Efɔŋ Tsuji
BƆ NI Biblia lɛ tsɔɔ gbɛfaŋnɔ ni daimonioi naa yɛ adesai asaji amli lɛ mli ehaa lɛ haa shishijee sanebimɔi ni kɔɔ efɔŋ he, ní kulɛ anyɛŋ aha hetoo lɛ ahetoo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ wiemɔ ni jɛ International Herald Tribune lɛ mli, ni kɔɔ ta ni awuɔ yɛ Balkan shikpɔji anɔ lɛ he nɛɛ he okwɛ: “Europa Maji Ekomefeemɔ lɛ niiamlipɛilɔi akuu ko mu sane naa akɛ [asraafoi] eto Muslim yei kɛ gbekɛbii yei aaashɛ 20,000 kabonaa . . . akɛ efɔŋ feemɔ ni amɛto ni amɛkɛbaawo amɛhe gbeyei, ni akɛha amɛbote nɔnyɛɛ shihilɛ mli ni akɛshwie amɛ kɛjɛ amɛshiai amli lɛ fã.”
Sane ko ni aŋma awo Time wolo tɛtrɛɛ lɛ mli lɛ kɛ naatsɔɔmɔ ko ni tsɔɔɔ mɔ yiŋ ha yɛ he akɛ: “Bei komɛi lɛ, obalahii ni etee ta lɛ toɔ yei kabonaa koni amɛkɛsa onukpai, ni ji amɛ asraafoi onukpai lɛ ahiɛ, ni amɛna amɛhe miishɛɛ tamɔ bɔ ni tsɛ naa ebi he miishɛɛ lɛ. Kabonaatoo ji nɔ ni ekɛmaa bɔ ni efiɔ amɛkuu lɛ yiwalɛ lɛ sɛɛ lɛ nɔ mi. Obalanyo ni miisumɔ ni efee nibii ni ahiɔ lɛ enyɛ lɛ diɛŋtsɛ ehenilee nɔ bɔni afee ni ekɛ ekuu lɛ yiŋtoi ni amɛŋmɛɛɛ he lɛ afee ekome. Nuu ni tamɔ nɛkɛ maa ehetuu-kɛhamɔ nɔ mi kɛtsɔɔ efɔŋ ni efeɔ lɛ nɔ.”
Shi mɛni hewɔ ni “kuu lɛ yiŋtoi ni amɛŋmɛɛɛ he lɛ” baa shi kwraa fe emlibii aŋkroaŋkroi lɛ ahenilee lɛ? Akɛ mɔ aŋkro lɛ, etamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ ni ekɛ enaanyo ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ gbɔmɛi toɔ kabonaa, amɛpiŋɔ mɛi, ni amɛgbeɔ amɛhe yɛ ta mli lɛ? Yiŋtoo titri hewɔ ji akɛ, daimonioi ahewalɛi miitsu nii.
Gbɛhe ni daimonioi hiɛ lɛ shishinumɔ hu haa wɔnaa hetoo wɔhaa nɔ ni mɛi komɛi tsɛɔ lɛ “Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi anaagba lɛ.” Naagba lɛ ji bɔ ni aaafee akɛ susumɔi etɛ nɛɛ atsa: (1) Nyɔŋmɔ he wa fe fɛɛ; (2) Nyɔŋmɔ yɛ suɔmɔ ni emli hi; kɛ (3) nibii fɔji miiya nɔ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ abaanyɛ akɛ nɛkɛ susumɔi nɛɛ ateŋ enyɔ fɛɛ enyɔ ni asumɔɔ atsa, shi anyɛŋ akɛ etɛ lɛ fɛɛ atsa kɔkɔɔkɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ haa hetoo, ni nakai hetoo lɛ kɔɔ mumɔi ni anaaa amɛ, efɔŋ tsuji lɛ ahe.
Klɛŋklɛŋ Atuatsemɔ Lɛ
Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ lɛ, mumɔ ni. (Yohane 4:24) Yɛ be ko sɛɛ lɛ ebatsɔ mumɔŋ bɔɔnii krokomɛi akpekpei abɔ, ni ji ŋwɛibɔfoi a-Bɔlɔ. Nyɔŋmɔ gbalɔ Daniel na ŋwɛibɔfoi akpekpei oha yɛ ninaa mli. Jalɔi ji mumɔŋ gbɔmɛi fɛɛ ni Yehowa bɔ amɛ lɛ, ni amɛkɛ esuɔmɔnaa nii kpaa gbee.—Daniel 7:10; Hebribii 1:7.
Yɛ sɛɛ mli, beni Nyɔŋmɔ “to shikpɔŋ lɛ shishi lɛ,” nɛkɛ Nyɔŋmɔ bii ŋwɛibɔfoi nɛɛ “fɛɛ la nyamɔ lala shikome” ni amɛ “fɛɛ kwa bɔ oshe.” (Hiob 38:4-7) Shi amɛteŋ mɔ kome ná suɔmɔ akɛ eeeshɔ̃ jamɔ ni ji Bɔlɔ lɛ nɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ eha ehe. Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ atua ni etse hewɔ lɛ, nɛkɛ ŋwɛibɔfo nɛɛ fee ehe satan (ni eshishi ji “shitee-kɛ-wolɔ”) kɛ abonsam (ni shishi ji “naafolɔlɔ”).—Okɛto Ezekiel 28:13-15 he.
Beni ekɛ onufu ko tsu nii yɛ Eden ni ekɛ klɛŋklɛŋ yoo, Hawa wie lɛ, Satan tsɔ eyiŋ ni eku kita ni Nyɔŋmɔ ewo tɛɛ akɛ amɛkaye tso pɔtɛɛ ko ni yɔɔ trom lɛ mli lɛ nɔ nibii lɛ mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, ewu hu bafata ehe. Enɛ hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ yafata ŋwɛibɔfo lɛ he ni akɛtse Yehowa hiɛ atua.—1 Mose 2:17; 3:1-6.
Eyɛ mli akɛ etamɔ nɔ ni nibii ni tee nɔ yɛ Eden lɛ ji toiboo he sane ni mli ka shi faŋŋ moŋ, shi Satan tee jeŋba he saji enyɔ ni he hiaa waa shi yɛ jɛmɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Satan je ŋwane akɛ ani Yehowa kɛ ebɔɔnii anɔ ni eyeɔ lɛ miitsu nii yɛ jalɛ naa kɛ agbɛnɛ kɛha amɛhilɛ lo. Ekolɛ adesai baanyɛ atsu he nii jogbaŋŋ ni amɛye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Satan je ŋwane akɛ ani bɔɔnii ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ eko baaya nɔ aye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛji etamɔ nɔ ni heloonaa sɛɛnamɔi komɛi jɛɛɛ toiboo mli baaa lɛ lo.a
Saji ni atee amɛ shi yɛ Eden lɛ ahe shishinumɔ ni mli tse, kɛ agbɛnɛ Yehowa sui lɛ ahe nilee yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ “Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi anaagba,” ni ji tsamɔ ni akɛ efɔŋ ni yɔɔ lɛ aaatsa Nyɔŋmɔ sui ni ji hewalɛ kɛ suɔmɔ lɛ naa tsabaa lɛ shishi. Eyɛ mli akɛ eji anɔkwale akɛ Yehowa yɛ hewalɛ ni bɛ naagbee loo esɛɛ efooo, ni eji suɔmɔ ni ejie ehe kpo yɛ gbɔmɔtsoŋ moŋ, shi ele nii, ni jalɔ hu ji lɛ. Ekɛ nɛkɛ sui ejwɛ nɛɛ tsuɔ nii yɛ pɛpɛɛpɛ-ŋmɛɛ ni eye emuu mli. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛ ehewalɛ ni anyɛɛɛ naa atsĩ lɛ tsuuu nii ni ekɛkpata atuatselɔi etɛ lɛ ahiɛ amrɔ nɔŋŋ. Kulɛ eeefee nɔ ni ja, shi etsɔɔɔ doo akɛ nilee kɛ suɔmɔ yɛ mli. Kɛfata he lɛ, ekɛ sane lɛ ekeee ni ehiɛ aaakpa nɔ kɛkɛ, ni ji gbɛ ni mɛi komɛi baanu he akɛ no tsɔɔ suɔmɔ lɛ. Nakai ni eeefee lɛ hu etsɔŋ nilee kɛ jalɛ.
