Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w98 1/1 bf. 26-29
  • Nɔ̃ Kpakpa ko Bɛ ni Fe Anɔkwale Lɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nɔ̃ Kpakpa ko Bɛ ni Fe Anɔkwale Lɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Biblia Anɔkwale lɛ Kasemɔ
  • Ní Aaadamɔ Shi Kɛha Anɔkwale Lɛ
  • Shihilɛ yɛ Sachsenhausen
  • Gbele he Akoŋshimɔ Lɛ
  • Anɔkwale lɛ Efee Mishihilɛ
  • Yehowa Tsɔɔ akɛ Ekɛ Mi Yɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Mɛɛ Miishɛɛ Eji Nɛkɛ Akɛ Aaata Yehowa Okpɔlɔ Lɛ He!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Yehowa Ye Ebua Wɔ Ni Wɔdamɔ Yiwalɛ Nɔyelii Anaa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Mɛni Manyɛ Maŋɔto Yehowa Najiaŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
w98 1/1 bf. 26-29

Nɔ̃ Kpakpa ko Bɛ ni Fe Anɔkwale Lɛ

Taakɛ G. N. Van Der Bijl Gba

Yɛ June 1941 lɛ, akɛ mi ha Gestapobii lɛ, ni akɛ mi tee Sachsenhausen yiwalɛ nsra ni bɛŋkɛ Berlin yɛ Germany lɛ mli. Mihi shi yɛ jɛmɛ ákɛ gboklɛfonyo ni nɔmba ji 38190 aahu kɛyashi gbele akoŋshimɔ ni ehiii kwraa lɛ ba yɛ April 1945. Shi dani matsɔɔ nakai nifeemɔ lɛ mli lɛ, nyɛhaa matsɔɔa bɔ ni fee ni mibatsɔ gboklɛfonyo.

AFƆ mi yɛ Rotterdam, yɛ Nertherlands, yɛ Jeŋ Ta I lɛ sɛɛ nɔŋŋ yɛ 1914. Mitsɛ tsuɔ oketeke dadei ahe nii, ni wɔshia bibioo lɛ bɛŋkɛ oketeke gbɛ lɛ he. Beni ta lɛ ba naagbee yɛ 1918 lɛ, mina nɔ ni atsɛɔ lɛ helatsɛmɛi aketeke pii ni kɛ foi bahoɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ asraafoi ni epila ni akɛ amɛ miijɛ ta lɛ naa kɛmiiya shia ji nɔ ni eyi amɛmli obɔbɔ.

Beni miye afii 12 lɛ, mishi skul koni miyatao nitsumɔ. Afii kpaanyɔ sɛɛ lɛ, mibɔi nitsumɔ akɛ mɔ ni yeɔ ebuaa lɛlɛ mli gbɛfalɔi yɛ lɛlɛ ni akɛfaa gbɛ mli, ni afii ejwɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔyaa wɔbaa yɛ Netherlands kɛ United States teŋ.

Beni wɔyama New York lɛjiadaamɔhe lɛ yɛ hulutsoo be mli yɛ 1939 lɛ, jeŋ ta kroko he gbeyeishemɔ te shi. No hewɔ lɛ beni nuu ko ba wɔ lɛlɛ lɛ mli ni ekɛ wolo ni ji Government (Nɔyeli), ni wieɔ jalɛ nɔyeli ko he lɛ ha mi lɛ, mikɛ miishɛɛ he. Akɛni shihilɛ yɛ ŋshɔ hiɛ jeee nɔ ni yɔɔ shweshweeshwe hewɔ lɛ, mibɔi nitsumɔ taomɔ yɛ maŋ lɛ mli, beni miku misɛɛ kɛtee Rotterdam lɛ. Yɛ September 1 lɛ, Germany tutua Poland ni ekɛ maji lɛ wo Jeŋ Ta II mli amrɔ nɔŋŋ.

Biblia Anɔkwale lɛ Kasemɔ

Gbi ko Hɔgbaa leebi yɛ March 1940 mli lɛ, no mli lɛ mítee minyɛmi nuu ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ saramɔ, ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome batswa shinaa lɛ ŋmɛlɛ lɛ. Mikɛɛ lɛ akɛ miyɛ Government wolo lɛ eko momo, ni mibi lɛ sane ni kɔɔ ŋwɛi, kɛ mɛi ni yaa jɛmɛ lɛ he sane. Minine shɛ hetoo ni yɔɔ faŋŋ ni shishinumɔ yɔɔ mli nɔ aahu akɛ miikɛɛ mihe akɛ, ‘Anɔkwale lɛ nɛ.’ Mikɛ midrɛs ha lɛ, ni mikɛɛ lɛ akɛ, ebasara mi yɛ mishia.

Yɛ saramɔi etɛ pɛ ni wɔkase Biblia lɛ jogbaŋŋ yɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, mije shishi mifata Odasefoi lɛ ahe yɛ shia kɛ shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Beni wɔshɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ, etsɔɔ mi he ni maje shishi kɛjɛ, kɛkɛ ni mi diɛŋtsɛ miyashiɛ. Nakai ahaa mɛi heei babaoo jeɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ no gbii lɛ amli. Awo mi ŋaa akɛ, bɔni afee ni akana mi yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ lɛ, esa akɛ kɛ mikɛ wolo lɛ miiha lɛ, mahi abalanaa lɛ nɔ be fɛɛ be. Ehe bahia ni akwɛ he nɔ jogbaŋŋ yɛ ta lɛ shishijee gbii lɛ amli.

Yɛ otsii etɛ sɛɛ yɛ May 10, 1940 lɛ, German asraafoi lɛ tutua Netherlands, ni yɛ May 29 lɛ, Reich (Maŋ Sɔɔlɔ) ni ji Seyss-Inquart jaje akɛ, atsi Yehowa Odasefoi agbɛjianɔtoo lɛ naa. Wɔkpeɔ yɛ kui bibii pɛ amli, ni wɔkwɛɔ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni he ni wɔkpeɔ yɛ lɛ afee teemɔhe. Nɔ̃ titri ni woɔ wɔ hewalɛ waa ji nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi lɛ asaramɔi lɛ.

Mishɛreɔ sigaret waa diɛŋtsɛ, ni beni mikɛ sigaret ha Odasefonyo ni kɛ mi kaseɔ nii lɛ ni mina akɛ eshɛreee sigaret lɛ, mikɛɛ akɛ: “Minyɛŋ makpa shɛremɔ kɔkɔɔkɔ!” Shi, no sɛɛ nɔŋŋ lɛ, beni misharaa shi yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ lɛ, misusu akɛ, ‘Kɛ matsɔ Odasefonyo lɛ, no lɛ miisumɔ ni matsɔ Odasefonyo yɛ anɔkwale mli.’ No hewɔ lɛ mishɛreee sigaret dɔŋŋ.

Ní Aaadamɔ Shi Kɛha Anɔkwale Lɛ

Yɛ June 1940, yɛ nɔ ni shɛɛɛ nyɔji etɛ beni mikɛ Odasefoi lɛ ekpe yɛ minyɛminuu lɛ shinaa naa lɛ sɛɛ lɛ, mikɛ baptisimɔ fee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi. Nyɔji fioo komɛi asɛɛ yɛ October 1940 lɛ, mikɛ mihe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔ. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ akɛ atade ko ni atsɛɔ lɛ akɛ gbɛgbalɔi akootu lɛ ha mi. Kotokui pii yɛ mli kɛha woji kɛ woji bibii, ni abaanyɛ awo yɛ kootu shishi.

Kɛjɛ beni Germanybii lɛ bahe shi kɛbaa nɛɛ, agbɔbiɔ Yehowa Odasefoi lɛ yɛ gbɛi sɔrɔtoi babaoo nɔ, ni amɔmɔɔ amɛ. Gbi ko leebi yɛ February 1941 lɛ, mikɛ Odasefoi fioo komɛi yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ be mli ni amɛkɛ mɛi ni yɔɔ tsũ lɛ afã kome lɛ gbaa sane lɛ, belɛ mi hu miitsu nii yɛ tsũ lɛ afã kroko lɛ koni wɔyakpe. Beni migbe naa ni mitee koni miyakwɛ nɔ hewɔ ni amɛtsɛ lɛ, mikɛ nuu ko kpe ni ebi mi akɛ, “Ani oyɛ woji bibii nɛɛ hu eko?”

Miha hetoo akɛ, “hɛɛ.” Enɛ hewɔ lɛ emɔ mi ni ekɛ mi tee polisifoi lɛ anitsumɔhe lɛ. Awo mi tsuŋ aaashɛ otsii ejwɛ. Polisifoi lɛ ateŋ mɛi babaoo jieɔ naanyobɔɔ su kpo. Shii abɔ ni akɛ mɔ ko woko Gestapobii lɛ adɛŋ nɛɛ lɛ, ebaanyɛ eha ajie lɛ, kɛtsɔ wolo ni aŋma ni tsɔɔ akɛ ejaŋ Biblia he woji dɔŋŋ lɛ ni ekɛ ewaonaa gbɛi aaawo shishi lɛ nɔ kɛkɛ. Beni abi koni mikɛ miwaonaa gbɛi awo wolo ni tamɔ nɛkɛ shishi lɛ, miha hetoo akɛ: “Kɛ nyɛkɛɛ nyɛbaaha mi gulden akpekpei abɔ diɛŋtsɛ po lɛ, mikɛ miwao woŋ shishi.”

Aŋɔ mi awo Gestapobii lɛ adɛŋ beni amɛha mihi jɛmɛ bei fioo ko sɛɛ. Kɛkɛ ni akɛ mi tee Sachsenhausen yiwalɛ nsra ni yɔɔ Germany lɛ mli.

Shihilɛ yɛ Sachsenhausen

Beni miyashɛ Sachsenhausen—yɛ June 1941 lɛ, no mli lɛ Odasefoi aaashɛ 150 yɛ jɛmɛ momo—Germanybii titri. Akɛ wɔ mɛi ni ji gboklɛfoi hee lɛ tee nsra lɛ he ko ni atsɛɔ jɛmɛ akɛ Isolation (He ko Banee) lɛ. Wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ kwɛ wɔ yɛ jɛmɛ, ni amɛsaa wɔ kɛha nɔ ni esa akɛ wɔkpa gbɛ. Otsi sɛɛ lɛ, Odasefoi krokomɛi ni akɛ amɛ ewo lɛlɛ mli ni jɛ Netherlands lɛ bashɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, aha wɔdamɔ he kome yɛ asraafoi ashia lɛ hiɛ kɛjɛ leebi ŋmɛji kpawo aahu kɛyashi gbɛkɛ ŋmɛji ekpaa. Bei komɛi lɛ, ahaa gboklɛfoi feɔ nakai daa gbi otsi loo nɔ ni fa fe nakai.

Yɛ yiwalɛ nifeemɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ yɔse bɔ ni ehe hiaa ni ahi shi yɛ gbɛjianɔtoo naa ni aye mumɔŋ niyenii. Ahalaa mɔ ko koni ekɛ nilee ni yɔɔ Biblia ŋmalɛ ko mli lɛ aha. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Odasefoi lɛ yaa nakai mɔ lɛ ŋɔɔ aŋkroaŋkro ni amɛyaboɔ nɔ ni eto he gbɛjianɔ lɛ toi yɛ kpo lɛ nɔ he ni abuaa he naa yɛ lɛ. Yɛ gbɛi krokomɛi anɔ lɛ, akɛ woji juɔ shi kɛbaa nsra lɛ mli, ni wɔjeɔ gbɛ wɔkpeɔ kutuu daa Hɔgbaa ni wɔkaseɔ Biblia he wolo nɛɛ.

Atsɔ gbɛ ko nɔ, ni akɛ Children (Gbekɛbii) wolo lɛ, ni ajie lɛ kpo yɛ St. Louis kpee ni afee yɛ United States yɛ hulutsoo be mli yɛ 1941 lɛ eko ju shi kɛba Sachsenhausen. Bɔni afee ni aba oshara ni yɔɔ akɛ aaana wolo lɛ koni afite lɛ lɛ shi lɛ, wɔjara mli ni akɛ efai lɛ ha nyɛmimɛi lɛ koni mɔ fɛɛ mɔ anyɛ akane kɛ eshɛ enɔ.

Etsɛɛɛ ni nsra lɛ mli gbɛjianɔtolɔi lɛ na nɔ ni wɔfeɔ yɛ kpee lɛ mli. No hewɔ lɛ aja Odasefoi lɛ amli, ni akɛ amɛ wo asraafoi ashiai sɔrɔtoi amli. No ha wɔna hegbɛ ni sa jogbaŋŋ koni wɔshiɛ wɔtsɔɔ gboklɛfoi krokomɛi, ni nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ Polandbii, Ukrainbii kɛ mɛi krokomɛi kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ.

Nazibii lɛ kɛ amɛyiŋ ni amɛto akɛ amɛbaajwa Bibelforscher (Biblia Kaselɔi) lɛ taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi lɛ agbɛjianɔtoo lɛ aloo amɛgbe amɛ lɛ eteee. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, nɔnyɛɛ ni amɛkɛba wɔnɔ lɛ naa wa. Akɛɛ wɔ akɛ, abaaha wɔye wɔhe kɛji akɛ wɔkɛ wɔwaonaa gbɛi wo wolo ni tsɔɔ akɛ wɔmiite shi wɔmiiwo wɔhemɔkɛyeli lɛ shishi lɛ. Nyɛmimɛi komɛi susu akɛ ehi, “Kɛ miye mihe lɛ, manyɛ mafee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.” Eyɛ mli akɛ mɛi fioo komɛi kɛ amɛwaonaa gbɛi wo shishi moŋ, shi yɛ nibii ni wɔnyɛmimɛi lɛ naaa yɛ shihilɛ mli, amɛhiɛshishwiemɔ, kɛ yiwaa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi pii hiɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli. Anuuu mɛi ni ŋmɛɛ sane he kɛsaa lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe dɔŋŋ. Shi miishɛɛ sane ji akɛ, yɛ sɛɛ mli lɛ, mɛi krokomɛi ku amɛsɛɛ, ni amɛji Odasefoi ni yɔɔ ekãa lolo.

Anyɛɔ wɔnɔ daa gbi koni wɔkwɛ bɔ ni ayiɔ gboklɛfoi lɛ waa ahaa lɛ, tamɔ tso ni akɛyiɔ mɔ shii 25 lɛ nɛkɛ. Gbi ko lɛ aha wɔkwɛ hii ejwɛ ni agbe amɛ kɛtsɔ sɛŋmɔ nɔ lɛ. Nakai niiashikpamɔi lɛ naa mɔ nɔ hewalɛ diɛŋtsɛ. Nyɛminuu kakadaŋŋ fɛfɛo ko, ni kɛ mi hi asraafoi ashia kome mli lɛ kɛɛ mi akɛ: “Dani maba biɛ lɛ, minyɛɛɛ madamɔ shi makwɛ lá, ní nɔ̃ enyɔ̃ɔɔ minɔ yɛ minajiaŋ. Shi amrɔ nɛɛ lɛ, mikpiliŋ.” Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔkpiliŋ lolo moŋ, shi wɔtsɔmɔɔɔ mɛi ni nuuu nii ahe. Manyɛ makɛɛ akɛ, minaaa yitsoŋwalɛ su kɛhaaa mɛi ni waa wɔ yi lɛ, aloo ni manyɛ amɛ.

Beni mikɛ kommando (naanyo nitsulɔ) ko etsu nii be fioo ko sɛɛ lɛ, asara atridii mɔ mi, ni ayatsĩ minaa yɛ helatsamɔhe. Datrɛfonyo ko ni jɛ Norway ni mli jɔ, kɛ helatsɛmɛi akwɛlɔ ko ni jɛ Czechoslovakia ye ebua mi, ni ekolɛ amɛmlihilɛ lɛ here miyiwala.

Gbele he Akoŋshimɔ Lɛ

Yɛ April 1945 mli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ aaye Germany nɔ kunim yɛ ta lɛ mli. Anaigbɛ maji ni efee ekome lɛ miijɛ anaigbɛ kɛmiiba oyayaayai, ni Sovietbii lɛ ejɛ bokagbɛ kɛmiiba. Nazibii lɛ nyɛŋ agbe gbɔmɛi akpei ohai abɔ ni yɔɔ yiwalɛ nsrai lɛ amli ni amɛfu gbohii lɛ yɛ gbii fioo komɛi amli ni anaaa ehe okadi ko. No hewɔ lɛ amɛto amɛyiŋ akɛ amɛbaagbe mɛi ni bɛ hewalɛ lɛ ni amɛkɛ gboklɛfoi ni eshwɛ lɛ aya lɛjiadaamɔhe ni bɛŋkɛ lɛ. Amɛto amɛyiŋ yɛ jɛmɛ akɛ amɛbaabua amɛnaa amɛwo lɛji amli ni amɛyashiu lɛji lɛ yɛ ŋshɔ lɛ mli.

Gboklɛfoi aaafee 26,000 akoŋshimɔ lɛ je shishi April 20 gbɛkɛ kɛjɛ Sachsenhausen. Abaa wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ helatsɛmɛi akwɛmɔhe lɛ ayi dani wɔshi nsra lɛ mli. Ayawó shwiilii ni abaanyɛ akɛ amɛ awo mli. Kɛ abua fɛɛ naa lɛ, wɔyifalɛ ji 230, ni wɔjɛ maji sɔrɔtoi ekpaa mli. Mɔ ni fata helatsɛmɛi lɛ ahe ji Nyɛminuu Arthur Winkler, mɔ ni etsu nii babaoo kɛha nitsumɔ lɛ shweremɔ yɛ Netherlands lɛ. Wɔ Odasefoi lɛ ji mɛi ni nyiɛ sɛɛ gbɛ kwraa yɛ akoŋshimɔ lɛ mli, ni wɔtee nɔ wɔwowoo wɔhe hewalɛ koni wɔya nɔ wɔnyiɛ.

Kɛjɛ shishijee lɛ wɔnyiɛ ŋmɛlɛtswai 36 ni wɔwaaa yɛ he ko he ko. Yɛ be mli ni minyiɛɔ lɛ, miwɔ diɛŋtsɛ yɛ piŋmɔ kɛ tɔlɛ babaoo hewɔ. Shi sɛɛgbɛ kwraa nyiɛmɔ loo hejɔɔmɔ bɛ sane lɛ mli, ejaakɛ mɔ lɛ kɛ ehe woɔ bulɔi lɛ ni aaatswa lɛ tu he oshara mli. Kɛ je na lɛ, wɔwɔɔ ŋa lɛ nɔ loo tsei lɛ ateŋ. Niyenii fioo yɔɔ loo eko bɛ kwraa. Kɛ hɔmɔ ye mi fe nine lɛ, milɛmɔɔ tsofa ni akɛshaa daŋ ni Swedish Red Cross lɛ kɛha wɔ lɛ.

Ni wɔshɛ he ko lɛ, akɛni Germany bulɔi lɛ yiŋ efutu amɛ ni amɛleee he ni Russia kɛ U.S. asraafoi lɛ yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔbɔ nsra yɛ tsei lɛ ateŋ gbii ejwɛ. Nyɔŋmɔ nine yɛ enɛ mli, ejaakɛ nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ wɔyashɛɛɛ Lübeck Bay yɛ be ni sa mli koni wɔta lɛji ni akpɛ yiŋ akɛ ekɛ wɔ baaya wɔ nu mli gbohiiabui amli lɛ. Yɛ naagbee lɛ, yɛ gbii 12 sɛɛ, ni wɔkɛnyiɛ fe kilomitai 200 lɛ, wɔyashɛ Crivitz Wood. Jɛmɛ kɛ Schwerin ni ji maŋtiase ni kɛ Lübeck jɛkɛmɔ shɛɔ kilomitai 50 lɛ jɛkɛɛɛ.

Sovietbii lɛ yɛ wɔninejurɔ gbɛ, ni Amerikabii lɛ yɛ wɔbɛkugbɛ. Yɛ tui wuji lɛ kɛ tui bibii lɛ agbɛɛmɔ ni tsara nɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔná wɔle akɛ wɔbɛŋkɛ tawuuhe lɛ. Germany bulɔi lɛ atsui fã; amɛteŋ mɛi komɛi jo foi, ni mɛi komɛi jie amɛsraafoi atadei lɛ amɛshwie shi, ni amɛwo gboklɛfoi atadei ni amɛjie kɛjɛ gbohii lɛ ahe lɛ, koni akayɔse amɛ. Wɔ Odasefoi lɛ bua wɔhe naa yɛ basabasafeemɔ lɛ mli ni wɔsɔle kɛha gbɛtsɔɔmɔ.

Nyɛminuu ni nyiɛ hiɛ lɛ susu akɛ esa akɛ wɔshi leebi mra yɛ gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni wɔnyiɛ kɛya he ni U.S. asarafoi lɛ yɔɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ aaafee gboklɛfoi lɛ fa kpotoo ni je gbele he akoŋshimɔ nyiɛmɔ lɛ shishi lɛ gboi aloo agbe amɛ yɛ gbɛ lɛ nɔ moŋ, shi Odasefoi lɛ fɛɛ ayi na wala.

Canada asraafonyo ko wo mi kɛtee Nijmegen maŋtiase lɛ mli, he ni tsutsu lɛ minyɛmiyoo ko hi shi yɛ lɛ. Shi beni mishɛ jɛmɛ lɛ mina akɛ efã yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ mibɔi nyiɛmɔ kɛmiiya Rotterdam. Heniianaa lɛ, yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ mɔ ko kɛ lɛ diɛŋtsɛ etsɔne wo mi kɛtee he ni miyaa lɛ tɔ̃ɔ.

Anɔkwale lɛ Efee Mishihilɛ

Gbi ni miyashɛ Rotterdam lɛ nɔŋŋ ni mibi gbɛ ekoŋŋ kɛha gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Otsii etɛ sɛɛ lɛ mije nitsumɔ ni atuu awo midɛŋ yɛ Zutphen maŋtiase lɛ mli lɛ shishi, he ni mikɛ afi kɛ fã ni nyiɛɛ sɛɛ lɛ sɔmɔ yɛ lɛ. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, mina migbɔmɔtsoŋ hewalɛ bɔ ni sa ekoŋŋ. Kɛkɛ ni ahala mi akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ, taakɛ atsɛɔ sɔɔlɔi gbɛfalɔi lɛ. Nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, afɔ mi nine kɛtee Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ yɛ South Lansing, New York. Beni migbe skul klas ni ji 12 lɛ naa yɛ February 1949 sɛɛ lɛ, aha mi nitsumɔ yɛ Belgium.

Misɔmɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fãi sɔrɔtoi amli yɛ Belgium, ni nɔ ni shɛɔ afii kpaanyɔ ni mikɛtsu nii yɛ nitsumɔhe nine lɛ hu fata he, kɛ afii nyɔŋmai abɔ yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ kɛ kpokpaa wulu nɔkwɛlɔ fɛɛ. Yɛ 1958 lɛ, mikɛ Justine, mɔ ni batsɔ migbɛfaa hefatalɔ lɛ bote gbalashihilɛ mli. Bianɛ lɛ, eyɛ mli akɛ migbɔ waa moŋ, shi miyɛ miishɛɛ akɛ minyɛɔ misɔmɔɔ yɛ gbɛ fioo ko nɔ akɛ mɔ ni yeɔ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔi ni bɛ lɛ anajiaŋ.

Kɛ miku sɛɛ mikwɛ bɔ ni misɔmɔ lɛ, manyɛ makɛɛ yɛ anɔkwale mli akɛ: “Nɔ̃ kpakpa ko bɛ ni fe anɔkwale lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee daa gbi efeɔ mlɛo. Mina bɔ ni ehe hiaa ni makase nii kɛjɛ mitɔmɔi kɛ mifãtɔi amli. No hewɔ lɛ, kɛ mikɛ gbekɛbii miiwie lɛ, mifɔɔ amɛ kɛɛmɔ akɛ: “Nyɛhu nyɛbaatɔ̃, ni ekolɛ nyɛbaatɔ̃ tɔmɔi ni mli wa, shi kaamale yɛ he. Okɛ ofɔlɔi aloo onukpa ko agba he sane, koni agbɛnɛ otsu tsakemɔi ni he hiaa lɛ ahe nii.”

Yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 50 ni miye yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Belgium lɛ sɛɛ lɛ, mina hegbɛ mina mɛi ni be ko lɛ mile amɛ akɛ gbekɛbii lɛ ni amɛmiisɔmɔ akɛ onukpai kɛ kpokpaa nɔkwɛlɔi. Ni mina Maŋtsɛyeli jajelɔi 1,700 loo nɔ̃ ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ni amɛshwere kɛyashɛ mɛi ni fa fe 27,000.

Mibiɔ akɛ, “Ani gbɛ ko yɛ ni aaahi shi yɛ mli ni jɔɔmɔ yɔɔ mli babaoo fe ni aaasɔmɔ Yehowa?” Eko bako pɛŋ, ni eko bɛ bianɛ, ni eko baŋ hu kɔkɔɔkɔ. Misɔleɔ akɛ Yehowa aya nɔ atsɔɔ mi kɛ miŋa gbɛ ni ejɔɔ wɔ, koni wɔnyɛ wɔsɔmɔ lɛ kɛya naanɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Mi kɛ miŋa yɛ wɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ yɛ 1958

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje