Nyɔŋmɔ ni Nyɛŋ Emale lɛ Waje Mi
TAAKƐ MARY WILLIS GBA
Beni shɛɔ 1932 lɛ, no mli lɛ nibii ni jɛ je lɛŋ shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛ lɛ mli ba lɛ eshɛ Australia Anaigbɛ akrowai ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ amli. Nakai afi lɛ, beni miye afii 19 pɛ lɛ, aha mikɛ Ellen Davies nitsumɔ ni wɔyashiɛ yɛ shikpɔŋkuku ni dalɛ shɛɔ aaafee shitoi 40,000 koji ejwɛ mli. He ni wɔbaaje shishi yɛ ji maŋ bibioo ni ji Wiluna mli, aaafee shitoi 600 yɛ wɔshia yɛ Perth, ni ji Australia Anaigbɛ lɛ kooyi-bokagbɛ.
BENI wɔyaa jɛmɛ lɛ, mikɛ Ellen fɛɛ tara oketeke ni wɔkɛyaa lɛ naagbee tsu lɛ mli kɛ oketeke sɛɛkwɛlɔ ko ni he yɔɔ miishɛɛ. Be fɛɛ be ni oketeke lɛ jeɔ gbɛ lɛ nɔ kɛyaa afa ni eyamaa shi lɛ, esɛɛkwɛlɔ lɛ kɛ mlihilɛ tsɔɔ wɔ bei abɔ ni ebaaye. Enɛ haa wɔnaa hegbɛ wɔyiɔ shi ni wɔyeɔ gbɔmɛi ni yɔɔ nakai oketeke shidaamɔ hei bibii lɛ amli lɛ odase. Yɛ naagbee lɛ, wɔyashɛ shikpɔŋ sũ mli nitsalɔi amaŋ ni ji Wiluna nɛɛ mli beni ahum ko ni looɔ mulu miitswa waa.
Shi, oketeke shidaamɔ he ni yɔɔ Wiluna lɛ kɛ maŋ lɛ teŋ jɛkɛmɔ miihe ashɛ shitoi enyɔ. Wɔyi enyɔ lɛ ateŋ mɔ ko kwraa he waaa, ni wɔhiɛ woji adekai etɛ ni tsii waa, kɛ adekai enyɔ ni wɔtadei yɔɔ mli. Mɛni wɔbaafee? Wɔkɛ tso wo adeka lɛ shishi, ni wɔyi enyɔ lɛ wɔhiɛ tso lɛ naabui lɛ biɛ kɛ biɛ. Nɛkɛ gbɛ nɔ wɔtsɔ wɔhole adekai lɛ fɛɛ, ekomekome. Wɔtee kɛba shii kpawo dani wɔnyɛ wɔkɛ woji adekai etɛ lɛ kɛ adekai ni wɔtadei yɔɔ mli lɛ hu nyiɛ shitoi enyɔ lɛ kɛtee maŋ lɛ mli. Wɔjɔɔ wɔhe yɛ gbɛ lɛ nɔ shii abɔ ejaakɛ wɔdɛ fɛɛ miisha wɔ.
Yɛ mulu, kɛ wɔdɛ ni shã wɔ, kɛ wɔnaji ni gboi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔná tɔlɛ ni wɔkɛkpe nɛɛ he miishɛɛ waa. Wɔ fɛɛ wɔnu he akɛ Yehowa kɛ wɔ yɛ, ni eewaje wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee wɔ shiɛmɔ nitsumɔ yɛ hei ni etse amɛhe banee nɛɛ amli lɛ shishijee ni wa nɛɛ naa. Etsɛɛɛ ni wɔna ejɔɔmɔi yɛ wɔnitsumɔ lɛ nɔ hu, ejaakɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔ yɛ nakai gbɛfaa lɛ mli lɛ ha obalanyo ni atsɛɔ lɛ Bob Horn lɛ kpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ. Wɔna miishɛɛ waa akɛ Bob nyɛ ekɛ afii komɛi tsu nii yɛ Betel sɔɔmɔ mli, ni etee nɔ esɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli aaafee afii 50 sɔŋŋ kɛyashi egbo yɛ 1982 mli.
