Shihilɛ Gbɛ ni Yiŋtoo Yɔɔ Sɛɛ
TAAKƐ MELVA A. WIELAND GBA
Yɛ March 1940 mli, yɛ mibaptisimɔ lɛ sɛɛ nyɔji fioo mli lɛ, minyɛmiyoo fioo Phyllis ba miŋɔɔ ni ebabi mi akɛ: “Mɛni hewɔ okɛ ohe wooo gbɛgbamɔ lɛ mli?” Ni mibi lɛ akɛ: “Gbɛgbamɔ?” “Ootsɔɔ be-fɛɛ ni mikɛaashiɛ, daa gbi?”
MISUSU akɛ: ‘Te mafee tɛŋŋ mafee gbɛgbalɔ, kɛ Biblia lɛ he nilee fioo pɛ ni miyɔɔ, kɛ shika bibioo hu pɛ ni mikɛto yɛ shikatoo he lɛ?’ Shi kɛlɛ, sane ni Phyllis bi mi nɛɛ ha mibɔi he susumɔ. Misɔle yɛ he hu babaoo.
Yɛ naagbee lɛ, misusu he akɛ, ‘Mɛni hewɔ ni minyɛŋ mikɛ mihe afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ, yɛ be mli ni ewo shi akɛ ebaaha wɔ wɔhiamɔ nii, kɛ wɔtao e-Maŋtsɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ lɛ?’ (Mateo 6:33) No hewɔ lɛ, yɛ June 1940 mli lɛ, miŋma wolo miha akɛ mashi mi-nikpɛɛ nitsumɔ lɛ. Kɛkɛ ni miŋma wolo kɛtee Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ Australia lɛ, ni mibi ni aha mi nitsumɔ akɛ gbɛgbalɔ.
Miwala Be Mli Nitsumɔ
Otsii enyɔ sɛɛ lɛ, minine shɛ hetoo nɔ, ni akɛɛ mi yɛ mli akɛ kɛ miba kpee ni abaafee yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ he yitso lɛ shikpɔŋ ni yɔɔ Strathfield, ni ji Australia maŋtiase wulu fe fɛɛ, ni ji Sydney lɛ hewɔ maji lɛ ekome mli, ni agbe naa lɛ, no sɛɛ lɛ abaaha mi nitsumɔ. Ni agbe kpee lɛ naa lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, mitee ɔfis lɛ koni aha mi minitsumɔ lɛ.
Mɔ ni miyanina yɛ ɔfis lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Amrɔ nɛɛ wɔbɛ deka kwraa yɛ he ni afɔɔ nii ahe yɛ lɛ. Ani obaanyɛ ohi shi ni oye obua amɛ otsii enyɔoo ko?” Enɛ ba yɛ August 1940 mli—ni miitsu nii yɛ niiahefɔmɔ he lɛ lolo kɛbashi ŋmɛnɛ! No mli lɛ mɛi 35 pɛ yɔɔ nitsumɔ he yitso lɛ weku lɛ mli; amrɔ nɛɛ wɔyifalɛ ji mɛi 276.
Shi ekolɛ eeefee bo naakpɛɛ akɛ mibuɔ nii ni mitsuɔ yɛ niiahefɔmɔ he lɛ akɛ “shihilɛ gbɛ ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ,” titri lɛ akɛni enɛ ji nitsumɔ ni mitsu aahu nɔ ni fe afii 50 sɔŋŋ nɛ lɛ. Dani matsɔɔ nɔ hewɔ lɛ, ha mawie nibii ni midi sɛɛ yɛ migbekɛbiiashi lɛ ahe dã.
Kpɔiaŋgbɔlemɔ Batsɔ Mishihilɛ Gbɛ
Afɔ mi yɛ Melbourne yɛ January 1, 1914, ni mi ji gbekɛbii enumɔ lɛ ateŋ kromɔ bi. Wɔyɛ fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ jogbaŋŋ, ni amɛhiɔ shi yɛ shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ naa, ni amɛkɛ tsɔsemɔ mli toigbalamɔ haa wɔ kɛ ehe miihia. Wɔná nɔ ni abaanyɛ awie he akɛ hiɛaŋhiɛaŋ tsɔsemɔ hu yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛfaŋ, ejaakɛ wɔfɔlɔi jeee sɔlemɔyalɔi. Shi kɛlɛ, amɛmaa nɔ mi be fɛɛ be akɛ wɔ gbekɛbii lɛ aya Hɔgbaa skul klas ni Church of England sɔlemɔ lɛ feɔ lɛ eko.
Beni migbe skul naa yɛ 1928 mli ni mibɔi nitsumɔ akɛ nikpɛlɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ be ni mikɛfeee nɔ ko lɛ babaoo baawo kpɔiaŋgbɔlemɔ mli, kɛ hemɔkɛyeli akɛ ekolɛ enɛ baaye abua mi ni maye mihiɛ ni gboɔ waa lɛ nɔ. Miyafata tɛnis tswalɔi akuu ko he, ni mitee nɔ mitswa aahu afi muu fɛɛ. Kɛ eshɛ fɛi be lɛ, miyatswaa basketball kɛ baseball, ni kɛ eshɛ latsaa be lɛ, mifataa yei akuu ni tswaa cricket lɛ ahe kɛyatswaa. Cricket batsɔ nɔ ni misumɔɔ fe fɛɛ, ni mibɔ mɔdɛŋ waa ni maha mihe asa akɛ mɔ ni tswaa ni ejoɔ foi waa, bɔni afee ni ahala mi ni matswa majimaji ateŋ akaŋshii lɛ eko.
Yiŋtoo ko ni Yɔɔ Sɔrɔto yɛ Kpɔiaŋgbɔlemɔ He
Migbekɛbiiashi beebe lɛ, bɔ ni atsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ eto he ko ni atsɛɔ jɛmɛ hɛl, ni abaawa mɛi ni feɔ nibii fɔji lɛ ayi yɛ jɛmɛ kɛya naanɔ lɛ haoɔ mi waa. Enɛ jeee nɔ ko ni nilee yɔɔ mli kɛha mi. No hewɔ lɛ, feemɔ miishɛɛ ni mina, beni trukaa ni mikase “hɛl” he anɔkwa shishinumɔ diɛŋtsɛ kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ he mfoniri okwɛ. Bɔ ni ebalɛ nɛ:
Minyɛmiyoo Phyllis, ni miye lɛ onukpa afii enumɔ lɛ hu naa kpɔiaŋgbɔlemɔ he miishɛɛ waa, ni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔyɛ yei a-cricket kuu kome mli. Yɛ 1936 mli lɛ, kuu lɛ mlinyo ko kɛ Phyllis tsɔɔ obalanyo ko ni atsɛɔ lɛ Jim, ni ale akɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ waa. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni Jim kɛ Phyllis bɔi Biblia lɛ tsɔɔmɔi ahe sanegbaa. Enaa sanegbaa lɛ he miishɛɛ waa. Ebakɛɔ mi akɛ: “Shishinumɔ yɛ he jogbaŋŋ, ni jwɛŋmɔ yɛ mli hu.”
Nakai beaŋ lɛ, mikɛ Phyllis wɔɔ tsu kome mli yɛ shia, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeetee mimiishɛɛ shi yɛ nibii ni Jim kɛɔ lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ ahe. Ekɛ miishɛɛ kɛɛ mi akɛ: “Eeba ebafee nibii ni adesai anɔyelii nyɛɛɛ amɛfee lɛ.” Shi, mikɛ lɛ taa saji anaa fioo, ni mikɛɛ lɛ akɛ eji jamɔ kroko ni akɛmiifutu wɔyiŋ kɛkɛ, shi mɔ ko kwraa bɛ ni le wɔsɛɛ sane. Shi Phyllis tee nɔ kɛ ekaa nakai nɔŋŋ, ni eshiɔ woji eshwieɔ hei sɔrɔtoi yɛ wɔtsu lɛ mli, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ makane.
Miitao male nɔ hewɔ ni Phyllis hiɛ edɔ yɛ nɛkɛ hemɔkɛyeli hee nɛɛ he waa nakai lɛ, no hewɔ lɛ, gbi ko lɛ, mikɔ wolo bibioo ko. Ehiɛ yitso ko ni yɔɔ miishɛɛ, ni ji Hereafter (Wɔsɛɛ Be). Mi diɛŋtsɛ ‘mitee mimiishɛɛ shi waa,’ beni migbeleɔ ebaafai lɛ amli mikwɛɔ, ni mina wiemɔ “hɛl” lɛ yɛ mli lɛ. Nɔ ni fee mi naakpɛɛ ji akɛ, mibana mile akɛ Biblia wiemɔ “hɛl” lɛ tsɔɔ adesai akwamaŋ gbonyo bu lɛ diɛŋtsɛ, ni gbɔmɛi kpakpai kɛ gbɔmɛi fɔji fɛɛ yaa jɛmɛ. Mibana mile hu akɛ hɛl jeee he ko ni apiŋɔ mɔ yɛ; gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko ni amɛnuuu nɔ ko he.—Jajelɔ 9:5, 10; Lala 146:3, 4.
Enɛ bafee nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli kɛha mi, titri lɛ beni wolo bibioo lɛ tsɔɔ mli akɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ kɛ hewalɛ lɛ ewo shi akɛ ebaaku sɛɛ ekɛ gbohii lɛ aba ekoŋŋ kɛtsɔ naakpɛɛ nifeemɔ ko ni ji gbohiiashitee nɔ lɛ. (Yohane 5:28, 29) Agbɛnɛ miitao male nibii ni Jim kɛɔ Phyllis lɛ ahe saji babaoo mafata he. Miyatao King James Version Biblia bibioo ni mitsɛ kɛha mi beni mi ji gbekɛ bibioo lɛ, ni mikane ŋmalɛi ni atsɛ yɛ wolo bibioo lɛ mli lɛ kɛjɛ mli. Enɛ ma nɔ ni awie yɛ hɛl kɛ shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ he lɛ nɔ mi.
Nɔ kroko hu ni fee mi miishɛɛ kɛ naakpɛɛ fɛɛ ji le ni mibaná mile akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ egbɛi, ni ji Yehowa lɛ. (Lala 83:19) Mibana hu akɛ Nyɔŋmɔ yɛ yiŋtoo yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ loo eŋmɛɔ gbɛ ni ebaa lɛ he. Enɛ ha mibi mihe akɛ, ‘Mɛni diɛŋtsɛ ji mi-yiŋtoo yɛ shihilɛ mli?’ Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, agbɛnɛ mibabɔi he susumɔ akɛ ani ehe aaaba sɛɛnamɔ jogbaŋŋ fe fɛɛ kɛha mi akɛ mikɛ mi-hiɛdɔɔ fɛɛ aaawo kpɔiaŋgbɔlemɔ mli—ni mashi nɔ fɛɛ nɔ kwraa sɛɛ lo.
Miyiŋkpɛi lɛ ahe Nitsumɔ
Jim kɛ Phyllis leee kwraa akɛ bɔ ni misusuɔ shihilɛ he mihaa lɛ etsake kwraa, shi amɛbana amɛle beni afɔ̃ wɔ weku lɛ nine kɛtee wɔnaanyo ko okpɔlɔŋmɛɛ shishi lɛ. Yɛ nakai beaŋ, yɛ nifeemɔi tamɔ nakai shishi lɛ, mɛi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ baate shi amɛdamɔ shi ni amɛhole amɛglasei lɛ anɔ akɛ abaanu daa lɛ kɛwo England Maŋtsɛ lɛ hiɛ nyam, kɛkɛ lɛ mɔ fɛɛ mɔ ewo eglase lɛ nɔ enu edaa lɛ. Shi, mikpɛ miyiŋ akɛ mafata Jim kɛ Phyllis he kɛtara shi. Enɛ ha amɛnaa kpɛ amɛhe waa beni amɛna akɛ mɛi krokomɛi lɛ ete shi, shi mita shi lolo lɛ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔkɛ enɛ etsɔɔɔ akɛ wɔbɛ bulɛ, shi moŋ akɛ Kristofoi lɛ, wɔnu he akɛ esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ maŋ saji amli, ni wɔkɛ wɔhe woɔ maŋhedɔɔ nifeemɔ ni tamɔ nakai hu mli.—Yohane 17:16.
Shi kɛlɛ, mifɔlɔi kɛ weku lɛ mlibii krokomɛi ni eshwɛ lɛ she gbeyei waa. Amɛkɛɛ wɔyeee anɔkwa, aloo kɛ jeee nakai lɛ, wɔye sɛkɛ—aloo enyɔ lɛ fɛɛ! Kɛkɛ ni beni mikɛ Phyllis tee jweremɔ nii ni ahaa yei ni yɔɔ cricket tswaa kuu lɛ mli daa afi lɛ hemɔ lɛ, nɔ ko tamɔ nakai ba ekoŋŋ yɛ maŋhedɔɔ nifeemɔ lɛ shishi. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔjie wɔhe kɛjɛ kuu lɛ mli. Enɛ feemɔ waaa kɛhaaa wɔ tamɔ bɔ ni misusu akɛ ebaawa lɛ, ejaakɛ mibayoo akɛ esa akɛ matuu mihe fɛɛ maha Kristo Yesu, ni ji Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ ni maye lɛ anɔkwa hu.
Agbɛnɛ Phyllis fee lɛ faŋŋ eha mi akɛ esa akɛ maya Yehowa Odasefoi akpeei daa, koni mikɛtswa mihemɔkɛyeli lɛ mama shi kɛ Biblia mli nilee babaoo. No mli lɛ asafo koome pɛ yɔɔ Melbourne, no hewɔ lɛ mibɔi kpeeiyaa yɛ jɛmɛ daa Hɔgbaa shwane. Etsɛɛɛ ni mina nɔmimaa kwraa akɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɛ lɛlɛŋ.
Etsɛɛɛ tsɔ̃ ni afɔ̃ mi nine akɛ manyɛ mikɛ mihe awo asafo lɛ shia-kɛ-shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛjɛ shishijee lɛ, mishashao shi fioo, shi Hɔgbaa leebi ko lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mafata amɛhe kɛya ni mayakwɛ bɔ ni afeɔ lɛ ahaa kɛkɛ. Mina he miishɛɛ waa beni akɛɛ mi akɛ mifata Odasefonyo ko ni yɔɔ niiashikpamɔ, ni wie kɛ ekaa yɛ klɛŋklɛŋ shinaa naa, ni shiatsɛ lɛ kɛ miishɛɛ bo lɛ toi lɛ he lɛ. Misusu he yɛ miyiŋ akɛ, ‘Ojogbaŋŋ, efeemɔ waaa tsɔ̃, shi ebaabi ni maka makwɛ shii abɔ dani manyɛ mawie jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni ewie lɛ.’ No hewɔ lɛ, bo diɛŋtsɛ feemɔ bɔ ni mihiɛ fee mi yaa lɛ he mfoniri okwɛ, beni yɛ klɛŋklɛŋ shinaa lɛ sɛɛ lɛ, Odasefonyo lɛ kɛɛ mi akɛ, “Agbɛnɛ bo diɛŋtsɛ okome obaanyɛ oya” lɛ.
Minaa kpɛ mihe waa, ni mibi lɛ akɛ: “Mikome? Aloo ooshwɛ! Kɛ mɔ ko bi mi sane ko ni mileee hetoo lɛ, mɛni makɛɛ?” Shi mihefatalɔ lɛ ma nɔ mi doo akɛ maya kɛ̃. No hewɔ lɛ, mikɛ hekpokpomɔ diɛŋtsɛ tee, ni lɛ hu etee nɔ eye gbɔmɛi ni yɔɔ gbɛjegbɛ lɛ fa kroko lɛ odase. Minyɛ mitsu nii kɛgbe naa kɛ̃ yɛ nakai leebi lɛ.
