Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 2/15 bf. 4-7
  • Beni Amanehulu Bɛ Dɔŋŋ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Beni Amanehulu Bɛ Dɔŋŋ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mɛni Hewɔ Ehaaa Atsu Esuɔmɔnaa Nii he Nii Amrɔ Nɔŋŋ?
  • Mɛni Hewɔ Anyɛɛɛ Gbɔmɛi Anɔ Koni Amɛfee Nɔ ni Ja?
  • Mɛi Fɛɛ ni Leee Mli Eko ni Agbe Amɛ lɛ Hu?
  • Miishɛjemɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Mɛi ni Naa Amanehulu?
  • “Nibii Fɛɛ Agbɛjianɔtoo”
  • Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2017
  • Miishɛjemɔ Miishɛjemɔ Kɛha Mɛi ni Naa Amanehulu Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
  • Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Ŋmɛɔ Piŋmɔ Gbɛ?
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Wɔtsui Shi Ni Wɔɔŋmɛ Yɛ Amanehulu Mli Lɛ He Baanyɛ Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Wɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 2/15 bf. 4-7

Beni Amanehulu Bɛ Dɔŋŋ

AMANEHULU jeee Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesa weku lɛ fã. Jeee lɛ eto he gbɛjianɔ, ni asaŋ esumɔɔɔ hu. ‘Kɛji nakai ni lɛ,’ ekolɛ obaabi akɛ, ‘te fee tɛŋŋ ni eje shishi, ni mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ eŋmɛ gbɛ ni etee nɔ kɛbashi bianɛ?’—Okɛto Yakobo 1:13 he.

Anaa hetoo lɛ yɛ gbɔmɔ shishijee yinɔsane ni aŋmala—ni ji Biblia lɛ mli, titri lɛ 1 Mose wolo lɛ. Ekɛɔ akɛ, wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi, Adam kɛ Hawa, yanyiɛ Satan Abonsam sɛɛ yɛ atua ni etse eshi Nyɔŋmɔ lɛ mli. Amɛ nifeemɔi lɛ tee shishijee saji titrii ni tutua jeŋ muu fɛɛ mla kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa shishitoo diɛŋtsɛ lɛ ashi. Beni amɛkɛɛ amɛyɔɔ hegbɛ ni amɛkɛaakpɛ yiŋ yɛ nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii he amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ, amɛtswa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mpoa. Amɛbi sane yɛ hegbɛ ni eyɔɔ ni ekɛyeɔ nɔ, ni lɛ pɛ etsɔɔ “ekpakpa kɛ efɔŋ” lɛ he.—1 Mose 2:15-17; 3:1-5.

Mɛni Hewɔ Ehaaa Atsu Esuɔmɔnaa Nii he Nii Amrɔ Nɔŋŋ?

Ekolɛ obaabi akɛ, ‘Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ ni atsu esuɔmɔnaa nii ahe nii amrɔ nɔŋŋ mɔ?’ Kɛha mɛi pii lɛ, etamɔ nɔ ni sane lɛ waaa kwraa. Amɛkɛɔ akɛ, ‘Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ. Kulɛ esa akɛ ekɛtsu nii ni ekɛkpata atuatselɔi lɛ ahiɛ.’ (Lala 147:5) Shi bi ohe nɛkɛ sane nɛɛ, ‘Ani mishashaooo shi yɛ mɛi fɛɛ ni kɛ hewalɛ ni tsii nyɛ̃ɛɔ mɛi anɔ koni afee amɛsuɔmɔnaa nii lɛ anɔkpɛlɛmɔ mli? Ani minuuu nyaŋemɔ he yɛ mimli kɛ nɔyelɔ yiwalɔ ko kɛ kui ni gbeɔ mɛi tsu nii koni ekɛkpata ehenyɛlɔi ahiɛ lɛ?’ Ŋmiŋmi mɔmɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ hiɛshikamɔ lɛ ateŋ mɛi pii yɛ nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ he.

Obaakɛɛ akɛ, ‘Aa, shi kɛ Nyɔŋmɔ kɛ nakai hewalɛ lɛ tsu nii lɛ, mɔ ko mɔ ko biŋ sane yɛ enifeemɔi ahe.’ Ani oyɛ nɔmimaa? Ani ejeee anɔkwale akɛ gbɔmɛi biɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii lɛ he sane? Amɛbiɔ nɔ hewɔ ni ekɛtsuko nii lɛ he sane yɛ bei komɛi amli, tamɔ efɔŋ feemɔ ni eŋmɛ gbɛ lɛ nɛkɛ. Ni amɛbiɔ nɔ hewɔ ni ekɛtsu nii lɛ he sane yɛ bei krokomɛi amli. Abraham anɔkwafo lɛ po ná naagba yɛ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii ni ekɛteɔ shi ewoɔ E-henyɛlɔi lɛ he. Kaimɔ be mli ni Nyɔŋmɔ kpɛ eyiŋ akɛ ebaakpata Sodom hiɛ lɛ. Abraham she gbeyei yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ gbɔmɛi kpakpai kɛ efɔŋ feelɔi lɛ fɛɛ baagboi. Ebo akɛ: “Enɛ akagbaleo akɛ oooye nɛkɛ sane, ni ogbe jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ shikome.” (1 Mose 18:25) Ehe miihia ni ama nɔ mi aha gbɔmɛi ni yɔɔ jwɛŋmɔ kpakpa tamɔ Abraham lɛ po akɛ, akɛ hewalɛ fɛɛ tsuŋ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ.

Kulɛ, Nyɔŋmɔ baanyɛ akpata Adam, Hawa, kɛ Satan hiɛ amrɔ nɔŋŋ. Shi susumɔ bɔ ni enɛ aaanyɛ asa ŋwɛibɔfoi krokomɛi lɛ loo wɔsɛɛ be mli nibɔɔi krokomɛi ni baaba abale enifeemɔi yɛ sɛɛ mli lɛ ahe lɛ he okwɛ. Ani enɛ baashi sanebimɔi ni gbaa amɛnaa be fɛɛ be yɛ ja ni Nyɔŋmɔ nɔyeli ja lɛ he lɛ? Ani enɛ haŋ afolɔ Nyɔŋmɔ naa akɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, eji nɔyelɔ yiwalɔ ko, taakɛ Nietzsche wie ehe lɛ, Nyɔŋmɔ ni kɛ yiwalɛ kpataa mɔ fɛɛ mɔ ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ hiɛ?

Mɛni Hewɔ Anyɛɛɛ Gbɔmɛi Anɔ Koni Amɛfee Nɔ ni Ja?

Ekolɛ mɛi komɛi baabi akɛ, ‘Ani Nyɔŋmɔ nyɛɛɛ anyɛ gbɔmɛi anɔ koni amɛfee nɔ ni ja?’ Ojogbaŋŋ, susumɔ enɛ hu he. Nɔyelii ebɔ mɔdɛŋ yɛ yinɔsane be fɛɛ mli koni amɛha gbɔmɛi ahi shi yɛ amɛ amɛsusumɔ naa. Nɔyelii loo nɔyelɔi aŋkroaŋkroi komɛi kɛ gbɛi sɔrɔtoi ni akɛkudɔɔ gbɔmɛi ajwɛŋmɔ etsu nii, ekolɛ amɛkɛ tsofai loo opireshɛn tsuɔ nii, ni amɛshɔ̃ɔ nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ ni ji suɔmɔ mli ni ajɛɔ afeɔ nii lɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ. Ani wɔsumɔɔɔ heyeli mli ni wɔjɛɔ wɔfeɔ nii lɛ waa, kɛji akɛ afiteɔ nakai nikeenii lɛ po? Ani wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ mɔdɛŋ ni nɔyeli ko loo nɔyelɔ ko bɔɔ koni eshɔ̃ nakai heyeli lɛ kɛjɛ wɔdɛŋ lɛ nɔ?

Belɛ mɛni yɔɔ ni akɛbaato hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛbaatsu nii amrɔ nɔŋŋ ni eha aye emla nɔ lɛ najiaŋ? Yehowa Nyɔŋmɔ kpɛ eyiŋ akɛ, gbɛ ni hi fe fɛɛ ni akɛaatsu atuatsemɔ lɛ he nii ji, ni aŋmɛ mɛi ni kpoo emlai lɛ agbɛ ni amɛye amɛhe kɛjɛ enɔyeli shishi yɛ be fioo ko mli. Enɛ baaŋmɛ gbɛ ni adesa weku lɛ ni jɛ Adam kɛ Hawa mli lɛ aná be fioo ko ni amɛkɛbaaye amɛhe nɔ ni amɛbɛ Nyɔŋmɔ mla shishi. Mɛni hewɔ efee enɛ? Ejaakɛ ele akɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, odaseyeli ni anyɛŋ aje he ŋwane baaje kpo, ni baatsɔɔ akɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ eyeɔ nɔ lɛ ja yɛ be fɛɛ mli, kɛ ekɛ ehewalɛ ni fe fɛɛ lɛ tsu nii koni eha aye esuɔmɔnaa nii anɔ po, ni ákɛ, etsɛɛɛ ni atua fɛɛ atua ni atseɔ ashiɔ lɛ lɛ batsɔɔ amanehulu.—5 Mose 32:4; Hiob 34:10-12; Yeremia 10:23.

Mɛi Fɛɛ ni Leee Mli Eko ni Agbe Amɛ lɛ Hu?

Ekolɛ obaabi akɛ, ‘Shi beni be shwieɔ mli lɛ, mɛi fɛɛ ni leee mli eko ni agbe amɛ yakatswaa lɛ hu?’ ‘Ani amɛ piŋmɔ lɛ sa diɛŋtsɛ koni akɛtsɔɔ mla mli sane ko mli?’ Ojogbaŋŋ, Nyɔŋmɔ eŋmɛko gbɛ koni efɔŋ ahi shi koni ekɛtsɔɔ mla mli sane ko ni bɛ faŋŋ mli kɛkɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, no ji, ni ekɛma shishijee anɔkwale akɛ, lɛ pɛ ji maŋtsɛ, ni akɛ toiboo ni aaafee aha emlai lɛ ahe miihia kɛha toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ ni ebɔɔ nii fɛɛ aaaya nɔ ana lɛ nɔ mi shikome nyɔŋlo.

Nɔ titri ko ni he hiaa ni esa akɛ aha ehi jwɛŋmɔ mli ji akɛ, Nyɔŋmɔ le akɛ ebaanyɛ ejaje awui fɛɛ awui ni ekolɛ enɛ kɛaaba adesa weku lɛ nɔ lɛ. Ele akɛ yɛ be kpalaŋŋ sɛɛ lɛ, sɛɛnamɔi ni hiɔ shi daa baajɛ mli aba. Susumɔ nyɛ̃ ko ni mɔɔ ebi mli waa beni datrɛfonyo haa epiŋɔ kɛtsɔɔ abui ni egbuɔ lɛ lɛ nɔ, koni ebaa gbekɛ lɛ yi kɛjɛ hela ko ni baagbe gbekɛ lɛ he lɛ he okwɛ. Nyɛ̃ ko bɛ ni sumɔɔ ni ebi anu piŋmɔ he. Datrɛfonyo ko bɛ ni sumɔɔ ni ehelatsɛ ahao. Gbekɛ lɛ nuuu piŋmɔ lɛ shishi yɛ nakai be lɛ mli, shi yɛ sɛɛ mli lɛ, ebaanu nɔ hewɔ ni aŋmɛ gbɛ lɛ shishi.

Miishɛjemɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Mɛi ni Naa Amanehulu?

Mɛi komɛi baanyɛ anu he akɛ nɛkɛ nibii nɛɛ kɛkɛ ni ale lɛ jeee miishɛjemɔ tsɔ̃ kɛha mɛi ni naa amanehulu lɛ. Hans Küng tsɔɔ akɛ, amanehulu ni yɔɔ lɛ mlitsɔɔmɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli lɛ mli “yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa mɔ ni naa amanehulu lɛ tamɔ niyenii mli nui ahe sane ni agbaa atsɔɔ mɔ ni hɔmɔ yeɔ lɛ lɛ.” Ebiɔ akɛ: “Ani sane naatsɔɔmɔi yɛ ŋaa mli lɛ fɛɛ baanyɛ awo adesa ni amanehulu eha enɔ kwraa lɛ hewalɛ?” Ojogbaŋŋ, gbɔmɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ lɛ ‘asane naatsɔɔmɔ yɛ ŋaa mli’ lɛ woko mɛi ni naa amanehulu lɛ hewalɛ. Adesai asusumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ nɔ kroko ebafata naagba lɛ he moŋ, yɛ amɛsusumɔ akɛ Nyɔŋmɔ to ni gbɔmɔ ana amanehulu, ni ákɛ ato shikpɔŋ lɛ he gbɛjianɔ akɛ yaafonui ajɔɔ loo he ko ni akaa mɛi ni yɛ naagbee lɛ amɛbaana wala yɛ ŋwɛi lɛ yɛ hewɔ. Mɛɛ musubɔɔ nɛ!

Ni kɛlɛ, Biblia lɛ kɛ miishɛjemɔ diɛŋtsɛ haa. Jeee akɛ ekɛ nɔ hewɔ ni amanehulu yɔɔ lɛ mlitsɔɔmɔ ni kɛ ehe kpaa gbee haa kɛkɛ, shi moŋ etswaa hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoo ni ji anɔkwale akɛ ebaajie efɔŋ fɛɛ ni efɔŋ feemɔ ni aŋmɛ gbɛ yɛ be fioo mli lɛ kɛba lɛ fɛɛ kɛya lɛ mli lɛ emaa shi.

“Nibii Fɛɛ Agbɛjianɔtoo”

Etsɛŋ kwraa ni Nyɔŋmɔ baato nibii agbɛjianɔ kɛya bɔ ni esumɔɔ ni amɛji dani eklɛŋklɛŋ adesa bɔɔ nii lɛ tse atua lɛ mli. Eshwɛ fioo kɛkɛ ni be ni eto eha gbɔmɔ koni eye ehe nɔ yɛ heyeli mli lɛ baatã kwraa. Be ni ebaatsu “Yesu . . . mɔ ni esa akɛ eyahi ŋwɛi kɛyashi nibii fɛɛ agbɛjianɔtoo be lɛ, ni Nyɔŋmɔ ewie he yɛ egbalɔi krɔŋkrɔŋi lɛ anaa kɛjɛ teteete lɛ” mli wɔyɔɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 3:20, 21.

Mɛni Yesu Kristo baafee? Ebaajie Nyɔŋmɔ henyɛlɔi fɛɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (2 Tesalonikabii 1:6-10) Enɛ efeŋ gbɔmɛi fɛɛ ahiɛkpatamɔ shikome, tamɔ bɔ ni adesai nɔyelɔi yiwalɔ kɛbaa mɛi anɔ lɛ. Odaseyelii babaoo ni bua shi tamɔ gɔŋ, ni tsɔɔ oshara ni jɛɔ gbɔmɔ nɔyeli gbonyo mli baa lɛ baatsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ ja kwraa kɛyi shi akɛ etsɛŋ ekɛ ehewalɛ ni fe fɛɛ lɛ baaba koni ekwɛ ni atsu esuɔmɔnaa nii ahe nii. (Kpojiemɔ 11:17, 18) Kɛjɛ shishijee lɛ enɛ baafee “amanehulu” ni shikpɔŋ lɛ enako eko ni tamɔ nakai da, nɔ ko ni tamɔ Noa Nu Afua lɛ, shi eda fe no kwraa. (Mateo 24:21, 29-31, 36-39) Mɛi ni jeɔ “amanehulu kpeteŋkpele” nɛɛ mli lɛ anine baashɛ “hejɔɔmɔ yinɔ” nɔ, beni amɛnaa ni Nyɔŋmɔ shiwoi fɛɛ ni etsɔ “egbalɔi krɔŋkrɔŋi lɛ anaa” ekɛha lɛ baa mli lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:19; Kpojiemɔ 7:14-17) Mɛni Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ he?

Ojogbaŋŋ, Nyɔŋmɔ blema gbalɔi lɛ kɛɔ akɛ amanehulu ni tawuu kɛ lashishwiemɔ kɛbaa lɛ baaba naagbee. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Lala 46:10 kɛɔ wɔ akɛ: “Ehãa tai asɛɛ foɔ kɛyaa shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.” Mɛi ni agbeɔ amɛ yaka, abobalɔi ni nii yɔɔ mɔbɔ, yoomɔmɔ ekãa naa, obubuafoi, kɛ mɛi ni gboiɔ yɛ yiwalɛ tawuu mli bɛ dɔŋŋ! Gbalɔ Yesaia kɛɔ akɛ: “Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ!”—Yesaia 2:4.

Gbalɔi lɛ hu gbaa amanehulu ni awuiyeli kɛ jalɛ sane ni bɛ kɛbaa lɛ naagbee. Abɛi 2:21, 22 woɔ shi akɛ, “mɛi ni ja lɛ aaahi shikpɔŋ lɛ nɔ,” ni ákɛ, “aaafamɔ” mɛi ni kɛ piŋmɔ kɛ amanehulu baa lɛ “kɛaajɛ nɔ.” ‘Gbɔmɔ yeŋ enyɛmi gbɔmɔ nɔ ekɛyeŋ lɛ awui’ dɔŋŋ. (Jajelɔ 8:9) Abaakpata efɔŋ feelɔi fɛɛ hiɛ kɛya naanɔ. (Lala 37:10, 38) Mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ mli, ni amanehulu ko bɛ mli.—Mika 4:4.

Agbɛnɛ, gbalɔi lɛ woɔ shi akɛ, amanehulu ni gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ helai kɛbaa lɛ hu sɛɛ baafo. (Yesaia 33:24) Yesaia woɔ shi akɛ, abaatsa shwilafoi, mumuii, obubuafoi, kɛ mɛi fɛɛ ni helai gbaa amɛnaa lɛ ahelai lɛ. (Yesaia 35:5, 6) Nyɔŋmɔ baatsake nɔ ni jɛɔ gbele mli baa lɛ po. Yesu gba fɔ shi akɛ, “mɛi fɛɛ ni yɔɔ kaimɔ gbohiiabui amli lɛ baanu egbee ni amɛaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29, NW) Beni bɔfo Yohane na “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ he ninaa lɛ, akɛɛ lɛ akɛ, “Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ . . . aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ.” (Kpojiemɔ 21:1-4) Susumɔ enɛ he okwɛ! Piŋmɔ bɛ, yaafonui bɛ, bolɔmɔ ko bɛ, gbele bɛ—amanehulu ko bɛ dɔŋŋ!

Abaajie osharai ni ekolɛ eba yɛ be kuku ni aŋmɛ efɔŋ feemɔ gbɛ yɛ mli nɛɛ fɛɛ kɛya. Abaatsumɔ adesa piŋmɔ kɛ amanehulu he kaimɔi po—ni Nyɔŋmɔ etooo eyiŋ akɛ eba lɛ—kɛya kwraa. Yesaia gba akɛ: “Hiɛ ekpa tsutsu haomɔi lɛ anɔ . . . akaiŋ tsutsu nii lɛ dɔŋŋ.” (Yesaia 65:16, 17) Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesa weku ni yeɔ emuu ni hiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ kwraa mli yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ baaba mli kɛmɔ shi. (Yesaia 45:18) Hekɛnɔfɔɔ yɛ emaŋtsɛyeli mli baafee nɔ ni yeɔ emuu. Mɛɛ hegbɛ po eji nɛkɛ akɛ aaahi shi yɛ be ni Nyɔŋmɔ kɛ adesai amanehulu fɛɛ baaba naagbee lɛ mli, be ni ekɛtsɔɔ akɛ ejeee “nɔyelɔ yiwalɔ, shishiulɔ, ojotswalɔ, gbɔmɔgbelɔ,” taakɛ Nietzsche wie lɛ, shi akɛ, eyɛ suɔmɔ, nilee, ni eja yɛ hewalɛ fɛɛ ni ekɛtsuɔ nii lɛ mli yɛ be fɛɛ mli!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Nɔyelɔi komɛi kɛ jwɛŋmɔ kudɔmɔ etsu nii, ni amɛshɔ̃ heyeli ni mɛi ni amɛyeɔ amɛnɔ lɛ kɛfeɔ nii lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

UPI/Bettmann

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Kɛ amanehulu bɛ dɔŋŋ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baana shihilɛ mli ŋɔɔmɔ ni yeɔ emuu

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje