Ani Akaŋshii Ji nɔ Titri ni Haa Ayeɔ Omanye?
“NƆ KO bɛ ni he hiaa fe ni mɔ ko aaaye kunim.” Mɛi pii hiɔ shi ŋmɛnɛ yɛ nɛkɛ wiemɔi ni bei pii lɛ akɛɔ akɛ Amerika bɔɔltswaa tsɔɔlɔ Vince Lombardi wie nɛɛ naa. Amrɔ nɛɛ, tsutsu Komunist maji lɛ hu ebafata he ni akɛmiijie nɛkɛ akaŋshii shishitoo mla nɛɛ yi. Amɛsusuɔ akɛ akaŋshii ni aaaba amɛ jarayeli gbɛjianɔtoo mli lɛ ji nɔ ni he hiaa kɛha amɛ nɔyaa. Yɛ Bokagbɛ lɛ, fɔlɔi pii haa amɛbii kɛ gbekɛbii krokomɛi shiɔ akaŋ ni amɛkɛ amɛ yaa skul ni akɛ be kuku kaseɔ nii waa, ni atsɔɔ amɛ bɔ ni afeɔ ayeɔ kaa ni akɛyaa nɔtsamɔ skul lɛ mli omanye. Fɔlɔi ni jwɛŋɔ nɛkɛ lɛ kɛ nɔmimaa susuɔ akɛ skul ni ehe gbɛi ni amɛbii lɛ baaya lɛ ji nɔ titri ni kɛ wɔsɛɛ be mli shweremɔ baa.
Mɛi pii kɛ nɔmimaa heɔ amɛyeɔ akɛ akaŋshii ji nɔ titri ni kɛ omanyeyeli baa. Yɛ amɛhemɔkɛyeli nɛɛ naa lɛ, adesai etee amɛhiɛ kɛtsɔ amɛhe ni amɛkɛshiɔ akaŋ lɛ nɔ. Nitsumɔ hei wuji anɔ onukpai ni Japan Shika Helɛtemɔ Gbɛjianɔtoi Akuu lɛ bibii amɛ saji lɛ amlijaa oha mli 65.9 wie akɛ: “Akaŋshii kɛha nɔwomɔ yɛ nitsumɔ mli ji Japan nitsumɔ hei lɛ ahewalɛnamɔ jɛɛhe.” Ni etamɔ nɔ ni Japan nitsumɔ miiye omanye ko kɛ̃ yɛ be ko mli. Shi kɛlɛ, ani akaŋshii ji nɔ titri ni haa mɔ yeɔ omanye?
Ani Sɛɛnamɔ yɛ he Lɛlɛŋ?
Gbɔmɛi ni kɛ mɛi krokomɛi shiɔ akaŋ lɛ jieɔ pɛsɛmkunya, mi-klɛŋklɛŋ su kpo. Amɛnaa miishɛɛ kɛji mɛi krokomɛi anibii eyaaa nɔ jogbaŋŋ, ni amɛsusuɔ akɛ no baaha amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ lɛ ahi babaoo. Amɛ pɛsɛmkunya sɛɛnamɔi ahewɔ lɛ, ekolɛ amɛkɛ ŋaa gbɛi ni yeɔ mɛi krokomɛi awui lɛ po baatsu nii. Mɛni nɛkɛ omanyeyeli ni atiuɔ sɛɛ kɛtsɔɔ akaŋshii nɔ nɛɛ kɛbaa? Yasuo, ni kɛ ehe wo akaŋshii mli vii kɛha gbɛhe namɔ yɛ enitsumɔ he lɛ, kaiɔ gbɛ ni ekɔ tsutsu nɛɛ ni ekɛɛ: “Akɛni akaŋshii mumɔ eyi mi obɔ, ni gbɛhe-namɔ ehe mijwɛŋmɔ fɛɛ hewɔ lɛ, mikɛ mihe to mɛi krokomɛi lɛ ahe ni minu he akɛ minɔ kwɔ fe amɛ. Beni aha nakai gbɔmɛi lɛ gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ fe mi lɛ, mimli fu yɛ he, ni mitee nɔ miwie bɔ ni nitsumɔ lɛ toɔ nitsulɔi ahe gbɛjianɔ ehaa lɛ he be fɛɛ be. Yɛ anɔkwale mli lɛ, no haaa mana naanyo ko kwraa.”
