Bɔ ni Esa akɛ Kristofoi Asusu Yarafeemɔ Kusumii Ahe
SUƆLƆ ko gbele ni baa trukaa, ni akpaaa gbɛ lɛ yɛ awerɛho waa diɛŋtsɛ. Efãa mɔ tsui, ni nɔ ni nyiɛɔ sɛɛ ji henumɔŋ piŋmɔ ni mli wa. Ebɛ naakpɛɛ akɛ aaakwɛ ni suɔlɔ ko miigbo, yɛ be mli ni ehe éye aahu kɛ hela ni waa mɔ he, shi awerɛhoyeli kɛ nɔ ni alaaje waa lɛ henumɔ ni anáa lɛ kãa he ehiɔ shi.
Yɛ shihilɛi ni kɛ suɔlɔ ko gbele ba lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, yelikɛbuamɔ kɛ miishɛjemɔ he hiaa mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ. Ekolɛ ehe baahia ni Kristofonyo ni agbo yɛ enɔ lɛ hu adamɔ yiwaa ni mɛi ni maa nɔ mi koni akɛ yarafeemɔ kusumii ni teɔ shi woɔ ŋmalɛ lɛ atsu nii kɛbaa lɛ naa. Afɔɔ enɛ feemɔ waa yɛ Afrika maji babaoo mli kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei komɛi hu.
Mɛni baaye abua Kristofonyo ni agbo yɛ enɔ lɛ koni ekpoo yarafeemɔ kusumii ni teɔ shi woɔ ŋmalɛ lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ nanemɛi heyelilɔi baatsɔ koni amɛnyɛ amɛye amɛbua yɛ kaa bei ni tamɔ nɛkɛ mli? Mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ lɛ susuɔ sanebimɔi nɛɛ ahetoohamɔi ahe waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ “Nyɔŋmɔ jamɔ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ, akɛ mɔ asara awusai kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli, ni eto ehe kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo ehe muji.”—Yakobo 1:27.
Ekɛ Hemɔkɛyeli Yɛ Tsakpaa Ko
Nɔ kome ni kɛ yara ni afeɔ lɛ he kusumii babaoo lɛ yɔɔ tsakpaa ji hemɔkɛyeli ni tsɔɔ akɛ gbohii lɛ yaa nɔ amɛhiɔ shi yɛ blematsɛmɛi ashihilɛhe ko ni anaaa lɛ. Bɔni afee ni amɛkpata amɛ lɛ, yarafeelɔi babaoo nuɔ he akɛ sɔ̃ kã amɛnɔ akɛ amɛfee jamɔŋ kusumii komɛi. Aloo amɛsheɔ gbeyei akɛ amɛsaŋ nanemɛi ni heɔ yeɔ akɛ haomɔ baaba akutsoŋbii lɛ anɔ lɛ ahiɛ kɛ́ afeee jamɔŋ kusumii lɛ.
Esaaa akɛ anɔkwa Kristofonyo ŋmɛɛɔ ehe ehaa gbɔmɔ gbeyeishemɔ ni ekɛ ehe woɔ kusumii ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli. (Abɛi 29:25; Mateo 10:28) Biblia lɛ tsɔɔ akɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko, ejaakɛ ekɛɛ: “Hiɛkãlɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko . . . Nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje he ni oyaa lɛ.” (Jajelɔ 9:5, 10) No hewɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ ewebii ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ kɔkɔ akɛ amɛkabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakpata gbohii lɛ loo ni amɛkɛ amɛ aaagba sane. (5 Mose 14:1; 18:10-12; Yesaia 8:19, 20) Nɛkɛ Biblia mli anɔkwalei nɛɛ kɛ yarafeemɔ kusumii babaoo ni ale waa lɛ kpãaa gbee.
Ni “Bɔlɛnamɔ Mli Hetsuumɔ” Hu?
Yɛ Afrika teŋgbɛ maji lɛ ekomɛi amli lɛ, akpáa gbɛ akɛ hefatalɔ ni agbo yɛ enɔ lɛ kɛ mɔ ni eje mli lɛ wekunyo ko ni bɛŋkɛ kpaakpa baaná bɔlɛ. Kɛ afeee enɛ lɛ, aheɔ ayeɔ akɛ mɔ ni egbo lɛ baaye weku ni ashi yɛ sɛɛ lɛ awui. Atsɛɔ nɛkɛ jamɔŋ kusum nɛɛ akɛ “bɔlɛnamɔ mli hetsuumɔ.” Shi Biblia lɛ tsɛɔ bɔlɛnamɔi fɛɛ ni anáa yɛ gbalashihilɛ sɛɛ lɛ akɛ “ajwamaŋbɔɔ.” Akɛni esa akɛ Kristofoi ‘ajo ajwamaŋbɔɔ naa foi’ hewɔ lɛ, amɛkɛ ekãa teɔ shi amɛshiɔ nɛkɛ kusum ni teɔ shi woɔ ŋmalɛ nɛɛ lɛ.—1 Korintobii 6:18.
Susumɔ yoo okulafo ko ni atsɛɔ lɛ Mercy lɛ he okwɛ.a Beni ewu gbo yɛ afi 1989 lɛ, wekumɛi miisumɔ ni ekɛ wekunyo ko ni ji nuu aná bɔlɛ kɛfee bɔlɛnamɔ mli hetsuumɔ. Ekpɛlɛɛɛ nɔ, ni etsɔɔ mli akɛ jamɔŋ kusum lɛ teɔ shi eshiɔ Nyɔŋmɔ mla. Akɛni wekumɛi lɛ anijiaŋ je wui hewɔ lɛ, amɛjɛ́ lɛ waa ni amɛshi lɛ amɛtee. Nyɔŋ kome sɛɛ lɛ, amɛyagbɛlɛ eshia mli nibii amli ni amɛjie ziŋele ni ha etsũ yiteŋ lɛ. Amɛkɛɛ: “Ojamɔ lɛ baanyɛ aha bo nɔ ni otaoɔ.”
Asafo lɛ shɛje Mercy mii ni amɛma shia hee po amɛha lɛ. Nanemɛi ná he miishɛɛ waa aahu akɛ amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhe baawo tsumaa nitsumɔ lɛ mli, ni maŋtsɛ lɛ ŋa ni ji Katoliknyo lɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni kɛ jwɛi ba kɛha tsũ lɛ yiteŋwoo. Mercy jeŋba ni anɔkwayeli yɔɔ mli lɛ wo ebii lɛ hewalɛ. Kɛjɛ no beaŋ kɛbaa nɛɛ, amɛteŋ mɛi ejwɛ ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ ni nyɛsɛɛ nɛɛ amɛteŋ mɔ kome tee Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ eko.
Yɛ bɔlɛnamɔ mli hetsuumɔ kusum lɛ hewɔ lɛ, Kristofoi komɛi eŋmɛ gbɛ ni anyɛ amɛnɔ ni amɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ ébote gbalashihilɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu okulafo ko ni eye kɛjɛ afii 70 kɛyaa lɛ fee kpalakpala ni ekɛ obalayoo fioo ko ni ewekunyo ji eŋa ni eje mli lɛ bote gbalashihilɛ mli. Kɛtsɔ enɛ feemɔ nɔ lɛ, ebaanyɛ ejaje akɛ etsu bɔlɛnamɔ mli hetsuumɔ lɛ he nii. Shi kɛlɛ, gbɛ ni tamɔ nɛkɛ teɔ shi ewoɔ Biblia mli ŋaawoo ni tsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi abote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuntsɔ lɛ mli” lɛ.—1 Korintobii 7:39.
Nyɔɔŋ Muu Fɛɛ Kpeshĩi He Kusum Nifeemɔi
Yɛ maji babaoo amli lɛ, yarafeelɔi buaa amɛhe naa yɛ mɔ ni eje mli lɛ shia ni amɛshĩɔ kpe nyɔɔŋ muu lɛ fɛɛ. Bei pii lɛ, nɔ ni fataa kpeshĩi nɛɛ ahe ji miishɛɛnamɔ kɛ lala ni gbɛɛɔ waa. Nɔ ni aheɔ ayeɔ ji akɛ, enɛ haa asaa gbohii lɛ ahiɛ ni ebuɔ weku ni ashi yɛ sɛɛ lɛ he kɛjɛɔ ayɛi ahe. Ekolɛ awieɔ wiemɔ kɛwoɔ mɔ ni egbo lɛ yiteŋ mulu koni akɛsa ehiɛ. Kɛ awie wiemɔ ko agbe naa lɛ, ekolɛ yarafeelɔi lɛ baala jamɔŋ lala ko dani mɔ kroko baate shi awie. Ekolɛ enɛ baaya nɔ aahu kɛyashi leebi maŋkpa.b
Anɔkwa Kristofonyo kɛ ehe wooo nyɔɔŋ muu fɛɛ kpeshĩi he kusum nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ mli, ejaakɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ gbohii lɛ nyɛɛɛ aye abua hiɛkãlɔi lɛ loo ni amɛaaye amɛ awui. (1 Mose 3:19; Lala 146:3, 4; Yohane 11:11-14) Ŋmalɛi lɛ buɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔ fɔ́. (Kpojiemɔ 9:21; 22:15) Ni kɛlɛ, ekolɛ ebaafee nɔ ni wa kɛha Kristofonyo yoo okulafo ko akɛ eeetsĩ mɛi krokomɛi anaa kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ni akɛaawo mli lɛ he. Ekolɛ amɛbaama nɔ mi koni afee nyɔɔŋ muu fɛɛ kpeshĩi lɛ yɛ eshia. Mɛni nanemɛi heyelilɔi baafee koni amɛkɛye amɛbua Kristofoi ni kɛ kaa ni fata he nɛɛ kpeɔ lɛ?
Bei pii lɛ asafoŋ onukpai enyɛ amɛye amɛbua Kristofonyo weku ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ kɛtsɔ wekumɛi kɛ nanemɛi ni akɛ amɛ susuɔ sane he lɛ nɔ. Yɛ sane hesusumɔ ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ gbɔmɛi nɛɛ baakpɛlɛ nɔ, ni amɛbaashi shia lɛ diŋŋ koni amɛbua amɛhe naa ekoŋŋ kɛha yarafeemɔ nifeemɔ lɛ gbi kroko. Shi kɛ mɛi komɛi tee béi ashi hu? Ekolɛ kɛ́ abɔ mɔdɛŋ aahu akɛ akɛ mɔ aaasusu sane he lɛ, ekɛ basabasafeemɔ baaba. ‘Ehe ehiaaa ni Nuntsɔ lɛ tsulɔ lɛ nɔɔ, shi esa akɛ eto etsui shi eha efɔŋ.’ (2 Timoteo 2:24) No hewɔ lɛ, kɛ́ wekumɛi ni kɛ mɛi efeee ekome lɛ kɛ hiɛdɔɔ nyiɛ nɔ fɛɛ nɔ hiɛ lɛ, ekolɛ Kristofonyo yoo okulafo kɛ ebii nyɛŋ atsĩ enɛ naa. Shi amɛkɛ amɛhe wooo apasa jamɔŋ kusum nifeemɔ ko kwraa ni yaa nɔ yɛ amɛshia lɛ mli, ejaakɛ amɛboɔ Biblia mli fãmɔ lɛ toi, akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akagbalaa kɔŋtso kome ni yeee egbɔ!”—2 Korintobii 6:14.
Nɛkɛ shishitoo mla nɛɛ kɔɔ fũu hu he. Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe wooo lala, sɔlemɔ, loo jamɔŋ kusum ni apasa jamɔŋ sɔɔlɔ ko kwɛɔ nɔ lɛ mli. Kɛ Kristofoi ni ji wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ susu he ni amɛna akɛ ehe miihia ni amɛya nakai nifeemɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo mli.—2 Korintobii 6:17; Kpojiemɔ 18:4.
Yarafeemɔ Nifeemɔi ni Woo Yɔɔ Mli
Jamɔŋ kusumii ni afeɔ kɛ yiŋtoo lɛ akɛ aakpata gbɔmɛi kɛ gbohii lɛ fataaa yara ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ he. Ahaa Biblia mli wiemɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, loo yɛ shia ni afeɔ yara lɛ yɛ mli lɛ, loo yɛ mɔ ni eje mli lɛ shia, loo yɛ fũuhe lɛ. Yiŋtoo ni yɔɔ wiemɔ lɛ sɛɛ ji koni akɛshɛje mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ amii kɛtsɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbele kɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ lɛ he lɛ ni amɛtsɔɔ mli kɛhaa lɛ nɔ. (Yohane 11:25; Romabii 5:12; 2 Petro 3:13) Abaanyɛ ala lala ni damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ, ni akɛ sɔlemɔ ni shɛjeɔ mɔ mii gbeɔ nifeemɔ lɛ naa.
Nyɛsɛɛ nɛɛ, afee yara ko ni tamɔ nɛkɛ aha Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome ni ji Nelson Mandela, South Africa maŋnɔkwɛlɔ lɛ nyɛmiyoo fioo kwraa lɛ. Ní agbe yarafeemɔ lɛ naa lɛ, maŋnɔkwɛlɔ lɛ da wielɔ lɛ shi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Gbɔmɛi babaoo ni yɔɔ gbɛhei wuji kɛ maŋsɔɔmɔ nukpai ba eko. Maŋsɔɔlɔ ko ni ji ŋaawolɔ ko kɛɛ: “Enɛ ji yarafeemɔ ko ni woo yɔɔ mli fe fɛɛ ni mitee pɛŋ.”
Ani Esa akɛ Awo Yarafeemɔ Atadei?
Yehowa Odasefoi yeɔ suɔlɔi ni egboi lɛ ahe ŋkɔmɔ. Taakɛ Yesu ji lɛ, ekolɛ yaafonui baajɛ amɛhiŋmɛiiaŋ. (Yohane 11:35, 36) Shi amɛsusuuu akɛ ehe miihia ni amɛjie amɛŋkɔmɔyeli kpo yɛ mɛi ahiɛ kɛtsɔ kponɔgbɛ nifeemɔ ko nɔ. (Okɛto Mateo 6:16-18 he.) Yɛ shikpɔji pii amli lɛ, akpáa gbɛ akɛ yei okulafoi baawo yarafeemɔi atadei krɛdɛɛi koni amɛkɛkpata gbohii lɛ. Ehe bahiaa ni awo atadei nɛɛ nyɔji abɔ loo afi po yɛ yarafeemɔ lɛ sɛɛ, ni kɛ shɛ be ni aaajie lɛ, akɛ okpɔlɔŋmɛɛ tsuɔ he nii.
Kɛ ajieee yarafeemɔ he okadii akpo lɛ, abuɔ lɛ akɛ eji efɔŋ ni afeɔ ashiɔ mɔ ni egbo lɛ. Yɛ yiŋtoo nɛ hewɔ lɛ, yɛ Swaziland hei komɛi lɛ, akutsei anɔ onukpai eshwie Yehowa Odasefoi kɛjɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshiai kɛ shikpɔji anɔ. Shi kɛlɛ, mumɔŋ nyɛmimɛi ni yɔɔ hei krokomɛi lɛ kwɛɔ anɔkwa Kristofoi ni tamɔ nɛkɛ lɛ be fɛɛ be.
Swaziland High Court (Saneyelihe Wulu) lɛ ewo mla ni yeɔ buaa Yehowa Odasefoi ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ aŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛba amɛ shiai kɛ shikpɔji anɔ ekoŋŋ. Yɛ shihilɛ kroko mli lɛ, aŋmɛ Kristofonyo yoo okulafo ko gbɛ koni ehi etsũ lɛ mli beni ekɛ wolo kɛ kasɛt ni amɔ wiemɔ awo nɔ, ní ewu ni bɛ jeŋ lɛ etsɔɔ faŋŋ akɛ, eŋa lɛ akawo yarafeemɔ atadei lɛ. No hewɔ lɛ, enyɛ etsɔɔ yɛ anɔkwale mli akɛ, ebuɔ ewu lɛ.
Sɛɛnamɔ yɛ he waa diɛŋtsɛ akɛ aaaná yarafeemɔ he gbɛtsɔɔmɔi ni atsɔɔ mli faŋŋ dani mɔ agbo, titri lɛ yɛ hei ni nifeemɔi ni teɔ shi ewoɔ ŋmalɛ fa waa yɛ lɛ. Susumɔ Victor ni yɔɔ Cameroon lɛ nɔkwɛmɔnɔ he okwɛ. Eŋma gbɛjianɔtoo ni esa akɛ akɛtsu nii yɛ eyarafeemɔ shishi lɛ he saji efɔ̃ shi. Mɛi babaoo yɛ eweku lɛ mli ni náa mɛi anɔ hewalɛ waa ni kɛ gbohii ahe kusum ni blema saji ni mli wa yɔɔ mli lɛ tsuɔ nii, ni nɔ ni fata he ji adesai ayitsei ŋoŋoi ni ajáa. Akɛni Victor ji weku lɛ mlinyo ni abuɔ lɛ hewɔ lɛ, ele akɛ abaanyɛ akɛ eyitso ŋoŋo lɛ atsu nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. No hewɔ lɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ ni tsɔɔ bɔ ni esa akɛ Yehowa Odasefoi atsu eyarafeemɔ lɛ he nii aha lɛ ha. Enɛ ha shihilɛ lɛ fee mlɛo kɛha yoo okulafo lɛ kɛ ebii, ni aye odase jogbaŋŋ yɛ akutso lɛ mli.
Tsi Ohe Kɛjɛ Kusumii ni Teɔ Shi Woɔ Ŋmalɛ lɛ Ahe
Mɛi komɛi ni yɔɔ Biblia lɛ he nilee lɛ eshe gbeyei akɛ amɛaafee mɛi ni yɔɔ srɔto. Bɔni afee ni akawa amɛyi lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaasa amɛ nanemɛi ahiɛ kɛtsɔ nifeemɔ ni amɛkɛ amɛhe wo mli ni tsɔɔ blema saji ni akɛshĩɔ gbohii ahe kpe lɛ nɔ. Yɛ be mli ni eji nɔ ni ajieɔ yi akɛ ayasara mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ bɔni afee ni ashɛje amɛmii diɛŋtsɛ lɛ, enɛ biii ni afee yara nifeemɔ fioo ko yɛ mɔ ni eje mli lɛ shia daa gbɛkɛ dani be kɛha yarafeemɔ lɛ diɛŋtsɛ ashɛ. Enɛ feemɔ baanyɛ atɔ̃tɔ̃ mɛi ni kwɛɔ enɛ lɛ anane, ejaakɛ ebaanyɛ eha amɛsusu akɛ mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ heee nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbohii lɛ ashihilɛ he lɛ amɛyeee diɛŋtsɛ.—1 Korintobii 10:32.
Biblia lɛ woɔ Kristofoi ahewalɛ koni amɛkɛ Nyɔŋmɔ jamɔ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli koni amɛkɛ amɛbe atsu nii yɛ nilee mli. (Mateo 6:33; Efesobii 5:15, 16) Shi yɛ hei komɛi lɛ atsuuu asafoŋ nitsumɔ lɛ dɔŋŋ otsi kome loo nɔ ni fe nakai yɛ yarafeemɔ hewɔ. Jeee Afrika pɛ naagba nɛɛ yɔɔ. Yɛ yara ko ni afee lɛ mli lɛ, amaniɛbɔɔ ko ni jɛ South America kɛɛ: “Mɛi ni tee Kristofoi akpeei etɛ ni afee lɛ ayi faaa kwraa. Akɛ he wooo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli aaafee gbii nyɔŋma. Mɛi ni bɛ asafo lɛ mli kɛ Biblia mli nikaselɔi lɛ po anaa kpɛ amɛhe ni amɛnijiaŋ je wui beni amɛna akɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei lɛ ekomɛi kɛ amɛhe miiwo mli lɛ.”
Yɛ akutsei komɛi amli lɛ, ekolɛ weku ko ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ baafɔ̃ nine atsɛ nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ ateŋ mɛi fioo kɛba amɛshia kɛha nɔ ko fioo yeli yɛ yarafeemɔ lɛ sɛɛ. Shi yɛ Afrika hei babaoo lɛ, mɛi ohai abɔ ni yaa yara lɛ baa shia ni mɔ ni eje mli lɛ yɔɔ lɛ ni amɛkpáa okpɔlɔŋmɛɛ ko gbɛ, ni bei pii lɛ agbeɔ kooloo kɛfeɔ kusum yɛ jɛmɛ. Mɛi komɛi ni kɛ Kristofoi asafo lɛ bɔɔ lɛ kɛ kusum ni tamɔ nɛkɛ etsu nii, ni eha mɛi esusu akɛ amɛkɛ kusum nifeemɔi ahe okpɔlɔŋmɛɛi lɛ miitsu nii koni amɛkɛkpata gbohii lɛ.
