Ani Abaanyɛ Aha Shɛɛ-mli-sane kɛ Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Akpa Gbee?
“WƆTSƆƆ shɛɛ-mli-sane mli akɛ, Nyɔŋmɔ naanɔ gbɛjianɔtoo, ni etsɔ nɔ ekɛkpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni esumɔɔ ni ekɛ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ afee he. Ejaakɛ ebɔɔɔ amɛ fɛɛ yɛ shihilɛ kome lɛ nɔŋŋ mli, shi etsɔɔ hiɛ ehalaa mɛi komɛi kɛhaa naanɔ wala kɛ mɛi krokomɛi hu kɛha naanɔ hiɛkpatamɔ.”
Nakai ji bɔ ni Protestant Jamɔ Tsakelɔ, John Calvin, tsɔɔ bɔ ni enuɔ shɛɛ-mli-sane lɛ shishi ehaa lɛ mli yɛ wolo, Institute of the Christian Religion lɛ mli. Jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ damɔ susumɔ ni ji akɛ, Nyɔŋmɔ le nɔ fɛɛ nɔ, lɛ nɔ, ni akɛ anyɛŋ atsɔ nii ni ebɔɔ nii lɛ feɔ lɛ anɔ abi sane yɛ eyiŋtoi ahe, aloo ni no aaanyɛ enɔ ni efee tsakemɔi.
Shi, ani enɛ ji nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ yɛ Nyɔŋmɔ he? Nɔ ni he hiaa waa lɛ, ani sane mlitsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ Nyɔŋmɔ sui, titri lɛ esu titri, ni ji—suɔmɔ, kpaa gbee?
Nyɔŋmɔ ni Nyɛɔ Egbaa Wɔsɛɛ Be
Nyɔŋmɔ nyɛɔ egbaa wɔsɛɛ be. Etsɔɔ bɔ ni eji lɛ mli akɛ, “Mi ni mijɛɔ shishijee lɛ mijajeɔ naagbee nii lɛ, ni mijɛɔ blema beebe mijajeɔ nii ni anako afee lɛ; mikɛɔ akɛ: ‘Miyiŋtoo lɛ aaaba mli, ni nibii fɛɛ ni sa mihiɛ lɛ, mafee.’ ” (Yesaia 46:10) Nyɔŋmɔ eha aŋmala egbalɛi lɛ ashwie shi, yɛ yinɔsane be fɛɛ mli, koni ekɛtsɔɔ akɛ ebaanyɛ ni ekɛ nii ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ atsu nii ni ekɛgba saji efɔ shi dani nomɛi aba mli.
No hewɔ lɛ, yɛ Belshazar, Babilon maŋtsɛ lɛ gbii lɛ amli, beni gbalɔ Daniel la lamɔ ko ni kɔɔ kooloi enyɔ, ni ekome miifa ekroko kɛmiijɛ ehewalɛ nɔ lɛ he lɛ, Yehowa kɛ eshishitsɔɔmɔ ha lɛ: “Too agbo lɛ ni ona, ni ji akolontoi enyɔ tsɛ lɛ, ji Media kɛ Persia maŋtsɛmɛi lɛ. Ni too kpakpo tsɔiatsɛ lɛ ji Hela maŋtsɛ lɛ.” (Daniel 8:20, 21) Eka shi faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ nii ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ tsu nii ni ekɛjie bɔ ni jeŋ hewalɛi lɛ baatsara nɔ aba lɛ kpo. Nɔ ni baaye Babilon Maŋtsɛyeli ni yɔɔ nakai be lɛ mli lɛ najiaŋ ji Medo-Persia, kɛkɛ lɛ Hela baaba.
Gbalɛi hu baanyɛ akɔ mɔ aŋkro he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbalɔ Mika jaje akɛ abaafɔ Mesia lɛ yɛ Betlehem. (Mika 5:1) Shikome ekoŋŋ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ nii ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ tsu nii yɛ sane nɛɛ hu mli. Shi, atswa nɛkɛ adafi nɛɛ kɛ yiŋtoo pɔtɛɛ ko—Mesia lɛ yɔsemɔ. Nifeemɔ nɛɛ ebuuu shɛɛ-mli-sane he tsɔɔmɔ ni kɔɔ nibii fɛɛ he, ni aŋkroaŋkro fata he lɛ bem.
Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Ŋmalɛi lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ, shihilɛi komɛi yɛ ni Nyɔŋmɔ halaaa akɛ eeetsɔ hiɛ ele nɔ ni baajɛ mli aba. Dani Sodom kɛ Gomora hiɛkpatamɔ lɛ aaaba lɛ, ejaje akɛ: “Makpeleke shi agbɛnɛ, ni mayakwɛ akɛ, bɔ ni bolɔmɔ lɛ ba miŋɔɔ lɛ, amɛfee nakai kwraa lo; ni kɛ jeee nakai hu, ni male.” (1 Mose 18:21) Ŋmalɛ nɛɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, beni ataoko sane ni kɔɔ he ni maji enyɔ nɛɛ efite kɛyashɛ lɛ he lɛ mli lɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ tsɔko hiɛ eleko.
Eji anɔkwale akɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ atsɔ hiɛ ana saji komɛi, shi yɛ shihilɛi pii amli lɛ, ehalaa akɛ ekɛ enii ni etsɔɔ hiɛ eleɔ lɛ tsuŋ nii. Akɛni Nyɔŋmɔ ji hewalɛ fɛɛ tsɛ hewɔ lɛ, eyɛ hegbɛ akɛ ekɛ enyɛmɔi tsuɔ nii bɔ ni lɛ esumɔɔ, shi jeee bɔ ni adesai ni yeee emuu lɛ sumɔɔ.
Nyɔŋmɔ ni Baanyɛ Ajaje Saji
Taakɛ Calvin fee lɛ, mɛi komɛi kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ eto gbɔmɔ shigbeemɔ efɔ shi momo dani enibɔɔ je shishi, ni akɛ, etsɔ hiɛ ekpɛ mli eto yɛ ‘mɛi ni ahala’ lɛ ahe momo, dani nakai shigbeemɔ lɛ ba. Shi kɛ eji anɔkwale lɛ, ani efeŋ osato yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ akɛ ekɛ naanɔ wala gbɛkpamɔ aaaha Adam kɛ Hawa, yɛ be mli ni ele jogbaŋŋ akɛ amɛnine shɛŋ nɔ lɛ? Agbɛnɛ hu, he ko he ko bɛ ni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ yɛ akɛ, akɛ nihalamɔ: ákɛ anyiɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔi asɛɛ ni ahi shi kɛya naanɔ, loo akpoo ni agbo, haaa klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ.—1 Mose, yitso 2.
Shi ani Adam kɛ Hawa esha lɛ fite Nyɔŋmɔ yiŋtoo? Dabi, ejaakɛ ni amɛfee esha lɛ sɛɛ pɛ ni Nyɔŋmɔ tswa adafi akɛ, ebaatee “seshi” ko shi koni ekpata Satan kɛ esamaŋfoi lɛ ahiɛ, ni akɛ, lɛ ji mɔ ni baaku sɛɛ asaa saji ekoŋŋ yɛ shikpɔŋ nɔ. Taakɛ bɔ ni kooloi bibii fioo ko nyɛŋ atsi abɔɔ-feelɔ naa koni ekawo yibii kpakpai babaoo lɛ, nakai nɔŋŋ hu Adam kɛ Hawa toigbele lɛ nyɛŋ atsi Nyɔŋmɔ gbɛ ni ekafee shikpɔŋ lɛ paradeiso.—1 Mose, yitso 3.
Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo yɛ sɛɛ mli akɛ, akɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli ko baawo Maŋtsɛ David seshinyo ko dɛŋ, ni ákɛ, mɛi krokomɛi baafata ehe yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli. Atsɛɔ nɛkɛ mɛi krokomɛi nɛɛ akɛ, “Mɔ ni Yɔɔ Ŋwɛi Shɔŋŋ lɛ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ.”—Daniel 7:18; 2 Samuel 7:12; 1 Kronika 17:11.a
Ni Aaatsɔ Hiɛ Agba Etsɔɔɔ akɛ Atsɔ Hiɛ Ato Ama Shi
Anɔkwale ni eji akɛ Nyɔŋmɔ halaaa akɛ eeele gbɛ ni adesai baatsɔ nɔ lɛ, etsiii lɛ gbɛ koni ekagba nɔ ni baajɛ gbɔmɔ nifeemɔi kpakpai loo efɔji lɛ amli aba efɔ shi. Anyɛŋ ni akɛ sɔ̃ atere tsɔne saalɔ ni bɔɔ tsɔne kudɔlɔ kɔkɔ yɛ bɔ ni etsɔne lɛ ehiii he lɛ, kɛ oshara ko ba, aloo akɛ aaafolɔ enaa akɛ lɛ eto ni eba lɛ nakai. Nakai nɔŋŋ hu anyɛŋ afolɔ Nyɔŋmɔ naa akɛ lɛ eto koni shihilɛi gbohii ni jɛɔ adesai anifeemɔ mli baa lɛ aba lɛ nakai.
Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ aseshibii ahe. Dani Kain aaagbe enyɛmi nuu lɛ, Yehowa kɛ nihalamɔ ko fɔ Kain hiɛ. Ani ebaaye esha nɔ kunim, aloo esha baaye enɔ kunim? Nɔ ko nɔ ko bɛ sane lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Yehowa to efɔ shi akɛ Kain baahala nɔ ni ehiii lɛ koni egbe enyɛmi lɛ.—1 Mose 4:3-7.
Yɛ sɛɛ mli lɛ, Mose Mla lɛ bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ yɛ nɔ ni baaba kɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ Yehowa he, ekolɛ, kɛ amɛyawɛ yei kɛjɛ jeŋmaji wɔŋjalɔi lɛ ateŋ. Nɔ ni agba afɔ shi lɛ ba mli. Abaanyɛ ana enɛ kɛjɛ Maŋtsɛ Salomo, mɔ ni yɛ enaagbee afii lɛ amli lɛ, emaŋsɛɛ ŋamɛi lɛ na enɔ hewalɛ ni amɛha eyaja wɔji lɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli. (1 Maŋtsɛmɛi 11:7, 8) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ bɔ ewebii lɛ kɔkɔ, shi etooo nɔ ni amɛ aŋkroaŋkro nifeemɔi baaji efɔɔɔ shi.
Awoɔ Kristofoi ni ahala amɛ lɛ hewalɛ ni amɛmia amɛhiɛ, kɛ amɛsumɔɔɔ ni nyɔmɔwoo akɛ amɛkɛ Kristo baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ he shiwoo lɛ aje amɛdɛŋ. (2 Petro 1:10; Kpojiemɔ 2:5, 10, 16; 3:11) Taakɛ Nyɔŋmɔjamɔ he nikaselɔi komɛi ni hi shi be ko lɛ bi lɛ, Mɛni hewɔ akɛ kaimɔi nɛɛ ha, kɛ mɛi ni ahala lɛ atsɛmɔ lɛ ji naagbee nɔ̃?
Shɛɛ-mli-sane kɛ Nyɔŋmɔ Suɔmɔ
Akɛ suɔmɔ mli ni ajɛɔ afeɔ nii ha gbɔmɔ, akɛni abɔ lɛ “yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ” hewɔ. (1 Mose 1:27) Suɔmɔ mli ni ajɛɔ afeɔ nii he miihia, kɛ gbɔmɛi aaajɛ suɔmɔ mli amɛkɛ woo aha Nyɔŋmɔ ni amɛsɔmɔ lɛ, ni jeee tamɔ tsɔne ko ni atsɔ hiɛ ato nɔ fɛɛ nɔ ni esa akɛ efee he gbɛjianɔ afɔ shi momo. Suɔmɔ ni bɔɔ nii ni yɔɔ nilee kɛ heyeli jieɔ lɛ kpo lɛ baaha Nyɔŋmɔ anyɛ ajie enaa kɛ aafolɔ enaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Ekɛɔ akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ni oha mitsui anyɔ mimli, ni mana hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.”—Abɛi 27:11.
Eji ato nɔ ni esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji afee afɔ shi kulɛ—ani mɔ yiŋ efeŋ lɛ kɔshikɔshi yɛ anɔkwale ni suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛ Bɔlɔ lɛ ji lɛ he? Agbɛnɛ hu, ani efeŋ nɔ ni teɔ shi ewoɔ hiɛaŋ ni Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ lɛ, akɛ eeetsɔ hiɛ ehala mɛi komɛi eto kɛha anunyam kɛ miishɛɛ, ni esusuuu sa ni akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, amɛsa lo lɛ he? Agbɛnɛ hu, kɛ mɛi komɛi ni asumɔɔ amɛ lɛ hewɔ ahala amɛ nɛkɛ, yɛ be mli ni atsɔ hiɛ ato ni mɛi krokomɛi aya naanɔ toigbalamɔ mli lɛ, ebaawa akɛ “mɛi ni ahala” lɛ aaajie shidaa ni tsɔɔ anɔkwa henumɔi diɛŋtsɛ kpo.—1 Mose 1:27; Hiob 1:8; Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35.
Yɛ naagbee lɛ, Kristo kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ amɛshiɛ sanekpakpa lɛ amɛha gbɔmɛi fɛɛ. Kɛ Nyɔŋmɔ etsɔ hiɛ ehala mɛi ni abaahere amɛyiwala lɛ eto momo lɛ, ani enɛ baŋ ekãa ni Kristofoi jieɔ lɛ kpo yɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli lɛ shi? Ani ehaŋ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ afee nɔ ni shishinumɔ bɛ mli kwraa?
Nyɔŋmɔ suɔmɔ ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli lɛ ji hewalɛ ni fe fɛɛ ni baanyɛ atsirɛ gbɔmɛi ni amɛ hu amɛsumɔ lɛ. Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ kpojiemɔ ni da fe fɛɛ ji ni ekɛ e-Bi lɛ asha afɔle kɛha adesai ni yeee emuu ni feɔ esha lɛ. Nii ni Nyɔŋmɔ le momo ni kɔɔ e-Bi lɛ he lɛ ji sane ni yɔɔ sɔrɔto kwraa, shi emaa nɔ aduatsɔ kɛhaa wɔ akɛ, shiwoo ni kɔɔ nibii asaamɔ he lɛ ni damɔ Kristo nɔ lɛ baana amɛmlibaa diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ, eba akɛ wɔɔna nakai Bi lɛ mli hemɔkɛyeli ni wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ he kpaakpa. Nyɛhaa wɔjiea wɔ hiɛsɔɔ kpo kɛtsɔ nine ni Nyɔŋmɔ fɔɔ akɛ wɔkɛ wɔ Bɔlɔ lɛ abote wekukpaa kpakpa mli lɛ nɔkpɛlɛmɔ nɔ. Ŋmɛnɛ, Nyɔŋmɔ kɛ nɛkɛ ninefɔɔ nɛɛ miiha mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛkɛ amɛ heyeli lɛ atsu nii ni amɛjie amɛsuɔmɔ kpo amɛtsɔɔ lɛ lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛ Yesu wie Maŋtsɛyeli ni asaa ato “kɛjɛ jeŋ shishijee” (Mateo 25:34) lɛ he lɛ, belɛ eewie be ko he, yɛ klɛŋklɛŋ esha lɛ sɛɛ. Luka 11:50, 51 kɛ “jeŋ shishitoo mli,” loo beni ato adesai ni abaanyɛ atsɔ kpɔ̃mɔ nɔ̃ nɔ ahere amɛyiwala lɛ shishi lɛ to Habel be lɛ he.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 7]
ATSƆ HIƐ AJIE AMƐ ATO AKƐ KUU
“Ejaakɛ mɛi ni ele amɛ momo lɛ, amɛ ejie eto, ni amɛ subaŋ atamɔ e-Bi lɛ nɔ lɛ, koni efee nyɛmimɛi pii ateŋ kromɔbi; shi mɛi ni ejie eto lɛ, amɛ nɔŋŋ etsɛ; ni mɛi ni etsɛ lɛ, amɛ nɔŋŋ ebu amɛ bem; ni mɛi ni ebu amɛ bem lɛ, amɛ nɔŋŋ amɛhiɛ nyam ewo.” (Romabii 8:29, 30) Te esa akɛ wɔnu wiemɔ ‘atsɔ hiɛ ajie ato’ ni Paulo kɛtsu nii yɛ kukuji nɛɛ amli lɛ shishi wɔha tɛŋŋ?
Paulo susumɔ yɛ biɛ lɛ jeee naataomɔ ni esaaa akɛ abiɔ sane yɛ he ni akɛmiifi aŋkroaŋkro shɛɛ-mli-sane sɛɛ. Dictionnaire de théologie catholique lɛ tsɔɔ Paulo naataomɔi (Romabii, yitsei 9-11) yɛ wɔ afii oha nɛɛ shishijee mli lɛ mli, yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Jwɛŋmɔ ni ahiɛ ni miije kpo babaoo yɛ Katolik woloŋlelɔi ateŋ ji akɛ, atsɔɔko jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ jiemɔ ni ajie ato aha naanɔ wala lɛ mli faŋŋ.” Wolo nɛɛ nɔŋŋ tsɛ M. Lagrange wiemɔ ko sɛɛ akɛ ekɛɛ: “Sane ni Paulo wie he lɛ jeee shɛɛ-mli-sane kɛ to ni atoɔ mɔ ko ahaa hiɛkpatamɔ, shi moŋ eji tsɛ ni atsɛɔ Jeŋmajiaŋbii lɛ kɛbaa Kristojamɔ duromɔ lɛ he kɛkɛ, ni nɔ ni teɔ shi woɔ enɛ ji hemɔkɛyeli ni Yudafoi lɛ bɛ lɛ. . . . Ekɔɔ kui, Jeŋmajiaŋbii, kɛ Yudafoi ahe, shi jeee gbɔmɛi aŋkroaŋkroi pɔtɛɛ he.”—Wɔma efa ko nɔ mi.
Etsɛko tsɔ, ni The Jerusalem Bible lɛ kɛ sane naamuu ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ ni kɔɔ yitsei (9-11) nɛɛ ahe ha, akɛ: “No hewɔ lɛ, sane ni yitsei nɛɛ wieɔ he lɛ jeee naagba ni kɔɔ aŋkro lɛ ni atsɔ hiɛ ahala lɛ ato aha anunyam, loo kɛha hemɔkɛyeli po he, shi moŋ ekɔɔ gbɛfaŋnɔ ni Israel naa yɛ yiwalaheremɔ he yinɔsane lɛ nɔyaa mli lɛ he, ni no pɛ ji naagba ni wiemɔi ni yɔɔ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lɛ tee amɛ shi lɛ.”
Romabii yitso 8 lɛ naagbee kukuji lɛ fata emli saji ni awieɔ he lɛ ahe. No hewɔ lɛ, nɛkɛ kukuji nɛɛ baanyɛ akai wɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ hiɛ ena kuu ko ni baahi shi, ni jɛ adesai ateŋ, ni abaatsɛ amɛ ni amɛkɛ Kristo aye maŋtsɛ, kɛ agbɛnɛ hu taomɔ nii ni esa akɛ ana yɛ amɛhe—ni afee ni atsɔɔɔ hiɛ atsɔɔɔ aŋkroaŋkroi pɔtɛɛ ni abaahala amɛ, ejaakɛ enɛ baate shi awo esuɔmɔ kɛ jalɛsaneyeli.