Kɛjɛ nakai gbi lɛ nɔ kɛyaa lɛ, mikɛ mihe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa Hɔgbaa leebi. Kɛ mɔ ko bi mi sane ko yɛ eshinaa naa ni minyɛɛɛ lɛ hetoo maha lɛ, mikɛɔ lɛ akɛ, “Matao hetoo lɛ mli jogbaŋŋ koni maba ekoŋŋ ni mabana bo yɛ he.” Miishɛɛ sane ji akɛ, Yehowa tee nɔ eha mi hewalɛ kɛ ekaa ni mikɛtee nɔ yɛ mishihilɛ gbɛ hee ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ nɛɛ mli. Mijɔɔ miwala nɔ miha lɛ, ni yɛ October 1939 mli lɛ, abaptisi mi yɛ Melbourne maŋtiase lɛ nuwumɔ hei lɛ amli nu bui lɛ ekome mli. No sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Phyllis, ni no mli lɛ ekɛ Jim ebote gbalashihilɛ mli lɛ bi mi nɔ hewɔ ni mijeee gbɛgbamɔ shishi amrɔ nɔŋŋ lɛ.
Sɔɔmɔ yɛ Nitsumɔ he Nine Lɛ
Yɛ January 1941, beni mibɔi nitsumɔ yɛ Betel, ni ji gbɛi ni wɔkɛtsɛɔ nitsumɔ he nine lɛ, sɛɛ nɔŋŋ lɛ, agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ kwraa yɛ Australia. Yɛ no sɛɛ lɛ, asraafoi lɛ baŋɔ wɔ Betel Shia lɛ yɛ Strathfield, ni akɛ mi tee Asafo lɛ ŋmɔ ni yɔɔ Ingleburn lɛ mli, aaafee kilomitai 48 yɛ maŋtiase lɛ sɛɛ. Yɛ June 1943 mli lɛ, kojomɔ hei lɛ bu Buu Mɔɔ Asafo lɛ bem ni amɛjie naatsii lɛ yɛ wɔnɔ. Beni shɛɔ nakai afi lɛ naagbee lɛ, afɔ̃ wɔteŋ mɛi 25 nine kɛku sɛɛ kɛba Strathfield Betel shia lɛ ekoŋŋ. Mitee nɔ mitsu nii yɛ jɛmɛ yɛ niiahefɔmɔ he lɛ, kɛ agbɛnɛ hu nitsumɔi krokomɛi amli hu yɛ shia lɛ mli.
Etamɔ nɔ ni afii nyɔŋma ni nyiɛ sɛɛ lɛ ho oya waa. Kɛkɛ ni yɛ 1956 mli lɛ, mikɛ minaanyo Betel nitsulɔ ko, Ted Wieland, bote gbalashihilɛ mli. Ted he jɔ waa, eji nuu ni yɔɔ tsuishitoo, ni wɔmli fili wɔ waa beni akpɛlɛ wɔnɔ akɛ wɔya nɔ wɔhi shi yɛ Betel akɛ mɔ kɛ eŋa lɛ. Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔbuɔ wɔ shihilɛ gbɛ ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ lɛ waa, ni wɔyɛ miishɛɛ waa yɛ hegbɛ ni wɔna akɛ wɔɔsɔmɔ yɛ Australia nitsumɔ he nine lɛ. Shi, kɛfata wɔ Betel nitsumɔ lɛ he lɛ, wɔna miishɛɛ hu akɛ wɔɔfee ekome kɛye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, obaanyɛ okane Weekes weku lɛ he sane yɛ October 22, 1993, Awake! lɛ mli.
Bɔ ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ tsaa nɔ eyaa hiɛ lɛ bi ni akɛ mɛi 10 loo 12 pɛ abafata wɔ nitsulɔi lɛ ahe yɛ klɛŋklɛŋ afii 30 ni miye yɛ Betel lɛ fɛɛ mli. Shi shihilɛ lɛ tsake oyayaayai yɛ 1970 afii lɛ amli beni wɔbɔi Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ kalamɔ yɛ biɛ lɛ. Aje tsumaa nitsumɔ shishi yɛ January 1972 mli kɛha nitsumɔ he tsu hee. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni nikalamɔ tsɔne hee ni tsiimɔ ji tɔn 40 jɛ Japan kɛba, ni beni shɛɔ 1973 mli lɛ, no mli lɛ wɔkalaa woji tɛtrɛbii aaashɛ 700,000 daa nyɔŋ nɔ. Agbɛnɛ wɔ Betel weku lɛ babɔi daa.
Nakai 1970 afii lɛ kɛ awerɛho shihilɛ diɛŋtsɛ hu ba minɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, miwu, Ted ni misumɔɔ lɛ waa lɛ gbo yɛ 1975 mli, beni eye afii 80. Kɛkɛ ni, no sɛɛ nɔ ni shɛɛɛ afi lɛ, mitsɛ ni eda waa yɛ afii amli lɛ hu yawɔ yɛ gbele mli. Mina miishɛjemɔ babaoo kɛjɛ Yehowa kɛ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ mli, kɛ agbɛnɛ, kɛjɛ mi-mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ hu aŋɔɔ. Eye ebua mi waa hu akɛ mikɛ mideka fɛɛ tee nɔ tsu nii yɛ Betel yɛ minitsumɔ ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ lɛ mli, yɛ mishihilɛ be ni yɔɔ awerɛho fe fɛɛ nɛɛ mli.
Shi kɛlɛ, esa akɛ mahi shi kɛ̃, ni mibɔi tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛ jɔɔmɔi namɔ ekoŋŋ, shi agbɛnɛ lɛ akɛ yoo okulafo. Yɛ 1978 mli lɛ, mitee kpee ni afee yɛ London, yɛ England lɛ eko, ni yɛ no sɛɛ lɛ mitee Buu Mɔɔ Asafo lɛ jeŋ fɛɛ nitsumɔ he yitso ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York lɛ. Minyɛmimɛi hii kɛ yei ohai abɔ ni mina amɛ akɛ amɛkɛ miishɛɛ miitsu nii yɛ jɛmɛ, yɛ Brooklyn Betel lɛ etee nɔ efee hewalɛwoo diɛŋtsɛ kɛha mi aahu kɛbashi ŋmɛnɛ.
Beni 1970 afii lɛ baa naagbee lɛ, aha wɔle akɛ aato gbɛjianɔ kɛha tsũi krokomɛi amaamɔ kɛha Australia Betel shia lɛ mlilɛɛmɔ. Shi, amamɔŋ nɛkɛ tsũi ni akɛbaalɛɛ nitsumɔ he nine lɛ mli nɛɛ yɛ Strathfield, ejaakɛ wɔbɛ shikpɔŋ ni da bɔ ni sa kɛha nakai feemɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, abaamamɔ tsũi heei babaoo yɛ wɔ shikpɔŋ ni yɔɔ Ingleburn lɛ nɔ, he ni mitsu nii yɛ beni agu wɔnitsumɔ lɛ yɛ 1940 afii lɛ shishijee mli gbɛ lɛ.
Shihilɛ Gbɛ ni Yiŋtoo Yɔɔ Sɛɛ ni Etsa nɔ Aahu
Kwɛ miishɛɛ ni wɔna yɛ January 1982 mli beni wɔfã kɛtee wɔ nitsumɔ he tsũi heei lɛ amli lɛ! Lɛlɛŋ, kɛjɛ shishijee lɛ, edɔ wɔ fioo akɛ wɔmiishi he ni wɔhi aahu ni wɔle jɛmɛ jogbaŋŋ lɛ, shi etsɛɛɛ ni wɔna wɔshia hee ni wɔɔhe tsũi fɛfɛji 73 yɔɔ mli lɛ he miishɛɛ. Amrɔ nɛɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔkwɛ wɔ brikisi gbogboi lɛ kɛ gbɛjegbɛi wuji lɛ, wɔnaa jwɛifɔ shikpɔŋ kɛ tsei, kɛ tsinai ni miiye nii, kɛ hulu shitee kɛ eshinyɔɔ fɛfɛo—shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.
Yɛ March 19, 1983 lɛ, wɔna tsũi heei nɛɛ anɔjɔɔmɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ yɛ agbiɛnaa be mli hulutsoo gbi ko nɔ. Lloyd Barry ni fata Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ he lɛ ha tsu lɛ nɔjɔɔmɔ wiemɔ ko ni kanyaa mɔ waa diɛŋtsɛ. Mina he miishɛɛ waa akɛ lɛ kɛ eŋa fɛɛ nyɛ amɛba kɛha tsũi heei nɛɛ anɔjɔɔmɔ gbɛjianɔtoo lɛ, ejaakɛ mikɛ amɛ etsu nii dã yɛ Strathfield Betel beni wɔ fɛɛ wɔdarako tsɔ̃ lɛ.
Bɔ ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yaa nɔ eshwereɔ be fɛɛ be lɛ ha ehe bahia ni alɛɛ nitsumɔ he lɛ mli ekoŋŋ yɛ Ingleburn. Yɛ 1987 mli lɛ, alɛɛ ɔfis lɛ mli. Kɛkɛ ni yɛ November 25, 1989 lɛ, ajɔɔ wɔɔhe tsu hee ni hiɛ ŋsɔɔdoi enumɔ kɛ nitsumɔ he tsu hu ni hiɛ ŋsɔɔdoi etɛ lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni wɔyi efa babaoo—kɛjɛ nɔ ni shɛɛɛ sɔɔlɔi 4,000 yɛ Australia beni mije misɔɔmɔ lɛ shishi lɛ, kɛbashɛ mɛi aaashɛ 59,000!
Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, ahala Australia nitsumɔ he nine lɛ akɛ Asafo lɛ Regional Engineering Offices etɛ ni yɔɔ lɛ ateŋ ekome, kɛfata Japan kɛ Germany he. Enɛ eha ehe ebahia lolo akɛ asaa alɛɛ Betel nitsumɔ he nine tsũi lɛ amli kɛfata he. Amrɔ nɛɛ agbe nitsumɔ he tsu hee ni hiɛ ŋsɔɔdoi etɛ naa, ni nitsumɔ ni atsuɔ yɛ wɔɔhe tsu ni amaa ni hiɛ ŋsɔɔdoi enumɔ lɛ he lɛ eshɛ shɔŋŋ kɛmiibɛŋkɛ enaagbee, ni abaana tsũi 80 yɛ no hu mli kɛha wɔweku ni miiya nɔ eeda be fɛɛ be lɛ.
Amrɔ nɛɛ wɔyɛ nitsulɔi saŋŋ ni tsuɔ nii yɛ niiahefɔmɔ he lɛ, shi bei pii lɛ, mikaiɔ nakai August gbi lɛ yɛ 1940 mli beni afɔ̃ mi nine akɛ mibaye mibua yɛ nitsumɔ he nɛɛ otsii enyɔ pɛ lɛ. Mihiɛ sɔɔ waa akɛ nakai otsii enyɔ lɛ sɛɛ etsɛ aahu fe afii 50, ni akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ekudɔ minaji faamɔi kɛtee shihilɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ, ni yiŋtoo yɔɔ sɛɛ lɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
Beni miye afii 25
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Wɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ yɛ 1956 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Yɛ 1938 mli lɛ, no mli lɛ mikɛ minyɛmiyoo fioo lɛ kɛ wɔhe woɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ mli waa, shi amrɔ nɛɛ mishihilɛ ewo yibii babaoo fe nakai beaŋ