he aba kɛha asai kɛ tsũi krokomɛi amaamɔ lɛ​—no lɛ wɔleee. Shi kɛlɛ, wɔle akɛ kɛ ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ kɛtee nɔ aahu kɛyashɛ he ni Yehowa ewo akpɔ akɛ eyashɛ lɛ, no sɛɛ lɛ, naagbee lɛ, ni ji “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ baaba. (Mateo 24:​14, 21) No sɛɛ lɛ, Yehowa gbɛjianɔtoo ni ji “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ kɛ jɔɔmɔi ni yɔɔ nyam baaba abaha adesai, yɛ shikpɔŋ ni gbɔmɛi hiɛjoolɔi kpataŋ hiɛ dɔŋŋ nɔ. No hewɔ lɛ, eba akɛ ‘wɔɔnya ni wɔmli afili wɔ yɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ bɔɔ lɛ mli,’ ni wɔkɛ yijiemɔ fɛɛ aha wɔ Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ.​—Yesaia 65:17-19, 21, 25.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kwɛmɔ “Let Your Kingdom Come,” ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, lnc. fee lɛ, baafai 105-16, 186-9.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

◻ Mɛɛ yiŋtoi ni wɔyɔɔ hewɔ ni wɔmli aaanyɛ ofili wɔ yɛ wɔ Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ mli lɛ?

◻ Mɛɛ nɔyaa abɔ he amaniɛ yɛ 1992 sɔɔmɔ afi lɛ mli?

◻ Mɛɛ jɔɔmɔi babaoo abɔ he amaniɛ yɛ maji ni tsutsu ko lɛ atsi odaseyeli lɛ naa yɛ jɛmɛ lɛ amli?

◻ Obalaŋtai kɛ gbɛgbalɔi eye ebuɔ ni nɔyaa eba Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Yehowa webii kɛ amɛbe miitsu tsũi diɛŋtsɛ kɛ mumɔŋ tsumaa nitsumɔi ahe nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 17]

Nyɛsɛɛ afi lɛ akɛ Ŋmɛlɛtswai ni fa fe akpekpei akpe kome tsu nii yɛ shiɛmɔ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 12-15]

1992 YEHOWA ODASEFOI AJEŊ FƐƐ SƆƆMƆ AFI AKƆNTAABUU

(See Publication)

[Mfoniri ni yɔɔ baafa  10]

Gbɔmɛi akpei ohai abɔ ni kɛ amɛhe ha kɛha baptisimɔ nyɛsɛɛ afi lɛ tsɔɔ bɔ ni Yehowa jɔɔmɔ yɔɔ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ ehaa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa  16]

Obalaŋtai babaoo ‘miikai amɛ-Bɔlɔ kpeteŋkpele lɛ’

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje