Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w94 8/15 bf. 5-7
  • Hiŋmɛii ni Agbeleɔ Kɛyaa Sanekpakpa lɛ He

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Hiŋmɛii ni Agbeleɔ Kɛyaa Sanekpakpa lɛ He
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mumɔŋ Shwilamɔ ni Aaaye nɔ Kunim
  • Naanɔ Tsabaa Kome Pɛ —Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ
  • Miishɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ Jeŋ Hee lɛ Mli
  • Ye Obua Shwilafoi ni Amɛkase Yehowa He Nii
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2015
  • Mɛɛ Hiɛnɔkamɔ Yɔɔ Kɛha Shwilafoi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Farisifoi lɛ Bi Nuu ni Tsutsu ko lɛ Eshwila lɛ Sane
    Yesu—Gbɛ lɛ, Anɔkwale lɛ, Wala Lɛ
  • Yesu Tsa Nuu ko ni Afɔ lɛ Shwilafo
    Yesu—Gbɛ lɛ, Anɔkwale lɛ, Wala Lɛ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
w94 8/15 bf. 5-7

Hiŋmɛii ni Agbeleɔ Kɛyaa Sanekpakpa lɛ He

DENMARKBII abɛbua ko kɛɔ akɛ: “Atatuiaŋ ni shwilafo enaaa lɛ etsɔɔɔ akɛ ŋwɛi efeko bluu.” Shi ani wɔnaa ni ŋwɛi efee bluu yɛ wɔdaa gbi shihilɛ ni deka bɛ mli lɛ mli? Ani wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ kwɛɔ wɔsɛɛ be gbɛ? Ani wɔheɔ sanekpakpa lɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ kɛhaa lɛ wɔyeɔ diɛŋtsɛ?

Wɔsusu shwilamɔ diɛŋtsɛ he yɛ sane ni aŋma kɛtsɔ hiɛ lɛ mli. Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua ninaa ko ni he hiaa kwraa fe enɛ lɛ he. Ekɔɔ wɔ naanɔ miishɛɛ kɛ agbɛnɛ wɔsɛɛ be gbɛkpamɔi kɛha wɔsuɔlɔi lɛ ahe.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, wɔkɛ “jaramɔ bei ni mli wa” miikpe. (2 Timoteo 3:1, New World Translation) Mɛni baa yɛ be mli ni gbɔmɛi miaa amɛhiɛ koni amɛna amɛdaaŋ ŋmaa, amɛkpee gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ weku mli naagbai anaa, ni amɛdamɔ shihilɛ mli jalɛ sane ni ayeee kɛ suɔmɔ ni bɛ naa lɛ? Mɔbɔ sane ji akɛ, mɛi pii naa akɛ amɛhiɛ ni amɛkɛfɔɔ amɛnanemɛi gbɔmɛi, jamɔ kɛ nɔyeli nɔ lɛ miiba shi. Akɛni amɛnuɔ he akɛ tsabaa ko bɛ hewɔ lɛ, mɛi pii muɔ sane naa akɛ anyɛŋ ana amɛnaagbai lɛ anaa tsabaa yɛ gbɛ ni yɔɔ tɛɛ nɔ. Jacob Pinheiro Goldberg ŋma yɛ Brazil adafitswaa wolo, Jornal da Tarde lɛ mli akɛ: “Kɛ gbɔmɛi na bɔ ni shihilɛ lɛ mli wa waa ha diɛŋtsɛ lɛ, tɔmɔi lɛ haa amɛmli woɔ la aahu akɛ amɛnyɛɛɛ amɛsusu saji ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ dɔŋŋ, ni amɛkɛ amɛhe fɔɔ teemɔŋ naakpɛɛ jamɔ ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui lɛ nɔ.” Ni kɛlɛ, kɛ nibii ejaaa po lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔkɛ shishinumɔ loo jwɛŋmɔ kpakpa atsu nii, aloo jeee nakai?