Kɛjɛ Wiluna lɛ, wɔtsu nii yɛ maji bibii lɛ amli beni wɔfaa gbɛ ni jɛkɛ fe shitoi 450 kɛyaa Geraldton yɛ ŋshɔnaa gbɛ lɛ. Kɛjɛ jɛmɛ lɛ, wɔsaa wɔku wɔsɛɛ ekoŋŋ kɛba Perth. Bei komɛi lɛ, wɔwɔɔ oketeke shidaamɔ he tsui foji amli kɛ je na, ni be ko po lɛ wɔwɔ kooloi aniyenii aboŋo ko mli yɛ oketeke gbɛ lɛ masɛi nɔŋŋ.
Wɔhiɛ sune hebo ko ni wɔkɛ akpaanɔɔ ni akɛ ŋmaa shã yɛ shiã ewo mli obɔ. Enɛɛmɛi ji niyenii titri ni wɔye yɛ wɔgbɛfaa lɛ klɛŋklɛŋ fa lɛ mli. Bei komɛi lɛ wɔyashaa tsɛŋsii amli ni wɔshaa shikpɔŋ yɛ skul wɔɔhei kɛ niyeli hei ni wɔkɛnaa wɔdaaŋ ŋmaa. Bei krokomɛi amli hu, wɔtsuɔ nii yɛ hulu ni tsoɔ waa nɔ, wɔhalaa ŋkatiɛ aloo yɔɔ. Yelikɛbuamɔi ni jɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni wɔkɛ amɛ feɔ Biblia mli nikasemɔ lɛ aŋɔɔ lɛ ye ebua wɔ waa.
Nɔ ni wo mi hewalɛ ni mihiɛ Yehowa mli hemɔkɛyeli mli ni mikɛ miishɛɛ kpee jaramɔ shihilɛi pii anaa yɛ nakai beaŋ lɛ ji nɔkwɛmɔ nɔ kɛ mra be mli tsɔsemɔ ni mina kɛjɛ minyɛ ŋɔɔ lɛ.
Kristofoi Agboshinii Ko
Minyɛ yɛ hemɔkɛyeli ni mli wa waa yɛ Bɔlɔ ko mli, ni mikaiɔ jogbaŋŋ akɛ ekɛ wɔ, ni ji gbekɛbii lɛ wieɔ ehe. Shi, aka ehemɔkɛyeli lɛ waa kɛtsɔ wɔnyɛmi nuu onukpa ni eye afii kpawo lɛ oshara gbele ni egbo yɛ skul lɛ nɔ. Shi yɛ nɔ najiaŋ ni emli aaafu Nyɔŋmɔ lɛ, awo bɔi Biblia lɛ kasemɔ moŋ kɛ ekaa diɛŋtsɛ. Eetao ni kɛ eeehi lɛ, ele yiŋtoo ni yɔɔ nɛkɛ osharai nɛɛ asɛɛ. Ena nyɔmɔwoo fɛfɛo yɛ Biblia mli anɔkwale lɛ ni etaoɔ nɛɛ mli, ni efee ehenɔjɔɔmɔ kɛha anɔkwa Nyɔŋmɔ, Yehowa lɛ he okadi kɛtsɔ nu mli baptisimɔ nɔ yɛ 1920 afii lɛ shishijee gbɛ.
Kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa lɛ, bei pii lɛ, sane ni ekɛ wɔ gbaa lɛ maa bɔ ni Nyɔŋmɔ shiwoi baaba mli anɔkwale lɛ nɔ mi waa. Ewoɔ wɔ hewalɛ ni wɔkai be fɛɛ be akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni aaaba lɛ kɔɔɔ he eko, ‘Nyɔŋmɔ nyɛŋ emale.’ (Tito 1:2) Nɔ ni enɛ kɛba ji, minyɛmi yoo fioo lɛ kɛ mi kɛ wɔnyɛmimɛi hii onukpai enyɔ, kɛ wɔwekui lɛ kɛ wɔnabii fɛɛ etsɔmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ yijielɔi ŋmɛnɛ. Minyɛmi yoo fioo lɛ bihii enyɔ, Alan kɛ Paul Mason, miisɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi.
Shishijee Suɔmɔ ni Mina akɛ Mafee Sanekpakpa Shiɛlɔ
Mibɔɔɔ mɔdɛŋ tsɔ kɛ nikasemɔ ni mikpa skul yɛ 1926 mli, beni miye afii 13. Shi kɛlɛ, miná suɔmɔ ko ni mli wa akɛ mikɛ mɛi krokomɛi aaagba nɔ ni mikase yɛ Biblia lɛ he lɛ he sane. Ataa susu akɛ mileee woloŋ bɔ ni sa ni manyɛ mikɛye mabua mɔ ko, shi Awo kɛɛ: “Kɛ ekɛ mɛi wie Harmagedon ta ni baa lɛ he po kɛkɛ, ni amɛna amɛle akɛ mɛi ni he jɔ lɛ baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, nɔ kɛkɛ po baatswa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he adafi.” No hewɔ lɛ mikɛ mihe wo shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli beni niye afii nyɔŋma kɛyaa, eyɛ mli akɛ abaptisiii mi aahu kɛyashi 1930. No sɛɛ nɔŋŋ lɛ, mije be-fɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ Perth kpokpai anɔ.
Afi ni nyiɛ sɛɛ, ni ji 1931 lɛ, wɔkɛ wɔgbɛi hee ni ji Yehowa Odasefoi lɛ bɔi nitsumɔ. Shi, shiatsɛmɛi pii ekpɛlɛɛɛ Nyɔŋmɔ gbɛi krɔŋkrɔŋ ni wɔkɛtsuɔ nii nɛɛ nɔ, ni amɛkɛ mlifu te shi amɛwo. Shi kɛlɛ, mitee nɔ yɛ sɔɔmɔ lɛ mli yɛ jaramɔi shihilɛi nɛɛ fɛɛ sɛɛ. Miyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ nyɛŋ emale kɛji ewo shi akɛ etsuji baanyɛ ‘amɛkɛ amɛhe afɔ hewalɛ ni eduroɔ lɛ nɔ lɛ.’—1 Petro 4:11; Filipibii 4:13.
“Asafo Babaoo” lɛ Yɔsemɔ
Yɛ 1935 mli lɛ, asaa aha mi nitsumɔ kroko yɛ Australia shikpɔŋ wulu agbo lɛ afa kroko. No hewɔ lɛ, no sɛɛ afii babaoo lɛ, misɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ sɔɔlɔ yɛ New England kpokpaa ni yɔɔ New South Wales maŋ wulu lɛ mli lɛ nɔ, aaafee shitoi 2,500 kɛjɛ mitsutsu shia lɛ yɛ Perth.
Kɛbashi nakai beaŋ lɛ miyeɔ okadi akpiti aboloo lɛ ni minuɔ wein tsuru lɛ hu eko yɛ Yesu gbele lɛ Kaimɔ ni afeɔ daa afi lɛ shishi. Eyɛ mli akɛ asusuɔ akɛ enɛ ja, titri lɛ yɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi ni yɔɔ ekaa lɛ agbɛfaŋ moŋ, shi miyiŋ tsɔɔɔ kɔkɔɔkɔ akɛ miyɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ eko. Kɛkɛ ni, yɛ 1935 mli lɛ, afee lɛ faŋŋ aha wɔ akɛ aabua asafo babaoo ko naa kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɔ. Wɔteŋ mɛi pii na miishɛɛ waa akɛ wɔɔnu shishi akɛ wɔfata nakai asafo babaoo lɛ he, ni wɔkpa okadi nibii lɛ yeli kɛ numɔ. (Yohane 10:16; Kpojiemɔ 7:9) Biblia mli anɔkwale lɛ miiya nɔ eekpɛ haŋŋ fiofio, taakɛ Yehowa ewo shi lɛ pɛpɛɛpɛ.—Abɛi 4:18.
Gbɛ̀i Heei ni Wɔtsɔ nɔ Wɔshiɛ
Yɛ 1930 afii lɛ teŋgbɛ lɛ, wɔkɛ gramafon bɔi nitsumɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, esa akɛ akɛ nɔ ko akpɛtɛ wɔ baisikle ni he wa lɛ hiɛ kɛ sɛɛ kɛha jatsui, jeee gramafon ni tsii lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ kɛ ehe plɛtei lɛ kɛ wɔwoji abaagii lɛ hu. Kɛ awo mibaisikle lɛ obɔ kɛ jatsui lɛ, esa akɛ makwɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ kɛ egbee shi lɛ, etsii tsɔ fe bɔ ni manyɛ mawo nɔ madamɔ shi!
Aaafee nakai be lɛ mli nɔŋŋ ni wɔje nɔ ni atsɛɔ lɛ adafitswaa nyiɛmɔ lɛ shishi. Beni wɔnyiɛɔ maji lɛ amli gbɛjegbɛi wuji lɛ anɔ lɛ, belɛ wɔwo woji yɛ wɔhiɛ kɛ wɔsɛɛ, ni aŋmala wiemɔi ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ yɛ nɔ. Nitsumɔ nɛɛ bafee nitsumɔ ko ni kaa mɔ hemɔkɛyeli waa, titri beni amɔ mi ni ayawo mi tsuŋ kɛyashi je tsɛre yɛ tsuŋwoo he bibioo ko yɛ Lismore maŋ lɛ mli lɛ. Eyɛ hiɛgbele waa akɛ akɛ mi aaaba saneyeli he enɔ jetsɛremɔ ni ahaaa mashwã miyitsɔi lɛ fioo po! Shi Yehowa waje mi shikome ekoŋŋ taakɛ ewo shi lɛ. Afo naafolɔmɔ lɛ mli ejaakɛ polisifonyo lɛ naafolɔmɔ pɛ ni ekɛshi mi ji akɛ, nɔ ni aŋma yɛ miwolo ni miwo lɛ nɔ lɛ miigbe ejamɔ lɛ he guɔ.
Miku Misɛɛ Kɛba Anaigbɛ Ekoŋŋ
Yɛ 1940 afii lɛ ashishijee gbɛ lɛ, migbɛgbamɔ shiɛmɔ lɛ ku sɛɛ ekɛ mi ba maji bibii ni yɔɔ Australia Anaigbɛ lɛ amli ekoŋŋ. Mitee nɔ mina niiashikpamɔi ni ŋɔɔ kɛ mumɔŋ jɔɔmɔi babaoo yɛ biɛ. Beni miyɔɔ Northam he ni mishiɛɔ yɛ lɛ, mikɛ shianyɛ ko ni bɛ deka, Flo Timmins kpe, yɛ he ko ni kɛ maŋ lɛ jekɛmɔ aaafee shitoi kpawo. Ehe Reconciliation wolo lɛ eko, ni no sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni ebatsɔ Yehowa Nyɔŋmɔ Odasefonyo ni ejɔɔ ehe nɔ. Eka he eyɛ ekaa yɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ mli lolo, ni ebiyoo, ni no mli lɛ eye afii ejwɛ pɛ lɛ, eda ni ebatsɔ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ.
Shi niiashikpamɔi krokomɛi hu yɛ ni mihiɛ kpaŋ nɔ. Be ko lɛ, mikɛ mihefatalɔ lɛ ta shwiili ko ni okpɔŋɔ gbalaa lɛ eko mli kɛnyiɛ nu hiɛ agba ko nɔ yɛ Northam kɛkɛ ni trukaa nɔŋŋ ni okpɔŋɔ lɛ wo foi gidigidi, ni ekɛ wɔ tsɔ Avon Faa ni eyi waa yɛ wɔshishi lɛ nɔ kɛ tsuifaa diɛŋtsɛ. Aaafee shitoo kome sɛɛ, dani okpɔŋɔ lɛ nyiɛ blɛoo.
Gbalashihilɛ Mlibotemɔ kɛ Weku
Yɛ 1950 mli lɛ, mikɛ Arthur Willis, ni lɛ hu efee gbɛgbalɔ afii babaoo lɛ bote gbalashihilɛ mli. Wɔyahi Australia Anaigbɛ maŋ bibioo ni ji Pingelly mli, ni ajɔɔ wɔ kɛ binuu kome, Bentley, kɛ biyoo hu, Eunice. Beni eshwɛ fioo ni gbekɛbii lɛ baagbe skul naa lɛ, Arthur kpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ehe baawo gbɛgbamɔ lɛ mli ekoŋŋ. Amɛtsɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa lɛ wo wɔbii enyɔ lɛ hewalɛ ni amɛje daa gbɛgbamɔ shishi beni amɛhe sa lɛ.
Bei pii lɛ, Arthur kɛ gbekɛbii lɛ yaa akrowai ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ amli ni amɛyashiɛɔ. Bei komɛi lɛ, ekɛ amɛ shiɔ shia otsi loo nɔ ni fe nakai yɛ be kome mli, ni amɛfeɔ buu ni amɛwɔɔ mli daa gbɛkɛ. Mihiɔ shi yɛ nɛkɛ bei ni amɛbɛ nɛɛ mli ni mikwɛɔ weku lɛ tsu mli saamɔ nibii anitsumɔ lɛ nɔ, ni ehaa mɛi etɛ lɛ fɛɛ naa hegbɛ amɛfeɔ gbɛgbalɔi.
Sɔɔmɔ yɛ Australia Shikwɛ̃ɛbii Ateŋ
Gbi ko leebi beni weku lɛ eku amɛsɛɛ kɛjɛ amɛ akrowa gbɛfaai lɛ e kome mli lɛ, wɔna gbɔ ko trukaa ni wɔkpaaa lɛ gbɛ. Australia Shikwɛ̃ɛbii lɛ eko ni, ni ebi akɛ: “Mɛni sa akɛ mafee ni maku misɛɛ maba ekoŋŋ?” Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔnaa kpɛ wɔhe. Kɛkɛ ni Arthur yoo lɛ akɛ nuu ko ni afii babaoo nɛ ni ashwie lɛ kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli yɛ daatɔɔ hewɔ. Ni kɛjɛ no sɛɛ nɛɛ, ena gbɛi gbonyo diɛŋtsɛ yɛ daa ni etɔɔ waa kɛ nyɔmɔ babaoo ni ehiɛ lɛ hewɔ.
Arthur tsɔɔ lɛ nɔ ni esa akɛ efee dani ahe lɛ ekoŋŋ kɛba Yehowa gbɛjianɔtoo ni he tse lɛ mli. Ewieee tsɔ̃ ni eku esɛɛ blɛoo ni etee, ni wɔ fɛɛ wɔbɔi susumɔ akɛ mɛni ebaafee. Wɔteŋ mɔ ko kpaaa nɔ ni tee nɔ yɛ no sɛɛ nyɔji fioo pɛ mli lɛ gbɛ. Tsakemɔi ni nuu nɛɛ fee lɛ yɛ naakpɛɛ waa diɛŋtsɛ! Jeee akɛ ebɔi daa ni etɔɔ babaoo lɛ kpamɔ kɛkɛ, shi moŋ etee gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ niiaŋ lɛ aŋɔɔ, ni eyakai amɛ akɛ ehiɛ amɛ nyɔmɔ, ni no sɛɛ lɛ ewo nyɔmɔ ni ehiɛ lɛ fɛɛ! Ŋmɛnɛ, eji nyɛmi ekoŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni esɔmɔ yɛ be ko mli akɛ gbɛgbalɔ sɔɔlɔ.
Australia Shikwɛ̃ɛbii pii yɛ Pingelly maŋ lɛ mli, ni wɔnaa sɔɔmɔ nitsumɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa mli ŋɔɔmɔ, ni wɔyeɔ wɔbua nɛkɛ heshibalɔi nɛɛ ni amɛleɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ ni amɛkpɛlɛɔ nɔ. Kwɛ bɔ ni ewaje mihemɔkɛyeli eha akɛ mina gbɛfaŋnɔ yɛ Australia Shikwɛ̃ɛbii lɛ ayelikɛbuamɔ mli ni amɛbale anɔkwale lɛ!
Ato asafo ko yɛ Pingelly, ni kɛjɛ shishijee kwraa lɛ, emlibii lɛ titri ji Australia Shikwɛ̃ɛbii. Ehe bahia ni wɔtsɔɔ amɛteŋ mɛi pii nikanemɔ kɛ niŋmaa. Ayɛ amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ waa yɛ nakai shishijee afii lɛ amli, shi maŋbii lɛ bana bulɛ amɛha Australia Shikwɛ̃ɛbii ni ji Odasefoi lɛ yɛ amɛshihilɛ ni he tse kɛ bɔ ni amɛji maŋbii ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ amɛnɔ lɛ hewɔ.
Yehowa Yelikɛbuamɔ ni Sɛɛ Efooo Lɛ
Miwu Arthur ni misumɔɔ lɛ waa, ni kɛ anɔkwayeli esɔmɔ Nyɔŋmɔ aahu afii 57 sɔŋŋ lɛ gbo yɛ 1986 shishijee gbɛ. Nitsumɔtsɛmɛi ni yɔɔ Pingelly lɛ fɛɛ kɛ mɛi ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ buɔ lɛ waa. Yehowa waje mi shikome ekoŋŋ, ni eha mi hewalɛ ni mikɛdamɔ nɛkɛ gbele ni ba trukaa nɛɛ naa.
Mibinuu, Bentley, miisɔmɔ akɛ onukpa yɛ Australia Anaigbɛ kooyigbɛ, ni ekɛ eŋa, Lorna etsɔse amɛbii lɛ yɛ anɔkwale lɛ mli yɛ jɛmɛ. Miishɛɛ kpele jɛɛhe kroko hu kɛha mi ji akɛ, mibiyoo Eunice etee nɔ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Ekɛ ewu, Jeff, fɛɛ miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi. Amrɔ nɛɛ, mikɛ amɛ yɔɔ, ni ajɔɔ mi waa akɛ miinyɛ miifee gbɛgbalɔi awalɔ kɛmiitsa nɔ.
Nɔ ni fe afii 60 nɛ ni mi diɛŋtsɛ mina Yehowa shiwoo ni jɛ suɔmɔ mli, akɛ eeewaje etsuji ni eye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛkpee shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni amɛkɛaakpe lɛ naa lɛ mlibaa diɛŋtsɛ. Ehaa wɔ wɔhiamɔ nii fɛɛ kɛji wɔjeee lɛ ŋwane aloo wɔkuuu wɔhiɛ wɔfɔɔɔ enɔ. Awaje mihemɔkɛyeli waa beni minuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ nine miitsu nii lɛ, ni mina bɔ ni ekɛ ejɔɔmɔi shwieɔ wɔnɔ kɛtekeɔ bɔ ni wɔɔnyɛ wɔnu shishi po lɛ. (Maleaki 3:10) Lɛlɛŋ, Nyɔŋmɔ nyɛŋ emale!
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
Mary yɛ 1933 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]
Mary kɛ Arthur yɛ amɛgbɔlɛ afii amli