Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ ni Miyɔɔ lɛ Waje Mi
TAAKƐ AGENOR DA PAIXÃO GBA
Sɛ̃ kpãa mli hela gbe wɔ binuu koome, Paul, beni eye nyɔji 11 pɛ. Nyɔji etɛ sɛɛ lɛ, flufla hela gbe miŋa ni misumɔɔ lɛ waa lɛ yɛ August 15, 1945. No mli lɛ miye afii 28, ni nɛkɛ amanehului ni ba minɔ nɛɛ ha miwerɛ ho mihe ni mihao. Shi kɛlɛ, Yehowa kɛ eshiwooi amli hekɛnɔfɔɔ ni miyɔɔ lɛ waje mi. Hã magba bɔ ni fee ni mibaná nɛkɛ hekɛnɔfɔɔ nɛɛ.
KƐJƐ be mli ni afɔ mi yɛ Salvador, Bahia State, yɛ Brazil, yɛ January 5, 1917 mli tɔ̃ɔ, ni Awo tsɔɔ mi akɛ mija “hetselɔi” ni yɔɔ Katolik Sɔlemɔ lɛ mli lɛ. Etsĩɛɔ mikɛ minyɛmimɛi hii lɛ leebi maaŋkpa po koni wɔfee ekome kɛsɔle. Shi, mifɔlɔi hu kɛ amɛhe woɔ candomblé, ni ji Afrikabii ni yɔɔ Brazil lɛ awɔŋjamɔ kusumii nifeemɔi komɛi amli. Mijieɔ bulɛ kpo yɛ nɛkɛ hemɔkɛyelii nɛɛ ahe, shi mibɛ hekɛnɔfɔɔ ko yɛ mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ Katolik jamɔ mli hetselɔi lɛ, loo candomblé mli. Nɔ ni hã minijiaŋ je wui titri ji hewolonɔ sui ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ jamɔi nɛɛ amli lɛ.
Yɛ be ko sɛɛ lɛ, minyɛmimɛi hii onukpai enyɔ lɛ shi shia akɛ amɛyaatao nitsumɔ. Sɛɛ mli lɛ, mitsɛ shi weku lɛ kwraa. No hewɔ lɛ, beni miye afii nɛɛhu lɛ, eba lɛ akɛ esa akɛ matao nitsumɔ koni mikɛye mabua minyɛ kɛ minyɛmi yoo fioo lɛ. Aaafee afii 16 sɛɛ lɛ, sanegbaai ni mikɛ minaanyo nitsulɔ ko ná lɛ bafee nɔ ni kɛ tsakemɔ wulu ko ba mishihilɛ mli.
Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ Namɔ
Mikɛ Fernando Teles kpe yɛ 1942 mli. Efɔɔ wiemɔ akɛ eji tɔmɔ akɛ aaaja “hetselɔi.” (1 Korintobii 10:14; 1 Yohane 5:21) Kɛjɛ shishijee lɛ, kulɛ mibooo lɛ toi kwraa. Shi enɔkwayeli kɛ bɔ ni eyɔɔ gbɔmɛi ahe miishɛɛ, ní amɛ hewolonɔ su kɔɔɔ he eko lɛ, sa mihiɛ, ni mibaná e-Biblia mli nilee lɛ he miishɛɛ, titri lɛ, nɔ ni ewie yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ paradeiso shikpɔŋ he lɛ. (Yesaia 9:5, 6; Daniel 2:44; Kpojiemɔ 21:3, 4) Ni ena akɛ mina wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, eha mi Biblia kɛ Biblia kasemɔ woji komɛi.
Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mikpɛlɛ ninefɔ̃ɔ nɔ kɛtee asafoŋ Biblia mli nikasemɔ ko shishi. No mli lɛ kuu lɛ miikase Religion wolo, ni Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ fee lɛ. Miná nikasemɔ lɛ he miishɛɛ, ni mibɔi Yehowa Odasefoi asafoŋ kpeei fɛɛ yaa. Nɔ ni mina he miishɛɛ titri ji hewolonɔ sui ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni amɛbɛ, kɛ bɔ ni ahere mi hiɛmɛɛ amrɔ nɔŋŋ lɛ. Aaafee nakai be lɛ mli ni mikɛ Lindaura bɔi nyiɛmɔ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ. Beni mikɛ lɛ gba nibii ni mikaseɔ lɛ ahe sane pɛ, ni efata mihe ni ebɔi kpeei yaa.
Nɔ kroko hu ni miná he miishɛɛ yɛ kpeei lɛ ashishi ji bɔ ni ama shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ mi lɛ. (Mateo 24:14; Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Akɛni gbɛgbalɔi, taakɛ atsɛɔ be-fɛɛ sɔɔlɔi lɛ, wo mi hewalɛ hewɔ lɛ, mikɛ mɛi krokomɛi bɔi sanegbaa trukaa yɛ oketeke mli beni mifãa gbɛ kɛyaa loo mijɛɔ nitsumɔ mibaa shia lɛ. Kɛ mina mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, miheɔ edrɛs ni miyasaraa lɛ ni mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ maha nakai miishɛɛ lɛ ada.
Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, hekɛnɔfɔɔ ni miyɔɔ yɛ Yehowa kɛ gbɛjianɔtoo ni ekɛtsuɔ nii lɛ mli lɛ tee nɔ eda. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ Biblia mli maŋshiɛmɔ ko ni kɔɔ Kristofoi ahenɔjɔɔmɔ he ni mibo toi lɛ sɛɛ lɛ, abaptisi mi, yɛ Atlantik Ŋshɔ lɛ mli, yɛ April 19, 1943. Mikɛ mihe wo daa shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa, yɛ nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ.
Otsii enyɔ sɛɛ lɛ, mikɛ Lindaura bote gbalashihilɛ mli yɛ May 5. Kɛkɛ ni yɛ August 1943 lɛ, abaptisi lɛ yɛ klɛŋklɛŋ kpee ni Yehowa Odasefoi fee yɛ Salvador maŋtiase lɛ mli lɛ shishi. Afi 1973 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ wie yɛ nakai kpee lɛ he akɛ: “Osɔfoi lɛ anitsumɔ nyɛ etsi maŋshiɛmɔ lɛ naa yɛ Salvador, shi no mli lɛ akɛ adafitswaa babaoo eha . . . dani amɛfee enɛ.” Odaseyeli ni tsɔɔ akɛ wɔmiiná Yehowa gbɛtsɔɔmɔ yɛ be mli ni wɔkɛ yiwaa ni mli wa waa ekpe lɛ wo hekɛnɔfɔɔ ni miyɔɔ yɛ emli lɛ mli hewalɛ.
Taakɛ migba yɛ shishijee lɛ, Lindaura baptisimɔ lɛ sɛɛ afii enyɔ pɛ—kɛ wɔbinuu lɛ gbele lɛ sɛɛ nyɔji etɛ—ni miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ gbo. No mli lɛ eye afii 22 pɛ. Shi hekɛnɔfɔɔ ni miyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ waje mi yɛ nakai nyɔji ni mli wa waa lɛ amli.
