Mɛɛ Hiɛnɔkamɔ Yɔɔ Kɛha Shwilafoi?
JOHN MILTON fo elala, Paradise Lost kɛ Paradise Regained, ni akɛjieɔ kakalɔi ayi lɛ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ eshwila kwraa. Anɔkwale ni eji akɛ Helen Keller eshwila ni emu toi hu lɛ etsiii enaa yɛ mɔdɛŋ ni ebɔ koni etsɔɔ nii ni eye ebua mɛi ni etɔ fa yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ mli. Hɛɛ, shwilafoi pii nyɛɔ amɛdamɔɔ naagbai ni shwilamɔ kɛbaa lɛ anaa. Shi kwɛ miishɛɛ kɛ naakpɛɛ ni eeeji kɛ mɔ fɛɛ mɔ naa nii jogbaŋŋ! Ekolɛ obaakpɛlɛ nɔ nakai kɛ oyɛ suɔlɔ loo onaanyo ko ni eshwila loo enaaa nii jogbaŋŋ.
Eji anɔkwale akɛ, ato gbɛjianɔ aha gbɔmɛi ni etɔ fa yɛ gbɔmɔtsoŋ lɛ yɛ maji komɛi anɔ koni atsɔɔ amɛ hesaai nibii komɛi ni baaha amɛnyɛ amɛhi shi ni amɛkwɛ amɛhe daa gbi. Braille ni ji shwilafoi anikanemɔ kɛ niŋmaa kɛ gbeei ni atsɔse amɛ ni nyiɛɔ shwilafoi ahiɛ yeɔ buaa shwilafoi ni amɛtsuɔ amɛ hiamɔ nii pii ahe nii. Ni kɛlɛ, mɛi pii buɔ shwilamɔ akɛ kpajee ni asheɔ no gbeyei fe fɛɛ. Niŋmalɔ ko kɛɛ: “Ni oooshwila lɛ tsɔɔ akɛ olaaje nii ni he hiaa ni aaaha oyoo loo onu jeŋ ni wɔyɔɔ mli nɛɛ shishi jogbaŋŋ lɛ.” Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ehe ebahia ni shwilafoi pii kɛ amɛhe afɔ mɛi krokomɛi anɔ babaoo.
Shi, ekolɛ obaasusu he akɛ, mɛni hewɔ shwilamɔ egbɛ eshwa babaoo nɛkɛ? Ojogbaŋŋ, ani onu trachoma he pɛŋ? Eji hela ko ni eha mɛi aaafee akpekpei nɛɛhu eshwila. The New Encyclopædia Britannica lɛ wieɔ he akɛ: “Hela lɛ tsɛŋeɔ mɔ, ni ehiɔ hei ni gbɔmɛi fa babaoo yɛ ni amɛshihilɛ hei tseee loo ebɛ falefale lɛ. Nu ni anaaa ni akɛfɔ nibii ahe, kɛ adɔdɔji akpekpei akpei abɔ ni sɔmɔɔ wamɔ nɔ, haa hela nɛɛ gbɛɔ eshwaa. Yɛ gbɛi komɛi anɔ lɛ, trachoma hela lɛ jɛ bɔ ni gbɔmɛi hiɔ shi amɛhaa moŋ fe tsofafeemɔ mli naagba; kɛ aaaha shihilɛ aya hiɛ, ahaaa gbɔmɛi afa babaoo yɛ he kome, anyɛ atsi adɔdɔji anaa, ni ana nui ni fa babaoo lɛ, trachoma hela lɛ baa shi oyayaayai.” Akpeiakpe kome loo nɔ̃ hu miipiŋ yɛ onchocerciasis, loo faa he shwilamɔ hewɔ. Ni xerophthalmia hu? Eyɛ mli akɛ gbɛi lɛ tsɛmɔ wa moŋ, shi anɔkwale ni yɔɔ sane lɛ mli ji akɛ, no titri kɛ shwilamɔ baa. Sikli hela, sɛ̃ mli hela, osɛgɛɛ, atiridii hela ni tsɛŋeɔ mɔ ni haa hewolo lɛ hiɛ tsuɔ, kɛ bɔlɛnamɔ mli helai hu baanyɛ ni ekɛ shwilamɔ aba.
Yɛ be mli ni wɔdaraa lɛ, wɔ ninamɔ baaba shi, yɛ tsakemɔi ni baa hiŋmɛii enyɔ lɛ fɛɛ mli yɛ nibii ni haa hiŋmɛi lɛ nɔ lɛ kɛ glaucoma ni hãa hiŋmɛi lɛ nɔ haa lɛ hewɔ, ni wɔnyɛŋ wɔjie tɛ ni maa hiŋmɛi nɔ lɛ hu yɛ mli. The New Encyclopædia Britannica kɛɔ akɛ: “Hiŋmɛi nɔ tɛ ka he eji nibii ni kɛ shwilamɔ babaoo baa ni ato naa lɛ ateŋ ekome yɛ je lɛŋ maji pii anɔ, ni enɛ yɛ awerɛho pii yɛ anɔkwale ni eji akɛ abaanyɛ atsɔ opireshɛn nɔ atsa yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ lɛ hewɔ.”
Yɛ nibii heei ni ayoo yɛ hiŋmɛi helai atsamɔ he lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, shwilamɔ ni aaajie kɛya kwraa lɛ yɛ wɔsɛɛ be mli shɔŋŋ diɛŋtsɛ. Nakai ensaiklopedia lɛ nɔŋŋ kɛɔ akɛ: “Nɔyaai ni eba yɛ shwilamɔ ni atsiɔ naa kɛ ehe tsofafeemɔ kɛ opireshɛn feemɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, shwilamɔ naatsii lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha gbɔmɛi ni nine shɛɔ tsofafeemɔ nɔ lɛ pɛ. Kɛ je lɛŋ gbɔmɛi ni fa nyɛɛɛ aya amɛhiɛ kɛtsɔ niyenii kpakpa kɛ falefale feemɔ nɔ lɛ, no lɛ shwilamɔ babaoo ni yɔɔ nɛɛ ni aaatsi naa lɛ baakã he ahi shi bɔ ni eyɔɔ nɛɛ nɔŋŋ.”
Yɛ be mli ni tsofai ni gbeɔ hela nɛɛ muawai kɛ opireshɛn ni afeɔ lɛ sa ni sɛɛnamɔ hu yɛ he yɛ ta ni awuɔ ashiɔ shwilamɔ nɛɛ mli lɛ, naanɔ tsabaa he hiɛnɔkamɔ lɛ kɔɔ nɔ ko ni ba, aaafee afii akpei enyɔ ni eho nɛ lɛ he.
Shwilafoi Atsamɔ yɛ Yesu Gbii lɛ Amli
Feemɔ nuu ni kpaako eye afii 30 ni nyiɛ gbɛjegbɛ ko ni mlu eyi nɔ obɔ lɛ nɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli. Beni shwilafoi enyɔ ko ni yɔɔ gbɛ lɛ masɛi nu akɛ eeho lɛ, amɛbolɔ akɛ: “Naa wɔ mɔbɔ.” Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi lɛ fa amɛ ni amɛfee dioo moŋ, shi shwilafoi nɛɛ bolɔ waa akɛ: “Naa wɔ mɔbɔ.” Nuu lɛ kɛ mlihilɛ bi amɛ akɛ: “Mɛni nyɛtaoɔ akɛ mifee miha nyɛ?” Amɛkɛ miishɛɛ ha hetoo akɛ: “Akɛ agbele wɔhiŋmɛii lɛ.” Agbɛnɛ susumɔ enɛ he: Nuu lɛ kɛ enine tara amɛhiŋmɛii ahe, ni amrɔ nɔŋŋ ni amɛnaa nii!—Mateo 20:29-34.
Mɛɛ miishɛɛ sane enɛ ji kɛha tsutsu shwilafoi enyɔ nɛɛ nɛkɛ! Ni kɛlɛ shwilamɔ egbɛ eshwa waa. Nɔ kome ko ni ba nɛ. Mɛni hewɔ esa akɛ osusu he waa nakai? Ejaakɛ Yesu ni jɛ Nazaret lɛ ji mɔ ni kɛ mlihilɛ ha nakai shwilafoi lɛ na nii lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ ‘mũ ni afɔ lɛ akɛ ejaje sanekpakpa lɛ eha ohiafoi’ lɛ sɛɛ lɛ, atsu Yesu hu koni ‘eshiɛ hiŋmɛigbelemɔ eha shwilafoi.’—Luka 4:18.
Naakpɛɛ tsamɔi ni atsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ lɛ nɔ afee nɛɛ ha gbɔmɛi lɛ anaa kpɛ amɛhe. Wɔkaneɔ akɛ: “Ni asafoi lɛ anaa kpɛ amɛhe, beni amɛna akɛ mumuii miiwie, ni kpajelɔi eye emuu, ni obubuafoi miinyiɛ, ni shwilafoi miina nii lɛ; ni amɛwo Israel Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam.” (Mateo 15:31) Yesu heee shika loo ni eeeha awo ehiɛ nyam yɛ helatsamɔi nɛɛ ahewɔ, shi moŋ ema Yehowa Nyɔŋmɔ suɔmɔ kɛ mɔbɔnalɛ nɔ mi. Shi, Yesu na mɛi ni eshwila yɛ mumɔŋ ni amɛnyɛɛɛ nɔ ko amɛfee ni amɛnyiɛ “yuuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ lɛ” hu mɔbɔ.—Mateo 9:36.
Eyɛ mli akɛ yinɔsane ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ moŋ, shi obaasusu akɛ, Ni ŋmɛnɛ hu? Akɛni mɔ ko nyɛɛɛ atsa mɛi ŋmɛnɛ taakɛ Yesu fee lɛ hewɔ lɛ, ani nakai tsamɔi lɛ hiɛ shishinumɔ ko kɛha wɔ? Ani hiɛnɔkamɔ ko yɛ kɛha shwilafoi lɛ? Ofainɛ kanemɔ sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]
“Kɛ je lɛŋ gbɔmɛi ni fa nyɛɛɛ aya amɛhiɛ kɛtsɔ niyenii kpakpa kɛ falefale feemɔ nɔ lɛ, no lɛ shwilamɔ babaoo ni yɔɔ nɛɛ ni aaatsi naa lɛ baakã he ahi shi bɔ ni eyɔɔ nɛɛ nɔŋŋ.”—The New Encyclopædia Britannica