Ŋɔɔ lɛ akɛ shia he miihia bo kɛha oweku lɛ, ni shika ni ooofite yɛ he lɛ jeee naagba kɛha bo. Ekolɛ okpa shi ni okwɛ shiai ni yɔɔ akutsei sɔrɔtoi lɛ amli lɛ. Eyɛ mli akɛ mɛi ni hɔ̃ɔ shiai bɔ mɔdɛŋ ni amɛna eko ni osumɔɔ amɛha bo moŋ, shi onaaa shiai ni yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ eko. Ni kɛlɛ, akɛni ekɔɔ oweku lɛ tsui ni aaanyɔ amɛmli kɛ amɛhilɛ-kɛhamɔ he hewɔ lɛ, onijiaŋ ejeee wui, aloo jeee nakai? Agbɛnɛ susumɔ miishɛɛ ni ooona beni yɛ naagbee lɛ onine shɛɔ shia ni otsui eshwe aahu lɛ nɔ lɛ he okwɛ.

Taakɛ bɔ ni obaahe be ni okɛtao shia hee lɛ, mɛni hewɔ otaooo Biblia lɛ mli kɛha onaagbai lɛ anaa tsabaa? Taakɛ bɔ ni esa akɛ wɔsusu anɔkwa saji ahe jogbaŋŋ beni wɔkpɛɔ wɔyiŋ yɛ shia ko he lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ he jogbaŋŋ. Ni nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ babaoo fe shia ni wɔɔna lɛ ji ni wɔɔna ni wɔkpɛlɛ anɔkwale ni kɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo he lɛ nɔ. Yesu kɛɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛaana bo anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ lɛ he nilee.”—Yohane 17:3, NW.

Shi kɛji akɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa nakai lɛ, mɛni hewɔ mɛi pii hiɔ shi akɛ mɛi ni amɛhiŋmɛi eshwila yɛ esanekpakpa lɛ he lɛ? Yiŋtoo kome ji, ni enɛ po baaha mɛi pii anaa akpɛ amɛhe, akɛ, “jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, Satan Abonsam “eshwila mɛi ni heee yeee lɛ ajwɛŋmɔi lɛ . . . , koni Kristo, ni ji Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ anunyam sanekpakpa lɛ la ni tsoɔ lɛ akakpɛ miiha amɛ.” (2 Korintobii 4:4) Eyɛ mli akɛ wɔkɛ wɔhiŋmɛii naa nii moŋ, shi ansɔ̃ lɛ ji nɔ ni tsɔɔ la ni boteɔ hiŋmɛi lɛ mli lɛ shishi. No hewɔ lɛ, atsɔɔ shwilafo ni mɔ ko ji lɛ hu shishi akɛ “enyɛɛɛ loo esumɔɔɔ ni eyoo loo ekojo.” Enɛ haa wɔkaiɔ wiemɔ ko ni ale jogbaŋŋ lɛ: “Mɔ ko mɔ ko bɛ ni eshwila tamɔ mɛi ni sumɔɔɔ ni amɛnaa nii lɛ.”

Shwilafo enaaa nɔ ni yɔɔ ehiɛ kpaakpa lɛ, no hewɔ lɛ oshara yɛ ehe ni eeepila lɛ he. Anyɛŋ atsake shwilafoi diɛŋtsɛ lɛ pii ahiŋmɛii amrɔ nɛɛ, shi kɛlɛ gbɛnaa nii kaaa mɔ ko mɔ ko nɔ akɛ eya nɔ ehi shi akɛ mumɔŋ shwilafo.

Mumɔŋ Shwilamɔ ni Aaaye nɔ Kunim

Taakɛ bɔ ni falefale shihilɛ ni bɛ baanyɛ agbɔjɔ ninamɔ lɛ, nakai nɔŋŋ jeŋba ni ekpɔtɔ shihilɛ baanyɛ ni ekɛ jeŋba mli shwilamɔ aba. Agbɛnɛ hu, Yesu Kristo bɔ kɔkɔ eshi gbɔmɛi atsɔɔmɔi kɛ blema saji. Efee lɛ faŋŋ akɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ blema lɛ miilaka amɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ: “Shwilafoi ni tsɔɔ shwilafoi agbɛ ji amɛ; ni kɛ shwilafo miitsɔɔ shwilafo gbɛ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛaagbee bu mli.”—Mateo 15:14.

Ni amɛaaŋmɛ gbɛ ni hiɛnyiɛlɔi shwilafoi aaatsɔɔ amɛ gbɛ lɛ, kwɛ miishɛɛ ni mɛi ni gbeleɔ amɛhiŋmɛii kɛyaa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ nɔ lɛ ena! Yesu jaje akɛ: “Kojomɔ hewɔ miba je nɛŋ, koni mɛi ni enaaa nii lɛ ana.” (Yohane 9:39) Shi te aaafee tɛŋŋ ni mumɔŋ shwilafoi lɛ aaana nii hu? Ojogbaŋŋ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔsusua heloo naa shwilamɔ diɛŋtsɛ lɛ he wɔkwɛa.

Ato gbɛjianɔ sɔrɔtoi babaoo aha mɛi ni enaaa nii jogbaŋŋ lɛ bianɛ. Ebɛ lɛ nakai be fɛɛ be. Ajeee gbɛ abɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ aaaye abua shwilafoi lɛ aahu kɛyashi be mli ni Valentin Haüy to skul krɛdɛɛ ko eha shwilafoi lɛ yɛ 1784 mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Louis Braille kɛ nikasemɔ gbɛ hee ko ba ni ha akɛ egbɛ́i tsɛ enɛ; efee nakai koni ekɛye ebua mɛi ni enaaa nii lɛ ni amɛnyɛ amɛkane nii.

Ni mumɔŋ shwilafoi lɛ hu? Akɛ hiɛdɔɔ ebɔ mɔdɛŋ waa yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli koni akɛjaje sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ po. (Mateo 24:14) Eŋɔɔ Yehowa Odasefoi anaa akɛ amɛkɛ hiɛnɔkamɔ aaabaha mfoniri-feemɔŋ kɛ heloo naa shwilafoi lɛ fɛɛ.

Brazil yoo ko ŋma akɛ: “Miisumɔ ni makɛɛ akɛ, yɛ migbɔmɔtsoŋ fatɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, minyɛɔ minaa nii—yɛ mumɔŋ. Mɛɛ Nyɔŋmɔ ni he yɔɔ naakpɛɛ nɛ! Wɔna miishɛɛ akɛ wɔɔle akɛ, ‘Yehowa baagbele edɛŋ ni eha bɔɔ nii fɛɛ atɔ kɛ nii ni etaoɔ.’ ” (Lala 145:16) Ni Jorge, ni ehiŋmɛi eshwila diɛŋtsɛ lɛ kaiɔ akɛ: “Abaanyɛ aja mishihilɛ mli awo fai sɔrɔtoi enyɔ mli: dani Odasefoi lɛ aaaba, kɛ no sɛɛ. . . . Mitsɔ Odasefoi lɛ anɔ mibɔi je lɛ namɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ ni mli tse keŋkeŋ nɔ yɛ jwɛŋmɔŋ. Mikɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ naa wekukpaa kpakpa mli ŋɔɔmɔ.” Yɛ bɔ ni enɛ ŋɔɔ ni misumɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ etsɛŋ kwraa, anaŋ mɔ ko ni ji shwilafo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ dɔŋŋ—kɛ yɛ heloo naa loo mumɔŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ aaatsɔ aba mli? Mɛɛ gbɛ nɔ eeetsɔ efee anɔkwale yɛ jeŋ fɛɛ akɛ “Yehowa gbeleɔ shwilafoi ahiŋmɛii”?—Lala 146:8.

Naanɔ Tsabaa Kome Pɛ —Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ

Yɛ tsofa-feemɔ mli nilee kɛ hesaa ni etee hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, helai sɔrɔtoi babaoo yaa nɔ ekɛ shwilamɔ, piŋmɔ, kɛ gbele baa. Belɛ mɛni he hiaa koni ajie kwashiɔkɔ, falefale-feemɔ ni bɛ, kɛ naagbai ni jieɔ ninamɔ kɛ shihilɛ mli miishɛɛ fɛɛ kɛyaa lɛ kɛya kwraa? Shwilafoi kɛ mɛi krokomɛi ni Yesu tsa amɛ lɛ kɛ nɔkwɛmɔ nɔ bibioo ko ha kɛha wɔsɛɛ be. Miishɛɛ sane ji akɛ, etsɔɔmɔ kɛ helatsamɔ nitsumɔ lɛ feɔ jɔɔmɔi ni abaakpa mli kɛba shikpɔŋ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ he mfoniri.

