Taomɔ ni Amɛtao Anɔkwale Jamɔ Lɛ
MƐI komɛi etao hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli kɛha saji ni amɛbiɔ yɛ shihilɛ he lɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Beni amɛji gbekɛbii lɛ, ekolɛ amɛtee sɔlemɔ aahu. Shi amɛteŋ mɛi pii na akɛ hetooi ni ahaa amɛ aloo sɔlemɔ lɛ nifeemɔi ni atsuɔ he nii daa lɛ nyɛɛɛ aye abua amɛ ni amɛkɛkpee shihilɛ mli naagbai anaa diɛŋtsɛ.
Ekolɛ amɛbaakɛɛ akɛ amɛyaa sɔlemɔ ní amɛfɔlɔi yaa lɛ eko, eyɛ mli akɛ amɛfɔɔɔ sɔlemɔ yaa. Taakɛ Church of England osɔfonukpa ko tsɔɔ lɛ, hewalɛ bibioo pɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ yɔɔ yɛ amɛnɔ. Amɛkɛ jamɔ eto sɛɛ kwraa ni asusuuu he tsɔ. Mɛi krokomɛi, ní osatofeemɔ ni amɛnaa yɛ jamɔi kɛ amɛmlibii ateŋ lɛ eje amɛtsine lɛ ejie jamɔ kwraa kɛjɛ amɛshihilɛ mli. Ni kɛlɛ, saji ni amɛbiɔ yɛ shihilɛ he lɛ kã he eyɛ lolo.
Nɔ Hewɔ ni Mɛi Komɛi Ayiŋ Feɔ Amɛ Kɔshikɔshi Waa Lɛ
Mɛi pii le akɛ sɔlemɔi babaoo yɛ gbɛjianɔtoi ni amɛkɛyeɔ amɛbuaa mɛi ni bɛ shiai ni amɛwɔɔ mli lɛ, ni akɛjaa niyenii ahaa mɛi ni ehia amɛ lɛ, ni amɛkɛfiɔ kusum nifeemɔi komɛi asɛɛ. Shi etamɔ nɔ ni daa gbi hu lɛ, amɛnuɔ adafitswai ni tsɔɔ awuiyeli kɛ la shishwiemɔ ni shishifa jɛ jamɔ, jeee yɛ mɛi ni jeee Kristofoi lɛ pɛ ateŋ, shi moŋ yɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ hu ateŋ. Ani esa akɛ efee wɔ naakpɛɛ kɛji amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ anɔkwale jamɔ he nii ni mɛi ni kɛ amɛhe woɔ nɛkɛ awuiyelii nɛɛ amli lɛ tsuɔ lɛ he?
Kulɛ mɛi ni akɛ jamɔ etsɔse amɛ lɛ fɔɔ susumɔ akɛ awusãi akwɛmɔ hei ni sɔlemɔi lɛ kwɛɔ nɔ lɛ ji nɔ kpakpa waa. Shi, yɛ nyɛsɛɛ afii fioo nɛɛ amli lɛ, amɛnaa ekpɛ amɛhe waa yɛ bɔ ni afolɔɔ osɔfoi lɛ anaa akɛ amɛfeɔ gbekɛbii ni atuu awo amɛdɛŋ nɛɛ bɔlɛnamɔ mli niseniianii yɛ hei nɛɛ sɔrɔtoi pii amli lɛ. Tsutsu ko lɛ, mɛi susu akɛ osɔfoi fioo pɛ sa nɛkɛ shwamɔ nɛɛ. Shi amrɔ nɛɛ, nɛkɛ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi susuɔ akɛ ani shishijee nɔ ko yɛ ni ejaaa yɛ sɔlemɔi lɛ diɛŋtsɛ ahe lo.
Amɛteŋ mɛi fioo ko, tamɔ Eugenia, kɛ amɛhe wo amɛjamɔi amli waa tsutsu ko ni eho. Ákɛ obalaŋta ni yɔɔ Argentina lɛ, efata mɛi ni faa gbɛ yɛ jamɔ hewɔ ni amɛyajaa Obalayoo Fro ni jɛ Itatí lɛ ahe. Ehi shi akɛ yoo mɔ kome shihilɔ afii 14 yɛ amɛshihilɛ he lɛ. Kɛkɛ ni eshi jɛmɛ ni ebatsɔ majimaji ateŋ jamɔ kɛ maŋkwramɔŋ kuu ni woɔ adesai ashihilɛi kɛ shika gbɛfaŋ gbɛjianɔtoi ahe tsakemɔi ni afeɔ trukaa kɛtsɔɔ maŋ hiɛ atuatsemɔ nifeemɔi anɔ lɛ he hewalɛ lɛ ateŋ mɔ ko. Yɛ nɔ ni ena kɛ niiashikpamɔ ni ená lɛ hewɔ lɛ, elaaje Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa. Jeee jamɔ ni ebaanyɛ ehe eye ji nɔ ni etaoɔ diɛŋtsɛ. Nɔ ni etaoɔ ji gbɛ ni eeetsɔ nɔ etsu jalɛsaneyeli he nii eha ohiafoi—hɛɛ, kɛ naanyo hu ni ebaanyɛ ekɛ ehe afɔ enɔ.
Mɛi krokomɛi hu naa nibii ni yaa nɔ yɛ sɔlemɔi lɛ amli lɛ, ni no eha amɛtsi amɛhe kɛtee sɛɛ kwraa. Mɔ ko ni heee Nyɔŋmɔ nɔ eyeee, ni aŋmala esusumɔi yɛ 1991 mli yɛ Sputnik wolo tɛtrɛɛ lɛ mli lɛ kɛ ŋaa wie akɛ: “Minaaa sɔrɔto feemɔ ko ni he hiaa yɛ wɔŋjalɔi kɛ Kristofoi ablema adesãi lɛ ahe saji amli.” Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ewie kuu ni eto kɛnyiɛ yuu, ni osɔfoi ni wo atadei kakadaji ni akɛ shika efee enaamui lɛ, tere gbonyo ni awo lɛ tsofa kɛ adeka kɛnyiɛ blɛoo kɛtsɔ Moscow gbɛjegbɛ nɔ lɛ he. Eji “Ortɔdɔks Kristofonyo hetselɔ” ko gbonyo ni aajie kɛmiijɛ blema nibii atoohe ko kɛmiiya sɔlemɔtsu ko mli, ni eha niŋmalɔ lɛ kai osɔfoi kɛ gbohii ni awoɔ amɛ tsofa yɛ blema Mizraim lɛ. Ekai hu akɛ, yɛ be mli ni mɛi ni kɛ amɛhe wo nakai nyiɛmɔ lɛ mli yɛ Moscow lɛ heɔ “Kristofoi a-Triniti” amɛyeɔ lɛ, Mizrambii hu ja nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome—Osiris, Isis, kɛ Horus.
Nakai niŋmalɔ lɛ nɔŋŋ wie Kristofoi asusumɔ ni ji suɔmɔ lɛ hu he—“Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ,” kɛ “suɔmɔ onaanyo”—ákɛ nomɛi bɛ nibii ni kɛ amɛ kpaa gbee yɛ Mizraim wɔŋjalɔi lɛ ateŋ. Shi ewie akɛ: “Nyɛmimɛi asuɔmɔ nyɛko aye kunim yɛ je lɛ mli, yɛ je lɛ fã ni tsɛɔ ehe Kristofoi aje lɛ po mli.” Ni etsa nakai wiemɔ lɛ nɔ kɛ wiemɔi krokomɛi ni tsɔɔ yibii fɔji ni ejɛ sɔlemɔ lɛ hewalɛwoo ni ekɛhaa akɛ akɛ he awo Maŋ nifeemɔi amli lɛ mli eba. Nɔ ni ena lɛ tsirɛɛɛ lɛ ni enu he akɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ kɛ nɔ ni etaoɔ lɛ haa.
Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, mɛi krokomɛi ena hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, shi jeee yɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ amli.
Ekase Anɔkwale ni Kɔɔ Gbohii lɛ Ahe Lɛ
Magdalena, ni amrɔ nɛɛ eye afii 37 lɛ, yɛ Bulgaria. Beni eshaanuu gbo yɛ 1991 mli sɛɛ lɛ, eha ehiɛnɔkamɔ fɛɛ laaje. Ebi ehe shii abɔ akɛ, ‘Nɛgbɛ gbohii lɛ yaa? Nɛgbɛ mishaanuu lɛ yɔɔ?’ Etee sɔlemɔ, ni esɔle yɛ amaga bibioo ko hiɛ yɛ shia, shi enaaa hetoo ko.
Kɛkɛ ni gbi ko lɛ ekutsoŋnyo ko tswa lɛ tɛlifon ni efɔ̃ lɛ nine ní eba eshia lɛ. Obalanyo ko ni kɛ Yehowa Odasefoi kaseɔ nii lɛ eba ebaasara ekutsoŋnyo lɛ. Ebo toi beni obalanyo lɛ wieɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ E-yiŋtoo he akɛ ebaafee shikpɔŋ lɛ paradeiso, he ni gbɔmɛi baanyɛ ahi shi kɛya naanɔ yɛ miishɛɛ mli lɛ. Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ wolo lɛ eko ka okpɔlɔ lɛ nɔ. Obalanyo lɛ kɛ wolo nɛɛ tsu nii ni ekɛgbala ejwɛŋmɔ kɛtee Biblia ŋmalɛ ni yɔɔ Jajelɔ 9:5 lɛ nɔ, he ni kɛɔ akɛ: “Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” Nakai gbɛkɛ lɛ, ekane babaoo efata he. Ebana ele akɛ gbohii lɛ eyako shihilɛ kroko mli yɛ ŋwɛi aloo hɛl; amɛleee nɔ ko nɔ ko kwraa, tamɔ nɔ ni amɛwɔ vii. Ekɛ miishɛɛ kpɛlɛ nine ni afɔ lɛ akɛ eba kpee ni Yehowa Odasefoi asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ feɔ lɛ nɔ. Yɛ kpee lɛ sɛɛ lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ akɛ lɛ akase Biblia lɛ daa. Beni ena gbɛ ni atsɔɔ nɔ asɔleɔ ahaa Yehowa lɛ yɛ kpee lɛ shishi lɛ, lɛ hu eje shishi esɔle eha Yehowa kɛha yelikɛbuamɔ koni enyɛ eye gbɔjɔmɔ ko ni eka ehe waa lɛ nɔ. Beni aha esɔlemɔ lɛ hetoo lɛ, ena akɛ ena anɔkwale jamɔ lɛ.
Amɛna Shihilɛ ni Shishinumɔ Yɔɔ He
André da yɛ shia ni Katolik jamɔ ehe shi waa yɛ mli yɛ Belgium, ni esɔmɔ akɛ amɛmaŋ lɛ mli osɔfo lɛ sɛɛyelɔ. Shi, yɛ nakai beaŋ fɛɛ lɛ, ena nibii komɛi ni fite bulɛ ni eyɔɔ kɛha sɔlemɔ lɛ kwraa. Enɛ ha ebatsɔ mɔ ni atsɛɔ lɛ Katoliknyo kɛkɛ.