Esa akɛ ana be ni akɛna saji ni Satan tee lɛ shi lɛ anaa. Be he baahia ni akɛna kɛji adesai baanyɛ aye amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ ni Nyɔŋmɔ he bɛ mli. Akɛni eŋmɛ atuatselɔi etɛ lɛ agbɛ ni amɛtee nɔ amɛhi shi hewɔ lɛ, Yehowa ha bɔɔnii na hegbɛ akɛ amɛaafata he ni akɛha Satan wiemɔ lɛ afee amale kɛtsɔ anɔkwayeli ni amɛkɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ shihilɛi ni mli wawai po ashishi lɛ nɔ.b
Yehowa ekɛɛ Adam kɛ Hawa faŋŋ akɛ kɛji amɛye tso yibii ni agu amɛ akɛ amɛkaye lɛ, amɛbaagboi. Ni amɛgboi hu, eyɛ mli akɛ Satan wo Hawa shi akɛ egboŋ. Satan hu yɛ gbele fɔbuu shishi; shi dani enɛ aaaba lɛ, eeya nɔ eelaka gbɔmɛi adesai lolo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ wieɔ akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ mli.”—1 Yohane 5:19; 1 Mose 2:16, 17; 3:4; 5:5.
Ŋwɛibɔfoi Krokomɛi Tse Atua
Nibii ni tee nɔ yɛ Eden lɛ sɛɛ be fioo ko lɛ, ŋwɛibɔfoi krokomɛi fata he ni akɛtse Yehowa maŋtsɛyeli lɛ hiɛ atua. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni eba mli akɛ, beni gbɔmɛi bɔi fɛomɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni afɔfɔɔ biyei aha amɛ lɛ, Nyɔŋmɔ bihii lɛ yana akɛ gbɔmɛi abiyei lɛ ahe yɛ fɛo, ni amɛwɛwɛɛ amɛteaŋ yei fɛɛ ni amɛsumɔɔ.” Kɛ wɔɔwie yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nɛkɛ ŋwɛibɔfoi nɛɛ “shi amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛ he lɛ [yɛ ŋwɛi]” ni amɛba shikpɔŋ nɔ, ni amɛtsake amɛhe akɛ adesai, ni amɛkɛ yei na bɔlɛnamɔ mli ŋɔɔmɔ.—1 Mose 6:1, 2; Yuda 6.
Sane lɛ yaa nɔ yɛ 1 Mose 6:4 akɛ: “No gbii lɛ amli lɛ obalaŋi agboi lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni no sɛɛ hu, beni Nyɔŋmɔ bihii lɛ tee gbɔmɛi abiyei lɛ aŋɔɔ, ni amɛkɛ amɛ fɔfɔɔ bii lɛ, amɛ nɔŋŋ amɛji kakalɔi ni yɔɔ gbɛi kɛjɛ blema beebe.” Nɛkɛ bihii ni jɛ bɔɔnii sɔrɔtoi enyɔ mli, ni yei kɛ ŋwɛibɔfoi fɔ amɛ nɛɛ ahe wa waa fe bɔ ni akpaa gbɛ, “kakalɔi.” Amɛji gbɔmɛi ni feɔ yiwalɛ nibii, aloo Nephi·limʹ, ni ji Hebri wiemɔ ni shishi ji “mɛi ni tsirɛɔ mɛi krokomɛi amɛgbeɔ shi.”
Esa kadimɔ waa akɛ yɛ sɛɛ mli lɛ, nɛkɛ nibii ni ba nɛɛ je kpo yɛ blema hiŋmɛigbelemɔi ahe saji amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Babilon ekaafeemɔi ahe sane ko ni eye afii 4,000 lɛ wieɔ Gilgamesh, ni ji ekaalɔ nyɔŋmɔ fã kɛ gbɔmɔ fã ni yitsoŋ wa, ni “ekɔnɔ ni eyɔɔ lɛ haaa mɔ ko ahi shi akɛ obalayoo foro aha esuɔlɔ” lɛ nifeemɔi ni fe adesai anɔ̃ lɛ he. Nɔkwɛmɔ nɔ kroko hu, ni jɛ Hela blema adesãi amli ji Hercules (loo Heracles) ni he wa fe gbɔmɔ lɛ. Alcmene, ni ji adesa lɛ fɔ lɛ, ni etsɛ ji nyɔŋmɔ Dio (Zeus), ni Hercules je yiwalɛ nifeemɔi komɛi ni tsara nɔ lɛ ashishi, yɛ be mli ni ekɛ sɛkɛyeli egbe eŋa kɛ ebii lɛ sɛɛ. Eyɛ mli akɛ nɛkɛ adesãi nɛɛ tsake kwraa beni atãa kɛjɛɔ yinɔ kome mli kɛyaa yinɔ kroko mli lɛ moŋ, shi amɛtsaa nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ Nephilim lɛ kɛ amɛtsɛmɛi ŋwɛibɔfoi atuatselɔi lɛ ahe lɛ nɔ.
Yɛ hewalɛ ni nɛkɛ ŋwɛibɔfoi fɔji nɛɛ kɛ amɛbii ni he wa fe adesai nɛɛ na yɛ mɛi anɔ lɛ hewɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ bayi obɔ kɛ yiwalɛ aahu akɛ Yehowa kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ nu afua kpeteŋkpele baakpata je lɛ hiɛ. Nephilim lɛ kɛ adesai fɛɛ ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ahiɛ kpata; adesai pɛ ni yi na wala ji jalɔ Noa kɛ eweku lɛ.—1 Mose 6:11; 7:23.
Shi, ŋwɛibɔfoi fɔji lɛ gboiii. Shi moŋ, amɛtsake kɛjɛ amɛ adesai agbɔmɔtsei lɛ amli ekoŋŋ ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee mumɔi ashihilɛ mli. Amɛ toigbele lɛ hewɔ lɛ, aŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛbafata Nyɔŋmɔ weku ni ji ŋwɛibɔfoi jalɔi lɛ ahe; ni aŋmɛɛɛ amɛ gbɛ hu ni amɛŋɔ adesai agbɔmɔtsei dɔŋŋ taakɛ amɛfee yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ. Shi kɛlɛ, amɛtee nɔ amɛna adesai anifeemɔi anɔ hewalɛ ni fiteɔ nii lolo, yɛ “daimonioi alumɔ,” Satan Abonsam hewalɛ shishi.—Mateo 9:34; 2 Petro 2:4; Yuda 6.
Adesai Ahenyɛlɔi
Satan kɛ daimonioi lɛ gbeɔ mɔ ni amɛyitseiaŋ wa waa be fɛɛ be. Satan tsɔ gbɛi sɔrɔtoi anɔ ekpata Hiob kooloi fɛɛ ahiɛ ni egbe etsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo hu. No sɛɛ lɛ, egbe Hiob bii nyɔŋma kɛtsɔ “ahum kpele ko” ni tswa ni kumɔ shia ni amɛyɔɔ mli lɛ nɔ. Yɛ no sɛɛ lɛ, Satan hao Hiob kɛ “asanei ni jaraa [ni] tsɛ̃rɛ̃ Hiob kɛjɛ enaneshi aahu kɛyashi eyiteŋ pampam.”—Hiob 1:7-19; 2:3, 7.
Damionioi lɛ hu hiɛ subaŋ gbonyo tamɔ nakai. Yɛ Yesu gbii amli lɛ, amɛha gbɔmɛi tsɔmɔ mumuii kɛ shwilafoi. Amɛha nuu ko kɛ tɛi folɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe. Amɛfɔ̃ gbekɛ nuu ko amɛtswa shikpɔŋ ni “eshɔ̃.”—Luka 9:42; Mateo 9:32, 33; 12:22; Marko 5:5.
Amaniɛbɔi ni jɛɔ je lɛŋ he fɛɛ he tsɔɔ akɛ Satan kɛ daimonioi lɛ miifee efɔŋ tamɔ amɛfeɔ daa lɛ. Amɛhaa helai mɔmɔɔ mɛi komɛi. Amɛgbaa mɛi krokomɛi hu anaa kɛtsɔ wɔɔ ni amɛhaaa amɛwɔ loo lamɔi gbohii ni amɛhaa amɛlaa, aloo bɔlɛ ni amɛkɛ amɛ naa yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ nɔ. Ni mɛi krokomɛi hu yɛ ni amɛtsirɛ amɛ amɛwo sɛkɛyeli, gbɔmɔgbee, aloo amɛ diɛŋtsɛ amɛhe gbee mli.
Be Enyiɛ Abaaŋmɛ Amɛ Gbɛ Lolo Kɛyashi?
Aŋmɛŋ Satan kɛ edaimonioi lɛ agbɛ kɛyaŋ naanɔ. Yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Yehowa eŋmɛ gbɛ ni amɛyɔɔ kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli lɛ, shi amɛbe lɛ faaa dɔŋŋ. Afii oha nɛɛ shishijee gbɛ lɛ, afee nɔ krɛdɛɛ ko ni akɛfo husu awo amɛnitsumɔ he. Kpojiemɔ wolo lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Ni ta te shi yɛ ŋwɛi: Mikael [Yesu Kristo ni atee lɛ shi lɛ] kɛ ebɔfoi lɛ fa drako [Satan] nɔ ta. Ni drako lɛ bɔfoi lɛ fata ehe kɛwuu, ni amɛnyɛɛɛ, ni asaŋ amɛnaaa gbɛ dɔŋŋ yɛ ŋwɛi. Ni ashɛ drako kpeteŋkpele lɛ afɔ, mɔ ni ji blema onufu lɛ ni atsɛɔ lɛ diabolo (naafolɔlɔ loo abonsam) lɛ kɛ Satan (henyɛlɔ) lɛ ni shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ, ashɛ lɛ afɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ashɛrɛ ebɔfoi lɛ hu ashwie afata ehe.”—Kpojiemɔ 12:7-9.
Mɛni jɛ mli ba? Sane lɛ yaa nɔ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛ ŋwɛii kɛ nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ jɛi, nyɛnaa tsuijurɔ!” Ŋwɛibɔfoi jalɔi lɛ baanyɛ amɛna miishɛɛ ejaakɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ bɛ ŋwɛi dɔŋŋ. Shi gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ hu? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kpoo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ŋshɔ hiɛ lɛ, ejaakɛ Abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egiri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.”—Kpojiemɔ 12:12.
Satan kɛ eshishibii lɛ etswa amɛfai shi yɛ amɛmlifu lɛ mli akɛ amɛkɛ piŋmɔ babaoo baaba mɛi anɔ bɔ ni amɛaanyɛ dani amɛnaagbee ni baa lɛ ashɛ. Kɛjɛ be mli ni awuu jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ kɛbaa nɛɛ, awuu jeŋ tai enyɔ kɛ tai bibii krokomɛi fe 150 yɛ afii oha nɛɛ mli. Akɛ wiemɔi kukuji komɛi ni tsɔɔ yinɔ nɛɛ yiwalɛ nifeemɔi lɛ ekomɛi ebafata wɔ wiemɔi ahe: “muawai kɛ tawuu,” “Seshibulemɔ lɛ,” “gbɔmɔgbee hei,” “kabonaatoo ŋsarai,” “mɛi ni gbeɔ gbɔmɛi kɛtsaraa nɔ,” kɛ “okpɛlɛm lɛ.” Adafitswaa mli saji eyi obɔ kɛ nibii ni kɔɔ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, gbɔmɔgbee, okpɛlɛmii atswiamɔ, sɛkɛyeli ni haa mɔ yeɔ gbɔmɔ loo, gbɔmɛi pii ahiɛkpatamɔ shikome, hɔmɔ, kɛ niseniianifeemɔ.
Eji sanekpakpa akɛ nɛkɛ nibii nɛɛ baahi shi be kukuoo kɛkɛ. Nyɔŋmɔ baate shi ewo Satan kɛ edaimonioi lɛ ekoŋŋ yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ kpaakpa nɛɛ mli. Beni etsɔɔ ninaa ko ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ mli lɛ, bɔfo Yohane wie akɛ: “Ni mina bɔfo ko miikpeleke shi kɛmiijɛ ŋwɛi, ni ehiɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ naa samfele lɛ kɛ kɔsɔŋkɔsɔ kpeteŋkpele ko yɛ edɛŋ. Ni emɔ drako lɛ, blema onufu lɛ ni ji diabolo (Abonsam) kɛ Satan lɛ, ni efi lɛ afii akpe, ni eŋɔ lɛ ewo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, ni eŋa eyi ni esɔo naa, koni ekashishiu jeŋmaji lɛ dɔŋŋ kɛyashi beyinɔ ni aaagbe afii akpe lɛ naa.”—Kpojiemɔ 20:1-3.
No sɛɛ lɛ, Abonsam kɛ edaimonioi lɛ, ‘aaafɛne amɛ be fioo ko,’ kɛkɛ lɛ agbɛnɛ abaakpata amɛhiɛ kɛya naanɔ. (Kpojiemɔ 20:3, 10) Mɛɛ miishɛɛ be eeefee nɛkɛ! Akɛni ajie Satan kɛ edaimonioi lɛ kɛjɛ shihilɛ mli kwraa kɛmiiya naanɔ hewɔ lɛ, Yehowa baafee “nibii fɛɛ ayitso.” Ni mɔ fɛɛ mɔ “mii aaashɛ [e]he yɛ hejɔlɛ babaoo mli” lɛlɛŋ.—1 Korintobii 15:28; Lala 37:11.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Aha enɛ fee faŋŋ yɛ sɛɛ mli beni Satan wie yɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ Hiob he akɛ: “Akɛ hewolo haa yɛ hewolo najiaŋ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni mɔ ko yɔɔ lɛ eŋɔhaa yɛ ewala hewɔ! Shi agbɛnɛ kpa onine mli, ni ota eheloo kɛ ewu he, akɛ ekwaŋo yɛ ohiɛ lo!”—Hiob 2:4, 5.
b Kɛ ootao nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ efɔŋ feemɔ gbɛ lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ, wolo ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Ani gbɔmɔ pɛ nɛkɛ nibii nɛɛ jɛ, aloo ani hewalɛ fɔŋ ko ni anaaa lɛ sa shwamɔ lɛ eko?
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Pɛtrol-tsaa bui ni miitso yɛ Kuwait, 1991: Chamussy/Sipa Press
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Mɛɛ miishɛɛ be po eeeji nɛkɛ, beni daimonioi lɛ gbaŋ adesai anaa dɔŋŋ lɛ!