Mɛni Hewɔ Esa akɛ Okpɛlɛ Tɔmɔ Nɔ?
ENƐ JI tawulɔi akui ni kɛ amɛhe ekpe ni efɔɔɔ kaa kwraa yɛ asraafoi ayinɔsane mli lɛ ateŋ ekome. Bɔfo ko ni bɛ hefamɔ nii ha asraafoi 400 ni mli ewo la waa ni ba tawuu yɛ amɛfai shi ni amɛtswa akɛ amɛbaatɔ owele yɛ ahorabɔɔ ni akɛba amɛnɔ hewɔ lɛ ku amɛsɛɛ. Be mli ni nakai hii lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ enu faikpamɔi ni jɛ yoo kome pɛ ni feɔ ekãa waa lɛ naa sɛɛ lɛ, eŋmɛɛ ehe owele ni eeetɔ lɛ he.
David ji nakai hiɛnyiɛlɔ ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Israel nɔ maŋtsɛ lɛ. Ebo yoo ni ji Abigail toi ejaakɛ eesumɔ ni esa Nyɔŋmɔ hiɛ. Beni ekɛ ŋaa etsɔɔ lɛ akɛ owele ni eeetɔ yɛ ewu Nabal nɔ lɛ baaha eye la yi sɔ lɛ, David kɛɛ: “Aaajɔɔ Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsuo ni okɛmi bakpe ŋmɛnɛ nɛɛ; ni aaajɔɔ onilee nɛɛ, ni aaajɔɔ bo diɛŋtsɛ akɛ ŋmɛnɛ otsi minaa ni mikaye la ko yi sɔ, ni asaŋ mikɛ minine akatɔ mi diɛŋtsɛ mihe owele!” David hiɛ sɔ enɛ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ Abigail tsu nii kɛtsi enaa koni ekatɔ tɔmɔ ni mli wa.—1 Samuel 25:9-35.
David bi sane yɛ lala mli akɛ: “Namɔ aaanyɛ etɔmɔi ana?” (Lala 19:13) Ekolɛ wɔ hu wɔhiɛ baŋ wɔtɔmɔi anɔ akɛ ja mɔ ko jie nomɛi akpo etsɔɔ wɔ, taakɛ eji yɛ egbɛfaŋ lɛ. Yɛ be krokomɛi amli lɛ saji ni eŋɔɔɔ kwraa ni jɛ wɔtɔmɔi lɛ nyɛɔ wɔnɔ koni woyoo akɛ wɔtɔ, wɔleee nii, loo akɛ wɔbɛ mlihilɛ.
Esaaa akɛ Wɔnijiaŋ Jeɔ Wui
Eyɛ mli akɛ wɔ fɛɛ wɔtɔɔ moŋ, shi ehe ehiaaa ni enɛɛmɛi aha wɔnijiaŋ aje wui. Maji ateŋ saneyeli he ŋaalɔ, Edward John Phelps kɛɛ: “Gbɔmɔ ni tɔɔɔ lɛ efɔɔɔ nɔ ko nɔ ko kwraa feemɔ.” Ni Kristofonyo kaselɔ Yakobo kɛɛ: “Wɔ fɛɛ wɔtɔɔ babaoo.” (Yakobo 3:2) Ani gbekɛ aaakase nyiɛmɔ ni etɛŋ egbeŋ shi gbi ko? Dabi, ejaakɛ gbekɛ lɛ kaseɔ nii kɛjɛɔ etɔmɔi amli ni eyaa nɔ ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeenyiɛ aahu kɛyashiɔ be mli ni enyɛɔ edamɔɔ enaji anaa.
Kɛ wɔɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ wɔshihilɛi amli lɛ, belɛ ehe miihia ni wɔ hu wɔkase nii kɛjɛ wɔtɔmɔi kɛ mɛi krokomɛi anɔ mli. Akɛni Biblia lɛ gbaa wɔ mɛi babaoo ni amɛshihilɛ baanyɛ atamɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔ nɔ lɛ aniiashikpamɔi amli saji hewɔ lɛ, abaanyɛ aye abua wɔ ni wɔkwa tɔmɔi ni amɛtɔ lɛ nɔŋŋ eko. Belɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ amɛtɔmɔi lɛ amli mɔ?
