Je Lɛŋ Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ lɛ Ani Ebaaye Omanye?
JAMƆ mli hiɛnyiɛlɔi ohai abɔ bua amɛhe naa yɛ Je Lɛŋ Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ kpee ni atsɛ yɛ Chicago, Illinois, yɛ U.S.A., yɛ 1993 latsaa be mli lɛ shishi. Buddha jamɔ, Kristendom, Hindu jamɔ, Yuda jamɔ, kɛ Islam najiaŋdamɔlɔi ba. Ayɛi kɛ nyɔŋmɔ-yei-ajalɔi anajiaŋdamɔlɔi hu ba eko. Amɛsusu amɛ gbɛfaŋnɔ ni amɛaatsu ni amɛkɛha ta aba naagbee lɛ he. Ajinafoi agwabɔɔ nɛɛ sɛinɔtalɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ “tai wuji ni awuɔ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ amlijaa etɛ mli ekome kɔɔ jamɔ mli saji ahe.”
Afii Oha ni Eho Nɛ
Ani ajinafoi agwabɔɔ lɛ ye omanye? Susumɔ nɔ ni ba afii oha ni eho nɛ beni Je Lɛŋ Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ lɛ kpe klɛŋklɛŋ lɛ he okwɛ. Atsɛ kpee nɛɛ hu yɛ Chicago, yɛ 1893 latsaa be mli, ni jamɔi fe 40 anajiaŋdamɔlɔi ba. Begwafoi kɛha Je Lɛŋ Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ mɛi ni ba kpee lɛ yɛ 1893 mli lɛ “he amɛye akɛ no baafee majimaji ateŋ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi ahenaabuamɔi ni baatsara nɔ, ni baaye abua ni shishinumɔ, toiŋjɔlɛ kɛ hiɛyaa aba lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ. Shi ebaaa lɛ nakai. Jamɔi ahe tsui ni anaaa kɛ yiwalɛ fata nibii ni kɛ tai eba yɛ afii 100 ni eho lɛ amli lɛ he, ni eeya nɔ nakai lolo ŋmɛnɛ.” Mɛni hewɔ eyeee omanye lɛ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ nɛkɛ hemɔkɛyeli futumɔ nɛɛ nɔ kwraa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ.”—2 Korintobii 6:14-17.
Belɛ eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ Zion’s Watch Tower ni je kpo yɛ September 1893 lɛ ma bɔ ni Je Lɛŋ Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ lɛ bɛ Ŋmalɛ mli sɛɛfimɔ ko kwraa lɛ nɔ mi, beni ewie, ní ekɛ wiemɔ-hewoo fataaa he lɛ, akɛ: “Amɛtsa blema tɛ taoi koklobii ni aŋmala nii yɛ nɔ, ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ babaoo yɛ Babilon kɛ blema maji babaoo ni etsɔmɔ amaŋfɔ lɛ amli, shi ekomɛi yɛ ni anako lolo. . . . Amɛnako eko ni wieɔ Mose kɛ Yoshua he akɛ amɛtsɛ ‘Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ’ kpee ko, ni ji Moabbii kɛ Amonbii, kɛ Edombii . . . Amɛnako eko ni wieɔ nuumo Samuel ni yɔɔ hewalɛ lɛ he akɛ etsu kɛtee Gat kɛ Ekron koni ayatsɛ Dagon osɔfoi lɛ anajiaŋdamɔlɔi kɛba Shilo, ni amɛkɛ Yehowa osɔfoi lɛ abakpe . . . Amɛnako eko ni wieɔ Elia ni fiɔ kooloo hewolo hɛfiinɔ momo lɛ he akɛ ewo ŋaa akɛ atsɛ ‘kpee’ ni baaye otsi, ni akɛ Baal kɛ Molek osɔfoi lɛ asusu amɛhemɔkɛyelii sɔrɔtoi lɛ amli saji ahe, kɛ jwɛŋmɔ akɛ nakai feemɔ baaha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana bulɛ eha mɔ kroko lɛ jamɔ.”
Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ—Hiɛnɔkamɔ Pɛ ni Yɔɔ
Je Lɛŋ Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ lɛ yeŋ omanye. Adafitswaa woji kɛ mɛi ni tee kpee lɛ kɛ wiemɔi tamɔ “basabasa-feemɔ,” “yiŋfutumɔ,” kɛ “yiŋfutumɔ kpele” tsu nii kɛkɔ nɛkɛ gwabɔɔ nɛɛ he. Taakɛ amaniɛbɔɔ ko tsɔɔ lɛ, polisifoi po kɛ amɛhe wo mli ni amɛkɛtsĩ basabasa-feemɔi ni te shi shii enyɔ, yɛ maŋkwramɔŋ mligbalamɔi ahewɔ lɛ anaa. Ajinafoi agwabɔɔ lɛ tsɔɔ amɛyiŋtoi lɛ ekome yɛ wolo ko ni amɛŋma yɛ 1952 mli lɛ mli akɛ: “Koni ato Je Lɛŋ Jamɔi Ajinafoi Agwabɔɔ ko ama shi ni ekɛ JEŊMAJI EKOMEFEEMƆ KPEE lɛ atsu nii kɛha jeŋ toiŋjɔlɛ kɛ shishinumɔ namɔ yɛ gbɔmɛi fɛɛ ateŋ.” Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Yesu wie akɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ. Biblia lɛ wieɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he akɛ adesai anaagbai lɛ anaa tsabaa pɛ ni yɔɔ.—Daniel 2:44; Yohane 18:36.