Tsuishitoo—Mɛni Hewɔ Afɔɔɔ Namɔ Kwraa Nɛkɛ?
EMILIO eye kɛjɛ afii 60 kɛyaa.a Eba Oahu kɛ awerɛho—koni ebafu ebinuu ni eda lɛ gbonyo. Beni enyiɛ gɔŋ nɔ gbɛjegbɛ ko ni nɔ ejɔ ni ekɛ nanemɛi komɛi gbaa sane lɛ, tsɔne ko ni kɛ foi ba sɛɛsɛɛ kɛjɛ shia ko mli kɛbabote gbɛjegbɛ lɛ nɔ ha Emilio tsui fa. Shwɛ fioo kulɛ tsɔne lɛ shi lɛ, ni yɛ mlifu kɛ tsui ni Emilio naaa hewɔ lɛ ebolɔ ewo tsɔne kudɔlɔ lɛ ni ekɛ nine tswa tsɔne lɛ. Naataomɔ te shi. Etamɔ nɔ ni tsɔne kudɔlɔ lɛ tsi Emilio egbee shi ni eyitso tswa shikpɔŋ. Gbii fioo sɛɛ lɛ, Emilio yitso ni tswa shi lɛ gbe lɛ. Mɛɛ mɔbɔ sane nɛ!
Jeŋ ni afɔɔɔ su ni ji tsuishitoo namɔ mli wɔyɔɔ lɛ. Tsɔne kudɔlɔi babaoo woɔ tsɔne foi. Mɛi krokomɛi kudɔɔ tsɔnei kɛbɛŋkɛɔ ekrokomɛi ni ewo foi asɛɛ kpaakpa. Ni kɛlɛ mɛi krokomɛi hu shĩɔ gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ lɛ kɛboteɔ ekrokomɛi amli ejaakɛ amɛnyɛɛɛ amɛmɛ yɛ ekroko sɛɛ ni amɛnyiɛ lɛ. Yɛ shia mli hu lɛ, weku lɛ mli bii bolɔɔ waa kɛ mlifu ni amɛfeɔ basabasa. Kristofoi komɛi amli woɔ la yakatswaa yɛ amɛmumɔŋ nyɛmimɛi lɛ afãtɔɔi loo tɔmɔi ahewɔ.
Mɛni hewɔ tsuishitoo ekaaa nɛkɛ? Ani nakai eji be fɛɛ be? Mɛni hewɔ ewa waa akɛ aaato tsui shi yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ?
Tsuishitoo ni Bɛ he Nɔkwɛmɔ Nii
Biblia lɛ wie yoo ko ni emɛɛɛ ewu dani ekpɛ eyiŋ yɛ sane ko ni he hiaa waa he lɛ he. Egbɛi ji Hawa. Akɛni emɛɛɛ Adam, ekolɛ yɛ tsuishitoo ni bɛ hewɔ lɛ, eye tso ni agu eyibii lɛ yeli lɛ. (1 Mose 3:1-6) Ni ewu lɛ hu? Ekolɛ lɛ hu ejie tsuishitoo ni bɛ kpo kɛtsɔ Hawa sɛɛ ni enyiɛ kɛtee esha mli ni klɛŋklɛŋ lɛ ebiii eŋwɛi Tsɛ, Yehowa, kɛha yelikɛbuamɔ loo gbɛtsɔɔmɔ lɛ hewɔ. Amɛ hiɛjoomɔ, ekolɛ kɛfata tsuishitoo ni bɛ he ni kɛ amɛ tee esha mli lɛ eye wɔ fɛɛ awui. Wɔna gboshinii ni ji su ni haa wɔfeɔ eshai, ni henɔwomɔ kɛ tsuishitoo ni bɛ fata he lɛ kɛjɛ amɛŋɔɔ.—Romabii 5:12.
Yɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ eshaafeemɔ lɛ sɛɛ aaafee afii 2,500 lɛ, Nyɔŋmɔ webii ni ehala amɛ, Israelbii lɛ, jie hemɔkɛyeli ni abɛ kwraa ni tee nɔ be fɛɛ be, kɛ agbɛnɛ tsuishitoo ni bɛ kpo amɛtsɔɔ. Eyɛ mli akɛ Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ejie amɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli etsɛko moŋ, shi “etsɛɛɛ ni amɛhiɛ kpa enitsumɔi lɛ anɔ, ni amɛmɛɛɛ eŋaawoo dɔŋŋ.” (Lala 106:7-14) Amɛtee nɔ amɛgbee efɔŋ feemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli shii abɔ ejaakɛ amɛsumɔŋ ni amɛto amɛtsui shi. Amɛfee shika tsinabi ni amɛja lɛ; amɛwie huhuuhu yɛ mana ni ji heloo gbɛfaŋ niyenii ni Yehowa kɛhaa amɛ lɛ he; ni amɛteŋ mɛi pii tse atua po amɛshi Mose, mɔ ni Yehowa ejɛ ŋwɛi ehala lɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, tsuishitoo ni amɛbɛ lɛ kɛ awerɛho kɛ oshara ba amɛnɔ.
Klɛŋklɛŋ Israel adesa maŋtsɛ, Saul, laaje hegbɛ ni ebii aaana akɛ amɛaafee esɛɛyelɔi lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ enyɛɛɛ emɛ gbalɔ Samuel, ni ato akɛ esha afɔle eha Yehowa lɛ. Gbɔmɔ gbeyeishemɔ ha Saul tsɔ Samuel hiɛ ni eshã afɔle lɛ. Susumɔ bɔ ni Saul baanu he eha beni egbe nifeemɔ lɛ naa nɔŋŋ ni Samuel pue lɛ he okwɛ! Eji emɛ minitii fioo ko efata he kulɛ!—1 Samuel 13:6-14.
Eji Hawa mɛ Adam fe ni ekɛ oyaiyeli aaaye yibii lɛ kulɛ! Eji Israelbii lɛ kai ni amɛmɛ Yehowa ŋaawoo kulɛ! Hɛɛ, kulɛ tsuishitoo baanyɛ aye abua ni ahere amɛ kɛ wɔ kɛjɛ awerɛho kɛ piŋmɔ babaoo mli.
Nibii ni Haaa Ato Tsui Shi
Biblia lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ nɔ titri ni haaa ato tsui shi ŋmɛnɛ lɛ shishi. Timoteo Wolo ni ji Enyɔ, yitso 3 lɛ tsɔɔ wɔ yinɔ nɛɛ akɛ eyɛ “jaramɔ bei” amli. Ekɛɔ akɛ gbɔmɛi “aaatsɔmɔ hesuɔlɔi, shikasuɔlɔi, shwãlɔi, hewolɔi . . . mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa.” (Kukuji 2, 3) Hiɛjoomɔ kɛ he pɛ ni asusuɔ su nɛɛ saa gbɔmɛi pii atsuii kɛ jwɛŋmɔi ahe, ni ehaa ewaa kɛhaa mɛi fɛɛ, anɔkwa Kristofoi po, akɛ amɛaato amɛtsui shi. Kɛ wɔkwɛ bɔ ni je lɛŋ bii woɔ tsɔne foi waa loo amɛbajeɔ mɛi ahiɛ beni ato sɛrɛnɛɛ, loo amɛjɛɔ wɔ lɛ, ekaa wɔ tsuishitoo waa kɛyaa shɔŋŋ. Eeenyɛ eka wɔ ni wɔkase amɛ loo wɔto najiaŋ wɔshi amɛ, ni ebaaha wɔba shi kɛbaje amɛ pɛsɛmkunya henɔwomɔ ŋɛlɛ lɛ nɔ.
Yɛ be komɛi amli lɛ, wɔ diɛŋtsɛ wɔ sane naamui ni ejaaa lɛ ji nɔ ni haa wɔlaajeɔ tsuishitoo. Kadimɔ bɔ ni Maŋtsɛ Salomo nilelɔ lɛ fee tsakpaa ni kã susumɔ yɛ oyaiyeli mli ni kɛ tɔmɔ baa kɛ mlifu su ni tsuishitoo bɛ mli lɛ teŋ lɛ: “Tsuishitoo mumɔ hi fe hewoo mumɔ. Kaaha omumɔ mli miifu oya, ejaakɛ mlifu lɛ, kwashiai amiinaa eyɔɔ.” (Jajelɔ 7:8, 9) Kɛ wɔhe be ni wɔkɛnu sane ko shishi jogbaŋŋ dani wɔtsu he nii lɛ, eeeha wɔfee mɛi ni nuɔ sane shishi babaoo, mɛi ni nuɔ he haa mɔ babaoo, mɛi ni toɔ amɛtsui shi amɛhaa mɛi krokomɛi babaoo. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, hewoo kɛ mɔ pɛ he susumɔ mumɔ baaha wɔfee mɛi ni kwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ, ni bɛ tsuishitoo, kɛ mlifu, tamɔ Israelbii lɛ ni wie huhuuhu, ni kuɛŋ ti, ni hao Mose lɛ.—4 Mose 20:2-5, 10.
Nɔ kroko ni haaa je nɛɛ tsuishitoo ni abɛ kwraa lɛ yaa hiɛ ji eshihilɛ ni hiɛnɔkamɔ ko bɛ mli, ni jɛ Yehowa ni etsi ehe kɛjɛ ehe lɛ hewɔ lɛ. David wie bɔ ni ehe hiaa ni gbɔmɔ kɛ ehiɛ afɔ Yehowa nɔ lɛ he: “Hɛɛ, misusuma, feemɔ diŋŋ okwɛ Yehowa gbɛ; ejaakɛ lɛ edɛŋ minaa nɔ ni mihiɛ ka nɔ lɛ yɛ.” (Lala 62:6) Gbɛkpamɔ ni miishɛɛ pii bɛ mli ji nɔ ni gbɔmɛi pii ni leee Yehowa lɛ yɔɔ, no hewɔ lɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛmɔ miishɛɛ kɛ sɛɛnamɔ fioo ni amɛnine aaanyɛ ashɛ nɔ lɛ mli kpɛŋŋ dani amɛbe ashɛ. Taakɛ amɛ mumɔŋ tsɛ, Satan Abonsam ji lɛ, yɛ bei pii amli lɛ amɛsusuuu bɔ ni amɛ nifeemɔi yeɔ mɛi krokomɛi awui ehaa lɛ he.—Yohane 8:44; 1 Yohane 5:19.
Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ afɔɔɔ tsuishitoo namɔ ŋmɛnɛ. Nɛkɛ yiwalɛ pɛsɛmkunya nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ, enyɔŋmɔ ni ji Satan, kɛ wɔ heloo ni egbee shi lɛ eshafeemɔ sui lɛ haa ewaa kɛhaa mɔ fɛɛ mɔ, anɔkwafoi po, akɛ amɛaato amɛtsui shi. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa ni ‘wɔŋmɛ wɔtsui shi,’ titri lɛ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe nitsumɔ he. (Yakobo 5:8) Mɛni hewɔ tsuishitoo jara wa waa nakai lɛ? Mɛɛ nyɔmɔwoi eeenyɛ ekɛbaha wɔ?
Tsuishitoo—Nɔ Hewɔ ni Ejara Wa Waa Nakai Lɛ
“Amɛsɔmɔɔ mɛi pɛ ni damɔɔ shi ni amɛmɛɔ lɛ hu.” Ŋleshi lalafolɔ, John Milton, wie nɛkɛ wiemɔi nɛɛ nɔ ni fe afii ohai etɛ nɛ yɛ elalafoo wiemɔ ‘Yɛ Eshwilamɔ Mli’ lɛ mli. Etsɔɔ enijiaŋwujee kɛ yeyeeye ni efee, yɛ elalafoo wiemɔi lɛ ashishijee mli, yɛ bɔ ni enuɔ he akɛ enyɛɛɛ esɔmɔ Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ ejaakɛ ebatsɔ shwilafo yɛ beni eye afii 40 kɛyaa lɛ. Shi taakɛ lalafoo wiemɔi lɛ naagbee liamɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsɛ sɛɛ lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ, ebayɔse akɛ, mɔ ko baanyɛ asɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ etsui shi ni eeeŋmɛ yɛ amanehulu mli lɛ nɔ, ni ekɛ dioofeemɔ atao sɔɔmɔ hegbɛi. Milton na bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ni akɛaafɔ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ tsuishitoo mli lɛ mli.
Ekolɛ wɔteŋ mɛi pii naa nii jogbaŋŋ, shi wɔ fɛɛ wɔyɛ wɔ fatɔɔi ni baanyɛ aha wɔmli afu loo wɔfee yeyeeye. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna tsuishitoo ni wɔkɛtsu nii?
Nɔkwɛmɔ Nii ni Woɔ Mɔ Hewalɛ
Biblia lɛ kɛ tsuishitoo he nɔkwɛmɔ nii kpakpai pii haa wɔ. Yehowa tsuishitoo lɛ haa gbɔmɛi akpekpei toi akpekpei abɔ nyɛɔ amɛnaa naanɔ wala. (2 Petro 3:9, 15) Yɛ emlihilɛ ninefɔɔ akɛ abaŋɔ epã lɛ ni ‘amɛaana hejɔɔmɔ kɛaaha amɛsusumai’ lɛ mli lɛ, belɛ Yesu miijie e-Tsɛ lɛ tsuishitoo ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ kpo. (Mateo 11:28-30) Yehowa kɛ Yesu nɔkwɛmɔ nii lɛ anɔjwɛŋmɔ baaye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi babaoo.
Mɔ ni fee akɛ eyɔɔ hegbɛ akɛ emli aaafu, sane adɔ lɛ, ni etɔ owele ji Yakob binuu Yosef. Enyɛmimɛi lɛ kɛ lɛ ye yɛ gbɛ ni ejaaa kwraa nɔ, egbele ni amɛtsɔ̃ he ŋaa ni yɛ naagbee lɛ amɛhɔ̃ɔ lɛ kɛtee nyɔŋyeli mli. Yɛ Mizraim, yɛ enɔkwayeli sɔɔmɔ ni ejɛ henilee mli ekɛha Potifar lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, afolɔ Yosef naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni awo lɛ tsuŋ. Ekɛ tsuishitoo ŋmɛ etsui shi yɛ emanehului lɛ fɛɛ mli, ekolɛ enu shishi akɛ kaai ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ atsu Yehowa yiŋtoi ahe nii. (1 Mose 45:5) Akɛni ena hemɔkɛyeli kɛ hiɛnɔkamɔ yɛ Yehowa mli, kɛ heshibaa kɛ shishinumɔ hewɔ lɛ, Yosef baanyɛ ato etsui shi yɛ shihilɛi ni mli wawai po shishi.
Yelikɛbuamɔ nɔ kroko ji Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ wɔmli fũɔ oya ni wɔyɛ lilɛi ni akɛjɛɔ mɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ koni wɔna eyibii lɛ eko. Nɛkɛ yibii nɛɛ eko fɛɛ eko nɔjwɛŋmɔ, tamɔ tsuishiŋmɛɛ kɛ henɔyeli, baaye abua wɔ ni wɔna bɔ ni amɛkɔɔ tsuishitoo he amɛhaa.—Galatabii 5:22, 23.
Tsuishitoo Mli Nyɔmɔwoi
Ni wɔɔfee mɛi ni yɔɔ tsuishitoo lɛ kɛ sɛɛnamɔi pii baaba abaha wɔ. Ewajeɔ wɔ subaŋ, ni ebuɔ wɔhe kɛjɛɔ kwashiai anifeemɔ ni wɔkɛ oyaiyeli aaafee lɛ he. Wɔteŋ namɔ kɛ tɔ̃mɔi yeko mɔ ko awui, yɛ oyaiyeli mli ni wɔfee wɔnii, yɛ shihilɛi ni wa loo enyɛɔ mɔ nɔ lɛ hewɔ lɛ shishi? Ekolɛ wɔwie wiemɔ ko ni ehiii loo wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ni etsɔɔɔ bulɛ nɔ. Ekolɛ wɔha sane bibioo ko tsɔ béi agbo ko yɛ wɔkɛ wɔsuɔlɔ ko teŋ. Yɛ mlifu, yiŋtoo ni feɔ yaka, kɛ piŋmɔ babaoo sɛɛ lɛ, ekolɛ wɔkɛ dɔlɛ susu akɛ, ‘Eji mimɛ fioo ko kulɛ.’ Tsuishitoo ni wɔkɛaatsu nii lɛ baanyɛ abu wɔhe kɛjɛ awerɛhoi sɔrɔtoi fɛɛ mli. Nakai anɔkwasane lɛ pɛ kɛ toiŋjɔlɛ, shiŋŋfeemɔ, kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli babaoo baa wɔshihilɛ mli.—Filipibii 4:5-7.
Ni wɔɔto wɔtsui shi lɛ hu baaye abua wɔ ni wɔna tsui ni mli jɔ ni akɛ hiɛ fɔɔ nɔ. Enɛ baaha wɔna gbɔmɔtsoŋ, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ hewalɛ kpakpa mli ŋɔɔmɔ. (Abɛi 14:30) Kɛ akuuu naa lɛ, mlifu ni teɔ shi lɛ kɛ henumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ hela kɛ gbele baaba. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ wɔto wɔtsui shi lɛ, wɔbaanyɛ wɔna mɛi krokomɛi ahe jwɛŋmɔ kpakpa, titri lɛ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi kɛ weku mli bii. Kɛkɛ lɛ ebaaha wɔsusu mɛi ahe babaoo ni wɔfee mɛi ni yeɔ buaa fe mɛi ni sane gbaa wɔ naa ni wɔwieɔ wɔshiɔ nii. Kɛkɛ lɛ ebaafee mlɛo kɛha mɛi krokomɛi ni ebaaŋɔɔ amɛnaa hu akɛ amɛaabɛŋkɛ wɔ.
Onukpai ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ titri ehe hiaa ni amɛna tsuishitoo. Nanemɛi Kristofoi kɛ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baa amɛŋɔɔ yɛ bei komɛi amli. Anɔkwafoi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi ayiŋ efutu amɛ, amɛhao, loo nɔnyɛɛ ko ka amɛnɔ, yɛ be mli ni etɔ onukpai lɛ diɛŋtsɛ, loo amɛ diɛŋtsɛ amɛ naagbai loo amɛwekui amli nɔ miihao amɛ. Kɛlɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ onukpai lɛ aaana tsuishitoo yɛ shihilɛi ni kaa mɔ nɛɛ amli! Nɛkɛ gbɛ nɔ amɛbaatsɔ ni amɛkɛ “mlijɔlɛ” awie atsɔɔ mɛi, ni “amɛhiɛ tooku lɛ blɛoo.” (2 Timoteo 2:24, 25; Bɔfoi lɛ Asaji 20:28, 29, NW) Oshara eba wala ni jara wawai ahe. Mɛɛ jɔɔmɔ onukpai ni mli hi, ni yɔɔ suɔmɔ, kɛ tsuishitoo ji kɛha asafo lɛ nɛkɛ!
Esa akɛ weku yitsei lɛ kɛ amɛ shiabii lɛ aye yɛ tsuishitoo, shishinumɔ, kɛ mlihilɛ naa. Esa akɛ amɛkpa gbɛ akɛ weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ baajie sui nɛɛ nɔŋŋ kpo, ni amɛwo enɛ he hewalɛ. (Mateo 7:12) Enɛ baaha suɔmɔ kɛ toiŋjɔlɛ babaoo ahi shia lɛ mli.
Tsuishitoo ni akɛtsuɔ nii yɛ be mli ni akɛ he woɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ baaye abua sɔɔlɔi Kristofoi ni amɛna sɔɔmɔ nɛɛ mli ŋɔɔmɔ babaoo. Amɛbaanyɛ amɛdamɔ shikpilikpii-feemɔ kɛ shitee-kɛ-woo ni amɛkɛaakpe lɛ naa jogbaŋŋ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ shiatsɛmɛi ni mli efu aaaje ŋwane lɛ, sɔɔlɔi ni yɔɔ tsuishitoo lɛ kɛ naajɔlɛ baaha sane hetoo, loo amɛshi jɛmɛ diŋŋ, ni amɛkɛhiɛ amɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ mli. (Mateo 10:12, 13) Kɛfata he lɛ, kɛ Kristofoi kɛ mɔ fɛɛ mɔ ye yɛ tsuishitoo kɛ mlihilɛ naa lɛ, mɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ baabo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi. Yehowa ejɔɔ tsuishitoo he mɔdɛŋbɔi lɛ anɔ yɛ jeŋ fɛɛ, ni heshibalɔi ni taoɔ anɔkwale akpei ohai abɔ miiho yuu kɛmiibote Yehowa asafo ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli daa afi.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, tsuishitoo kɛ nitsumɔ baaha wɔna nibii kpakpai ahe sɛɛ. Wɔbaatsi wɔhe kɛjɛ osharai kɛ naagbai pii ni baa kɛjɛɔ nii ni wɔfeɔ kpalakpala loo wɔlilɛi ni wɔkɛwieɔ oya tsɔ lɛ he. Wɔbaafee mɛi ni yɔɔ miishɛɛ, ni mli jɔ, ni ekolɛ wɔyɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ hu babaoo. Wɔbaana miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ babaoo yɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli, yɛ asafo lɛ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ shia. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, wɔbaana wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli ŋɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, mɛɛ Yehowa. Na tsuishitoo!
[Shishigbɛ niŋmai]
a Atsake egbɛi lɛ.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]
Otoɔ otsui shi yɛ odaa gbi shihilɛ mli kɛyashɛɔ nɛgbɛ?