Jeŋ muu fɛɛ helatsamɔ ebɛŋkɛ.a Bɔfo Yohane fee nɛkɛ ŋwɛi helatsamɔ he gbɛjianɔtoo nɛɛ he mfoniri fɛfɛo: “Ni etsɔɔ mi wala nu faa krɔŋŋ ni mli tse tamɔ kristalo ashwishwɛ miijɛ Nyɔŋmɔ kɛ Toobi lɛ maŋtsɛsɛi lɛ mli. Ni eblohu lɛ teŋ kɛ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ fɛɛ lɛ, wala tsei lɛ mamɔ shi, ni ewoɔ yibii shii nyɔŋma kɛ enyɔ, ni nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ nɔ lɛ, ewoɔ yibii, ni tso lɛ yibaai lɛ akɛtsaa jeŋmaji lɛ.”—Kpojiemɔ 22:1, 2.

Wiemɔi tamɔ “wala nu” kɛ “wala tsei” lɛ tsɔɔ akɛ beni ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ gbɛjianɔtoo lɛ eba naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli tsamɔ he gbɛjianɔtoo lɛ baahole adesai anɔ fiofio kɛyashɛ emuuyeli mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli sɛɛnamɔi (ni eshai ni akɛaake kwraa fata he lɛ), ni Yesu Kristo kɛ e-Tsɛ lɛ he nilee fata he lɛ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni yeɔ emuu kɛ naanɔ wala baaba.—Yohane 3:16.

Miishɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ Jeŋ Hee lɛ Mli

Belɛ feemɔ shikpɔŋ ni awuiyeli, mujiwoo, loo ohia bɛ nɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli. Feemɔ oweku lɛ ni miihi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli yɛ Paradeiso ni aku sɛɛ akɛba lɛ mli lɛ he ninaa ko okwɛ. (Yesaia 32:17, 18) Mɛɛ miishɛɛ eeeji akɛ okɛ jwɛŋmɔ kɛ henumɔi ni yeɔ emuu aaakwɛ kɔlai loo sui sɔrɔtoi lɛ!

Faber Birren kɛɔ akɛ: “Adebɔɔ naa shihilɛ kɛha gbɔmɔ ji ni ehi shi yɛ shihilɛi ni ebɔle ehe kɛkpe, ni tsakeɔ be fɛɛ be lɛ mli—tamɔ la, kɔla kɛ sui sɔrɔtoi. Nɔ ko bɛ adebɔɔ mli ni ji shihilɛ ni ebɔle gbɔmɔ he kɛkpe ni tsakeee. Kɔla loo su ji je nɛŋ adebɔɔ mli nibii ni yɔɔ fɛo kɛ miishɛɛ lɛ eko. Bɔ ni adebɔɔ yɔɔ ji enɛ, jeee yɛ shihilɛi fioo ko pɛ mli, ni shihilɛ kpakpa mli ŋɔɔmɔ damɔ nɔ.”

Kwɛ sɛɛnamɔ kpele ni yɔɔ nikeenii ni ji ninamɔ lɛ he! Mɛɛ miishɛɛ be eeeji nɛkɛ, beni hiŋmɛii ni tsutsu lɛ amɛshwila—yɛ heloo naa loo mumɔŋ lɛ—aaana nii ekoŋŋ!

Hɛɛ, shwilamɔ kɛ gbɔmɔtsoŋ fatɔɔi krokomɛi haŋ gbɔmɛi alaaje amɛmiishɛɛ dɔŋŋ yɛ Paradeiso ni asaa akɛba lɛ mli! Alakaŋ mɔ ko dɔŋŋ. Akɛni suɔmɔ diɛŋtsɛ baahi shi hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baana mumɔŋ shishinumɔ. Enɛ, kɛ babaoo yɛ ni baaba mli yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli, shi amrɔ nɛɛ ji be ni okɛaana Mɔ ni baaha egbalɛ shiwoo nɛɛ aba mli lɛ nɔkpɛlɛmɔ, akɛ: “No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii”!—Yesaia 35:5.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ofainɛ kwɛmɔ odaseyeli ni akɛha yɛ wolo, Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ lɛ ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ yitso 18 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

No mli lɛ aaagbele shwilafoi ahiŋmɛii!

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje