Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w98 8/1 bf. 4-6
  • Yɛ Naagbee Lɛ—Jalɛsaneyeli Kɛha Mɛi Fɛɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Yɛ Naagbee Lɛ—Jalɛsaneyeli Kɛha Mɛi Fɛɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Shiwoo ni Wɔbaanyɛ Wɔkɛ Wɔhe Afɔ̃ Nɔ
  • Abaanyɛ Aye Jalɛ Sane ni Bɛ lɛ Nɔ Kunim
  • Jalɛ Nifeemɔ He Wui Dumɔ
  • Yehowa—Anɔkwa Jalɛsaneyeli kɛ Jalɛ Jɛɛhe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • “Egbɛi Fɛɛ Jalɛ Ni”
    Tsi Obɛŋkɛ Yehowa
  • Kasemɔ Yehowa—Jiemɔ Jalɛsaneyeli kɛ Jalɛ Kpo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Yesu ‘To Jalɛ Kojomɔ Ema Shi yɛ Shikpɔŋ lɛ Nɔ’
    Tsi Obɛŋkɛ Yehowa
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
w98 8/1 bf. 4-6

Yɛ Naagbee Lɛ—Jalɛsaneyeli Kɛha Mɛi Fɛɛ

“Wɔbaabɔ mɔdɛŋ koni wɔbo . . . gbee srɔtoi ni aye amɛ awui, gbee srɔtoi ni feɔ yeyeeye, gbee srɔtoi ni amɛnijiaŋ eje wui yɛ amɛtoi ni abooo hewɔ lɛ atoi yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. . . . Nɔ ni eshwɛ ni abaafee ji, ní akɛ nɔ ni aŋma momo yɛ mla lɛ mli lɛ atsu nii: koni yɛ naagbee lɛ akɛha ni ale akɛ, akɛni akɛ woo kome too lɛ nɔŋŋ fɔ́ mɔ fɛɛ mɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ hewɔ lɛ, akɛ woo kome too lɛ nɔŋŋ fɔ́ mɔ fɛɛ mɔ yɛ gbɔmɔ hiɛ.”—U.S. Maŋnɔkwɛlɔ Richard Milhous Nixon nitsumɔ hee shishijee wiemɔ ni ekɛha, January 20, 1969.

KƐ MAŊTSƐMƐI, maŋnɔkwɛlɔi, kɛ maŋsɔɔlɔi onukpai je nitsumɔ shishi lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛwie jalɛsaneyeli he. Richard Nixon, tsutsu United States lɛ maŋnɔkwɛlɔ lɛ hu fata he. Shi kɛ́ asusu nibii fɔji ni ba yɛ yinɔsane mli lɛ he lɛ, nɔ ni anaa ji akɛ nɔ̃ kpakpa ko jɛɛɛ ewiemɔi ni ekɛ naatselɛ wie lɛ amli kɛbaaa. Eyɛ mli akɛ Nixon kã kita akɛ ‘ekɛ mla lɛ baatsu nii’ moŋ, shi sɛɛ mli lɛ ana akɛ eye mla mlikuu he fɔ́ ni anyɛ enɔ koni eshĩ enitsumɔ lɛ. Afii nyɔŋmai etɛ sɛɛ lɛ, ‘gbee srɔtoi ni aye amɛ awui, ni feɔ yeyeeye, ni amɛnijiaŋ eje wui’ lɛ jije waa aahu koni anu.

Ní aaanu gbee srɔtoi ni tamɔ enɛɛmɛi ni miiwie amɛ piŋmɔi ahe lɛ jeee nitsumɔ ni yɔɔ mlɛo, taakɛ hiɛnyiɛlɔi babaoo ni hiɛ yiŋtoo kpakpa lɛ ekpá shi amɛna lɛ. ‘Jalɛ sane kɛha mɛi fɛɛ’ lɛ etsɔ oti ko ni nine shɛɛɛ nɔ. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, afii ohai abɔ ni eho lɛ mli lɛ, akɛ shiwoo ko ha ni esa akɛ wɔsusu he—jalɛsaneyeli he shiwoo ni yɔɔ srɔto.

Nyɔŋmɔ ma nɔ mi eha E-webii lɛ kɛtsɔ egbalɔ Yesaia nɔ akɛ, ebaatsu ‘tsulɔ’ ko ní lɛ diɛŋtsɛ ebaahala lɛ lɛ kɛba amɛŋɔɔ. Yehowa kɛɛ amɛ akɛ: “Mikɛ Mimumɔ lɛ eshwie enɔ, ni ekɛ [jalɛsaneyeli, NW] aaatee ayaha jeŋmaji lɛ.” (Yesaia 42:1-3) Adesa nɔyelɔ ko kwraa bɛ ni baabɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ sanejajemɔ ni mli wa nɛkɛ aaaha, nɔ ni baatsɔɔ naanɔ jalɛ sane ni ayeɔ ahaa maŋ fɛɛ maŋ. Ani abaanyɛ akɛ he afɔ̃ shiwoo nɛɛ nɔ? Ani nine baanyɛ ashɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ tamɔ nɛkɛ nɔ gbi ko?

Shiwoo ni Wɔbaanyɛ Wɔkɛ Wɔhe Afɔ̃ Nɔ

Shiwoo yɔɔ nɛɛ, etamɔ mɔ ni kɛha lɛ pɛpɛɛpɛ. Yɛ sane nɛɛ mli lɛ, jeee mɔ ko mɔ ko, fe Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ji mɔ ni jaje akɛ ‘etsulɔ’ lɛ baato jalɛsaneyeli shishi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ maŋkwralɔi lɛ, Yehowa ebuuu shiwoi akɛ nɔ ko bibioo. Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ, ‘enyɛŋ emale.’ (Hebribii 6:18) Nyɔŋmɔ kɛ nɔmimaa jaje akɛ: “Bɔ ni mitswa mifai shi akɛ mafee lɛ baaba mli.”—Yesaia 14:24, Today’s English Version.

Awoɔ hekɛnɔfɔ̃ɔ ni wɔyɔɔ yɛ nakai shiwoo lɛ mli lɛ hu mli hewalɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ ‘tsulɔ’ Yesu Kristo ni ehala lɛ lɛ he sane ni aŋma afɔ̃ shi lɛ nɔ. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni baato jalɛ sane ema shi lɛ asumɔ jalɛ, ni ehi shi yɛ jalɛ naa. Yesu shi sane ni tɔ̃mɔ ko kwraa bɛ he lɛ ema shi akɛ nuu ni ‘sumɔɔ jalɛ ni enyɛɔ efɔŋfeemɔ.’ (Hebribii 1:9) Nɔ ni ekɛɛ, bɔ ni ehi shi eha, kɛ bɔ ni egbo po lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ eji nuu ni yeɔ jalɛ sane lɛɛlɛŋ. Yɛ Yesu gbele mli lɛ, Roma asraafonyo ko ni ye Yesu saneyeli kɛ egbee lɛ he odase lɛ, nu he ni ewie akɛ: “Yɛŋ lɛɛlɛŋ akɛ nɛkɛ nuu nɛɛ jalɔŋ!”—Luka 23:47.

Yɛ shihilɛ ni Yesu diɛŋtsɛ hi mli lɛ sɛɛ lɛ, ete shi eshi jalɛ sane ni ayeee ni efa babaoo yɛ egbii amli lɛ. Efee enɛ, jeee kɛtsɔ maŋ butumɔ loo maŋ hiɛtsakemɔ nɔ, shi kɛtsɔ anɔkwa jalɛ sane ni etsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni baabo toi lɛ nɔ. E-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ji bɔ ni esa akɛ atsu anɔkwa jalɛ sane kɛ jalɛ nifeemɔ he nii aha lɛ mlitsɔɔmɔ ni ekɛha yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ.—Mateo, yitsei 5-7.

Yesu tsu nɔ ni eshiɛ lɛ he nii. Enyaŋeee kpitiyelɔi ni he bɛ nii, “mɛi ni akɛ niji taraaa amɛhe” yɛ Yudafoi ashihilɛ mli lɛ. Shi moŋ, ekɛ amɛ wie, ekɛ eniji tara amɛhe, ni etsá amɛ po. (Marko 1:40-42) Mɛi ni ekɛ amɛ kpe lɛ fɛɛ, ní ohiafoi kɛ mɛi ni afeɔ amɛ niseniianii fata he lɛ ahe miihia lɛ. (Mateo 9:36) Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.”—Mateo 11:28.

Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yesu eŋmɛɛɛ gbɛ ni jalɛ sane ni ayeee yɛ emasɛi lɛ afite ejeŋba loo ni ehao lɛ. Ekɛ efɔŋ etooo efɔŋ najiaŋ kɔkɔɔkɔ. (1 Petro 2:22, 23) Beni eyɔɔ piŋmɔ ni naa wa waa mli po lɛ, esɔle eha eŋwɛi Tsɛ lɛ yɛ asraafoi ni sɛŋ lɛ lɛ nɔŋŋ anajiaŋ. Ekpa fai akɛ: “Ataa, ŋɔɔfa amɛ; shi amɛleee nɔ ni amɛfeɔ.” (Luka 23:34) Eka shi faŋŋ akɛ, Yesu ‘jaje jalɛ sane etsɔɔ maji lɛ yɛ faŋŋ mli.’ (Mateo 12:18) Mɛɛ odaseyeli ni da kwraa fe nakai wɔyɔɔ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ koni eto jeŋ ni jalɛ hiɔ mli lɛ shishi ema shi fe lɛ diɛŋtsɛ e-Bi lɛ shihilɛ mli nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛkɛ?