Yara ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ kɛ shikafitemɔ babaoo he jatsu efɔ̃ɔɔ mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ anɔ. No hewɔ lɛ ehe ebahiaŋ ni ato gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko koni aha mɛi ni eba lɛ kɛ shika aha koni akɛwo shika babaoo ni afite yɛ yarafeemɔ lɛ he lɛ he nyɔmɔ. Kɛ yei okulafoi ni bɛ nɔ ko lɛ nyɛɛɛ awo shikafitemɔi ahe nyɔmɔ lɛ, no lɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baaná he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua. Kɛ yelikɛbuamɔ ni tamɔ nakai faaa lɛ, no lɛ onukpai lɛ baanyɛ ato gbɛjianɔ koni akɛ heloonaa yelikɛbuamɔ aha mɛi ni sa lɛ.—1 Timoteo 5:3, 4.
Jeee be fɛɛ be yarafeemɔ kusumii teɔ shi ewoɔ Biblia mli shishitoo mlai. Kɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ lɛ, Kristofoi tswaa amɛfai shi akɛ amɛaafee nii ni kɛ Ŋmalɛi lɛ baakpã gbee.c (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Eyɛ mli akɛ enɛ baanyɛ ekɛ kaa babaoo aba moŋ, shi Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi babaoo baanyɛ aye he odase akɛ amɛkɛ omanyeyeli edamɔ kaai ni tamɔ nɛkɛ naa. Amɛkɛ hewalɛ ni jɛ Yehowa, “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” ŋɔɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni nanemɛi heyelilɔi ni shɛje amɛmii yɛ suɔmɔ mli yɛ amɛmanehulu lɛ mli lɛ efee nakai.—2 Korintobii 1:3, 4.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Atsake gbɛi ni akɛtsu nii yɛ sane nɛɛ mli lɛ.
b Yɛ wiemɔ kui kɛ kusumii komɛi amli lɛ, akɛ wiemɔ “kpeshĩi” lɛ tsuɔ nii koni akɛtsɔɔ saramɔ fioo ko ni akɛyashɛjeɔ mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ amii. Ekolɛ nɔ ko ni teɔ shi woɔ ŋmalɛ lɛ bɛ mli. Kwɛmɔ May 22, 1979 Awake! lɛ baafai 27-28.
c Yɛ hei ni yarafeemɔ kusumii baanyɛ ekɛ kaai ni mli wa aba Kristofonyo nɔ lɛ, onukpai baanyɛ aye abua mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ koni amɛsaa amɛhe kɛha nɔ ni kã amɛhiɛ ni baanyɛ aba lɛ. Beni akɛ mɛi heei nɛɛ kpeɔ ni akɛ amɛ susuɔ sanebimɔi ni jɛ wolo bibioo ni ji Biblia Mli Shishijee Tsɔ̃ɔmɔi amli lɛ ahe lɛ, esa akɛ asusu fãi ni ji “Susuma lɛ, Esha, kɛ Gbele” kɛ “Futufutu Hemɔkɛyeli” he jogbaŋŋ. Enyɔ nɛɛ fɛɛ yɛ sanebimɔi ni abaanyɛ asusu he. Biɛ ji he ni onukpai baanyɛ amɛkɛ yarafeemɔ kusumii ni teɔ shi woɔ ŋmalɛ lɛ he gbɛtsɔɔmɔ aha koni mɔ ni abaabaptisi lɛ lɛ ale nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ biɔ yɛ edɛŋ kɛ́ ekɛ shihilɛi ni tamɔ nakai aaakpe.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 23]
Ajɔɔ Amɛ yɛ Shidaamɔ ni Yɔɔ Shiŋŋ ni Amɛkɔ lɛ Hewɔ
Sibongili ji Kristofonyo yoo okulafo ko ni yɔɔ ekãa ni hi shi yɛ Swaziland. Beni ewu gbo nyɛsɛɛ nɛɛ, esumɔɔɔ ni ekɛ kusumii ni mɛi babaoo susuɔ akɛ ehaa akɛkpataa gbohii lɛ tsuɔ nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eshɛɛɛ eyi. (5 Mose 14:1) Weku lɛ mli bii kpaanyɔ amli fu yɛ enɛ hewɔ, ni amɛmɔ lɛ akrana naa, ni amɛshɛ eyi. Amɛhaaa Yehowa Odasefoi abasara mɛi yɛ shia hu koni amɛshɛje Sibongili mii. Shi kɛlɛ, aŋkroaŋkroi krokomɛi hu ni yɔɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he miishɛɛ lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛkɛ woji ni onukpai lɛ ŋmala kɛha hewalɛwoo lɛ baayasara lɛ. Yɛ gbi ni aakpa Sibongili gbɛ akɛ ebaawo yarafeemɔ atadei krɛdɛɛi komɛi lɛ, naakpɛɛ nɔ ko ba. Weku lɛ mli nyo ko ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa lɛ tsɛ kpee koni asusu nɔ hewɔ ni ekpɛlɛɛɛ akɛ ekɛ blema saji ayarafeemɔ kusumii lɛ tsuɔ nii lɛ he.
Sibongili bɔ amaniɛ akɛ: “Amɛbi mi kɛji mijamɔŋ hemɔkɛyeli lɛ ŋmɛɔ mi gbɛ koni maye awerɛho kɛtsɔ yarafeemɔ atadei diji woo lɛ nɔ. Beni mitsɔɔ mishidaamɔ mli sɛɛ lɛ, amɛkɛɛ mi akɛ amɛnyɛŋ minɔ. Nɔ ni fee mi naakpɛɛ ji, amɛ fɛɛ amɛkpa mi fai yɛ gidigidi ni amɛfee kɛshɛ miyi ni jeee misuɔmɔ naa lɛ hewɔ. Amɛ fɛɛ amɛbi koni maŋɔ mafa amɛ.” Sɛɛ mli lɛ, Sibongili nyɛmiyoo tsɔɔ hemɔkɛyeli ni ená lɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi ji mɛi ni yɔɔ anɔkwa jamɔ lɛ, ni ebi koni akɛ lɛ afee Biblia mli nikasemɔ.
Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ kroko hu he okwɛ: South Africa nuu ko ni atsɛɔ lɛ Benjamin eye afii 29 beni enu etsɛ gbele ni ba trukaa lɛ he. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Benjamin pɛ ji Odasefonyo ni yɔɔ eweku lɛ mli. Beni afũɔ lɛ lɛ, akpa gbɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ baato sɛrɛnɛɛ kɛnyiɛ gbonyobu lɛ he koni amɛkpiti sũ ni amɛfɔ̃ amɛshwie gbonyo adeka lɛ nɔ.* Yɛ fũu lɛ sɛɛ lɛ, ashɛ weku mli bii ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ fɛɛ ayi. Akɛni Benjamin kɛ ehe wooo nɛkɛ jamɔŋ kusumii nɛɛ amli hewɔ lɛ, nanemɛi kɛ weku mli bii kɛɛ akɛ etsɛ ni egbo lɛ mumɔ baagbala etoi.
Benjamin kɛɛ: “Akɛni mikɛ mihiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ hewɔ lɛ, nɔ fɔŋ ko kwraa baaa minɔ.” Weku mli bii lɛ yɔse bɔ ni nibii tee nɔ eha lɛ lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi saŋŋ kɛ Yehowa Odasefoi bɔi Biblia lɛ kasemɔ ni abaptisi amɛ kɛfee amɛ henɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he okadi. Ni Benjamin hu? Ekɛ ehe wo be-fɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ afii fioo ni eho nɛɛ mli lɛ, ená hegbɛ fɛfɛo akɛ eeesɔmɔ Yehowa Odasefoi asafoi lɛ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ.
[Shishigbɛ niŋmaa]
Ekolɛ mɛi komɛi enaaa tɔ̃mɔ ni yɔɔ fɔfɔii loo sũ ni akpitiɔ ni afɔɔ awoɔ gbonyobu lɛ mli lɛ he. Shi kɛlɛ, Kristofonyo baatsi ehe kɛjɛ nifeemɔ nɛɛ he kɛ́ akutsoŋbii lɛ buɔ no akɛ eji gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛkpataa gbohii lɛ loo kɛ́ eji kusum nifeemɔ ni apasa jamɔŋ sɔɔlɔ kwɛɔ nɔ lɛ.—Kwɛmɔ March 22, 1977 Awake! lɛ baafa 15.