Ani Ohiɛ Sɔɔ Yehowa Gbɛjianɔtoo Lɛ?
“Bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ: Ŋwɛi lɛ, misɛ̃i ni, ni shikpɔŋ lɛ, minaneshi maaŋoo ni.”—YESAIA 66:1.
1, 2. (a) Mɛɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ he odaseyeli ko ni akɛ hiŋmɛi naa obaanyɛ ni okɛ onine atsɔɔ? (b) Nɛgbɛ Yehowa hiɔ?
ANI oheɔ oyeɔ akɛ Yehowa yɛ gbɛjianɔtoo ko? Kɛji nakai ni lɛ, mɛni hewɔ oheɔ oyeɔ lɛ? Ekolɛ obaaha hetoo akɛ: ‘Ojogbaŋŋ, wɔyɛ Maŋtsɛyeli Asa. Wɔyɛ asafo ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ kɛ onukpai akuu. Wɔyɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ ni aje gbɛ ahala lɛ ni saraa wɔ daa. Wɔyaa kpokpaa kɛ kpokpaa wuji anɔ kpeei ni ato he gbɛjianɔ. Wɔyɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine yɛ wɔmaŋ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛɛmɛi fɛɛ kɛ babaoo yeɔ odase akɛ Yehowa yɛ gbɛjianɔtoo ko ni miitsu nii.’
2 Nɛkɛ nibii nɛɛ yeɔ gbɛjianɔtoo ko ni yɔɔ lɛ he odase. Shi kɛji akɛ nɔ ni wɔnaa ni wɔyɔseɔ lɛ fɛɛ ji shikpɔŋ nɛɛ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ, belɛ wɔbɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ he shishinumɔ ni mɔɔ shi. Yehowa kɛɛ Yesaia akɛ shikpɔŋ lɛ ji E-naneshi maaŋoo, shi ŋwɛi ji E-maŋtsɛsɛi. (Yesaia 66:1) Mɛɛ “ŋwɛi” Yehowa wieɔ he nɛɛ? Wɔ atatuiaŋ nɛɛ? Wɔ ŋwɛiniiaŋ nɛɛ? Aloo wala shihilɛhe kroko ni yɔɔ he ko? Yesaia wieɔ Yehowa ‘ŋwɛi he krɔŋkrɔŋ kɛ enunyam shihilɛhe’ lɛ he, ni lalatsɛ lɛ tsɔɔ nɛkɛ ŋwɛi nɛɛ mli akɛ “eshihilɛhe.” No hewɔ lɛ, “ŋwɛi” ni yɔɔ Yesaia 66:1 lɛ kɔɔ mumɔŋ shihilɛhe ni anaaa jɛmɛ ni Yehowa ji ofe kɛ mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ jɛmɛ lɛ he.—Yesaia 63:15; Lala 33:13, 14.
3. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye yiŋkɔshikɔshifeemɔi anɔ kunim?
3 No hewɔ lɛ, kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔyoo ni wɔhiɛ asɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ lɛɛlɛŋ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ ŋwɛi. Ni biɛ ji he ni naagba ko yɔɔ kɛha mɛi komɛi lɛ. Akɛni anaaa Yehowa ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ hewɔ lɛ, te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ eyɛ shihilɛ mli lɛɛlɛŋ? Mɛi komɛi ayiŋ baanyɛ afee amɛ kɔshikɔshi po, ni amɛmiisusu akɛ, ‘Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa yɛ enɛ he?’ Ojogbaŋŋ, te aaafee tɛŋŋ ni hemɔkɛyeli aaanyɛ aye yiŋkɔshikɔshifeemɔ nɔ hu? Gbɛ̀i titrii enyɔ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni mɔ aaakase jogbaŋŋ kɛ Kristofoi akpeei ni aaaya daa ni akɛ he awo mli. Kɛkɛ lɛ anɔkwale la lɛ baajie wɔ yiŋkɔshikɔshifeemɔ lɛ kɛya. Nyɔŋmɔ tsuji komɛi ehi shi ni amɛyiŋ efee amɛ kɔshikɔshi. Nyɛhaa wɔsusua Elisha tsulɔ lɛ sane lɛ he yɛ be mli ni Aram maŋtsɛ lɛ tutuaa Israel lɛ.—Okɛto Yohane 20:24-29; Yakobo 1:5-8 he.
Mɔ ni Na Ŋwɛi Ta Lɛ
4, 5. (a) Mɛɛ naagba Elisha tsulɔ lɛ kɛkpe? (b) Te Yehowa ha Elisha sɔlemɔ lɛ hetoo eha tɛŋŋ?
4 Aram maŋtsɛ lɛ tsu ta babaoo gbɛkɛ kɛtee Dotan koni amɛyamɔ Elisha. Beni Elisha tsulɔ lɛ te shi leebi mra ni eje kpo lɛ, ekolɛ koni eyahere kɔɔyɔɔ kpakpa yɛ amɛtsũ ni yɔɔ Boka Teŋgbɛ lɛ yiteŋ tɛtɛrɛɛ lɛ nɔ lɛ, kwɛmɔ, mɛɛ hejɔ̃mɔ ekɛkpe nɛkɛ! Aram ta muu kɛ okpɔŋɔi kɛ shwiilii ebɔle maŋ lɛ he, amɛmiimɛ ni amɛmɔ Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ. Tsulɔ lɛ bolɔ etsɛ Elisha akɛ: “Ao, minuntsɔ! te wɔbaafee tɛŋŋ ko?” Eyɛ faŋŋ akɛ Elisha kɛ dioofeemɔ kɛ hekɛnɔfɔɔ ha lɛ hetoo akɛ: “Kaashe gbeyei; ejaakɛ mɛi ni kɛ wɔ yɔɔ lɛ fa fe mɛi ni kɛ amɛ yɔɔ lɛ.” Ekolɛ tsulɔ lɛ hiɛ fee lɛ yaa, ni ebi akɛ, ‘Nɛgbɛ amɛyɔɔ? Minaaa amɛ!’ Yɛ bei komɛi amli lɛ, enɛ hu baanyɛ afee wɔ naagba lɛ—na ni wɔkɛ shishinumɔ hiŋmɛii enaaa, loo wɔyooo ŋwɛi tai lɛ.—2 Maŋtsɛmɛi 6:8-16; Efesobii 1:18.
5 Elisha sɔle koni agbele etsulɔ lɛ hiŋmɛi. Mɛni ba yɛ no sɛɛ? “Ni Yehowa gbele obalanyo lɛ hiŋmɛii, ni ena nii: ni naa, gɔŋ lɛ nɔ eyi tɔ kɛ la okpɔŋɔi kɛ shwiilii kɛbɔle Elisha kɛkpe.” (2 Maŋtsɛmɛi 6:17) Hɛɛ, ena ŋwɛi tai lɛ, ŋwɛibɔfoi ata ni miimɛ ni amɛbu Nyɔŋmɔ tsulɔ lɛ he. Agbɛnɛ ebaanyɛ enu Elisha hekɛnɔfɔɔ lɛ shishi.
6. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná sɛɛyoomɔ ni kɛ wɔ boteɔ Yehowa ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ mli?
6 Ani wɔkɛ saji asɛɛyoomɔ he naagba ko ni tamɔ Elisha tsulɔ lɛ nɔ̃ lɛ kpeɔ yɛ bei komɛi amli? Ani shihilɛ mli nibii ni akɛ hiŋmɛii naa ni woɔ wɔhe gbeyei loo Kristofoi anitsumɔ lɛ he gbeyei yɛ maji komɛi anɔ lɛ pɛ wɔfɔɔ namɔ? Kɛji nakai ni lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔkpa ninaa krɛdɛɛ ko gbɛ koni etsɔɔ wɔ shishi? Dabi, ejaakɛ wɔyɛ nɔ ko ni Elisha tsulɔ lɛ bɛ—wolo muu fɛɛ, ní ninaai babaoo yɔɔ mli, Biblia lɛ, ni baanyɛ aha wɔ shishinamɔ kɛbote ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ. Nakai Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ hu kɛ shishitoo mlai haa koni ejaje nibii yɛ wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔshihilɛ mli. Shi kɛlɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔtao sɛɛyoomɔ ni wɔná hiɛsɔɔ wɔha nibii ni Yehowa eto he gbɛjianɔ lɛ. Ni wɔbaanyɛ wɔfee enɛ kɛtsɔ teemɔŋ nikasemɔ, sɔlemɔ, kɛ sane nɔjwɛŋmɔ nɔ.—Romabii 12:12; Filipibii 4:6; 2 Timoteo 3:15-17.
Nikasemɔ Koni Wɔyoo Nii
7. (a) Mɛɛ naagba ekolɛ mɛi komɛi kɛkpeɔ yɛ Biblia lɛ kasemɔ yɛ teemɔŋ lɛ he? (b) Mɛni hewɔ teemɔŋ nikasemɔ he mɔdɛŋbɔɔ lɛ sa lɛ?
7 Teemɔŋ nikasemɔ jeee nii ni ŋɔɔ mɛi pii anaa, tamɔ mɛi ni nyãaa nikasemɔ yɛ skul he kɔkɔɔkɔ lɛ loo amɛnaaa hegbɛ ni amɛkɛ amɛhe awo mli lɛ nɛkɛ. Shi kɛlɛ, kɛ wɔmiisumɔ ni wɔkɛ wɔ shishinumɔ hiŋmɛi ayoo ni wɔhiɛ asɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ, esa akɛ wɔná suɔmɔ kɛha nikasemɔ. Ani obaanyɛ oye niyenii ko ni ŋɔɔ kɛji ohooo lɛ jogbaŋŋ? Taakɛ nihoolɔ fɛɛ nihoolɔ ni he esa jogbaŋŋ lɛ baakɛɛ bo lɛ, niyenii ni ŋɔɔ he nitsumɔ wa waa. Ni kɛlɛ, abaanyɛ aye yɛ ŋmɛlɛtswaa fã loo nɔ ni shɛɛɛ nakai mli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, teemɔŋ nikasemɔ mli sɛɛnamɔi lɛ baanyɛ ahi shi yɛ wala be fɛɛ mli. Teemɔŋ nikasemɔ baanyɛ atsɔ nɔ ni wɔnáa efeemɔ mli ŋɔɔmɔ fiofio kɛyaa hiɛ beni wɔnáa hiɛyaa ni wɔbaanyɛ wɔná lɛ. Bɔfo Paulo wie yɛ anɔkwale mli akɛ esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ kɛ wɔ nitsɔɔmɔ lɛ nɔ, ni wɔya nɔ wɔkɛ wɔhe awo nikanemɔ mli yɛ gbɔmɛi ahiɛ. Ebiɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hekamɔ, shi emli sɛɛnamɔi lɛ baanyɛ afee nɔ ni hiɔ shi daa.—1 Timoteo 4:13-16.
8. Mɛɛ su Abɛi jieɔ yi etsɔɔ?
8 Blema nilelɔ ko kɛɛ akɛ: “Mibi, kɛ omɔ miwiemɔi lɛ amli, ni okɛ mikitai lɛ to omasɛi, koni oba otoi shi oha nilee, ni okɛ otsui ha sanesɛɛkɔmɔ; hɛɛ, kɛ obolɔ otsɛ sɛɛyoomɔ, ni owó ogbee nɔ oha saneshishinumɔ, kɛji otao esɛɛgbɛ tamɔ jwiɛtɛi, ni otao tamɔ jwetrii ni aŋɔtee lɛ: No dani ooonu Yehowa gbeyeishemɔ shishi, ni oooná Nyɔŋmɔ he nilee.”—Abɛi 2:1-5.
9. (a) Kɛ akɛ shika tsuru to “Nyɔŋmɔ he nilee” he lɛ te anaa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ dɛŋdadei ahe hiaa wɔ koni wɔná anɔkwa nilee?
9 Ani oyɔseɔ he ni gbɛnaa nii lɛ kã? Wiemɔ kuku ni ati mli lɛ ji ‘kɛji bo’. Ni kadimɔ wiemɔ, ‘Kɛji otao esɛɛgbɛ tamɔ jwetrii ni aŋɔtee lɛ.’ Susumɔ su mli nibii atsalɔi ni kɛ afii ohai abɔ etsa jwiɛtɛi kɛ shika tsuru yɛ Bolivia, Mexico, South Africa, kɛ maji krokomɛi amli lɛ ahe okwɛ. Amɛtsu nii waa, amɛkɛ piŋkasei kɛ sofii tsu nii ni amɛkɛtsa tɛsaa ni amɛbaaná sũ mli jwetrii ni jara wa lɛ kɛjɛ mli lɛ. Amɛbuɔ shika tsuru akɛ ejara wa aahu akɛ amɛtsa bui ni amɛkɛlɛmɔ shɛɔ kilomitai 591 yɛ California, U.S.A, kɛtee trɔmɔɔ kɛyashɛ aaafee kilomita kome kɛ fã—koni amɛná shika tsuru kɛkɛ. Ni kɛlɛ, ani obaanyɛ oye shika tsuru? Obaanyɛ onu shika tsuru tamɔ nu? Ani ebaanyɛ ewaje bo yɛ shia-ŋa nɔ kɛ́ hɔmɔ kɛ kumai miigbe bo? Dabi, ejara jeee nɔ ni yɔɔ pɔtɛɛ, shi moŋ etsakeɔ daa gbi taakɛ anaa yɛ majimaji ateŋ jarayelihei lɛ. Ni fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi egboi yɛ enɛ hewɔ. Agbɛnɛ, mɛɛ mɔdɛŋ esa akɛ wɔbɔ koni wɔná mumɔŋ shika tsuru, ni ji “Nyɔŋmɔ he nilee” lɛ? Susumɔ he, jeŋ muu fɛɛ Nuntsɔ Maŋtsɛ lɛ, egbɛjianɔtoo lɛ, kɛ eyiŋtoi ahe nilee! Wɔbaanyɛ ni wɔkɛ mumɔŋ piŋkasei kɛ sofii atsu nii yɛ enɛ gbɛfaŋ. Nomɛi ji woji ni adamɔ Biblia nɔ aŋmala ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔtsa shi kɛbote Yehowa Wiemɔ lɛ mli ni wɔyoo eshishinumɔ lɛ.—Hiob 28:12-19.
Shi ni Atsaa Kɛha Sɛɛyoomɔ
10. Mɛni Daniel na yɛ ninaa mli?
10 Nyɛhaa wɔtsua mumɔŋ shitsaa ko he nii koni wɔje shishi wɔná Yehowa ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ he nilee. Kɛha esɛɛyoomɔ titri lɛ, nyɛhaa wɔgbelea kɛyaa Daniel ninaa ni kɔɔ Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ he lɛ nɔ. Daniel ŋma akɛ: “Mihiɛ kwɛmɔ aahu kɛyashi beyinɔ ni akɛ maŋtsɛsɛii bamamɔ shi, ni mɔ ni eye gbii pii lɛ ho ta shi, ni etade yɛɔ tamɔ snoo, ni eyiteŋ tsɔi tamɔ toohetsɔi ŋmiiŋmi, emaŋtsɛsɛi lɛ lalilɛii sɔŋŋ ni, ehe kokrolontoi lɛ, la ni tsoɔ grigri ni. La faa miiho kɛmiijɛ ehiɛ gbɛ; mɛi akpeiakpe sɔmɔɔ lɛ, ni mɛi akpei-nyɔŋma-nyɔŋma toi akpei-nyɔŋma damɔ ehiɛ. Kojolɔi lɛ ho tara shi, ni agbele woji anaa.” (Daniel 7:9, 10) Namɛi ji akpei abɔ ni sɔmɔɔ Yehowa nɛɛ? New World Translation lɛ mli afagbɛ niŋmaai ni wɔkɛaatsu nii akɛ ‘piŋkasei’ kɛ ‘sofii’ lɛ kɛ wɔ yaa ŋmalɛi tamɔ Lala 68:18 kɛ Hebribii 1:14 amlibotemɔ mli. Hɛɛ, mɛi ni sɔmɔɔ lɛ ji ŋwɛibɔfoi!
11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Daniel ninaa lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnu Elisha wiemɔi lɛ ashishi?
11 Daniel sane lɛ ekɛɛɛ akɛ ena ŋwɛibɔfoi anɔkwafoi lɛ fɛɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ famɔ shishi lɛ. Akpekpei abɔ krokomɛi baanyɛ ahi shi. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔnu nɔ hewɔ ni Elisha nyɛ ekɛɛ akɛ: “Mɛi ni kɛ wɔ yɔɔ lɛ fa fe mɛi ni akɛ amɛ yɔɔ lɛ” shishi. Eyɛ mli akɛ ŋwɛibɔfoi ni yeee anɔkwa, daimonioi lɛ fiɔ Aram maŋtsɛ lɛ asraafoi lɛ asɛɛ moŋ, shi Yehowa ŋwɛi tai lɛ fa fe amɛ!—Lala 34:8; 91:11.
