Gilead Skul Etsu Eklas ni Ji 100 Kɛtee
BUU-MƆƆ Biblia Gilead Skul lɛ etsu gbɛfaŋnɔ ni he hiaa waa he nii yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ jajemɔ mli yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ. Kɛjɛ be mli ni Gilead Skul lɛ bɔi maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi atsɔsemɔ yɛ 1943 mli kɛbaa nɛɛ, mɛi ni egbe nikasemɔ naa yɛ jɛmɛ lɛ eyasɔmɔ yɛ shikpɔji ni fa fe 200 nɔ. Yɛ March 2, 1996 lɛ, eklas ni ji 100 lɛ hu gbe nikasemɔ naa
Nikaselɔi lɛ tee skul nɛɛ yɛ be mli ni snoo ni enɛ babaoo yɛ Watchtower Educational Center ni yɔɔ Patterson, yɛ New York niiaŋ fɛɛ lɛ mlitimɔ fe ninetalɔi ekpaa. Ebɛ naakpɛɛ akɛ, gbi ni afeɔ amɛ nikasemɔ naagbee nifeemɔ lɛ po lɛ, no mli lɛ snoo miinɛ. Shi kɛlɛ, shitaramɔ hé tsu lɛ yi obɔ, ni toibolɔi ni bo nifeemɔ lɛ toi yɛ Patterson, Wallkill, kɛ Brooklyn lɛ ayi fa kɛteke nɔ—amɛ fɛɛ amɛyibɔ ji mɛi 2,878.
Theodore Jaracz, ni fata Nɔyeli Kuu lɛ Nitsɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ he lɛ, fee sɛinɔtalɔ. Beni ekɛ miishɛɛ ehere gbɔi ni ejɛ shikpɔji pii anɔ kɛba lɛ sɛɛ lɛ, eha mɔ fɛɛ mɔ te shi edamɔ shi ni ala lala 52. Lala lɛ jije waa yɛ shitaramɔ he tsu lɛ mli kɛjie Yehowa yi, beni amɛla ‘Wɔ Tsɛ Gbɛi Lɛ,’ kɛjɛ Sing Praises to Jehovah lala wolo lɛ mli lɛ. Nakai lala lɛ, kɛ wiemɔ ni sɛinɔtalɔ lɛ wie yɛ nikasemɔ ni akɛaatsu nii ni akɛjie Yehowa yi lɛ he lɛ, je gbi lɛ mli nifeemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ fɛɛ shishi.
Ŋmalɛ Mli Ŋaawoo ni Jɛ Onukpai Aŋɔɔ
Nibii ni yɔɔ gbɛjianɔtoo lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ mli ji wiemɔi kukuji ni Yehowa tsuji ni kɛ be babaoo esɔmɔ lɛ kɛ klas ni egbe nikasemɔ naa lɛ wie. Richard Abrahamson, ni ji nitsumɔ he yitso lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ kome, ni je ebe-fɛɛ sɔɔmɔ shishi yɛ 1940 mli lɛ, wo klas bii lɛ hewalɛ akɛ: “Yaa nɔ ni Oha Ajaje Bo.” Ekai amɛ akɛ amɛkɛ tsakemɔ kɛ jajemɔ bei sɔrɔtoi ekpe momo yɛ amɛ shihilɛi amli akɛ Kristofoi, ni nyɔji enumɔ ni amɛkɛba skul yɛ Gilead nɛɛ fata he. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ amɛya nɔ ni amɛha ajaje amɛ?
Wielɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ wiemɔ ni bɔfo Paulo kɛtsu nii yɛ 2 Korintobii 13:11 lɛ “tsɔɔ nifeemɔ ko ni yaa nɔ be fɛɛ be, ni aaaya nɔ aba he shi aha Yehowa ni ekudɔ wɔ loo etsuu wɔ he, ni ejaje wɔ fiofio ni wɔja jogbaŋŋ, koni mɔ lɛ ashɛ Yehowa tɛi ni ja pɛpɛɛpɛ kɛmɔ shi lɛ ahe.” Kɛ amɛtee amɛ maŋsɛɛ nitsumɔi lɛ anɔ lɛ, klas ni egbe nikasemɔ naa nɛɛ kɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he kaai heei baakpe. Ehe baahia ni amɛkase wiemɔ hee, amɛtsake amɛhe amɛwo kusum kɛ shihilɛ sɔrɔto ko kwraa mli, ni amɛtsake amɛhe amɛwo shikpɔŋkukuji sɔrɔtoi amli shihilɛ hu mli. Amɛkɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi hu baakpe yɛ amɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai amli, kɛ agbɛnɛ amɛ asafoi heei amli hu. Kɛ amɛkɛ Biblia shishitoo mlai aaatsu shihilɛi nɛɛ fɛɛ he nii jogbaŋŋ, ni amɛaasumɔ ni ajaje amɛ lɛ, no lɛ, taakɛ bɔfo Paulo ŋma lɛ, amɛ hu amɛbaanyɛ ‘amɛya nɔ ni amɛmii ashɛ amɛhe.’
John Barr, ni ji Nɔyeli Kuu lɛ mli bii enumɔ ni na nifeemɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ ateŋ kome lɛ, jie ewiemɔ lɛ yitso kɛjɛ 1 Korintobii 4:9. Ekai etoibolɔi lɛ akɛ Kristofoi etsɔmɔ nikwɛmɔ nii amɛha ŋwɛibɔfoi kɛ gbɔmɛi fɛɛ. “Enɛ ni wɔle,” taakɛ ewie lɛ, “haa bɔ ni Kristofonyo shihilɛ gbɛ he hiaa lɛ yaa hiɛ babaoo, titri lɛ kɛji eyoo akɛ ebaanyɛ etsɔ nɔ ni ekɛɔ kɛ nɔ ni efeɔ lɛ nɔ ená mɛi ni kwɛɔ lɛ, mɛi ni enaa amɛ kɛ mɛi ni enaaa amɛ fɛɛ lɛ anɔ hewalɛ lɛ. Miheɔ miyeɔ akɛ enɛ ji nɔ ko ni ebaahi jogbaŋŋ akɛ nyɛ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei ni asumɔɔ nyɛ, ni fata Gilead klas ni ji 100 nɛɛ he lɛ aaakai be fɛɛ be, beni nyɛjɛɔ biɛ kɛyaa shikpɔŋ lɛ koji ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ fɛɛ lɛ.”
Nyɛminuu Barr wo nikaselɔi 48 lɛ hewalɛ ni amɛha ehi amɛjwɛŋmɔ mli, beni amɛyeɔ amɛbuaa mɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ ni amɛbale anɔkwale lɛ, akɛ “miishɛɛ baa yɛ Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ ahiɛ yɛ eshafeelɔ kome ni tsakeɔ etsui lɛ hewɔ.” (Luka 15:10) Beni ewieɔ 1 Korintobii 11:10 he lɛ, etsɔɔ akɛ jeee wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni wɔnaa amɛ lɛ pɛ su ni wɔjieɔ lɛ kpo yɛ teokrase gbɛjianɔtoo he lɛ saa amɛhe, shi moŋ esaa ŋwɛibɔfoi ni wɔnaaa amɛ lɛ hu he. Kwɛ bɔ ni ehe aaaba sɛɛnamɔ waa akɛ wɔha shishinumɔ ni mli lɛɛ nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli!
Nɔyeli Kuu lɛ mli nyo kroko, ni ji Gerrit Lösch, ni lɛ diɛŋtsɛ hu ebakase nii yɛ Gilead Skul lɛ dã lɛ, wie ŋmalɛi tamɔ nɔ ni yɔɔ Lala 125:1, 2; Zakaria 2:8, 9; kɛ Lala 71:21 he ni ekɛtsɔɔ akɛ Yehowa ‘ebɔle ewebii ahe kɛkpe.’ Ehaa amɛ hebuu kɛjɛɔ he fɛɛ he. Ani Nyɔŋmɔ kɛ hebuu ni tamɔ nɛkɛ baaha yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli pɛ? “Dabi,” taakɛ wielɔ lɛ ha hetoo lɛ, “ejaakɛ Yehowa etsɔ ‘la gbogbo’ momo, ni ji hebuu nɔ kɛha ewebii. Ta lɛ sɛɛ afi ni ji 1919 mli ni mumɔŋ Israel shwɛɛnii ni yɔɔ lɛ baná he miishɛɛ waa akɛ amɛaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ je lɛŋ fɛɛ ni amɛkɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase. Amɛfee mfoniri feemɔŋ Yerusalem ni yɔɔ ŋwɛi lɛ najiaŋdamɔlɔi. Yehowa ema ŋwɛi hebuu nɔ mi eha nɛkɛ najiaŋdamɔlɔi nɛɛ akɛ kuu yɛ naagbee be nɛɛ mli. Namɔ baanyɛ atsĩ amɛnaa yɛ omanyeyeli mli? Mɔ ko kwraa nyɛŋ.” Kwɛ hewalɛwoo ni eji kɛha amɛ kɛ mɛi fɛɛ ni kɛ amɛ bɔɔ kpaakpa kɛfeɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hu!
