Wolo Kasemɔ—Okɛtsu Nii ni Okɛjie Yehowa Yi
“Mɔ ni toɔ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ ewieɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ enunyam etaoɔ, shi mɔ ni taoɔ mɔ ni tsu lɛ lɛ anunyam lɛ, lɛ lɛ anɔkwafo ji lɛ.”—YOHANE 7:18.
1. Mɛɛ be, ni mɛɛ gbɛ nɔ tsɔsemɔ je shishi yɛ?
TSƆSEMƆ je shishi afii babaoo diɛŋtsɛ ni eho nɛ. Beni Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni ji Tsɔselɔ kɛ Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ bɔ ekromɔ Bi lɛ, kɛkɛ ni nifeemɔ ni ji tsɔsemɔ lɛ ná eshishijee. (Yesaia 30:20; Kolosebii 1:15) Naa Mɔ ko ni baanyɛ akase nii kɛjɛ Tsɔselɔ Kpeteŋkpele lɛ diɛŋtsɛ ŋɔɔ tɛɛ! Yɛ afii akpei abɔ ni aleee, ni ekɛ Tsɛ lɛ yɔɔ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli fɛɛ lɛ, nakai Bi—ni abale lɛ akɛ Yesu Kristo lɛ—nine shɛ Yehowa Nyɔŋmɔ sui, enitsumɔi, kɛ eyiŋtoi ahe tsɔsemɔ ni jara wa waa nɔ. Yɛ sɛɛ mli, beni eji adesa yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, Yesu nyɛ ekɛɛ akɛ: “Mitooo miyiŋ mifeee nɔ ko, shi moŋ bɔ ni mi-Tsɛ tsɔɔ mi lɛ, nakai miwieɔ.”—Yohane 8:28.
2-4. (a) Taakɛ Yohane yitso 7 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji nibii ni tee nɔ beni Yesu tee Asesei Agbijurɔyeli lɛ yɛ afi 32 Ŋ.B. lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yudafoi lɛ anaa kpɛ amɛhe yɛ bɔ ni Yesu tsɔɔ nii ehaa lɛ he lɛ?
2 Te Yesu kɛ tsɔsemɔ ni ena lɛ tsu nii eha tɛŋŋ? Yɛ afii etɛ kɛ fa ni ekɛtsu nii yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fɛɛ lɛ, etsɔɔ mɛi krokomɛi nibii ni ekase lɛ ní etɔɔɔ lɛ. Shi, efee enɛ yɛ yiŋtoo titri ko ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli lɛ hewɔ. Ni mɛni ji nakai yiŋtoo lɛ? Nyɛhaa wɔsusua Yesu wiemɔi ni yɔɔ Yohane yitso 7 lɛ, he ni etsɔɔ enitsɔɔmɔ lɛ jɛɛhe kɛ yiŋtoo hu ni yɔɔ sɛɛ lɛ yɛ lɛ he wɔkwɛa.
3 Susumɔ be lɛ he okwɛ. Afi 32 Ŋ.B. gbo be mli, aaafee Yesu baptisimɔ lɛ sɛɛ afii etɛ. Yudafoi lɛ ebua amɛhe naa yɛ Yerusalem kɛha Asesei Agbijurɔ lɛ yeli. Aawie Yesu he saji babaoo yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ, yɛ gbii fioo ni akɛye gbijurɔ lɛ mli. Beni ashɛ gbijurɔyeli be lɛ teŋ gbɛ lɛ, Yesu tee sɔlemɔwe lɛ ni ebɔi nitsɔɔmɔ. (Yohane 7:2, 10-14) Taakɛ efeɔ daa lɛ, ejie ehe kpo akɛ Tsɔɔlɔ kpele.—Mateo 13:54; Luka 4:22.
4 Yohane yitso 7 kuku 15 lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Yudafoi lɛ anaa kpɛ amɛhe ni amɛkɛɛ: ‘Te mɔnɛ ni ekaseko nii lɛ fee tɛŋŋ ni ele woji amli nii nɛɛ?’ ” Ani onuɔ nɔ hewɔ ni amɛnaa kpɛ amɛhe lɛ shishi? Yesu eyako rabifoi askul lɛ eko dã, no hewɔ lɛ ebɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ—yɛ amɛsusumɔ naa! Shi, ewaaa kwraa kɛha Yesu akɛ eeegbele hei komɛi yɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ amli ni ekane. (Luka 4:16-21) Hɛɛ, nɛkɛ kapintɛfonyo ni jɛ Galilea nɛɛ tsɔɔ amɛ Mose Mla lɛ mli saji! (Yohane 7:19-23) Te fee tɛŋŋ ni enyɛ efee enɛ?
5, 6. (a) Te Yesu tsɔɔ enitsɔɔmɔ lɛ jɛɛhe lɛ mli eha tɛŋŋ? (b) Yesu kɛ tsɔsemɔ ni ena lɛ tsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Taakɛ wɔkaneɔ yɛ kukuji 16 kɛ 17 lɛ, Yesu tsɔɔ mli akɛ: “Minitsɔɔmɔ lɛ, jeee minɔŋ, shi moŋ mɔ ni tsu mi lɛ nɔŋ. Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ efee E-suɔmɔnaa nii lɛ, lɛ ebaayoo yɛ tsɔɔmɔ lɛ he akɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ jɛ aloo mi diɛŋtsɛ miyiŋ mitoɔ miwieɔ.” Amɛmiitao amɛle mɔ ni tsɔɔ Yesu nii, ni ekɛɛ amɛ yɛ faŋŋ mli akɛ etsɔsemɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ejɛ!—Yohane 12:49; 14:10.
6 Te Yesu kɛ etsɔsemɔ lɛ tsu nii eha tɛŋŋ? Taakɛ aŋma yɛ Yohane 7:18 lɛ, Yesu wie akɛ: “Mɔ ni toɔ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ ewieɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ enunyam etaoɔ; shi mɔ ni taoɔ mɔ ni tsu lɛ lɛ anunyam lɛ, lɛ lɛ anɔkwafo ji lɛ, ni kutumpɔo sane ko bɛ emli.” Kwɛ bɔ ni esa jogbaŋŋ akɛ Yesu kɛ etsɔsemɔ lɛ tsu nii ni ekɛwo Yehowa, “Mɔ ni le nii kɛwula shi lɛ” hiɛ nyam!—Hiob 37:16.
7, 8. (a) Te esa akɛ akɛ tsɔsemɔ atsu nii aha tɛŋŋ? (b) Mɛni ji yiŋtoi titrii ejwɛ ni yɔɔ tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ sɛɛ?
7 Wɔkɛ enɛ kaseɔ nɔ ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa kɛjɛɔ Yesu ŋɔɔ—esa akɛ akɛ wolo kasemɔ atsu nii, jeee ni wɔkɛwo wɔhiɛ nyam, shi moŋ ni wɔkɛjie Yehowa yi. Gbɛ kpakpa ko bɛ ni wɔkɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ baatsu nii yɛ nɔ fe enɛ. Belɛ, te ooofee tɛŋŋ okɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ atsu nii ni okɛjie Yehowa yi?
8 Tsɔsemɔ shishi ji “ni atsɔɔ mɔ nii kɛtsɔ wiemɔ diɛŋtsɛ kɛ nifeemɔ kaa-kɛ-kwɛmɔ nɔ, beni aakwɛ mɔ lɛ, titri lɛ yɛ ŋaalee, ninenaa nitsumɔ, loo daa gbi nitsumɔ mli.” Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua yiŋtoi titrii ejwɛ ni yɔɔ woloŋlee mli tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ sɛɛ, kɛ bɔ ni abaanyɛ akɛ eko fɛɛ eko atsu nii kɛjie Yehowa yi lɛ he wɔkwɛa. Esa akɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ aye abua wɔ (1) ni wɔkane nii jogbaŋŋ, (2) ni wɔŋma nii ni eje shi faŋŋ, (3) ni wɔya hiɛ yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ jeŋba mli, kɛ (4) ni wɔna nitsumɔ mli tsɔsemɔ ni he hiaa kɛha daa gbi shihilɛ.
Ni Aaakase Nikanemɔ Jogbaŋŋ
9. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni mɔ ko afee nikanelɔ kpakpa lɛ?
9 Nɔ ni atsi tã klɛŋklɛŋ ji ni wɔɔkase nikanemɔ jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔfee nikanelɔi kpakpai lɛ? The World Book Encyclopedia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nikanemɔ . . . ji nɔ ni he hiaa klɛŋklɛŋ yɛ nikasemɔ mli, ni eji hesaai ni he hiaa waa yɛ daa gbi shihilɛ mli lɛ ateŋ ekome. . . . Nikanelɔi ni he esa yeɔ amɛbuaa ni anaa shihilɛ ni shwereɔ, ni he baa sɛɛnamɔ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛ diɛŋtsɛ hu amɛnaa shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ jogbaŋŋ kɛmɔɔ shi.”
10. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa shihilɛ ni eye emuu kɛmɔ shi, ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Kɛji nikanemɔ kɛkɛ baanyɛ aha wɔna “shihilɛ ni yɔɔ miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ jogbaŋŋ lɛ,” no lɛ kwɛ bɔ ni enɛ ji anɔkwale babaoo yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ he! Nikanemɔ ni tamɔ nɛkɛ gbeleɔ wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii amli kɛhaa Yehowa susumɔi kɛ yiŋtoi, ni enɛɛmɛi ashishi ni wɔnuɔ jogbaŋŋ lɛ haa shishinumɔ baa wɔshihilɛi amli. Kɛfata he lɛ, “Nyɔŋmɔ Wiemɔ [lɛ] hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ,” taakɛ Hebribii 4:12 kɛɔ lɛ. Beni wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔjwɛŋɔ nɔ lɛ, egbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ e-Feelɔ lɛ he kpaakpa, ni etsirɛɔ wɔ ni wɔfee tsakemɔi yɛ wɔshihilɛ mli koni wɔsa ehiɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Galatabii 5:22, 23; Efesobii 4:22-24) Enyɛɔ wɔ nɔ hu ni wɔkɛ mɛi krokomɛi awie anɔkwalei ni jara wa ni wɔkaneɔ lɛ ahe. Enɛɛmɛi fɛɛ kɛ yijiemɔ haa Tsɔselɔ Kpeteŋkpele, Yehowa Nyɔŋmɔ. Eka shi faŋŋ akɛ gbɛ ko bɛ ni wɔkɛ nikanemɔ ni wɔle lɛ aaatsu nii yɛ nɔ fe enɛ!
11. Mɛni esa akɛ efata teemɔŋ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ he?
11 Kɛji gbekɛbii ji wɔ jio, wɔdara jio, aawo wɔ hewalɛ ni wɔkase nikanemɔ jogbaŋŋ, ejaakɛ nikanemɔ tsuɔ gbɛhe ni he hiaa waa he nii yɛ wɔ Kristofoi ashihilɛ mli. Kɛfata Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔɔkane daa lɛ he lɛ, esa akɛ Biblia ŋmalɛ ni wɔɔsusu he kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ Amli ni Wɔɔkwɛ Daa wolo lɛ mli, kɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! lɛ fɛɛ kanemɔ, kɛ wɔ hesaamɔ kɛha Kristofoi akpeeiyaa afata wɔ teemɔŋ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ he. Ni wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hu? Eka shi faŋŋ akɛ, bɔ ni wɔnyɛɔ wɔshiɛɔ jogbaŋŋ yɛ maŋ, ni wɔfeɔ sɛɛsaramɔi yɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ, kɛ shia Biblia mli nikasemɔi afeemɔ fɛɛ biɔ ni mɔ ale nikanemɔ jogbaŋŋ.
Ni Aaakase bɔ ni Aŋmaa Nii Jogbaŋŋ
12. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni akase bɔ ni aŋmaa nii jogbaŋŋ lɛ? (b) Mɛni ji niŋmaa kpele ni fe eko fɛɛ eko ni aŋma dã?
12 Yiŋtoo ni ji enyɔ ji akɛ esa akɛ woloŋlee ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ aye abua wɔ ni wɔkase niŋmaa jogbaŋŋ. Jeee akɛ niŋmaa haa mɛi krokomɛi leɔ wɔ wiemɔi kɛ susumɔi kɛkɛ, shi moŋ ebaa yi hu. Afii ohai babaoo ni eho nɛ, ni Yudafoi hii aaashɛ 40 ŋmala wiemɔi ni sɛɛ mli lɛ amɛbafee Ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ lɛ yɛ adaa loo too hewolo nɔ. (2 Timoteo 3:16) Eka shi faŋŋ akɛ enɛ ji niŋmaa kpele fe fɛɛ ni atsu he nii dã! Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa kudɔ bɔ ni akwɛ nakai wiemɔi krɔŋkrɔŋi lɛ anɔ aŋmala ekrokomɛi lɛ jogbaŋŋ kɛtsɔ afii ohai abɔ lɛ mli fɛɛ, ni enɛ eha nɔ ni wɔnine eshɛ nɔ lɛ efee nɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ. Ani wɔdaaa Yehowa shi akɛ eha aŋmala ewiemɔi lɛ, moŋ fe ni akɛ he aaafɔ̃ naabu folo ni akɛaajaje atsɔɔ kɛtsara nɔ lɛ nɔ?—Okɛto 2 Mose 34:27, 28 he.
13. Mɛni tsɔɔ akɛ Israelbii lɛ le niŋmaa?
13 Yɛ blema bei amli lɛ, kui ni yɔɔ hegbɛi komɛi pɛ le woloŋ, tamɔ woloŋmalɔi ni hi Mesopotamia kɛ Mizraim lɛ nɛkɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ jeŋmaji lɛ anifeemɔ kwraa lɛ, awo mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Israel lɛ hewalɛ ni ele woloŋ. Famɔ ni akɛha yɛ 5 Mose 6:8, 9 akɛ Israelbii lɛ aŋmala nii yɛ amɛshiai anaa shinaa tsei ahe, eyɛ mli moŋ akɛ eji mfoniri-feemɔŋ nɔ lɛ, tsɔɔ akɛ amɛle niŋmaa. Atsɔɔ gbekɛbii niŋmaa kɛjɛɔ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Woloŋlelɔi komɛi susuɔ akɛ Gezer Kalenda, ni ji blema Hebri niŋmaai ni etsɛ fe fɛɛ lɛ ahe nɔkwɛmɔ nɔ lɛ ji skul gbekɛ nuu ko nitsumɔ ni ejɛ ejwɛŋmɔ mli etsu.
14, 15. Mɛni ji gbɛi kpakpai ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛ niŋmaa ni wɔle lɛ atsu nii?
14 Shi mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔkɛ niŋmaa ni wɔle lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ ni ehe aba sɛɛnamɔ? Eka shi faŋŋ akɛ kɛtsɔ otii ni wɔɔŋmala yɛ Kristofoi akpeei, kɛ kpokpaa nɔ kpeei kɛ kpeei wuji ashishi lɛ nɔ. “Wiemɔi fioo ko” ni wɔkɛaaŋma wolo po baanyɛ ekɛ hewalɛwoo aha mɔ ko ni he miiye, aloo ebaanyɛ ejie hiɛsɔɔ kpo etsɔɔ nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ni ejie mlihilɛ loo gbɔfeemɔ su kpo etsɔɔ wɔ. (1 Petro 5:12) Kɛ asafo lɛ mlinyo ko laaje esuɔlɔ yɛ gbele mli lɛ, wolo kuku ni wɔɔŋma loo card ni wɔkɛaamaje lɛ lɛ baanyɛ ‘ashɛje mɔ lɛ mii’ aha wɔ. (1 Tesalonikabii 5:14) Nyɛmi yoo Kristofonyo ko ni kansa gbe enyɛ, tsɔɔ mli akɛ: “Minaanyo ko ŋma mi wolo fɛfɛo ko. Eye ebua mi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ ejaakɛ minyɛ mikane wolo lɛ shii abɔ.”
15 Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛ niŋmaa ni wɔle lɛ atsu nii ni wɔkɛjie Yehowa yi ji ni wɔŋma wolo ni wɔkɛye Maŋtsɛyeli lɛ he odase. Bei komɛi lɛ, ekolɛ ehe baahia ni okɛ mɛi heei ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ni yɔɔ hei ni etse amɛhe banee lɛ aya nɔ ana sharãmɔ. Ekolɛ hela baaha ewa eha bo yɛ be kuku ko mli akɛ oooya shia kɛ shia. No lɛ, ekolɛ wolo ni oooŋma lɛ baanyɛ akɛɛ nɔ ni kulɛ bo diɛŋtsɛ obaakɛɛ lɛ aha bo.
16, 17. (a) Mɛɛ niiashikpamɔ feɔ sɛɛnamɔ ni jɛɔ wolo ni aŋmaa ni akɛyeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odase lɛ mli kɛbaa lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ? (b) Ani obaanyɛ ogba niiashikpamɔ ko ni tamɔ nakai?
16 Susumɔ niiashikpamɔ nɛɛ he okwɛ. Afii babaoo ni eho nɛ ni Odasefonyo ko ŋma wolo ni ekɛye Maŋtsɛyeli lɛ he odase etsɔɔ nuu ko ni atswa egbele he adafi yɛ maŋ lɛ mli adafitswaa wolo mli lɛ ŋa okulafo lɛ. Enaaa hetoo ko. Kɛkɛ ni yɛ November 1994, fe afii 21 sɛɛ lɛ, Odasefonyo lɛ nine shɛ wolo ko nɔ kɛjɛ yoo ni eŋma lɛ wolo afii babaoo ni eho nɛ lɛ, biyoo ŋɔɔ. Ebiyoo lɛ ŋma akɛ:
17 “Yɛ April 1973 mli lɛ, oŋma minyɛ wolo ni okɛshɛje emii yɛ mitsɛ gbele lɛ sɛɛ. No mli lɛ miye afii nɛɛhu. Minyɛ kase Biblia lɛ, shi kɛbashi amrɔ nɛɛ etsɔko Yehowa sɔɔlɔ lolo. Shi, yɛ naagbee lɛ enikasemɔ lɛ ha mi hu mibana mile anɔkwale lɛ. Yɛ 1988 mli lɛ, mije Biblia mli nikasemɔ shishi—beni wɔnine shɛ owolo lɛ nɔ lɛ sɛɛ afii 15. Yɛ March 9, 1990 lɛ, abaptisi mi. Miida bo shi waa yɛ wolo ni oŋma afii babaoo nɛ lɛ he, ni eŋɔɔ minaa waa akɛ maha ole akɛ nakai wui ni odu lɛ ekwɛ̃ kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ. Minyɛ kɛ owolo lɛ ha mi akɛ mikɛto, ni masumɔ ni male mɔ ni oji. Mihiɛ kã nɔ akɛ onine baashɛ wolo nɛɛ nɔ.” Okulafo lɛ biyoo lɛ wolo ni eŋma edrɛs kɛ etɛlifon nɔmba yɛ mli lɛ yashɛ Odasefonyo ni ŋma enyɛ wolo afii babaoo ni eho lɛ dɛŋ. Bo diɛŋtsɛ feemɔ bɔ ni obalayoo lɛ naa kpɛ ehe eha beni Odasefonyo lɛ—ni ŋmaa wolo lolo ni etsɔɔ nɔ ekɛ mɛi wieɔ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ he lɛ, tswa lɛ tɛlifon lɛ he mfoniri okwɛ!
Ni Aaaya Hiɛ yɛ Jwɛŋmɔ, Jeŋba, kɛ Mumɔŋ
18. Te fɔlɔi tsu amɛbii ajwɛŋmɔ kɛ jeŋba mli tsɔsemɔ he nii yɛ Biblia beaŋ amɛha tɛŋŋ?
18 Yiŋtoo ni ji etɛ ji akɛ, esa akɛ woloŋlee ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ aye abua wɔ ni wɔya hiɛ yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ jeŋba mli. Yɛ Biblia beaŋ lɛ, abuɔ jwɛŋmɔŋ kɛ jeŋba mli tsɔsemɔ ni akɛhaa gbekɛbii lɛ akɛ fɔlɔi aklɛŋklɛŋ gbɛnaa nii lɛ ateŋ ekome. Jeee akɛ atsɔɔ gbekɛbii lɛ nikanemɔ kɛ niŋmaa kɛkɛ, shi nɔ ni he hiaa fe no ji akɛ, atsɔseɔ amɛ yɛ Nyɔŋmɔ Mla, ni kɔɔ amɛ shihilɛ mli nifeemɔi fɛɛ he lɛ hu mli. Enɛ hewɔ lɛ, nibii ni fata tsɔsemɔ he lɛ ekomɛi ji gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ amɛ jamɔ mli gbɛnaa nii, shishitoo mlai ni kudɔɔ gbalashihilɛ, wekukpaai, kɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba kpakpa he, kɛ agbɛnɛ hu, gbɛnaa nii ni jwere amɛ nɔ yɛ amɛnanemɛi gbɔmɛi ahe. Tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ ye ebua amɛ ni amɛtee hiɛ, jeee yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ jeŋba mli pɛ kɛkɛ, shi moŋ yɛ mumɔŋ hu.—5 Mose 6:4-9, 20, 21; 11:18-21.
19. Nɛgbɛ wɔbaana tsɔsemɔ ni tsɔɔ wɔ jeŋbai kpakpai ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔhi shi yɛ naa, ni baaye abua wɔ ni wɔya hiɛ yɛ mumɔŋ hu yɛ?
19 Shi ŋmɛnɛ hu? Woloŋlee ni hi ni akaseɔ yɛ skul lɛ he miihia. Eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔyaa hiɛ yɛ jwɛŋmɔŋ. Shi nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔhe kɛya kɛha tsɔsemɔ ni baatsɔɔ wɔ jeŋbai kpakpai ni hi fe fɛɛ ni sa akɛ wɔhi shi yɛ naa, ni baaye ebua hu ni wɔya hiɛ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ? Wɔnine shɛɔ teokrase tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ni nine nyɛŋ ashɛ nɔ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ he kroko lɛ nɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Kɛtsɔ Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkaseɔ yɛ teemɔŋ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu gbɛtsɔɔmɔi ni akɛhaa wɔ yɛ asafoŋ kpeei, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ kpeei wuji ashishi lɛ anɔ lɛ, wɔnine baanyɛ ashɛ nɛkɛ tsɔsemɔ ni jara wa waa, ni yaa nɔ daa—tsɔsemɔ ni jɛ ŋwɛi—nɛɛ nɔ yaka! Mɛni etsɔɔ wɔ?
20. Mɛni ŋwɛi tsɔsemɔ tsɔɔ wɔ, ni mɛni jɛɔ mli kɛbaa?
20 Kɛ wɔbɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, wɔkaseɔ Ŋmalɛ mli shishijee tsɔɔmɔi, ni ji ‘shishijee saji lɛ.’ (Hebribii 6:1) Beni wɔyaa nɔ lɛ, wɔyeɔ “niyenii kpakpa”—ni ji anɔkwalei ni mli kwɔlɔ. (Hebribii 5:14) Shi, nɔ ni fe nakai lɛ, wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ jamɔ sui kpakpai ni tsɔɔ wɔ bɔ ni sa akɛ wɔhi shi wɔha, taakɛ Nyɔŋmɔ taoɔ ni wɔhi shi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔkaseɔ akɛ esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ sui kɛ nifeemɔi ni ‘woɔ heloo lɛ he muji’ lɛ ahe, ní wɔna bulɛ wɔha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu mɛi krokomɛi kɛ amɛ nibii ni amɛyɔɔ. (2 Korintobii 7:1; Tito 3:1, 2; Hebribii 13:4) Kɛfata he lɛ, wɔbaleɔ bɔ ni ehe hiaa waa akɛ wɔye anɔkwa ni wɔkɛ ekaa atsu nii, kɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Biblia famɔi ni kɔɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba kpakpa he ni wɔɔhi shi yɛ naa lɛ he. (1 Korintobii 6:9, 10; Efesobii 4:28) Beni wɔyaa hiɛ yɛ nɛkɛ shishitoo mlai nɛɛ kɛ nitsumɔ mli yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, wɔdaa yɛ mumɔŋ, ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ mli waa waa. Kɛfata he lɛ, wɔjeŋba ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ haa wɔfeɔ maŋbii kpakpai, ní he ni wɔyɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Ni ekolɛ enɛ baatsirɛ mɛi krokomɛi ni amɛkɛ yijiemɔ aha tsɔsemɔ ni jɛ ŋwɛi lɛ Jɛɛhe—ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ.—1 Petro 2:12.
Nitsumɔ Mli Tsɔsemɔ ni He Hiaa Kɛha Daa Gbi Shihilɛ
21. Mɛɛ nitsumɔ mli tsɔsemɔi akɛha gbekɛbii yɛ Biblia beaŋ?
21 Yiŋtoo ni ji ejwɛ ni yɔɔ tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ sɛɛ ji ni eha mɔ ana nitsumɔ mli tsɔsemɔ ni he hiaa kɛha daa gbi shihilɛ. Nitsumɔ mli tsɔsemɔ hu fata tsɔsemɔ ni fɔlɔi kɛhaa yɛ Biblia beaŋ lɛ he. Atsɔɔ gbekɛbii yei lɛ shia nitsumɔi. Abɛi awolo lɛ naagbee yitso lɛ tsɔɔ akɛ nitsumɔ nɛɛ fá ni eyɛ sɔrɔtoi babaoo. Enɛ hewɔ lɛ, atsɔɔ biyei kpãa tsɛ̃mɔ, mama-loo, nihoomɔ kɛ shia kwramɔ diɛŋtsɛ, kɛ jarayeli, kɛ nibii ni kɔɔ tsũi kɛ shikpɔji ahe saji ahe lɛ ahe nitsumɔ. Bei pii lɛ, atsɔɔ gbekɛbii hii lɛ amɛtsɛmɛi aheloonaa nitsumɔi, tamɔ okwaayeli loo ninenaa nitsumɔ loo ŋaa nitsumɔ ko. Yesu kase kapintɛ nitsumɔ kɛjɛ etsɛ Yosef ni kwɛ lɛ lɛ ŋɔɔ; no hewɔ lɛ, jeee “ŋaalɔ [kapintɛfonyo] lɛ bi lɛ” kɛkɛ atsɛɔ lɛ, shi moŋ “ŋaalɔ [kapintɛfonyo]” hu.—Mateo 13:55; Marko 6:3.
22, 23. (a) Esa akɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ asaa gbekɛbii kɛha mɛni? (b) Mɛni esa akɛ efee yiŋtoo ni wɔkɛhalaa akɛ wɔɔha wɔ woloŋlee aya hiɛ, kɛji ehe miihia ni wɔfee nakai?
22 Ŋmɛnɛ hu, nɔ ni fata woloŋlee mli tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ he ji hesaamɔ koni gbi ko lɛ anyɛ akɛtsu weku hiamɔ nii ahe nii. Bɔfo Paulo wiemɔi ni wɔnaa yɛ 1 Timoteo 5:8 lɛ tsɔɔ akɛ mɔ weku hiamɔ nii ni eeeha amɛ lɛ ji gbɛnaa nii ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Eŋma akɛ: “Shi kɛ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, titri lɛ, lɛ diɛŋtsɛ eshiabii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.” No hewɔ lɛ, esa akɛ woloŋlee kasemɔ asaa gbekɛbii lɛ kɛha gbɛnaa nii ni baajwere amɛnɔ yɛ shihilɛ mli lɛ, koni ewaje amɛ hu ni amɛtsɔmɔ mɛi ni tsuɔ nii waa yɛ akutsoŋ he ni amɛyɔɔ lɛ.
23 Nɛgbɛ esa akɛ wɔna skul woloŋlee mli tsɔsemɔ kɛyashi? Enɛ baanyɛ atsake kɛjɛ maŋ kome mli kɛya maŋ kroko mli. Shi kɛji nitsumɔ namɔ biɔ ni ana tsɔsemɔ babaoo afata nɔ ni mla biɔ ni ana lɛ he lɛ, no lɛ fɔlɔi lɛ ji mɛi ni sɔ̃ ka amɛnɔ akɛ amɛkudɔ amɛbii lɛ yɛ woloŋlee loo tsɔsemɔ ni aaana kɛya hiɛ saŋŋ lɛ he yiŋkpɛɛ feemɔ mli, ní amɛsusu sɛɛnamɔi kɛ shigbeemɔi ni nɛkɛ nikasemɔ babaoo ni yaa hiɛ nɛɛ baanyɛ ekɛba lɛ ahe. Shi kɛlɛ, mɛni esa akɛ efee mɔ ko yiŋtoo ni ekɛhalaa akɛ eeeha ewoloŋlee mli tsɔsemɔ aya hiɛ kɛ́ ena akɛ ehe miihia? Eka shi faŋŋ akɛ jeee ninamɔ, hiɛnyam, loo yijiemɔ ni eeena eha ehe. (Abɛi 15:25; 1 Timoteo 6:17) Kaimɔ nɔ ni wɔkase kɛjɛ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli lɛ—esa akɛ akɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ atsu nii kɛjie Yehowa yi. Kɛ wɔhala akɛ wɔɔna tsɔsemɔ babaoo kɛya hiɛ lɛ, esa akɛ suɔmɔ ni wɔɔna akɛ wɔnyɛ wɔkwɛ wɔhe bɔ ni sa, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ bɔ ni wɔɔnyɛ, yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ afee nɔ ni kanyaa wɔ.—Kolosebii 3:23, 24.
24. Mɛɛ nikasemɔ ni wɔna kɛjɛ Yesu ŋɔɔ esaaa ni wɔhiɛ kpaa nɔ?
24 No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔmiaa wɔhiɛ yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ akɛ wɔɔna woloŋlee mli tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ mli. Eba akɛ wɔkɛ ŋwɛi tsɔsemɔ he gbɛjianɔtoo ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ, ni akɛhaa yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ aaatsu nii kɛmɔ shi. Ni ekaba akɛ wɔhiɛ aaakpa nikasemɔ fɛfɛo ni wɔna kɛjɛ Yesu Kristo, mɔ ni ji nuu ni atsɔse lɛ fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shikpɔŋ nɛɛ nɔ pɛŋ lɛ ŋɔɔ lɛ nɔ, akɛ—esa akɛ wɔkɛ woloŋlee mli tsɔsemɔ atsu nii, jeee ni wɔkɛwo wɔhiɛ nyam, shi moŋ ni wɔkɛjie Tsɔselɔ kpeteŋkpele fe fɛɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ yi!
Mɛni Ji Ohetoo?
◻ Te Yesu kɛ tsɔsemɔ ni ena lɛ tsu nii eha tɛŋŋ?
◻ Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkase nikanemɔ jogbaŋŋ lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ niŋmaa ni wɔle lɛ atsu nii kɛjie Yehowa yi?
◻ Ŋwɛi tsɔsemɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyaa hiɛ yɛ jeŋba kɛ mumɔŋ fɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ nitsumɔ mli tsɔsemɔ esa akɛ efata nikasemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ he?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 13]
Yelikɛbuamɔ ni Anyɛɔ Akɛtsuɔ Nii, Kɛha Tsɔselɔi
Buu Mɔɔ Asafo lɛ jie wolo bibioo ko ni gbɛi ji Yehowa Odasefoi kɛ Wolo-Kasemɔ kpo yɛ “Yijielɔi ni Yɔɔ Miishɛɛ” Kpokpaa Wuji Anɔ Kpeei ni afee yɛ 1995/96 mli lɛ ashishi. Afee nɛkɛ wolo bibioo ni hiɛ baafai 32, ni akala kɛ sui sɔrɔtoi nɛɛ yɛ mɛi ni kɛ skul tsɔsemɔ haa lɛ ahewɔ titri. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi 58 mli.
Mɛni hewɔ sa akɛ afee wolo bibioo aha skul tsɔselɔi? Koni eye ebua amɛ ni amɛnu nikaselɔi ni ji Yehowa Odasefoi abii ahemɔkɛyelii ashishi jogbaŋŋ. Mɛni yɔɔ wolo bibioo lɛ mli? Ekɛ wiemɔi ni yɔɔ faŋŋ ni eshishinumɔ hu waaa tsu nii, ni etsɔɔ bɔ ni wɔsusuɔ yɛ saji tamɔ skul nikasemɔ ni aaaha eya hiɛ babaoo, fɔmɔgbii kɛ Blonya yeli, kɛ aflaŋaa ŋamɔ he lɛ mli jogbaŋŋ. Wolo bibioo nɛɛ maa nɔ mi ehaa skul tsɔselɔi lɛ akɛ, wɔmiitao ni wɔbii kɛ skulyaa hegbɛ ni amɛna lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ni wɔtswa wɔfai shi waa akɛ wɔkɛ skul tsɔselɔi lɛ baafee ekome kɛtsu nii, yɛ be mli ni wɔyɔɔ wɔbii lɛ awoloŋlee mli tsɔsemɔ namɔ he miishɛɛ waa lɛ.
Te abaanyɛ akɛ Wolo-Kasemɔ wolo bibioo lɛ atsu nii aha tɛŋŋ? Akɛni afee yɛ skul tsɔselɔi ahewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ tsɔɔlɔi, skul nɔkwɛlɔi, kɛ skul onukpai krokomɛi lɛ agbaa emli sane. Eba akɛ wolo bibioo hee nɛɛ baaye abua nɛkɛ skul tsɔselɔi nɛɛ fɛɛ ni amɛnu wɔsusumɔi kɛ hemɔkɛyelii, kɛ nɔ hewɔ ni bei komɛi lɛ, wɔkɛɔ akɛ wɔyɛ hegbɛ akɛ esoroɔ wɔ lɛ shishi. Aawo fɔlɔi hewalɛ ni amɛkɛ wolo bibioo nɛɛ atsu nii akɛ nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛkɛ amɛbii lɛ askul tsɔselɔi lɛ ana sanegbaa.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Abuɔ woloŋlee mli tsɔsemɔ waa yɛ blema Israel