12. Te ooofee tɛŋŋ ole ŋwɛibɔfoi ahe saji babaoo?
12 Ekolɛ obaasumɔ ni ole nɛkɛ ŋwɛibɔfoi nɛɛ ahe saji babaoo, tamɔ nɔ ni amɛtsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ nɛkɛ. Wɔnaa kɛjɛɔ Hela wiemɔ kɛha ŋwɛibɔfo lɛ mli akɛ amɛji tsuji ejaakɛ eshishinumɔ hu ji “tsulɔ.” Shi kɛlɛ, babaoo yɛ ni fata amɛ nitsumɔ lɛ he. Shi bɔni afee ni ona nɔ ni eji lɛ, esa akɛ otsa shi. Kɛji akɛ oyɛ Insight on the Scriptures lɛ yɛ omasɛi lɛ, obaanyɛ okase sane ni ji “Ŋwɛibɔfoi,” aloo obaanyɛ ogbele tsutsu saji ni aŋmala yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli ni kɔɔ ŋwɛibɔfoi ahe lɛ. Nɔ ni obaakase yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi tsuji nɛɛ ahe ni eha ohiɛ asɔ amɛ sɛɛfimɔ lɛ falɛ baaha onaa akpɛ ohe. (Kpojiemɔ 14:6, 7) Shi kɛlɛ, mumɔŋ bɔɔnii nɛɛ ekomɛi tsuɔ yiŋtoi krɛdɛɛi komɛi ahe nii yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ mli.
Nɔ ni Yesaia Na
13, 14. Mɛni Yesaia na yɛ ninaa mli, ni te enɛ sa ehe eha tɛŋŋ?
13 Agbɛnɛ nyɛhaa wɔtsaa shi kɛbotea Yesaia ninaa lɛ mli. Esa akɛ onaa akpɛ ohe kɛ okane yitso 6, kukuji 1 kɛyashi 7 lɛ. Yesaia kɛɔ akɛ, “mina [Yehowa, NW] ni eta maŋtsɛsɛi ni kwɔ gojoo ko nɔ,” ni “serafim damɔ ehewɔ.” Amɛbolɔɔ kɛjajeɔ Yehowa anunyam, ni amɛjieɔ ekrɔŋkrɔŋfeemɔ lɛ yi waa. Esa akɛ sane nɛɛ kanemɔ aná onɔ hewalɛ. Te Yesaia fee enii yɛ enɛ he eha tɛŋŋ? “Kɛkɛ ni mikɛɛ: Kpoo ha mi! shi milaaje [yɛ Sheol]; ejaakɛ gbɔmɔ ni naabu he tseee ji mi, ni maŋ ni amɛnaabui ahe tseee teŋ miyɔɔ; ejaakɛ mihiŋmɛii ena maŋtsɛ lɛ ni ji Yehowa Zebaot lɛ!” Kwɛ bɔ ni nakai ninaa lɛ ná enɔ hewalɛ waa eha! Ani bo hu nakai nɔŋŋ?
14 No hewɔ lɛ, te fee tɛŋŋ ni Yesaia nyɛ edamɔ anunyam ni ena nɛɛ naa? Etsɔɔ mli akɛ serafim lɛ ateŋ mɔ kome baye ebua lɛ ni ekɛɛ: “Ajie onɔ̃sha lɛ, ni atsumɔ ohe esha lɛ.” (Yesaia 6:7) Yesaia baanyɛ ni ekɛ ehe afɔ̃ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ nɔ ni ebo Yehowa wiemɔi lɛ atoi. Agbɛnɛ, ani osumɔŋ akɛ ooole mumɔŋ bɔɔnii ni amɛgbɛhei anɔ kwɔlɔ nɛɛ ahe saji babaoo? Belɛ mɛni esa akɛ ofee? Tsaa shi ni ole amɛhe saji babaoo. Dɛŋdade kome ko ni okɛbaatsu nii ji Watch Tower Publications Index wolo lɛ, koni ona woji sɔrɔtoi ni gbaa amɛhe saji lɛ.
Mɛni Ezekiel Na?
15. Mɛni tsɔɔ akɛ abaanyɛ ni akɛ he afɔ̃ Ezekiel ninaa lɛ nɔ?
15 Nyɛhaa wɔyaa mumɔŋ bɔɔnɔ kroko hu nɔ. Aha Ezekiel ná hegbɛ ni ekɛna ninaa ko ni jɛ mumɔŋ beni eyɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lolo lɛ. Gbelemɔ o-Biblia lɛ kɛya Ezekiel yitso 1, klɛŋklɛŋ kukuji etɛ lɛ. Te sane lɛ jeɔ shishi ehaa tɛŋŋ? Ani ekɛɔ akɛ, ‘Gbi ko lɛ, yɛ shikpɔŋ ko ni yɔɔ shɔŋŋ nɔ lɛ . . . ’? Dabi enɛ jeee blema adesã ko. Kuku 1 kɛɔ akɛ: “Ni eba mli yɛ afi ni ji nyɔŋmai-etɛ lɛ nɔ, yɛ nyɔŋ ni ji ejwɛ lɛ nɔ gbi ni ji gbi enumɔ lɛ nɔ, beni miyɔɔ nomii lɛ ateŋ yɛ Kebar faa lɛ naa lɛ akɛ ŋwɛi gbele, ni mina Nyɔŋmɔ he ninaai.” Mɛni okadiɔ yɛ nɛkɛ kuku nɛɛ he? Ekɛ be pɔtɛɛ kɛ hé pɔtɛɛ haa. Nɛkɛ sane mlitsɔɔmɔ fitsofitso nɛɛ tsɔɔ Maŋtsɛ Yehoiakin nomŋɔɔ afi ni ji enumɔ lɛ mli, yɛ afi 613 D.Ŋ.B.
16. Mɛni Ezekiel na?
16 Yehowa nine ba Ezekiel nɔ, ni eje shishi ena ninaa ko ni yɔɔ naakpɛɛ waa ni kɔɔ Yehowa ni ta maŋtsɛsɛi nɔ yɛ ŋwɛi shwiili ko ni da waa ni yɔɔ kokrolontoi wuji ni hiŋmɛii yɔɔ fɛɛ he kɛkpe lɛ he. Sane mlitsɔɔmɔ ni wɔyɔɔ he miishɛɛ yɛ biɛ lɛ ji akɛ, hiɛkalɔi ejwɛ yɔɔ, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ damɔ shwiili kome he. “Bɔ ni amɛsu yɔɔ nɛ: amɛhiɛ gbɔmɔ subaŋ; ni mɔ fɛɛ mɔ yɛ hiɛi ejwɛ, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ fiji ejwɛ; . . . Ni amɛhiɛ tamɔ gbɔmɔ hiɛ, ni amɛyi ejwɛ lɛ amɛhiɛ jata hiɛ yɛ amɛ ninejurɔgbɛ, ni amɛyi ejwɛ lɛ amɛhiɛ tsina hiɛ yɛ amɛbɛkugbɛ, ni amɛyi ejwɛ lɛ amɛhiɛ okropɔŋ hiɛ hu.”—Ezekiel 1:5, 6, 10.
17. Kerubim lɛ ahiɛi ejwɛ lɛ damɔ shi kɛha mɛni?
17 Mɛni ji nɛkɛ hiɛkalɔi ejwɛ nɛɛ? Ezekiel diɛŋtsɛ kɛɔ wɔ akɛ amɛji kerubim. (Ezekiel 10:1-3, 14) Mɛni hewɔ amɛyɔɔ hiɛi ejwɛ lɛ? Koni amɛdamɔ shi amɛha Nuntsɔ Maŋtsɛ Yehowa sui ejwɛ ni ekaaa lɛ. Okropɔŋ hiɛ lɛ damɔ shi kɛha nilee ni naa shɔŋŋ nii. (Hiob 39:27-29) Tsina hiɛ lɛ damɔ shi kɛha mɛni? Hewalɛ babaoo ni yɔɔ tsina nuu kuɛ kɛ ekɔ̃ji amli hewɔ lɛ, ana ni tsina nuu ni miinɔ lɛ efɔ̃ okpɔŋɔ kɛ enɔtalɔ lɛ kɛtee kɔɔyɔŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, tsina nuu damɔ shi kɛha Yehowa hewalɛ ni bɛ naagbee lɛ. Akɛ jata tsuɔ nii akɛ jalɛsaneyeli ni ekãa yɔɔ mli lɛ he okadi. Yɛ naagbee lɛ, gbɔmɔ hiɛ lɛ damɔ shi kɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔ yɛ gbɛ ni sa nɔ, ejaakɛ gbɔmɔ pɛ ji shikpɔŋ nɔ bɔɔnɔ ni baanyɛ ajie su ni tamɔ nɛkɛ kpo yɛ nilee mli.—Mateo 22:37, 39; 1 Yohane 4:8.
18. Bɔfo Yohane kɛ nɔ ko fata bɔ ni wɔyoo ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ wɔha lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
18 Ninaa krokomɛi yɛ ni baaye abua wɔ ni wɔgbe mfoniri nɛɛ naa. Nɔ ni fata he ji Yohane ninaai ni agba he sane yɛ Biblia mli wolo ni ji Kpojiemɔ lɛ mli lɛ. Taakɛ Ezekiel na lɛ, lɛ hu ena Yehowa ni ta anunyam maŋtsɛsɛi ko nɔ ni kerubim fata ehe. Mɛni kerubim lɛ feɔ? Amɛjajeɔ serafim lɛ awiemɔ ni yɔɔ Yesaia yitso 6 lɛ nɔŋŋ, akɛ: “Krɔŋkrɔŋ, krɔŋkrɔŋ, krɔŋkrɔŋ ji [Yehowa, NW] Nyɔŋmɔ Ofe lɛ, mɔ ni yɛ lɛ, kɛ mɔ ni yɔɔ lɛ, kɛ mɔ ni baaba lɛ.” (Kpojiemɔ 4:6-8) Yohane hu na toobi yɛ maŋtsɛsɛi lɛ masɛi. Namɔ enɛ baadamɔ shi aha? Nyɔŋmɔ Toobi, Yesu Kristo diɛŋtsɛ.—Kpojiemɔ 5:13, 14.
19. Mɛni oyoo yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ he kɛtsɔ nikasemɔ nɛɛ nɔ?
19 No hewɔ lɛ, mɛni wɔyoo kɛtsɔ nɛkɛ ninaai nɛɛ anɔ? Ákɛ, mɔ ni yɔɔ ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ ati lɛ yiteŋ tuuntu ji Yehowa Nyɔŋmɔ ni ta emaŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ ni Toobi, Yesu Kristo, ni ji Wiemɔ lɛ loo Logos lɛ fata ehe lɛ. Agbɛnɛ hu wɔna ŋwɛibɔfoi asafoi babaoo, ni serafim kɛ kerubim fata he. Amɛji gbɛjianɔtoo kpeteŋkpele ko ni efee ekome ni miitsu Yehowa yiŋtoi ahe nii lɛ fã. Ni nakai yiŋtoi lɛ ekome ji sanekpakpa lɛ shiɛmɔ yɛ jeŋ fɛɛ yɛ naagbee be nɛɛ mli.—Marko 13:10; Yohane 1:1-3; Kpojiemɔ 14:6, 7.
20. Mɛɛ sanebimɔ abaaha hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?
20 Yɛ naagbee lɛ, wɔyɛ Yehowa Odasefoi yɛ shikpɔŋ nɔ ni kpeɔ yɛ amɛ Maŋtsɛyeli Asai anɔ bɔni afee ni amɛkase bɔ ni amɛaafee Nuntsɔ Maŋtsɛ lɛ suɔmɔnaa nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, agbɛnɛ wɔbaanyɛ wɔyoo akɛ, mɛi ni kɛ wɔ yɔɔ lɛ fa fe mɛi ni kɛ Satan kɛ anɔkwale lɛ he henyɛlɔi lɛ yɔɔ lɛ. Sanebimɔ ni yɔɔ lɛ ji akɛ, Mɛni ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ yɔɔ feemɔ? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baapɛi enɛ kɛ saji krokomɛi amli.
Sanebimɔi ni Akɛtiɔ Mli
◻ Bɔni afee ni wɔhiɛ asɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ, mɛni esa akɛ wɔyoo?
◻ Mɛɛ niiashikpamɔ Elisha tsulɔ lɛ ná, ni gbalɔ lɛ wo lɛ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Te esa akɛ wɔbu teemɔŋ nikasemɔ wɔha tɛŋŋ?
◻ Daniel, Yesaia, kɛ Ezekiel kɛ ŋwɛi gbɛjianɔtoo lɛ mlitsɔɔmɔ ha yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]
Teemɔŋ nikasemɔ mli sɛɛnamɔi lɛ fa kwraa fe niyenii ni áje gbɛ ahoo lɛ jogbaŋŋ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Ŋwɛi tai ahe ninaa ji hetoo ni Yehowa kɛha Elisha sɔlemɔ lɛ