Abaanyɛ Aye Jalɛ Sane ni Bɛ lɛ Nɔ Kunim

Shihilɛ kɛ odaseyeli haa ni tsɔɔ akɛ abaanyɛ aye jalɛ sane ni bɛ lɛ nɔ kunim yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ nɛɛ hu mli. Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛye hetsɛ̃, hiɛaŋkwɛmɔ, hewolonɔ su mlijiemɔ, kɛ yiwalɛ nifeemɔ nɔ kunim akɛ aŋkroaŋkro kɛ kuu hu. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ.

Pedroa he eye akɛ maŋ butumɔ nifeemɔ lɛ ji gbɛ kome pɛ ni abaatsɔ nɔ aye jalɛ sane yɛ Basque Country, ní ji Spain kpokpaa ni eyahi jɛmɛ lɛ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, ebatsɔ hegbeyeiwolɔi akuu ni ha ená asraafoi atsɔsemɔ yɛ France lɛ mlinyo. Beni egbe etsɔsemɔ lɛ naa nɔŋŋ pɛ lɛ, afã lɛ akɛ eto hegbeyeiwolɔi akuu shishi ni etswa okplɛmi efɔ polisifoi ashihilɛhe ko. Ekuu lɛ miito gbɛjianɔ momo kɛha okplɛmii lɛ afeemɔ nɔŋŋ ni polisifoi bamɔ lɛ. Eye nyɔji 18 yɛ tsuŋwoo mli, shi beni eyɔɔ tsuŋwoohe po lɛ, etee nɔ kɛ emaŋkwramɔŋ nifeemɔ lɛ, ni esumɔɔɔ ni eyeɔ nii bɔ ni baashɛ enaa ni be ko lɛ efolɔ enijiashi.

Pedro susu akɛ eenɔ kɛha jalɛsaneyeli. Kɛkɛ ni ebale Yehowa kɛ eyiŋtoi ahe nii. Beni Pedro yɔɔ tsuŋ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ eŋa bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni beni ajie lɛ kɛjɛ tsuŋ lɛ, eŋa fɔ̃ lɛ nine kɛtee kpeei lɛ ateŋ ekome shishi. Ená nifeemɔ lɛ he miishɛɛ aahu akɛ ebi koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ, ni nikasemɔ lɛ ha ebafee tsakemɔi wuji yɛ eyiŋsusumɔ kɛ eshihilɛ mli. Yɛ naagbee lɛ, abaptisi Pedro kɛ eŋa fɛɛ yɛ afi 1989.

Pedro kɛɛ: “Miida Yehowa shi akɛ migbeee mɔ ko mɔ ko diɛŋtsɛ yɛ afii ni miye akɛ hegbeyeiwolɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ mikɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ klante ni ji Biblia lɛ tsuɔ nii koni mikɛ anɔkwa toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli he shɛɛ sane aha mɛi—Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.” Nyɛsɛɛ nɛɛ, Pedro ni amrɔ nɛɛ esɔmɔɔ akɛ onukpa yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ yasara shihilɛhe tuuntu ni eto eyiŋ akɛ ebaafite jɛmɛ lɛ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ etee kɛ yiŋtoo lɛ akɛ eyaashiɛ toiŋjɔlɛ he shɛɛ sane eha wekui ni yɔɔ jɛmɛ lɛ.

Yehowa Odasefoi feɔ tsakemɔi nɛɛ ejaakɛ amɛmiishwe koni amɛná jalɛ jeŋ hee. (2 Petro 3:13) Eyɛ mli akɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ shiwoo ni Nyɔŋmɔ kɛha akɛ ebaaha enɛ aba mli lɛ nɔ kwraa moŋ, shi amɛyɔseɔ akɛ eji gbɛnaa nii ni kã amɛnɔ hu akɛ amɛhi shi yɛ jalɛsaneyeli naa. Biblia lɛ etsɔɔ mli faŋŋ kɛha wɔ akɛ Nyɔŋmɔ miikpa gbɛ akɛ wɔbaatsu wɔgbɛfaŋnɔ.