Heshibaa Ji Su ko ni He Hiaa
Nɔ kome ni wɔɔnyɛ wɔkase ji akɛ Nyɔŋmɔ ebuuu mɛi ni tɔ̃ɔ lɛ fɛɛ fɔ, shi moŋ mɛi ni ekojoɔ pɛ ji mɛi ni sumɔɔɔ ni amɛsaa amɛtɔmɔi lɛ kɛji eeehi nakai feemɔ. Israel Maŋtsɛ Saul booo Yehowa ŋaawoo ni kɔɔ Amalekbii ahiɛkpatamɔ he lɛ toi. Beni gbalɔ Samuel tee eŋɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ Saul ba etɔmɔi lɛ ashi ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeeshwa mɛi krokomɛi. Eesusu ehiɛ ni aaashwie shi yɛ emɛi lɛ ahiɛ lɛ he waa diɛŋtsɛ fe ni eeesaa etɔmɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ‘Yehowa kwa lɛ maŋtsɛ lɛ yeli.’—1 Samuel 15:20-23, 30.
Eyɛ mli akɛ David ni baye Saul sɛɛ lɛ tɔ tɔmɔi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli moŋ, shi akɛfa lɛ ejaakɛ ekɛ heshibaa kpɛlɛ ŋaawoo kɛ tsɔsemɔ nɔ. David heshibaa tsirɛ lɛ ni ebo Abigail wiemɔi lɛ atoi. Esraafoi lɛ efee klalo ni amɛbaawuu ta. Kɛlɛ, David kpɛlɛ nɔ yɛ esraafoi lɛ ahiɛ akɛ ekɛ kpalakpala-feemɔ kpɛ eyiŋ oya tsɔ. Heshibaa ni tamɔ enɛ ye ebua David yɛ ewala shihilɛ beaŋ fɛɛ koni ena eshaifaa ni ejaje enajifaamɔi.
Heshibaa hu tsirɛɔ Yehowa tsuji ni amɛjaje nibii ni amɛwie ni jwɛŋmɔ bɛ mli lɛ. Osɔfonukpa lɛ fa ni agba Paulo mã, beni ayeɔ esane yɛ Akuashɔŋ lɛ hiɛ lɛ. Bɔfo lɛ to he eha lɛ akɛ: “Ma kɛ̃ Nyɔŋmɔ aaagbao, bo gbogbo ni asha he.” (Bɔfoi lɛ Asaji 23:3) Ekolɛ akɛni enaaa nii jogbaŋŋ hewɔ lɛ, Paulo yooo mɔ ni ekɛwieɔ lɛ kɛyashi be ni mɛi ni damɔ emasɛi lɛ bi lɛ akɛ: “Ei! Nyɔŋmɔ osɔfonukpa lɛ ojɛɔ nɛɛ?” Kɛkɛ ni Paulo kpɛlɛ etɔmɔ lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ, ni ekɛɛ: “Anyɛmimɛi, mileee akɛ osɔfonukpa ni; ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Kaawie omaŋ onukpa he efɔŋ.’” (Bɔfoi lɛ Asaji 23:4, 5; 2 Mose 22:28) Hɛɛ, Paulo kɛ heshibaa kpɛlɛ etɔmɔ nɔ.