Ulysses Glass, ni ji skul nitsɔɔlɔi onukpai lɛ ekome lɛ, wo klas bii lɛ hewalɛ ni ‘amɛgbe shidaamɔ kpakpa ni amɛaana amɛha amɛhe yɛ Yehowa jeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ naa.’ Shidaamɔ kpakpa nɛɛ ji shihilɛ loo nifeemɔ ko ni sa mɔ nyɛmɔi loo esubaŋ jogbaŋŋ. “Nyɛ ni nyɛbaatsɔmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi nɛɛ ena nyɛ shidaamɔ kpakpa yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtoo lɛ mli,” taakɛ ejaje lɛ. “Shi, bɔ fɛɛ bɔ ni ehe yɔɔ sɛɛnamɔ ha amrɔ nɛɛ, oshihilɛ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ lɛ shishijee pɛ nɛ.” Ehe baahia ni amɛkɛ amɛnyɛmɔi atsu nii jogbaŋŋ bɔ ni amɛaanyɛ, koni amɛhe asa kɛha nitsumɔi krɛdɛɛi ni Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ haa amɛ ni amɛyatsu lɛ.
Mɔ ni ha gbɛjianɔtoo lɛ fã nɛɛ naagbee wiemɔ ji Wallace Liverance, ni ji Gilead tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome, ni kɛ afii 17 sɔŋŋ sɔmɔ aahu yɛ Bolivia lɛ. Ebi nikaselɔi akuu lɛ fɛɛ akɛ: “Ani nyɛbaaka Nyɔŋmɔ nyɛkwɛ?” Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ amɛfee enɛ yɛ? Israel maŋ lɛ ka Nyɔŋmɔ amɛkwɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. (5 Mose 6:16) “Eka shi faŋŋ akɛ, ni aaaka Nyɔŋmɔ akwɛ kɛtsɔ nii ahe wiemɔ loo huhuuhu wiemɔ nɔ, loo ekolɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ etsuɔ saji ahe nii lɛ mli hemɔkɛyeli ni abɛ lɛ ejaaa,” taakɛ wielɔ lɛ jaje lɛ. Ewo amɛ hewalɛ akɛ: “Kɛ nyɛyashɛ nitsumɔ hee ni aha nyɛ lɛ mli lɛ, nyɛwua nyɛshia nakai henumɔ lɛ.” Belɛ, mɛni ji gbɛ ni ja ni akɛaaka Nyɔŋmɔ akwɛ mɔ? “No ji ni aaahe nɔ ni ekɛɛ lɛ aye, ni afee nɔ ni ekɛɛ lɛ pɛpɛɛpɛ, koni no sɛɛ lɛ ashi nɔ ni baajɛ mli aba lɛ aha lɛ,” taakɛ Nyɛminuu Liverance tsɔɔ mli lɛ. Taakɛ wɔnaa yɛ Maleaki 3:10 lɛ, Yehowa fɔ̃ɔ ewebii nine akɛ: ‘Nyɛkaa mi nyɛkwɛa.’ Ewo amɛ shi akɛ kɛ amɛkɛ amɛ mlijaa nyɔŋma lɛ ba sɔlemɔwe nitoo he lɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ, ebaajɔɔ amɛ. No hewɔ lɛ, wielɔ lɛ bi amɛ akɛ: “Mɛni hewɔ nyɛ hu nyɛsusuuu nyɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he yɛ nakai gbɛ nɔ? Yehowa miisumɔ ni nyɛye omanye yɛ mli, no hewɔ lɛ nyɛkaa lɛ nyɛkwɛa. Hii onitsumɔ lɛ nɔ daa nɛɛ. Feemɔ tsakemɔi ni etaoɔ ni ofee lɛ. Ŋmɛɛ otsui shi. Ni okwɛ akɛ ani ejɔɔŋ bo lo.” Kwɛ ŋaawoo kpakpa ni eji kɛha mɛi fɛɛ ni sɔmɔɔ Yehowa!
Yɛ lala sɛɛ lɛ, gbɛjianɔtoo lɛ tsake kɛjɛ wiemɔi anɔ kɛtee sanegbaai ni tsara nɔ kɛ miishɛɛ nɔ.
Shiɛmɔ Mli Niiashikpamɔi ni Abaanyɛ Akɛtsu Nii
Mark Noumair, ni ji mɔ hee yɛ Gilead tsɔɔlɔi lɛ ateŋ lɛ, fɔ̃ nikaselɔi lɛ nine ni amɛbagba niiashikpamɔi ni amɛna yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli beni amɛyaa skul lɛ. Niiashikpamɔi nɛɛ maa bɔ ni ehe yɔɔ sɛɛnamɔ akɛ aaaŋɔ hegbɛi ni anaa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni akɛtsu nii lɛ nɔ mi, ni eha toibolɔi lɛ ŋaai kpakpai ni amɛbaanyɛ amɛkɛtsu nii.
Beni amɛyaa skul lɛ, nikaselɔi ni yɔɔ nɛkɛ Gilead klas nɛɛ ná hegbɛ titri ni amɛná akɛ amɛkɛ Nitsumɔ He Nine Ajinafoi Akui amlibii ni jɛ shikpɔji 42 nɔ, ni amɛ hu amɛba Patterson Educational Center lɛ kɛha tsɔsemɔ krɛdɛɛ ko lɛ aaana sharamɔ lɛ he sɛɛ. Amɛteŋ mɛi pii ebakase nii amɛgbe naa yɛ Gilead afii babaoo ni eho nɛ. Nifeemɔ lɛ mli lɛ, akɛ klas bii ni ji 3, 5, 51, kɛ 92 lɛ anajiaŋdamɔlɔi, kɛ agbɛnɛ hu mɛi ni tee Gilead Extension School ni yɔɔ Germany lɛ gba sane ni abibii amɛ nii. Amɛ wiemɔi lɛ ahe ba sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ!
Amɛgba bɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi enu he amɛha, beni amɛnaa ni Yehowa yijielɔi ayi faa babaoo yɛ hei ni aha amɛ nitsumɔ yɛ lɛ, kɛjɛ mɛi fioo kɛyashɛ akpei nyɔŋmai abɔ lɛ. Amɛsaa amɛgba gbɛfaŋnɔ ni amɛna yɛ sanekpakpa lɛ ni akɛaaya shihilɛ hei ni etse amɛhe banee yɛ Andes Gɔji lɛ anɔ, kɛ akrowai ni yɔɔ Amazon Faa lɛ ŋwɛi gbɛ lɛ amli fɛɛ lɛ hu amɛtsɔɔ. Amɛtsɔɔ bɔ ni amɛyeɔ gbɔmɛi ni leee wolo mli lɛ odase. Amɛgba bɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛmia amɛhiɛ kɛkase wiemɔi heei kɛ nɔ ni mɛi ni egbe skul naa nɛɛ baanyɛ akpa gbɛ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa, tamɔ be mli ni amɛbaanyɛ amɛbɔi odaseyeli nɔŋŋ ni amɛha maŋshiɛmɔi yɛ wiemɔ tamɔ Chinabii awiemɔ mli nɛkɛ. Amɛfee shiɛmɔ wiemɔi ahe nɔkwɛmɔ nɔ yɛ Spaniabii kɛ Chinabii awiemɔi amli po amɛtsɔɔ. Amɛma nɔ mi akɛ, kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi kase, jeee wiemɔ lɛ kɛkɛ, shi moŋ, gbɔmɛi lɛ asusumɔi hu lɛ, ehaa amɛyeɔ omanye jogbaŋŋ. Amɛwie shihilɛi ni mli wa ni bei pii lɛ eyɔɔ shikpɔji ni bɛ nɔ ko lɛ anɔ lɛ ahe ni amɛkɛfata he akɛ: “Esa akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ayoo akɛ, bei pii lɛ, shihilɛ nɛɛ jɛɔ gbɔmɛi lɛ ashishiumɔ kɛ amimyeli hewɔ. Maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ bɔɔ mɔdɛŋ waa kɛji enu he tamɔ bɔ ni Yesu nu he lɛ—emusuŋ tsɔ lɛ yɛ gbɔmɛi lɛ ahewɔ, ejaakɛ amɛtamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ.”
Yɛ lala sɛɛ lɛ, nifeemɔ lɛ tsa nɔ kɛ wiemɔ ko ni A. D. Schroeder, ni ji Nɔyeli Kuu lɛ mli bii ateŋ mɔ kome lɛ ha. Ena hegbɛ efee Gilead Skul lɛ shishijee tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome, beni agbele naa yɛ 1943 mli lɛ. Ewie saneyitso ni ji “Ni Aaajie Yehowa Yi akɛ Nuntsɔ Maŋtsɛ” lɛ he akɛ nifeemɔ lɛ naagbee ni sa. Mɛi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ná Nyɛminuu Schroeder wiemɔ ni mɔɔ mɔ jwɛŋmɔ waa, ni kɔɔ Lala 24 lɛ he, ni tsɔɔ hegbɛ kpele ni wɔna akɛ wɔɔjie Yehowa yi akɛ Nuntsɔ Maŋtsɛ lɛ he miishɛɛ waa.
Yɛ amɛ yijiemɔ woji lɛ ajaa, kɛ naagbee lala sɛɛ lɛ, Karl Klein ni fata Nɔyeli Kuu lɛ he lɛ kɛ nifeemɔ lɛ ba naagbee kɛ sɔlemɔ ni jɛ etsuiŋ tɔ̃ɔ. Mɛɛ gbɛjianɔtoo fɛfɛo ni woɔ mɔ hewalɛ yɛ mumɔŋ nɛ!
Nikasemɔ lɛ naagbee nifeemɔ lɛ sɛɛ gbii fioo mli lɛ, klas ni ji 100 lɛ mli bii 48 lɛ bɔi gbɛfaa kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ ni aha amɛ yɛ shikpɔji 17 nɔ lɛ yaa. Shi jeee kpaako amɛjeɔ amɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi. Nɔ ni amɛtsu momo yɛ Kristofoi abe-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ sa kadimɔ waa. Beni amɛŋmala amɛgbɛi kɛha Gilead lɛ, no mli lɛ kɛ aja mli lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ eye afii 33, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni fe afii 12 ewo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Amɛteŋ mɛi komɛi esɔmɔ akɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ jeŋ muu fɛɛ Betel weku lɛ mli bii. Mɛi krokomɛi hu esɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi. Nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi saŋŋ hu ena maŋsɛɛ sɔɔmɔ mli gbɛfaŋnɔ momo yɛ gbɛ ko nɔ—yɛ Afrika, Europa, Amerika Wuoyigbɛ, kɛ ŋshɔkpɔi babaoo nɔ, kɛ amɛmaji amli bii ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔi lɛ hu ateŋ. Shi amrɔ nɛɛ amɛmiifata maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi krokomɛi pii ni ena he miishɛɛ akɛ amɛaakɛɛ akɛ, ‘Wɔbaasɔmɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he ni wɔhe hiaa yɛ’ lɛ ahe. Nɔ ni amɛshweɔ ni jɛ amɛtsuiŋ ji akɛ, amɛkɛ amɛwala baatsu nii kɛwo Yehowa hiɛ nyam.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
Klasbii lɛ Ahe Saji:
Maji sɔrɔtoi anɔ ni amɛjɛ kɛba: 8
Maji sɔrɔtoi ni aha amɛ nitsumɔ yɛ mli: 17
Nikaselɔi lɛ ayifalɛ: 48
Afii abɔ ni amɛye lɛ mlijaa: 33.75
Afii abɔ ni amɛkɛhi anɔkwale lɛ mli lɛ mlijaa: 17.31
Afii abɔ ni amɛkɛsɔmɔ kɛ amɛbe fɛɛ mlijaa: 12.06
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul Klasbii ni Ji 100 ni Gbe Nikasemɔ Naa
Gbɛi ni yɔɔ shishigbɛ lɛ miitsɔɔ bɔ ni amɛdamɔ shi lɛ mli, kɛjɛ hiɛ gbɛ kɛyaa sɛɛ gbɛ, ni amɛgbɛi lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ abɛku kɛyaa ninejurɔ gbɛ.
(1) Shirley, M.; Grundström, M.; Genardini, D.; Giaimo, J.; Shood, W.; Phair, P.; Buchanan, C.; Robinson, D. (2) Pine, C.; Kraus, B.; Racicot, T.; Hansen, A.; Beets, T.; Berg, J.; Garcia, N.; Fleming, K. (3) Whinery, L.; Whinery, L.; Harps, C.; Giaimo, C.; Berg, T.; Mann, C.; Berrios, V.; Pfeifer, C. (4) Randall, L.; Genardini, S.; Kraus, H.; Fleming, R.; D’Abadie, S.; Shirley, T.; Stevenson, G.; Buchanan, B. (5) Robinson, T.; Garcia, J.; Harps, P.; Racicot, D.; D’Abadie, F.; Phair, M.; Stevenson, G.; Shood, D. (6) Beets, L.; Pfeifer, A.; Berrios, M.; Pine, J.; Mann, L.; Randall, P.; Grundström, J.; Hansen, G.