Ekɛ afii 15 sɔŋŋ etswa bɔɔl akɛ nitsumɔ ni etsuɔ. Be ko beni ebɔɔltswaa kuu lɛ yatswa bɔɔl yɛ Italy lɛ, afɔ amɛ nine kɛha amɛkɛ paapa lɛ sanegbaa. Nɔ ko kwraa bɛ nakai saramɔ lɛ mli ni tswaa mɔ emaa shi yɛ mumɔŋ, ni je lɛŋ ninamɔ babaoo ni anaa yɛ paapa lɛ he lɛ hao André waa. Eyiŋ ni feɔ lɛ kɔshikɔshi yɛ sɔlemɔ lɛ he lɛ mli bawa waa. Miishɛɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ eshihilɛ mli yɛ egbalashihilɛ ni efite shii enyɔ sɔŋŋ lɛ hewɔ. Je lɛŋ shihilɛ hu eha enijiaŋ eje wui. Yɛ 1989 mli lɛ, eŋma ewo wolo ni eŋmaa daa gbi saji ewoɔ mli lɛ mli akɛ: ‘Mɛni ji kwashiai anifeemɔi ni yaa nɔ kɛbɔle wɔ nɛɛ fɛɛ shishi?’ Enaaa hetoo ko kwraa kɛjɛɛɛ ejamɔ lɛ mli.
Yɛ 1990 mli, beni André tsuɔ nii akɛ mɔ ni tsɔɔ mɛi bɔɔltswaa yɛ Iceland lɛ, Iiris, ni ji Yehowa Odasefonyo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko tee eŋɔɔ. Ehe woji, ni efɔ̃ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ nine ni eba ekoŋŋ. Yoo lɛ kɛ ewu Kjell tee amɛyasara lɛ. Beni naagbee lɛ amɛna hegbɛ amɛtara shi ni amɛkɛ André wie lɛ, efee faŋŋ akɛ eyɛ he miishɛɛ waa akɛ eeenu Biblia lɛ shishi. Eŋa, Ásta, hu na he miishɛɛ nakai nɔŋŋ. Enaa ŋmɛlɛtswai etɛ yɛ gbi lɛ mli ni ekɛyaaa bɔɔltswaa tsɔɔmɔ, ni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ no baatsu nii kɛha Biblia kasemɔ. Ewie akɛ: “Minaa hejɔɔmɔ waa kɛtsɔɔ Biblia lɛ kasemɔ nɔ fe ni miijɔɔ mihe efolo kɛkɛ.” Fiofio lɛ, Biblia lɛ ha amɛsanebimɔi lɛ ahetoo. Ni Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ lɛ tee nɔ eda. Biblia lɛ shiwoo ni yɔɔ nyam, ni kɔɔ toiŋjɔlɛ jeŋ hee, ni ji jeŋ ni “kwashiai anifeemɔi ni yaa nɔ” nɛɛ eko kwraa bɛ mli dɔŋŋ lɛ he lɛ bafee shiwoo diɛŋtsɛ kɛha amɛ. Amrɔ nɛɛ André kɛ Ásta fɛɛ kɛ mɛi krokomɛi miigba hemɔkɛyeli hee ni amɛna nɛɛ he sane.
Magdalena, André, kɛ Ásta yɛ hekɛnɔfɔɔ ni mli wa akɛ naagbee lɛ amɛna anɔkwale jamɔ lɛ. Eugenia hu, yɛ be mli ni eka akɛ eeena je lɛŋ naagbai lɛ anaa kɛtsɔ maŋkwramɔŋ gbɛi anɔ lɛ sɛɛ lɛ, yɛ naagbee lɛ, ena jamɔ ni esusuɔ akɛ no ji anɔkwale lɛ yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ. Shi mɛni ji nɔ titri diɛŋtsɛ ni tsɔɔ kɛji jamɔ ko ji anɔkwale? Ofainɛ kwɛmɔ sane ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Yehowa Odasefoi ni akɛkaseɔ Biblia lɛ daa lɛ miiye miibua gbɔmɛi ni fa fe akpekpei enumɔ yɛ hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni amɛtaoɔ lɛ mli