Amɛkpɛlɛ Tɔmɔi Anɔ
Biblia lɛ hu tsɔɔ akɛ mɛi komɛi tsake amɛsusumɔi ni ejaaa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ lalatsɛ Asaf he okwɛ. Akɛni etamɔ nɔ ni efɔŋ feelɔi lɛ miishwere hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Lɛlɛŋ, yakatswaa po mitsumɔ mitsui mli.” Shi Asaf hiɛ ba ehe nɔ be mli ni etee Yehowa we lɛ ni ejwɛŋ sɛɛnamɔi ni jɛɔ anɔkwa jamɔ mli baa lɛ nɔ sɛɛ lɛ. Kɛfata he lɛ, ekpɛlɛ etɔmɔ lɛ nɔ yɛ Lala 73.
Yona hu ŋmɛ gbɛ ni susumɔi ni ejaaa ha ejwɛŋmɔ nɔ. Beni eshiɛ yɛ Ninive sɛɛ lɛ, eesusu lɛ diɛŋtsɛ eyiwalaheremɔ he waa moŋ fe nakai maŋtiase lɛ mli bii lɛ ayiwala ni aaahere lɛ. Eyɛ mli akɛ Yona naaa he miishɛɛ akɛni Yehowa gbalaaa Ninivebii lɛ atoi yɛ amɛ tsuitsakemɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ hewɔ moŋ, shi Nyɔŋmɔ jaje lɛ. Yona bayoo akɛ ejwɛŋmɔ ni ena lɛ ejaaa, ejaakɛ Biblia wɔlo ní egbɛi ka nɔ lɛ kɛ anɔkwayeli kpɛlɛ etɔmɔi lɛ anɔ.—Yona 3:10–4:11.
Beni nuu ni ji Hiob susuɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ amanehului baa enɔ, shi jeee Satan Abonsam lɛ, Hiob bɔ mɔdɛŋ ni etsɔɔ akɛ ejeee mɔ ni sa akɛ enaa amanehului ni ba enɔ lɛ. Eleee sane oti ni ka shi lɛ he nɔ ko: Ani Nyɔŋmɔ tsuji baaya nɔ aye lɛ anɔkwa yɛ kaa shishi lo? (Hiob 1:9-12) Beni Elihu kɛ no sɛɛ lɛ Yehowa eye ebua Hiob ni ena etɔmɔ lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Mijaje nɔ ni minaaa naa lɛ . . . No hewɔ lɛ eedɔ mi ni miishwa mihe yɛ su kɛ lamulu mli!.”—Hiob 42:3, 6.
Tɔmɔi ni wɔɔkpɛlɛ nɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyaa nɔ wɔnaa wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa kpakpa. Taakɛ nɔkwɛmɔ nii ni tsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ lɛ, ebuŋ wɔ fɔ yɛ wɔtɔmɔi ahewɔ kɛ wɔkpɛlɛ nomɛi anɔ ni wɔfee nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛjaje wɔyiŋsusumɔ ni ejaaa, wɔwiemɔi ni jwɛŋmɔ bɛ mli, loo wɔkwashiai anifeemɔ nii lɛ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ nilee nɛɛ atsu nii hu?
Ni Wɔɔfee Wɔtɔmɔi Ahe Nɔ Ko
Heshibaa ni akɛkpɛlɛɔ tɔmɔ nɔ ni afeɔ he nɔ ko lɛ baanyɛ awo wekukpaa ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ mli hewalɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ yɛ tɔlɛ loo mlifu hewɔ lɛ, fɔlɔ ko baafee nyanyaanya tsɔ yɛ ebi ni etsɔseɔ lɛ lɛ mli. Tɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni akpɛlɛŋ ejajemɔ nɔ lɛ baanyɛ ana hewalɛ fɔŋ yɛ mɔ nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”—Efesobii 6:4.
Kristofonyo obalanyo ko ni atsɛɔ lɛ Paul kɛ miishɛɛ kai beni ekɛɛ akɛ: “Dada fɔɔ faikpamɔ kɛji enu he akɛ efee nɔ ko kɛteke nɔ lɛ. No ye ebua mi ni mikɛ bulɛ ha lɛ.” Kɛji faikpamɔ ko he baahia yɛ shihilɛ pɔtɛɛ ko mli lɛ, no lɛ esa akɛ mɔ lɛ diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ yɛ he. Shi kɛlɛ, nɔ ni sa akɛ enyiɛ faikpamɔi asɛɛ ji ekaa ni akɛaabɔ mɔdɛŋ ni akatɔ tɔmɔ ni tamɔ nakai dɔŋŋ wɔsɛɛ ko.
Shi kɛ wu loo ŋa ko tɔ tɔmɔ ni kɛ haomɔ ba hu? Tɔmɔ ni aaakpɛlɛ nɔ yɛ faŋŋ mli, ni ji faikpamɔ ni taa mɔ tsuiŋ, kɛ eshaifaa mumɔ baaye abua ni amɛya nɔ amɛhiɛ amɛ wekukpaa ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli. (Efesobii 5:33; Kolosebii 3:13) Jesús, ni ji Spania nuu ko ni mli fuɔ oyayaayai ni eye afii 50 kɛyaa lɛ jeee,mɔ ni woɔ ehe nɔ tsɔ akɛ eeekpa eŋa Albina fai. Ekɛɛ akɛ, “Su ko ni wɔhiɛ ji fai ni wɔkpaa wɔhe, kɛ wɔteŋ mɔ kome tɔ mɔ kroko nɔ lɛ. Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkɛ wɔhe hiɔ shi yɛ suɔmɔ mli.”
Kɛ Asafoŋ Onukpa ko Tɔ̃ Lɛ
Tɔmɔi ní aaakpɛlɛ nɔ ni akɛ anɔkwayeli aaakpa he fai lɛ hu baaye abua Kristofoi onukpai lɛ ni amɛtsu nii kutuu kɛ ekomefeemɔ koni “mɔ fɛɛ mɔ kɛ woo aha enaanyo.” (Romabii 12:10) Onukpa ko aaanyɛ afee mɔ ni miishashao shi akɛ eeekpɛlɛ etɔmɔ nɔ akɛni eeshe gbeyei akɛ enɛ baaba hegbɛ ni eyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ shi lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, ni mɔ ko aaabɔ mɔdɛŋ abu ehe bem, ni eku hiɛ eshwie nɔ, loo ni eba lɛ shi lɛ baanyɛ aha mɛi krokomɛi alaaje hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ enitsumɔ nɔkwɛmɔ mli lɛ. Mɛi krokomɛi kɛ bulɛ haa nyɛmi ni eda yɛ mumɔŋ ni kɛ heshibaa kpaa tɔmɔi ahe fai yɛ ekolɛ nɔ ko ni ewie ni nilee bɛ mli lɛ he lɛ.
Fernando, ni ji asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ Spania lɛ kai be ko ni kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni kwɛɔ onukpai babaoo ni amɛbua amɛhe naa lɛ akpee ko nɔ lɛ wie nɔ ko ni ejaaa yɛ gbɛ ni sa akɛ atsɔ nɔ akwɛ kpee nɔ aha lɛ he lɛ. Beni nyɛminuu ko kɛ bulɛ saa nɔ ni ekɛɛ lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ kpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ akɛ etɔ. Femando kaiɔ nɛkɛ akɛ: “Beni mina akɛ ekpɛlɛ etɔmɔ nɔ yɛ nakai onukpai lɛ fɛɛ ahiɛ lɛ, enɛ sa mihiɛ jogbaŋŋ. Mina bulɛ babaoo diɛŋtsɛ miha lɛ yɛ nakai efaikpamɔ lɛ sɛɛ. Enɔkwɛmɔ nɔ lɛ tsɔɔ mi bɔ ni ehe hiaa ha akɛ makpɛlɛ mi diɛŋtsɛ mifatɔɔi anɔ.”
Okɛ Oyaiyeli Akpɛlɛ Otɔmɔ Nɔ
Mɛi ahiɛ sɔɔ faikpamɔ yɛ bei babaoo mli, titri lɛ kɛ akɛ oyaiyeli tsu he nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ wɔkɛ oyaiyeli kpɛlɛ wɔtɔmɔ nɔ lɛ, no hi waa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Yɛ October 31, 1992 lɛ, Paapa John Paul II kpɛlɛ nɔ akɛ nii amlipɛimɔ ni tee nɔ afii 360 ni eho lɛ “ejaaa” yɛ Galileo ni agbala etoi yɛ kɛɛmɔ ni ekɛɛ akɛ jeŋ muu lɛ jeee nɔ ko ni bɔleɔ shikpɔŋ lɛ he lɛ hewɔ. Kɛlɛ, enɛ he faikpamɔ ni atsi ato yɛ be kakadaŋŋ mli lɛ ba bɔ ni enɛ he hiaa ha lɛ shi.
Nakai nɔŋŋ eji yɛ mɔ kɛ mɔ teŋ sharamɔ mli. Faikpamɔ ni akɛ oyaiyeli feɔ lɛ baanyɛ atsa pilamɔ ni wiemɔ loo nifeemɔ ni mlihilɛ bɛ mli kɛba lɛ. Yesu wo wɔ hewalɛ ni wɔkashashao shi yɛ toiŋjɔlɛ ni aaaka wɔ kɛ mɛi ateŋ lɛ he, beni ekɛɛ: “Kɛji okɛ onɔkeenɔ lɛ baaŋmɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni okai yɛ jɛi akɛ onyɛmi kɛo teŋ yɛ sane ko lɛ, shi onɔkeenɔ lɛ yɛ jɛi yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ, ni oya okɛ onyɛmi lɛ ayakpata da, koni oba ni okɛ onɔkeenɔ lɛ abaha.” (Mateo 5:23, 24) Yɛ be babaoo mli lɛ, nɔ ni toiŋjɔlɛ ni wɔɔha ahi wɔ kɛ mɛi ateŋ lɛ biɔ kɛkɛ ji ni wɔɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔtsũ saji ahe nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ ni akɛ wɔmiikpa fai. Kɛ wɔshashao shi yɛ efeemɔ he yɛ be kakadaŋŋ mli lɛ, ehaa efeemɔ waa.
Tɔmɔi Anɔ Kpɛlɛmɔ Haa Wɔnaa Miishɛɛ
Gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔtsuɔ wɔtɔmɔi ahe nii lɛ baanyɛ asa wɔshihilɛi ahe, taakɛ Saul kɛ David nɔkwɛmɔ nii lɛ feɔ he mfoniri lɛ. Saul kɛ kuɛŋtimɔ kpoo ŋaawoo, ni etɔmɔi lɛ ku ebɔ he, yɛ naagbee lɛ, enɛ kɛ egbele ba akɛ mɔ ni bɛ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ. Shi kɛlɛ, yɛ David tɔmɔi kɛ eshai lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ tsuitsakemɔ kpɛlɛ jajemɔ nɔ ni etee nɔ eye Yehowa anɔkwa. (Okɛto Lala 32:3-5 he.) Ani jeee nakai wɔshweɔ ni wɔfee?
Nyɔmɔwoo ni fe fɛɛ ni yɔɔ tɔmɔ ni wɔɔkpɛlɛ nɔ lɛ mli ni wɔsaa loo ni wɔshwa wɔhe yɛ nɔ sha ko mli ji ni wɔɔle akɛ Nyɔŋmɔ kɛfa wɔ lɛ. David kɛɛ, “Ajɔɔ mɔ ni . . . atsimɔ ehe esha nɔ lɛ! Ajɔɔ gbɔmɔ ni Yehowa ebuuu nɔ sha ko ehaaa lɛ.” (Lala 32:1, 2) Belɛ kwɛmɔ bɔ ni nilee yɔɔ mli ha, akɛ wɔɔkpɛlɛ wɔtɔmɔ nɔ!
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]
Ani gbekɛ aaakase nyiɛmɔ ni etɛŋ egbeŋ shi kɔkɔɔkɔ?