Mumɔŋ Nibii Ahe Nitsumɔ Wo Mi Hewalɛ
Yɛ 1946 mli, ni ji miŋa kɛ mibinuu lɛ gbele lɛ sɛɛ afi lɛ, ahala mi akɛ sɔɔlɔ ni kwɛɔ Biblia nikasemɔ nɔ yɛ asafo kome pɛ ni no mli lɛ eyɔɔ Salvador lɛ mli. Nakai afi lɛ mli nɔŋŋ aje Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ shishi yɛ asafoi lɛ amli yɛ Brazil, ni mibatsɔ klɛŋklɛŋ skul nɔkwɛlɔ yɛ Bahia maŋ lɛ mli. Kɛkɛ ni yɛ October 1946 mli lɛ, afee “Jeŋmaji ni Yɔɔ Miishɛɛ” Teokrase Kpee lɛ yɛ São Paulo maŋtiase lɛ mli. Minitsumɔtsɛ ni mikɛ lɛ etsu nii afii nyɔŋma lɛ kɛɛ mihe miihia lɛ, ni enyɛ minɔ akɛ mikaya. Shi, beni mitsɔɔ lɛ bɔ ni kpee nɛɛ ni maya lɛ he baahia kɛha mi lɛ, no sɛɛ lɛ ekɛ mlihilɛ ke mi nii ni ekɛ mi ye shɛɛ akɛ mikɛ gbɛnyiɛmɔ jurɔ.
Ahã kpee ni afee yɛ São Paulo’s Municipal Theater lɛ shishi wiemɔi lɛ yɛ Portuguese wiemɔ—ni ji wiemɔ ni awieɔ yɛ Brazil lɛ—mli, kɛ agbɛnɛ hu yɛ Ŋleshi Blɔfo, German, Hungary, Poland, kɛ Russia bii awiemɔi amli. Nakai kpee lɛ shishi ji he ni ajie Awake! wolo tɛtrɛɛ lɛ kpo yɛ Portuguese wiemɔ mli yɛ. Kpee lɛ—ni mɛi aaashɛ 1,700 babo maŋshiɛmɔ lɛ toi lɛ—kanya mi aahu akɛ miŋma gbɛbimɔ wolo akɛ maje gbɛgbamɔ shishi yɛ November 1, 1946.
Nakai beaŋ lɛ, wɔkɛ gramafon tsɔne lɛ tsuɔ nii waa yɛ wɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔfɔɔ maŋshiɛmɔ ni yitso ji “Hebuu” lɛ tswaa kɛhaa shiatsɛmɛi lɛ. No sɛɛ lɛ, wɔkɛɔ akɛ: “Kɛ wɔmiitao ni wɔbu wɔhe kɛjɛ henyɛlɔ ni anaaa lɛ lɛ he lɛ, no lɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ naanyo ni lɛ hu anaaa lɛ lɛ he. Yehowa ji wɔnaanyo kpele fe fɛɛ, ni ehe wa kwraa fe wɔ henyɛlɔ Satan. No hewɔ lɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ Yehowa he gbagbalii ni wɔkɛbu wɔhe kɛjɛ ehe.” Kɛkɛ lɛ wɔkɛ Protection wolo bibioo, ni kɛ saji babaoo fataa he lɛ eha.
Mikɛ nɔ ni shɛɛɛ afi etsu nii akɛ gbɛgbalɔ, kɛkɛ ni afɔ̃ mi nine akɛ mibasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Carioca Asafo lɛ mli yɛ Rio de Janeiro. Bei komɛi lɛ, wɔkɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa waa kpeɔ yɛ jɛmɛ. Be ko lɛ, shiatsɛ ko je gbɛ etutua Ivan Brenner ni fataa mihe kɛyaa shiɛmɔ lɛ diɛŋtsɛ. Akutso lɛ mli bii lɛ tsɛ polisifoi kɛba, ni amɛkɛ wɔ fɛɛ tee polisifoi anitsumɔ he lɛ.
Beni abiɔ wɔ saji lɛ, shiatsɛ lɛ ni mli efu waa lɛ folɔ wɔnaa akɛ wɔmiifite etoiŋjɔlɛ. Polisifonyo nukpa lɛ fã lɛ ni efee dioo. Kɛkɛ ni polisifonyo nukpa lɛ tsɔ̃ ehe ni ekɛ mlijɔlɛ gbee kɛɛ wɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔya. Etsĩ wɔ naafolɔlɔ lɛ naa ni ekɛ tutuamɔ he naafolɔmɔ saji shi lɛ. Shihilɛi ni tamɔ enɛ waje hekɛnɔfɔɔ ni miyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ.
Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ ni Mli Elɛɛ
Yɛ July 1, 1949 lɛ, mina miishɛɛ waa beni afɔ̃ mi nine akɛ mibasɔmɔ yɛ Betel, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔ he nine ni yɔɔ maŋ ko mli lɛ. No mli lɛ Betel ni yɔɔ Brazil lɛ yɛ 330 Licínio Cardoso Street, yɛ Rio de Janeiro. No mli lɛ, mɛi 17 pɛ feɔ Betel weku muu lɛ fɛɛ. Mikɛ Engenho de Dentro Asafo ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ bɔ aahu be saŋŋ, shi sɛɛ mli lɛ, aha mi nitsumɔ akɛ onukpai asɛinɔtalɔ yɛ asafo koome pɛ ni yɔɔ Belford Roxo, ni ji maŋtiase ko ni kɛ Rio de Janeiro jɛkɛmɔ feɔ shitooi fioo pɛ lɛ mli.
Minaaa deka kwraa yɛ otsii lɛ anaagbee. Daa Hɔɔ lɛ, mikɛ oketeke fãa gbɛ kɛyaa Belford Roxo, ni mikɛ mihe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli shwane, kɛkɛ lɛ mitsa nɔ kɛtee Teokrase Sɔɔmɔ Skul kɛ Sɔɔmɔ Kpee lɛ hu gbɛkɛ. Mikɛ nyɛmimɛi lɛ wɔɔ, kɛkɛ lɛ enɔ leebi lɛ, mikɛ mihe ewo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nakai gbi lɛ ni ji Hɔgbaa shwane lɛ, miboɔ Biblia mli maŋshiɛmɔ ni abaahã lɛ kɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ toi, kɛkɛ lɛ miku misɛɛ kɛtee Betel aaafee gbɛkɛ ŋmɛji nɛɛhu kɛ fã. Ŋmɛnɛ, ayɛ asafoi 18 yɛ Belford Roxo.
Yɛ 1954 mli, beni mikɛ afii etɛ kɛ fã ehi nakai gbɛjianɔtoo lɛ mli sɛɛ lɛ, asaa ahã mi nitsumɔ ekoŋŋ yɛ Rio de Janeiro akɛ onukpai asɛinɔtalɔ yɛ São Cristóvão Asafo lɛ mli. Mikɛ afii nyɔŋma ni nyiɛ sɛɛ lɛ sɔmɔ aahu yɛ nakai asafo lɛ mli.
Mi-Betel Nitsumɔi
Mi klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni ahã mi yɛ Betel ji ni mimã tsɔne mãa he kɛha Asafo lɛ tsɔne kome pɛ ni eyɔɔ, ni ji 1949 Dodge tsɔne ni awo lɛ gbɛi akɛ Chocolate, yɛ asara su ni ehiɛ lɛ hewɔ lɛ. Beni migbe tsu lɛ naa lɛ, ahã mi nitsumɔ yɛ nihoomɔ he lɛ, ni mitsu nii yɛ jɛmɛ afii etɛ. No sɛɛ lɛ, ajie mi kɛtee Woji Bibii Akalamɔ Nitsumɔ He lɛ, ni ji he ni mihi aahu nɔ ni fa fe afii 40 sɔŋŋ kɛbashi bianɛ lɛ.
Akɛ woji akalamɔ tsɔnei ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ ateŋ babaoo miitsu nii dani wɔhe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔyɛ woji akalamɔ tsɔne ko ni wɔkɛtsu nii aahu afii babaoo, ni wɔjɛ suɔmɔ mli wɔkɛ Abraham ŋa, Sara gbɛi wo lɛ. Akɛtsu nii aahu afii abɔ yɛ woji afeemɔ nitsumɔ he lɛ yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he yitso lɛ yɛ Brooklyn, New York. Kɛkɛ ni 1950 afii lɛ amli lɛ, akɛmaje kɛba Brazil. Taakɛ Abraham ŋa ji lɛ, ewo yibii—ni ji Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ babaoo yɛ biɛ yɛ egbɔlɛ bei amli.
Bɔ ni woji afalɛ ni afeɔ yɛ Brazil woji akalamɔ nitsumɔ he lɛ yaa nɔ efaa babaoo lɛ etee nɔ efee mi naakpɛɛ aahu. Yɛ 1953 afi muu lɛ fɛɛ mli lɛ, wɔkala woji tɛtrɛbii 324,400, shi amrɔ nɛɛ akalaa nɔ ni fa fe akpekpei etɛ yɛ daa nyɔŋ nɔ!
Wɔ Betel Tsũi Lɛ
Tsũi babaoo ni wɔna ni amamɔ afata wɔ Betel tsũi lɛ ahe yɛ Brazil, yɛ afii abɔ ni eho lɛ amli lɛ eha wɔna miishɛɛ waa. Yɛ 1952 mli lɛ, wɔma nitsumɔ he tsu ŋsɔɔdoi enyɔ yɛ wɔshia lɛ sɛɛ yɛ Rio de Janeiro. Kɛkɛ ni yɛ 1968 mli lɛ, ajie Betel kɛtee tsu hee ko mli yɛ São Paulo maŋtiase lɛ mli. Beni wɔfã kɛyahi jɛmɛ lɛ, efee wɔ tamɔ nɔ ni nɔ fɛɛ nɔ da ni gbɛ agbo yɛ kɛha wɔ Betel weku lɛ mli bii 42 lɛ. Wɔsusu diɛŋtsɛ akɛ tsu nɛɛ baanyɛ atsu shweremɔ ni baaba wɔsɛɛ lɛ fɛɛ he nii. Shi, yɛ 1971 mli lɛ, amamɔ tsũi sɔrɔtoi enyɔ ni eko fɛɛ eko hiɛ ŋsɔɔdoi enumɔ afata he, ni ahe nitsumɔ he ko ni tsa wɔ nɔ lɛ afata he, ni asaa ama lɛ ekroko, ni akɛtsa nɛkɛ tsũi wuji ni amamɔ nɛɛ. Shi afii fioo ko sɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli jajelɔi ayifalɛ ni yaa hiɛ be fɛɛ be—wɔho 100,000 yifalɛ lɛ he yɛ 1975 mli—lɛ bi ni ana he ko ni da lolo.
No hewɔ lɛ, amamɔ tsũi wuji heei yɛ he ko ni kɛ São Paulo maŋtiase lɛ jɛkɛmɔ aaashɛ kilomitai 140, yɛ maŋ bibioo ni atsɛɔ lɛ Cesário Lange lɛ masɛi. Yɛ 1980 mli lɛ, ajie wɔ Betel weku ni mɛi 170 yɔɔ mli lɛ kɛtee nɛkɛ tsũi heei nɛɛ amli. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ etee nɔ eshwere waa diɛŋtsɛ. Amrɔ nɛɛ wɔyɛ mɛi ni fa fe 410,000 ni kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa yɛ Brazil! Bɔni afee ni wɔtsu Maŋtsɛyeli jajelɔi nɛɛ fɛɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii lɛ, ehe ebahia akɛ wɔya nɔ wɔmamɔ woji akalamɔ hei heei koni wɔkɛkala Biblia kasemɔ woji, kɛ wɔɔhe tsũi heei hu koni Betel nitsulɔi lɛ awɔ mli. Amrɔ nɛɛ wɔyɛ Betel weku lɛ mli bii aaashɛ 1,100!
Hegbɛi ni Jara Wa Waa
Mibuɔ Betel sɔɔmɔ akɛ hegbɛ ko ni jara wa waa. Enɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ misusu gbalashihilɛ mlibotemɔ ekoŋŋ he yɛ shishijee afii lɛ amli moŋ, shi mihala akɛ mikɛ mijwɛŋmɔ baama hegbɛi ni mina yɛ Betel kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ. Mina miishɛɛ yɛ biɛ akɛ mafata obalahii babaoo ahe kɛsɔmɔ yɛ woji akalamɔ nitsumɔ he lɛ, ni matsɔse amɛ yɛ amɛ nitsumɔi lɛ amli hu. Mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ amɛ baahi shi tamɔ mibihii. Ekaa ni amɛyɔɔ kɛ pɛsɛmkunya ni amɛfeee lɛ efee hewalɛwoo jɛɛhe kpele diɛŋtsɛ kɛha mi.
Hegbɛ kroko hu ni mina ji mɛi sɔrɔtoi ni mikɛ amɛ ehi tsu mli yɛ miishɛɛ mli, yɛ afii abɔ lɛ amli fɛɛ lɛ. Lɛlɛŋ, bei komɛi lɛ, wɔ subaŋi sɔrɔtoi lɛ bafeɔ kaa kɛhaa wɔ. Ni kɛlɛ, mibale akɛ esaaa ni mikpaa emuuyeli gbɛ kɛjɛɔ mɛi krokomɛi adɛŋ. Mibɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ mihaŋ saji bibii atsɔ naagbai wuji, aloo ni mabu mihe akɛ mihe hiaa tsɔ̃ fe nine. Bɔ ni minyɛɔ miŋmɔɔ mi diɛŋtsɛ mihe kɛji mitɔ̃ lɛ eye ebua mi ni minyɛɔ minaa mɛi krokomɛi atɔmɔi ahe tsui.
Hegbɛ kroko ni mina mli ŋɔɔmɔ ji majimaji ateŋ kpeei wuji ni minyɛ mitee yɛ United States. Kpeei nɛɛ ateŋ ekome ji “Naanɔ Sanekpakpa” Kpee, ni afee yɛ Yankee Stadium, yɛ New York, yɛ 1963 mli lɛ, ni ekroko hu ji “Toiŋjɔlɛ yɛ Shikpɔŋ Nɔ” Majimaji Ateŋ Kpee ni afee yɛ jɛmɛ nɔŋŋ yɛ 1969 mli lɛ. Beni miyɔɔ jɛmɛ lɛ, mina miishɛɛ waa akɛ miyashara shi yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ nitsumɔ he yitso ni yɔɔ Brooklyn, yɛ New York, ni kɛ jɛmɛ jɛkɛɛɛ lɛ!
Eji hegbɛ hu ni mina afii nyɔŋma sɔŋŋ—kɛ mɛi krokomɛi ni atoɔ naa ni eshɛɔ amɛnɔ lɛ—akɛ maná leebi jamɔ ni Betel weku lɛ feɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ akɛ sɛinɔtalɔ. Shi kɛlɛ, hegbɛ ni da fe fɛɛ, nɔ ni eha mina miishɛɛ kɛ hewalɛwoo kpele, ji hegbɛ ni mina akɛ mikɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ baaya ayahã mɛi ni yɔɔ jalɛ tsuii, taakɛ wɔ Nuntsɔ, Yesu Kristo, fee lɛ.
Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, mikɛ shihilɛ ko ni ji Parkinson hela ni tamɔ kuumɔ hela lɛ he kaa hu ekpe. Kwɛmɔ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ Betel weku lɛ helatsɛmɛi akwɛmɔ hé lɛ jɛɔ suɔmɔ mli amɛkwɛɔ mi lɛ efee hewalɛwoo jɛɛhe kɛ miishɛjemɔ kpele daa kɛha mi. Mikɛ hekɛnɔfɔɔ fɛɛ sɔleɔ akɛ, Yehowa aha mi hewalɛ ni mikɛya nɔ mafee bɔ fɛɛ bɔ ni manyɛ yɛ enɔkwa jamɔ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Brazil nitsumɔ he nine, he ni miyɔɔ bianɛ lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Mikɛ miŋa, ni gbo yɛ 1945 mli lɛ