Jalɛ Nifeemɔ He Wui Dumɔ

Lɛɛlɛŋ, kɛ ayeee wɔ jalɛ sane lɛ, ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔbolɔ akɛ: “Nɛgbɛ [jalɛsaneyeli, NW] Nyɔŋmɔ lɛ yɔɔ?” No ji sane ni Yudafoi lɛ kɛ bolɔmɔ jaje amɛtsɔɔ yɛ Maleaki gbii lɛ amli. (Maleaki 2:17) Ani Nyɔŋmɔ kɛ amɛ bolɔmɔ lɛ tsu nii kɛ hiɛdɔɔ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, eha “etɔ” lɛ, ejaakɛ kɛfata nibii krokomɛi ahe lɛ, amɛyeɔ amɛŋamɛi ni egbɔlɔ lɛ kutumpɔo, ni amɛshwieɔ amɛ yɛ saji bibiibii ni amɛkɛjieɔ amɛnaa lɛ ahe. Yehowa tsɔɔ bɔ ni ehaoɔ ehaa yɛ ‘amɛblahiaŋ ŋamɛi lɛ ahe, mɛi ni amɛyeɔ amɛ kutumpɔo, tsɛ amɛji amɛhefatalɔi kɛ amɛkpaŋmɔ ŋamɛi lɛ.’—Maleaki 2:14.

Ani wɔbaanyɛ wɔbolɔ yɛ jalɛ sane ni ayeee hewɔ kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔfeee wɔnii yɛ jalɛ naa? Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaakase Yesu kɛtsɔ hetsɛ̃ kɛ hewolonɔ su mlijiemɔ ni wɔɔjie kɛaajɛ wɔtsuii amli lɛ nɔ, kɛtsɔ mɛi ahiɛaŋ ni wɔkwɛɛɛ kɛ suɔmɔ ni wɔɔsumɔ amɛ lɛ nɔ, kɛ kɛtsɔ efɔŋ ni wɔfeŋ wɔtoŋ mɛi efɔŋ najiaŋ lɛ nɔ lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ jalɛsaneyeli lɛɛlɛŋ.

Kɛ wɔbaaha aye wɔ jalɛ sane lɛ, Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni ‘wɔdu nii yɛ jalɛ mli.’ (Hoshea 10:12) Kɛ etamɔ nɔ ni efaaa po lɛ, jalɛsaneyeli ni bɛ lɛ nɔ kunim fɛɛ ni aaaye lɛ he miihia. Taakɛ Martin Luther King, Jr., ŋma yɛ ewolo ni ji Letter From Birmingham Jail lɛ mli lɛ, “jalɛ sane ni ayeee yɛ he fɛɛ he lɛ miiwo jalɛsaneyeli he gbeyei yɛ he fɛɛ he.” Mɛi ni ‘taoɔ jalɛ sɛɛgbɛ’ lɛ ji gbɔmɛi ni Nyɔŋmɔ halaa amɛ koni amɛbahi ejalɛ jeŋ hee ni etsɛŋ ni baaba lɛ mli.—Zefania 2:3.

Wɔnyɛŋ wɔtswa wɔ hiɛnɔkamɔ kɛha jalɛsaneyeli lɛ wɔma adesai ashiwoi ashishitoo nii ni anyɛɛɛ akɛ he afɔ̃ nɔ lɛ nɔ, shi kɛlɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ wɔ Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ wiemɔ nɔ. No hewɔ ni Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ koni amɛya nɔ amɛsɔle amɛbi koni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ. (Mateo 6:9, 10) Yesu, nakai Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni ahala lɛ lɛ ‘baajie ohiafoi ni bolɔɔ lɛ, kɛ nɔnalɔ ni bɛ bualɔ lɛ. Eeena ohiafo kɛ mɔ ni efi lɛ lɛ mɔbɔ, ni eeehere mɛi ni efi amɛ lɛ asusumai ayiwala.’—Lala 72:12, 13.

Eyɛ faŋŋ akɛ, jalɛ sane ni ayeee lɛ ehiŋ shi daa. Shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni Kristo baaye nɔ lɛ baaye jalɛ sane ni bɛ lɛ nɔ kunim kɛya naanɔ taakɛ Nyɔŋmɔ maa nɔ mi ehaa wɔ kɛtsɔɔ egbalɔ Yeremia nɔ lɛ akɛ: “Be lɛ miiba, ni maye mishiwoo lɛ nɔ . . . Yɛ nakai be lɛ mli lɛ mahala David jalɔ seshi ko akɛ maŋtsɛ. Nakai maŋtsɛ lɛ baafee nɔ ni ja ni ebaaye jalɛ sane yɛ shikpɔŋ nɔ fɛɛ.”—Yeremia 33:14, 15, TEV.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Atsake gbɛi lɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje