Gilead Skul Eye Afii 50 ni Kɛlɛ Eeshwere Kɛmiiya Hiɛ!
HEI pii yɛ ni ayeko Maŋtsɛyeli lɛ he odase jogbaŋŋ yɛ jɛmɛ ni eeemɔ shi,” nɛkɛ ji bɔ ni N. H. Knorr kɛɛ Gilead klas ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ yɛ February 1, 1943, ni ji gbi ni agbele skul lɛ naa lɛ. Ekɛfata he akɛ: “Gbɔmɛi ohai kɛ akpei abɔ yɛ lolo ni nine baanyɛ ashɛ amɛnɔ kɛji ana nitsulɔi babaoo yɛ ŋmɔ lɛ mli. Ni yɛ Nuŋtsɔ lɛ duromɔ naa lɛ, wɔbaana mɛi babaoo hu.”
Ni wɔna nitsulɔi babaoo hu nakai—akpekpei abɔ! Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ ayifalɛ etee hiɛ babaoo kɛjɛ 129,070 yɛ maji 54 nɔ yɛ 1943 mli kɛyashɛ 4,472,787 yɛ shikpɔji 229 nɔ yɛ 1992 mli! Gilead Skul lɛ etsu nitsumɔ babaoo diɛŋtsɛ yɛ odaseyeli ni kɛ nakai shweremɔ lɛ ba lɛ mli. Yɛ afii 50 sɛɛ nɛɛ, eeya nɔ eetsu gbɛfaŋnɔ ni he hiaa he nii yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi nitsulɔi atsɔsemɔ mli, koni amɛyasɔmɔ yɛ hei ni amɛhe hiaa yɛ, yɛ jeŋ muu fɛɛ ŋmɔ lɛ mli.
Yɛ March 7, 1993 lɛ, mɛi 4,798 ni ji gbɔi kɛ U.S. Amerika Betel weku lɛ mlibii bua amɛhe naa yɛ Jersey City Assembly Hall, yɛ New Jersey, kɛha klasbii ni ji 94 nɔ lɛ skul naagbee nifeemɔ lɛ. Nɛkɛ nifeemɔ krɛdɛɛ lɛlɛŋ nɛɛ hu ha ana hegbɛ akɛ akɛaasusu afii 50 ni Gilead Skul lɛ kɛhi shi lɛ he. Ani obaasumɔ ni ole gbɛjianɔtoo ní tee nɔ lɛ he saji saŋŋ lolo?
Yɛ shishijee lala lɛ sɛɛ lɛ, George D. Gangas ni fata Nɔyeli Kuu lɛ he lɛ sɔle sɔlemɔ ko ni mli wa. Kɛkɛ ni, yɛ sɛinɔtalɔ, Carey W. Barber, hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni egbe skul naa lɛ—kɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ—bo wiemɔi kukuji ni nyiɛ sɛɛ lɛ atoi jogbaŋŋ.
Robert W. Wallen wie klɛŋklɛŋ, ni ewiemɔ lɛ yitso ji “Jeee Nyɛ Koome pɛ Nyɛyɔɔ.” Ekɛ miishɛɛ gbee wie akɛ: ‘Bei komɛi baashɛ yɛ nyɛshihilɛ mli gbii ni jwere nyɛhiɛ lɛ amli, ni nyɛbaanu he akɛ O, nyɛhe efee shoo, ni nyɛkome pɛ nyɛyɔɔ, ni nyɛkɛ nyɛwekui kɛ nanemɛi ateŋ ejɛkɛ waa.’ No hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ akɛɛ akɛ, “Jeee nyɛ koome pɛ nyɛyɔɔ?” Etsɔɔ mli akɛ: ‘Ejaakɛ hegbɛ ko ni yɔɔ kɛha nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ji nyɛ ni nyɛaanyɛ nyɛkɛ Yehowa Nyɔŋmɔ agba sane trukaa.’ Ewo mɛi ni egbe skul naa nɛɛ hewalɛ ni amɛbu sɔlemɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ lɛ akɛ ejara wa, ni amɛkɛtsu nii daa hu. Kɛkɛ lɛ, taakɛ Yesu ji lɛ, amɛ hu amɛbaanyɛ amɛkɛɛ akɛ, “Jeee mikome ni.” (Yohane 16:32) Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ wo mɛi ni egbe skul naa lɛ hewalɛ waa eha!
Beni ewieɔ saneyitso ni ji “Hiɛmɔ Ohiɛnɔkamɔ lɛ Mli Kpɛŋŋ” (ni damɔ daa gbi ŋmalɛ kɛha March 7 nɔ lɛ) he lɛ, Lyman A. Swingle ni efata Nɔyeli Kuu lɛ he lɛ ji mɔ ni tsa nɔ ni ewie sui enyɔ komɛi ni he hiaa ahe—tsuishiŋmɛɛ kɛ hiɛnɔkamɔ. Ewie akɛ ‘heguɔgbee, nyɛɛ, hetsɛ, tsuŋwoo, kɛ gbele tete po, ji yiŋtoo ahewɔ ni tsuishiŋmɛɛ he hiaa yɛ Kristofoi agbɛfaŋ lɛ. Husu ko bɛ ni afo awo hewalɛ ni tekeɔ nɔ, ni Yehowa Odasefoi anɔkwafoi baanyɛ ana yɛ jaramɔ bei amli lɛ he. Ni eka shi faŋŋ akɛ enɛ woɔ mɔ hewalɛ waa, titri lɛ kɛha nyɛ, mɛi ni nyɛgbe skul lɛ naa nɛɛ.’ Shi hiɛnɔkamɔ hu? Etsɔɔ mli akɛ ‘hiɛnɔkamɔ he miihia waa diɛŋtsɛ. Taakɛ dade fai buɔ mɔ ni bu lɛ yitso he lɛ, nakai nɔŋŋ yiwalaheremɔ: hiɛnɔkamɔ lɛ buɔ Kristofonyo lɛ jwɛŋmɔŋ hewalɛ lɛ he ni ebaa yi hu, ni eyeɔ ebuaa lɛ ni ehiɛɔ emuuyeli mli.’—1 Tesalonikabii 5:8.
Wielɔ ni nyiɛ sɛɛ, ni ji Ralph E. Walls, hala saneyitso ko ni ŋɔɔ waa, ni ji “Mɛɛ Gbɛ nɔ Wɔɔtsɔ Wɔjo Foi Kɛya ‘He ni Lɛɛ’?” Mɛni ji nɛkɛ “he ni lɛɛ” nɛɛ? (Lala 18:20) Wielɔ lɛ tsɔɔ nli akɛ: “Eji shihilɛ ko ni tsɔɔ kpɔmɔ, ni haa mɔ naa jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ kɛ tsuiŋ shweshweeshwe feemɔ.” Mɛni ehe hiaa ni akpɔ wɔ kɛjɛ mli nɛɛ? ‘Bo diɛŋtsɛ ohe—ehe miihia ni akpɔ bo kɛjɛ bo diɛŋtsɛ ogbɔjɔmɔi amli.’ Ekɛfata he akɛ: ‘Kɛ agbɛnɛ hu kpɔmɔ kɛmiijɛ shihilɛi ni jɛɔ sɛɛ kɛbaa, ni Satan woɔ mli hewalɛ lɛ amli.’ (Lala 118:5) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjo foi kɛya he ni lɛɛ? ‘Kɛtsɔ Yehowa famɔi asɛɛgbɛtaomɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ Yehowa faikpamɔ nɔ, yɛ hemɔkɛyeli mli kɛ wɔhenumɔi fɛɛ.’
“Mɛni Ka Nyɛhiɛ ni Nyɛkɛbaakpe?” ji saneyitso ni Don A. Adams hala. Ni mɛni ka maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei nɛɛ ahiɛ ni amɛkɛbaakpe? Etsɔɔ mli akɛ, eji tsakemɔ be ko. “Jɔɔmɔ babaoo hu jwere nyɛhiɛ ni nyɛbaana.” Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, egba amɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi heei enyɔ ni ebote gbalashihilɛ mli, ni ŋma wolo ko beni amɛyashɛ he ni aha amɛ nitsumɔ yɛ lɛ ahe sane akɛ: “Susumɔ gbi ni ŋɔɔ onaa fe fɛɛ yɛ sɔɔmɔ mli lɛ he okwɛ, ni nakai ji bɔ ni gbi fɛɛ gbi tamɔ. Wɔnyɛɛɛ wɔhiɛ woji babaoo kɛya shiɛmɔ, ni gbɔmɛi lɛ miibi daa gbi ni wɔkɛ amɛ abakase nii.” Wielɔ lɛ ha ewiemɔi lɛ ekomɛi kɔ mɛi ni egbe skul naa lɛ wekumɛi kɛ nanemɛi ahe, ni ekɛɛ: ‘Ehe ehiaaa ni nyɛyeɔ nyɛtsuii yɛ mɛi ni egbe nikasemɔ naa nɛɛ ahe. Nyɛbaanyɛ nyɛye nyɛbua amɛ kɛtsɔ hewalɛwoo wiemɔi ni nyɛaaŋmala nyɛmaje amɛ lɛ nɔ.’—Abɛi 25:25.
Skul tsɔɔlɔi lɛ ji mɛi ni wie kɛtsara nɔ. Jack D. Redford hala saneyitso ni ji “Kaakpa nɔ ko Kwraa Gbɛ Kɛmiijɛ Mɔ ko Dɛŋ.” Etsɔɔ mli akɛ, kaai ni mɛi ni egbe skul lɛ naa nɛɛ kɛbaakpe lɛ ateŋ ekome ji bɔ ni amɛaafee amɛkɛ mɛi ahi shi. Mɛni baanyɛ aye abua? “Kuu ohiɛ oshwie amɛtɔmɔi anɔ. Kaakpa babaoo tsɔ gbɛ kɛmiijɛ mɛi krokomɛi adɛŋ. Kaakpa gbɛ be fɛɛ be akɛ onine baashɛ nɔ ni osusuɔ akɛ eji ogbɛfaŋnɔ lɛ’ fɛɛ nɔ. Nu he oha mɛi krokomɛi akɛ amɛ hu amɛyeee emuu, ni nɛkɛ mlihilɛ nɛɛ baaye abua bo ni onyɛ okɛ amɛ ahi shi. Bɔ ni onyɛɔ okɛ mɛi krokomɛi hiɔ shi jogbaŋŋ lɛ baatsɔɔ he ni oda kɛshɛ yɛ mumɔŋ.” (Abɛi 17:9) Lɛlɛŋ, nɛkɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli nɛɛ kɛ nitsumɔ baaye abua nikaselɔi lɛ ni amɛfee tsakemɔ yɛ omanyeyeli mli akɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ maŋsɛɛ shikpɔŋ nɔ!
Akɛɔ wɔ yɛ 2 Korintobii 4:7 akɛ: “Wɔhiɛ nɛkɛ jwetri nɛɛ yɛ sũ nii amli.” Ulysses V. Glass, ni ji Gilead Skul lɛ nɔ onukpa lɛ wie nɛkɛ ŋmalɛ nɛɛ he beni ewieɔ saneyitso ni ji “Na Onyɛmimɛi Diɛŋtsɛ, Anɔkwafoi lɛ Amli Hekɛnɔfɔɔ” lɛ he lɛ. Mɛni ji “sũ nii” lɛ? Ewie akɛ, “enɛ kɔɔ wɔ ni ji adesai ni yeee emuu lɛ ahe.” Mɛni ji “jwetri” lɛ? Etsɔɔ mli akɛ, “no ji wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.” (2 Korintobii 4:1) Ni mɛni esa akɛ wɔkɛ nɛkɛ jwetri nɛɛ afee? “Jwetri ni Yehowa etuu ewo wɔdɛŋ lɛ jeee nɔ ko ni esa akɛ wɔkɛto. No hewɔ lɛ, nyɛ mɛi ni nyɛbaatsɔmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, nyɛjaa nakai jwetri lɛ yɛ he fɛɛ he ni nyɛaaya, ni nyɛtsɔɔa mɛi krokomɛi hu bɔ ni ajaa lɛ ahaa.”
Agbɛnɛ henumɔi amli bawa waa beni Albert D. Schroeder bɔi wiemɔ lɛ, ejaakɛ lɛ ji Gilead Skul lɛ nɔ onukpa beni aje shishi lɛ. Ewiemɔ lɛ yitso ji “Afii Nyɔŋmai Enumɔ ni Akɛ Teokrase Tsɔsemɔ Eha.” Ewie akɛ: “Yehowa le bɔ ni akɛ tsɔsemɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ haa, ni efee nakai hu.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nyɛminuu Schroeder wie tsɔsemɔ ni mɛi anine eshɛ nɔ kɛtsɔ skul sɔrɔtoi enyɔ ni ato shishi afii 50 sɔŋŋ nɛ lɛ anɔ lɛ he—Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ kɛ Gilead Skul lɛ. Etsɔɔ mli akɛ dɛŋdade ko ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa yɛ anɔkwa nilee kɛhamɔ mli ji New World Translation lɛ. Ema nɔ mi kɛha nikaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛbaanyɛ nyɛya maŋsɛɛ hei ni aha nyɛ nitsumɔ yɛ lɛ kɛ hekɛnɔfɔɔ kpele akɛ Asafo lɛ baaya nɔ eha nyɛ anɔkwa nilee ni kɔɔ Yehowa yiŋtoi ahe daa nɛɛ.”
Milton G. Henschel, ni ji Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania lɛ sɛinɔtalɔ lɛ wie saneyitso ni ji “Nyɛfe Kunimyelɔi” lɛ he. Nyɛminuu Henschel jie ewiemɔ lɛ yitso kɛjɛ 1943 afi ŋmalɛ lɛ mli, akɛ: “Wɔfe kunimyelɔi po kɛtsɔ mɔ ni sumɔɔ wɔ lɛ nɔ.” (Romabii 8:37, King James Version) Etsɔɔ mli akɛ eji afii ŋmalɛ ko ni sa jogbaŋŋ, ejaakɛ beni awuuɔ Jeŋ Ta II lɛ, no mli lɛ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ yiwaai babaoo miikpe yɛ shikpɔji pii anɔ. Nyɛminuu Henschel kane saji kukuji komɛi ni ajie kɛjɛ Buu-Mɔɔ ni wie nakai afi ŋmalɛ lɛ he lɛ mli, ni etsɔɔ mli akɛ: “Gilead klasbii ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ kase nɛkɛ Buu-Mɔɔ [January 15, 1943 nɔ] lɛ mli nikasemɔ nɛɛ yɛ February nyɔŋ lɛ mli, ni esaa amɛ jogbaŋŋ kɛha nɔ ni ka amɛhiɛ ni amɛkɛbaakpe lɛ.” Etsɔɔ mli akɛ, mɛi ni ebakase nii ni amɛgbe naa yɛ afii 50 ni eho lɛ amli fɛɛ lɛ etsɔmɔ kunimyelɔi momo. Shi klasbii ni ji 94 nɔ nɛɛ hu? “Nyɛbɛŋkɛa Yehowa kpaakpa, nyɛbɛŋkɛa esuɔmɔ lɛ hu kpaakpa, ni no baaha nyɛye kunim yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ.”
Yɛ leebi wiemɔi lɛ asɛɛ lɛ, sɛinɔtalɔ lɛ kɛ ŋamɔi ni akɛmaje kɛjɛ shikpɔji sɔrɔtoi anɔ ha toibolɔi lɛ. Kɛkɛ ni be ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi, ni amɛ fɛɛ amɛyibɔ ji mɛi 24 lɛ kɛ miishɛɛ mɛɔ lɛ bashɛ agbɛnɛ—ni no ji amɛ skul yijiemɔ woji lɛ jaramɔ kɛ amɛhamɔ. Agbɛnɛ, Gilead nikaselɔi lɛ ebatsɔmɔ mɛi ni egbe nikasemɔ naa yɛ Gilead lɛlɛŋ! Amɛjɛ maji sɔrɔtoi 5 nɔ kɛba skul lɛ, shi nitsumɔi ni aha amɛ lɛ kɛ amɛ baaya shikpɔji 17 nɔ, ni amɛteŋ ekomɛi ji Hong Kong, Taiwan, Mozambique, kɛ Europa Bokagbɛ hei komɛi hu.
Beni akpa ni ayajɔɔ he fioo sɛɛ lɛ, shwane kpee lɛ je shishi kɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ ni akɛ be kukuoo ko fee, ni Robert L. Butler ji mɔ ni kwɛ nɔ. Kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ mɛi ni egbe skul naa nɛɛ fee niiashikpamɔi ni sa kadimɔ waa ni amɛna, beni amɛyeɔ odase yɛ Wallkill, yɛ New York lɛ amɛtsɔɔ. Gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ jie nibii ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ no ha amɛba Gilead lɛ ekome kpo etsɔɔ—suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.
Yɛ nikaselɔi agbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni fata toibolɔi lɛ ahe lɛ ateŋ mɛi pii miisusu akɛ ani akɛ gbɛjianɔtoo krɛdɛɛ ko baafata he, koni akɛkai Gilead Skul lɛ afii 50 namɔ lɛ lo. Ahaaa amɛnine anyɛ shi kɔkɔɔkɔ!—Kwɛmɔ akrabatsa ni fata he ni ji, “Gilead Skul lɛ Afii 50 Namɔ lɛ Mlitii.”
Afii nyɔŋmai enumɔ ni eho nɛ lɛ, Nyɛminuu Knorr tsɔɔ akɛ eji nuu ni yɔɔ hemɔkɛyeli, ni enaa shɔŋŋ nii hu. Nɔmimaa ni eyɔɔ yɛ nakai beaŋ akɛ Gilead Skul lɛ baaye omanye lɛ je kpo yɛ eshishijee wiemɔ ni ekɛ klɛŋklɛŋ klasbii lɛ wie lɛ mli, beni ekɛɛ amɛ akɛ: “Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ, bɔ ni egbɛi lɛ ji lɛ, ‘kuu ni yeɔ odase’ baajɛ biɛ nɛɛ aya je lɛŋ he fɛɛ he, ni ákɛ, odaseyeli ni tamɔ nɛkɛ baadamɔ shi akɛ kaimɔ nɔ, ni eeetsɔ hiɛnyamwoo kɛha Nyɔŋmɔ, ni anyɛŋ akpata hiɛ kɔkɔɔkɔ. Akɛ sɔɔlɔi ni ahala nyɛ lɛ, nyɛkɛ nyɛ hiɛnɔkamɔ fɛɛ baafɔ Ŋwɛi Flooflonyo lɛ nɔ, ejaakɛ nyɛle akɛ ebaakudɔ nyɛ ni ebaatsɔɔ nyɛ gbɛ yɛ hiamɔ bei fɛɛ mli, ni nyɛbaana nyɛle hu akɛ eji Nyɔŋmɔ ni jɔɔ mɔ lɛlɛŋ.”a
Afii nyɔŋmai enumɔ sɛɛ nɛɛ, Gilead Skul lɛ ka he eeshwere kɛmiiya hiɛ lolo! Amrɔ nɛɛ klasbii ni ji 94 ni egbe skul lɛ naa nɛɛ ena hegbɛ akɛ amɛaanyiɛ mɛi fe 6,500 ni etsɔ amɛhiɛ amɛgbe skul lɛ naa lɛ asɛɛ. Eba akɛ amɛkɛ amɛhekɛnɔfɔɔ fɛɛ aaawo Ŋwɛi Flooflonyo lɛ mli, beni amɛtsuɔ amɛgbɛfaŋ nɔ ni akɛbuaa “kuu ni miiye odase,” ni baadamɔ shi akɛ kaimɔ nɔ kɛwo Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam lɛ naa lɛ.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Yɛ Hebri mli lɛ, wiemɔ “Gilead” lɛ shishi ji “Kuu ni Miiye Odase.”—1 Mose 31:47, 48.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]
Klasbii lɛ Ahe Saji
Nikaselɔi lɛ fɛɛ ayifalɛ: 48
Maji sɔrɔtoi anɔ ni amɛjɛ kɛba: 5
Maji sɔrɔtoi ni aha amɛ nitsumɔ yɛ mli: 17
Afii abɔ ni amɛye lɛ mlijaa: 32
Afii abɔ ni amɛkɛhi anɔkwale lɛ mli lɛ mlijaa 15.3
Afii abɔ ni amɛkɛsɔmɔ kɛ amɛbe fɛɛ mlijaa: 9.6
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 26, 27]
GILEAD SKUL LƐ AFII 50 NAMƆ LƐ MLITII
Mɛɛ gbɛ ni hi waa wɔɔtsɔ nɔ wɔsusu Gilead yinɔsane he, “fe ni wɔɔfee nakai kɛtsɔ mɛi ni etee jɛmɛ da lɛ aniishikpamɔi anɔ—klɛŋklɛŋbii ni gbe nikasemɔ naa lɛ, tsɔɔlɔi lɛ, kɛ mɛi krokomɛi ni ye amɛbua ni akɛto he gbɛjianɔ lɛ? Toibolɔi lɛ na miishɛɛ waa beni amɛboɔ nifeemɔi lɛ fa ni ji “Gilead Skul lɛ Afii 50 Namɔ lɛ Mlitii,” ni Theodore Jaracz kwɛ nɔ lɛ toi lɛ.
Mɛni ji shihilɛ ni yɔɔ ni ha ebalɛ akɛ ato skul lɛ shishi lɛ? Nyɛminuu Schroeder tsɔɔ mli akɛ aha lɛ, kɛ tsɔɔlɔi enyɔ krokomɛi ni fata ehe lɛ nyɔji ejwɛ pɛ ni amɛkɛto skul lɛ he gbɛjianɔ.”Shi beni shɛɔ Ju, Febuary 1, 1943 lɛ, no mli wɔfee klalo kɛha enɔjɔɔmɔ.”
Te klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni atsu lɛ nu he amɛha tɛŋŋ? Nyɛminii Henschel kai akɛ: “Wɔha Asafo lɛ nitsumɔ he ni kwɛɔ woji kɛ majemɔ nɔ lɛ kɛ amɛnibii fɛɛ ni amɛtao amɛkɛya lɛ wo adeka amli fɛfɛo. Beni adekai lɛ yashɛ hei ni akɛyaa lɛ, amɛgbele fɛɛ naa jogbaŋŋ ni amɛjie amɛnibii ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ pɛpɛɛpɛ. Shi, ni amɛjie nibii lɛ, amɛkɛ adekai lɛ kpɛ sɛii.” Etsɔɔ mli akɛ, yɛ naagbee lɛ, Asafo lɛ to gbɛjianɔ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia, ni asaa mli bɔ ni sa.
Nɔ ni tsa nɔ yɛ gbɛjianɛtoo lɛ mli ji, mɛi ni gbe Gilead nikasemɔ naa mra lɛ ateŋ mɛi komɛi, ni amɛji U.S. Amɛrika Betel weku lɛ mlibii lɛ bagba nibii ni amɛkaiɔ, amɛkaiɔ amɛhenumɔi, kɛ amɛniishikpamɔi lɛ ekomɛi. Lɛlɛŋ, amɛ wiemɔi lɛ sa mɛi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ atsui ahe waa.
“Beni minine shɛ ninefɔɔ nɔ akɛ miba klɛŋklɛŋ klas lɛ eko lɛ, mibana mile hu akɛ minyɛ ena kansa. Shi akɛni esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ kɛjɛ beni eye afii 16 kɛbaa nɛɛ fɛɛ hewɔ lɛ, ekɛ ekaa wo mi hewalɛ waa akɛ mikpɛlɛ ninefɔɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ mikɛ henumɔi ni efutu kɛ Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ fa gbɛ kɛba South Lansing. Mina Gilead tsɔsemɔ lɛ he miishɛɛ waa, ni mijie hiɛsɔɔ kpo yɛ he hu. Minyɛ gbe eshikpɔŋ nɛɛ nɔ nitsumɔ naa yɛ miskul lɛ naagbee sɛɛ fioo mli.”—Charlotte Schroeder, esɔmɔ yɛ Mexico kɛ El Savador.
“Akɛni Yehowa ekwɛ minɔ momo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ he ni miyɔɔ lɛ, minu shishi akɛ he fɛɛ he ni maya lɛ, miyɛ shikpɔŋ nɔ lolo, ebaakwɛ minɔ jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ mina miishɛɛ waa akɛ makpɛlɛ ninefɔɔ kɛha klɛŋklɛŋ klas lɛ nɔ.”—Julia Wildman, esɔmɔ yɛ Mexico kɛ El Savador.
“Eji nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ! Wɔnyɛɔ wɔwieɔ yɛ shinaa fɛɛ shinaa naa. Klɛnklɛn nyɔŋ lɛ nɔ lɛ, miha woji wuji 107 ni mifee Biblia mli nikasemɔi 19. Nyɔŋ ni ji enyɔ lɛ nɔ lɛ, mina Biblia mli nikasemɔi 28. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe bahia ni wɔkase shihilɛi komɛi amli hilɛ —jeŋ dɔlɛ, latsaa, kplukai. Shi eji hegbɛ kpele waa akɛ wɔɔya jɛmɛ. Eji nɔ ko ni mibuɔ akɛ ehe hiaa waa be fɛɛ be.”—Mary Adams, klas ni ji enyɔ, yɛ nitsumɔ ni aha lɛ yɛ Cuba lɛ he.
“Kɔɔyɔɔŋ tsakemɔ lɛ ji gbɛtsii nii kpele fe fɛɛ ni esa akɛ wɔkpee naa yɛ Alaska. Fɛ̃i yeɔ waa diɛŋtsɛ yɛ kooyigbɛ, ni bei komɛi lɛ jeŋ nyɛɔ ejɔɔ fe 60 degrees yɛ ziro Fahrenheit shishi, ni bei komɛi po, ejɔɔ kwraa fe nakai. Lɛlɛ loo kɔɔyɔŋ lɛlɛ pɛ anyɛɔ akɛshɛɔ Indiabii akrowai kɛ asesei bibii ni etse amɛhe baanee yɛ Alaska wuoyi-bokagbɛ lɛ amli.”—John Errichetti, klas ni ji etɛ.
“Gilead bafee ninefɔɔ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ kɛtsɔ eshikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ kɛha mi, koni ewo wɔ hewalɛ yɛ mumɔŋ, ni etsɔɔ wɔ shihilɛ gbɛ ni yɔɔ miishɛɛ.”—Mildred Barr, klas ni ji 11, esɔmɔ yɛ Ireland.
Sanegbaai ni ŋɔɔ waa tsara nɔ lolo—Lucille Henschel (klas ni ji 14, esɔmɔ yɛ Venezuela), Margareta Klein (klas ni ji 20, esɔmɔ yɛ Bolivia), Lucille Coultrup (klas ni ji 24, esɔmɔ yɛ Peru), Lorraine Wallen (klas ni ji 27, esɔmɔ yɛ Brazil), William kɛ Sandra Malenfant (klas ni ji 34, ni amɛsɔmɔ yɛ Morocco), Gerrit Lösch (klas ni ji 41, esɔmɔ yɛ Austria), kɛ David Splane (klas ni ji 42, esɔmɔ yɛ Senegal).
Ni nyɛmimɛi ni sɔmɔ akɛ skul lɛ tsɔɔlɔi lɛ hu? Abibii amɛteŋ mɛi saŋŋ saji—Russel Kurzen, Karl Adams, Harold Jackson, Fred Rusk, Harry Peloyan, Jack Redford, kɛ Ulysses Glass. Amɛwie hegbɛ ni amɛna nɛɛ he, ni amɛtsɔɔ bɔ ni esa amɛhe eha kɛbashi ŋmɛnɛ.
Lloyd Barry, ni sɔmɔ yɛ Japan lɛ, kɛ bɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni atsɔse amɛ yɛ Gilead lɛ anitsumɔ mɔɔ shi jogbaŋŋ ehaa lɛ he odaseyeli ha. Yɛ 1949 mli, beni atsu maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi 15 kɛtee jɛmɛ lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi ni yɔɔ Japan fɛɛ ayifalɛ shɛɛɛ mli 10 po. Shi afii 44 sɛɛ nɛɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ni fa fe 175,000 yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ! Kɛkɛ ni Robert Wallen gba bɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ekomɛi ye omanye waa ni amɛnyɛ amɛye amɛbua mɛi kɛba anɔkwale lɛ mli, ni amɛteŋ mɔ kome ji nyɛmiyoo ko ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni ekɛ nɔ ni fe afii 54 sɔŋŋ ehi Panama, ni eye ebua mɛi 125 kɛshɛ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he.
Agbɛnɛ abashɛ nifeemɔ lɛ naagbee kwraa beni atsɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ toibolɔi lɛ ateŋ, ni ekase nii yɛ Gilead pɛŋ lɛ kɛba kpoku lɛ nɔ lɛ. Eji henumɔ kpele diɛŋtsɛ. Nyɛmimɛi hii kɛ yei ni tsara nɔ aahu kɛtee—89 yɛ Betel weku lɛ mli, kɛfata mɛi ni eba skul lɛ ahe—ni amɛnyiɛ kɛtsɔ sɛii lɛ ateŋ nyiɛmɔ he lɛ kɛtee kɛyakwɔ kpoku lɛ. Kɛkɛ ni nyɛmimɛi ni esɔmɔ akɛ skul lɛ tsɔɔlɔi yɛ afii abɔ lɛ amli fɛɛ lɛ, kɛ klas ni ji 94 lɛ mlibii lɛ fɛɛ yafata amɛhe—amɛ fɛɛ amɛyifalɛ aashɛ 160!
Nyɛminuu Jaracz bi akɛ: “Ani Gilead Skul lɛ nitsumɔ ni ji maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi atsɔsemɔ kɛha maŋsɛɛ shikpɔji anɔ nistumɔ lɛ eye omanye? Odaseyeli ni afii 50 ni eho lɛ kɛhaa ji hɛɛ ni jijeɔ waa diɛŋtsɛ!”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Watchtower Bible School of Gilead lɛ Klasbii ni Ji 94 Nɔ
Gbɛi ni yɔɔ shishigbɛ lɛ miitsɔɔ bɔ ni amɛdamɔ shi lɛ mli, kɛjɛɔ hiɛgbɛ kɛyaa sɛɛgbɛ, ni amɛgbɛi lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ abɛku kɛyaa ninejurɔ gbɛ.
(1) De La Garza, C.; Borg, E.; Arriaga, E.; Chooh, E.; Purves, D.; Fosberry, A.; Delgado, A.; Drescher, L. (2) Scott, V.; Fridlund, L.; Kettula, S.; Copeland, D.; Arriaga, J.; Thidé, J.; Olsson, E.; Widegren, S. (3) Delgado, F.; Keegan, S.; Leinonen, A.; Finnigan, E.; Fosberry, F.; Halbrook, J.; Berglund, A.; Jones, P. (4) Watson, B.; Frias, C.; Chooh, B.; Halbrook, J.; Purves, J.; Finnigan, S.; Jones, A.; Cuccia, M. (5) Scott, G.; Copeland, D.; Drescher, B.; De La Garza, R.; Leinonen, I.; Keegan, D.; Watson, T.; Kettula, M. (6) Widegren, J.; Borg, S.; Cuccia, L.; Berglund, A.; Olsson, B.; Frias, J.; Fridlund, T.; Thidé, P.