Akaŋshii mumɔ hu baanyɛ ekɛ trukaa gbele aba? Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Japan Mainichi Daily News kɛ karoshi, loo gbele ni jɛɔ nitsumɔ mli deŋmegbomɔ fe nine mli baa lɛ toɔ mɛi ni hiɛ A-su lɛ he. A-su nɛɛ tsɔɔ subaŋ ko ni akɛdamɔɔ nɔnyɛɛ naa kɛtsɔ be he nitsumɔ kɛ hehiamɔ, akaŋshii mumɔ, kɛ nyɛɛ henumɔ nɔ. Amerikabii tsui hela datrɛfoi Friedman kɛ Rosenman tsɔɔ akɛ A-su nɛɛ nyɛɔ ekɛ tsui hela baa. Hɛɛ, akaŋshii mumɔ baanyɛ ekɛ gbele aba.
Akaŋshii ni baa yɛ nitsumɔ he lɛ hu baanyɛ ekɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ naagbai aba. Nɔkwɛmɔ nɔ kome ji Keinosuke, ni ji nitsumɔ hei wuji ni feɔ kar yɛ Japan lɛ ekome mli nihɔɔlɔ ni fe fɛɛ lɛ. Efee gbɛi eha ehe kɛtsɔ kar komekomei 1,250 ni ehɔɔ lɛ nɔ. Akɛ efoniri wo glase mli ni akɛtsotsoro shi yɛ tsu mli he ni nitsumɔ he lɛ nɔ onukpai kpeɔ yɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ esumɔɔɔ kwraa ni ekɛ enanemɛi tsuɔ nii akɛ enɔdaamɔ nɔ kɛha nitsumɔ mli gbɛhe namɔ moŋ, shi nitsumɔ he lɛ tsirɛ lɛ amɛwo akaŋshii mli. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, yɛ afi kome mli lɛ, ena musuŋ fala kɛ mlinii ahe fala hu. Nakai afi lɛ mli nɔŋŋ hu lɛ, atsĩ enitsumɔ he lɛ mli onukpai 15 naa yɛ helatsamɔ he, ni mɔ kome gbe ehe.
Kɛ wɔba shia gbɛ hu lɛ, masumɔ-matamɔ-ashimashi su lɛ hu tsirɛɔ mɛi pii ayisɛɛ ewoɔ amɛ heloonaa nii ahe hewoo ko mli yɛ akaŋshii ni hiɔ shi daa mli. (1 Yohane 2:16) Jarayeli pɛ naa enɛ he sɛɛ, ni nakai feemɔ haa shikpɔŋ lɛ nɔ jarayelɔi lɛ naa shika babaoo.—Okɛto Kpojiemɔ 18:11 he.
Eyɛ mli akɛ mpleshii kɛ akaŋshii mumɔ baanyɛ ekɛ nitsumɔ mli shweremɔ aba moŋ, shi ebɛ naakpɛɛ akɛ Maŋtsɛ Salomo wie akɛ: “Misaa mina deŋmegbomɔ fɛɛ, kɛ nitsumɔ mli shweremɔ fɛɛ hu, akɛ no hewɔ gbɔmɔ he tsɛ̃ɔ enaanyo. Enɛ hu yakayaka nɔ ko kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ ni.” (Jajelɔ 4:4) No hewɔ lɛ te wɔɔfee tɛŋŋ wɔya nɔ wɔna jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ, yɛ be mli ni wɔyaa nɔ wɔhiɔ gbɔmɛi ni kɛ amɛhe shiɔ akaŋ ateŋ? Kɛji wɔɔmiitao wɔle lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔtaoa he ni akaŋshii jwɛŋmɔ lɛ je shishi kɛjɛ.