Yehowa Hiɛ ni Masa lɛ Ji nɔ Titri ni He Hiaa Mi
TAAKƐ THEODOROS NEROS GBA
Tsũŋwoohe ni miyɔɔ mli lɛ shinaa lɛ gbele, kɛkɛ ni asraafonyo nukpa ko bo akɛ: “Namɔ ji Neros?” Beni mijie mihe shi mitsɔɔ lɛ, efã akɛ: “Tee shi. Wɔbaagbe bo.” Enɛ ba yɛ asraafoi anitsumɔhe ko mli yɛ Corinth, yɛ Greece, yɛ afi 1952 mli. Mɛni hewɔ yiŋkpɛɛ ni afeɔ yɛ miwala he lɛ damɔɔɔ tɛ kome nɔ kwraa nɛkɛ? Dani magbala enɛ mli matsɔɔ lɛ, nyɛhaa magbaa nyɛ mishihilɛ mli sane fioo ko.
AAAFEE afi 1925 mli lɛ, Biblia Kaselɔi (taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ) lɛ ba mitsɛ ŋɔɔ. Etsɛɛɛ ni ebatsɔ amɛteŋ mɔ kome, ni ekɛ ehemɔkɛyeli lɛ he nilee ha enyɛmimɛi hii kɛ yei ni feɔ kpaanyɔ lɛ, ni amɛ fɛɛ amɛkpɛlɛ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ. Efɔlɔi hu fee nakai nɔŋŋ. No sɛɛ lɛ ebote gbalashihilɛ mli, ni afɔ mi yɛ 1929 mli yɛ Agrinio, Greece.
Nakai afii lɛ ehiii kwraa kɛha Greece! Klɛŋklɛŋ lɛ, no mli lɛ Asraafonyo Onukpa Metaxas yiwalɛ nɔyeli lɛ yɛ. Kɛkɛ ni yɛ 1939 mli lɛ, Jeŋ Ta II lɛ fɛ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni Nazibii lɛ baŋɔ maŋ lɛ. Hela kɛ hɔmɔ ba waa. Akɛ shwiilii bibii hole gbohii ni efũufũi lɛ kɛtee. Bɔ ni efɔŋ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ yɔɔ faŋŋ ha lɛ, tsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he miihia.
Henɔjɔɔmɔ Sɔɔmɔ Shihilɛ Ko
Yɛ be mli ni wɔteŋ mɛi komɛi ebua wɔhe naa akɛ kuu kɛha kpee yɛ Thessalonica maŋ lɛ sɛɛ yɛ August 20, 1942 lɛ, wɔ onukpai asɛinɔtalɔ lɛ kɛ enine tsɔɔ Britaniabii akɔɔyɔŋ lɛlɛ ni akɛwuɔ ta ni miiŋmɛɛ okplɛmii ahe kɛmiishwie maŋtiase lɛ nɔ lɛ, ni ema bɔ ni abu wɔhe kɛtsɔ toiboo ni wɔfee wɔha hewalɛwoo ni akɛhaa akɛ “wɔkakwa wɔhe naabuamɔ” lɛ nɔ lɛ nɔ mi. (Hebribii 10:25) Nakai gbi lɛ nɔ lɛ, wɔyakpe yɛ ŋshɔ lɛ naa, ni mifata mɛi ni kɛ amɛhe ha kɛha baptisimɔ lɛ ahe. Beni wɔje nu lɛ mli lɛ, wɔto srɛnɛɛ, ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi hii kɛ yei lɛ la ni amɛkɛjie wɔyi yɛ yiŋkpɛɛ ni wɔfee lɛ hewɔ. Kwɛ bɔ ni eji gbi ko ni hiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ!
No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni polisifoi mɔ mi kɛ gbekɛ nuu ko ni mi kɛ lɛ miishiɛ yɛ shia-kɛ-shia lɛ, ni amɛkɛ wɔ tee polisifoi anitsumɔhe lɛ. Bɔni afee ni amɛma nɔ mi akɛ abuɔ wɔ akɛ Komunistbii, ni akɛ, agu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ayi wɔ ni akɛɛ wɔ akɛ: “Yehowa tamɔ Stalin nɔŋŋ, nyɛ kwashiai!”
No mli lɛ maŋ tawuu miihe aje shishi yɛ Greece, ni shi ni ateɔ awoɔ Komunistbii lɛ miiya nɔ waa. Gbi ni nyiɛ sɛɛ lɛ, awo wɔnine haŋkɔpu, ni akɛ wɔ yatsɔ wɔshiai ahiɛ, tamɔ nɔ ni wɔyafee efɔŋ ko. Shi jeee nomɛi pɛ ji kaai ni mikɛkpe.
Hemɔkɛyeli he Kaai yɛ Skul
Yɛ 1944 afi lɛ shishijee mli lɛ, no mli lɛ miji gbekɛ ni miiya skul lolo, ni Nazibii lɛ hu yɛ Thessalonica lolo. Gbi ko lɛ, Hela Ɔrtodɔks osɔfo ko, ni ji wɔtsɔɔlɔ ni tsɔɔ jamɔ he nii lɛ kɛɛ mi akɛ akɛ nibii ni abaakase nakai gbi lɛ baaka mi. Gbekɛbii krokomɛi lɛ kɛɛ: “Jeee Ɔrtodɔks Kristofonyo ni.”
Tsɔɔlɔ lɛ bi akɛ: “Mɛɛ jamɔ mli eyɔɔ?”
Miha hetoo akɛ: “Miji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome.”
Emɔ mi ni egba mihiɛ ma, ni ebo akɛ: “Klaŋ yɛ gwaŋtɛŋi ateŋ.”
Misusu akɛ, ‘Te aaafee tɛŋŋ ni enɛ aba mli hu, ákɛ gwaŋtɛŋ aaayi klaŋ?’
Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, aha aaafee wɔteŋ mɛi 350 yatara wɔ niyeli okpɔlɔi ahe kɛha shwane niyeli. Nɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ: “Neros baasɔle eha wɔ.” Mitĩ nɔ ni amɛtsɛɔ lɛ akɛ “Wɔtsɛ ni Yɔɔ Ŋwɛi” lɛ mli, ni ji sɔlemɔ ni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ni aŋma yɛ Mateo 6:9-13 lɛ. Enɛ eŋɔɔɔ nɔkwɛlɔ lɛ naa, no hewɔ lɛ ekɛ mlifu wie kɛjɛ he ni eta lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ osɔle nakai lɛ?”
Mikɛɛ akɛ: “Ejaakɛ miji Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome.” Enɛ hewɔ lɛ, lɛ hu emɔ mi ni egba mitoiŋ. Nakai gbi lɛ naagbee lɛ, tsɔɔlɔ kroko tsɛ mi kɛtee e-ɔfis lɛ, ni ekɛɛ mi akɛ: “Neros, obɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ, hiɛmɔ ohemɔkɛyeli lɛ mli kpɛŋŋ, kaaŋmɛɛ he.” Nakai gbi gbɛkɛ lɛ, ataa kɛ bɔfo Paulo wiemɔi lɛ wo mi hewalɛ, he ni kɛɔ akɛ: “Mɛi fɛɛ hu ni taoɔ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔjamɔ naa yɛ Kristo Yesu mli lɛ, aaawa amɛ yi.”—2 Timoteo 3:12.
Beni migbe nɔtsamɔ skul naa lɛ, ehe bahia ni mahala nii ni matsu wɔsɛɛ. Yɛ maŋ hirihiriwoo ni yɔɔ Greece hewɔ lɛ, ehe bahia hu ni madamɔ kaa ni ji he ni akɛwooo maŋ saji amli ákɛ Kristofonyo lɛ naa. (Yesaia 2:4; Mateo 26:52) Naagbee yɛ 1952 shishijee mli lɛ, awo mi tsũŋ afii 20 akɛni mikpoo akɛ makɔ tu be mli ni nibii amli ewa eha Helabii lɛ.
Aka Mihe ni Mikɛwooo Maŋ Saji Amli ákɛ Kristofonyo lɛ Akwɛ
Beni amɔ mi kɛtee Mesolóngion kɛ Corinth, ni ji asraafoi anitsumɔhe lɛ, miná hegbɛ migbala mihenilee ni atsɔse yɛ Biblia naa ni eŋmɛŋ mi gbɛ ni matsɔ asraafonyo koni mafi saji ni maŋkwramɔ nifeemɔ kɛbaa lɛ sɛɛ lɛ mli mitsɔɔ asraafoi atatsɛnukpa ko. Migbala jwɛŋmɔ kɛtee 2 Timoteo 2:3 lɛ nɔ, ni mitsɔɔ mli akɛ, “Yesu asraafonyo ji mi momo.” Beni amɛwo mi hewalɛ koni misaa misusu sane lɛ he ekoŋŋ lɛ, mikɛɛ akɛ, jeee kpalakpalafeemɔ mikɛkpɛ miyiŋ, shi moŋ eji nɔ ni yɛ mihenɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ akɛ mafee esuɔmɔnaa nii hewɔ lɛ, mikɛ hiɛdɔɔ esusu he.
Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, anyɛ minɔ ni mitsu nii gbii 20 ni miyeee nii, ni ahaa mikaa shi miwɔɔ yɛ shikpɔŋ ni asɛmɛnti nɔ yɛ tsũŋwoohe ko ni emli kɛlɛ ji mita kome ni elɛɛmɔ ji mitai enyɔ lɛ mli. Ni mi kɛ Odasefoi krokomɛi enyɔ yɔɔ nɛkɛ tsũŋwoohe nɛɛ mli! Nɛkɛ be nɛɛ mli atsɛ mi kɛjɛ tsũŋwoohe lɛ koni ayagbe mi yɛ Corinth lɛ.
Be mli ni eshwɛ fioo ni wɔbaashɛ he ni abaagbe mi yɛ lɛ, asraafonyo nukpa lɛ bi mi akɛ, “Okɛɛɛ nɔ ko?”
Miha hetoo akɛ, “Dabi.”
“Ani oŋmaŋ owekumɛi lɛ wolo?”
Miha hetoo ekoŋŋ akɛ, “Dabi. Amɛle momo akɛ abaagbe mi.”
Wɔyashɛ kpo lɛ nɔ, kɛkɛ ni afã mi koni miyakpɛtɛ gbogbo lɛ he. Kɛkɛ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni asraafonyo nukpa lɛ aaafã asraafoi lɛ ni amɛtswa tu lɛ, ekɛ fãmɔ lɛ ha akɛ, “Nyɛkɛ lɛ ayawoa tsũ lɛ mli.” Amɛfee enɛ amɛkɛka mi amɛkwɛ, koni amɛkɛkwɛ bɔ ni mitswa mifaishi miha.
Sɛɛ mli lɛ, akɛ mi tee Makrónisos ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni amɛŋmɛɛɛ mi gbɛ ni minine ashɛ wolo ko nɔ, fe Biblia lɛ pɛ kɛkɛ. Akɛ Odasefoi 13 wo tsũ bibioo kroko ko mli ni etse ehe kɛjɛ gbokɛlɛfoi awuiyelɔi ni shɛɔ 500 lɛ ahe lɛ mli. Shi kɛlɛ, ajuɔ shi yɛ gbɛ ko nɔ akɛ woji bahaa wɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, gbi ko lɛ akɛ loukoúmia (ni ji daaŋjiemɔ nɔ ko ni ale waa) lɛ maje mi. Mɛi ni kwɛɔ nibii lɛ amli lɛ ahiɛ edɔ akɛ amɛaasa loukoúmia lɛ naa aahu akɛ, amɛnaaa Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ ni yɔɔ shishi lɛ. Odasefonyo ko wie akɛ, “asraafoi lɛ ye loukoúmia lɛ, shi ‘wɔye’ Buu-Mɔɔ lɛ!”
Wɔnine shɛ What Has Religion Done for Mankind? (Mɛni Jamɔ Efee Eha Adesai?) wolo ni ajie lɛ kpo nɔŋŋ yɛ nakai beaŋ lɛ eko nɔ, ni Odasefonyo gbokɛlɛfonyo ni nuɔ Blɔfo tsɔɔ shishi. Wɔkaseɔ Buu-Mɔɔ hu kutuu, ni wɔfeɔ wɔkpeei lɛ yɛ teemɔŋ. Wɔbu tsũŋwoohe lɛ akɛ skul, akɛ hegbɛ ni wɔná ni wɔkɛaatswa wɔhemɔkɛyeli lɛ wɔma shi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔyɛ miishɛɛ, ejaakɛ wɔle akɛ emuuyeli mlihiɛmɔ gbɛ ni wɔkɔ lɛ sa Yehowa hiɛ.
He ni awo mi tsũŋ yɛ yɛ naagbee ji Týrintha yɛ Pelopónnisos bokagbɛ. Yɛ jɛmɛ lɛ, mikadi bulɔ ko ni kwɛɔ mi jogbaŋŋ yɛ be mli ni mikɛ gbokɛlɛfonyo ko feɔ Biblia mli nikasemɔ lɛ. Kwɛ bɔ ni efee mi naakpɛɛ eha akɛ yɛ sɛɛ mli lɛ mina nakai bulɔ lɛ yɛ Thessalonica! Nakai beaŋ lɛ, eji Odasefonyo. Sɛɛ mli lɛ, akɛ ebii lɛ ateŋ mɔ kome tee tsũŋwoohe, jeee ni eyatsu nii akɛ bulɔ, shi moŋ akɛ gbokɛlɛfonyo. Awo lɛ tsũŋ yɛ yiŋtoo nɔŋŋ hewɔ ni awo mi hu tsũŋ lɛ.
Nitsumɔ Shishijee Ekoŋŋ yɛ Heyeli Sɛɛ
Kulɛ awo mi tsũŋ koni masɔmɔ afii 20, shi misɔmɔ afii etɛ pɛ. Beni ajie mi lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mayahi shi yɛ Athens. Shi etsɛɛɛ ni hela ko tamɔ flufla hela bamɔ mi, ni ebi koni maku misɛɛ kɛya Thessalonica. Mihi saa mli nyɔji enyɔ. Sɛɛ mli lɛ mikɛ oblayoo fɛfɛo ko ni atsɛɔ lɛ Koula lɛ kpe, ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ December 1959 mli. Yɛ 1962 mli lɛ, eje gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi ni kɛ amɛbe fɛɛ sɔmɔɔ lɛ. Afii etɛ sɛɛ lɛ minyɛ mifata ehe yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli.
Atuu kpokpaa nitsumɔ awo wɔdɛŋ yɛ January 1965 mli, ni wɔyasaraa asafoi lɛ koni wɔwo amɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ. Nakai hulutsoo be lɛ mli lɛ, wɔná hegbɛ akɛ wɔɔya wɔklɛŋklɛŋ kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee yɛ Vienna, Austria lɛ eko. Etamɔɔɔ nɔ ni wɔfeɔ yɛ Greece ni ebiɔ ni wɔyateetee wɔhe yɛ tsei ateŋ ni wɔkpe yɛ teemɔŋ akɛni agu wɔnitsumɔ lɛ hewɔ lɛ. Beni eshwɛ fioo ni 1965 baaba naagbee lɛ, afɔ̃ wɔ nine koni wɔyatsu nii yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Athens lɛ. Shi, akɛni miwekumɛi lɛ ekomɛi naaa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni wɔku wɔsɛɛ kɛya Thessalonica ekoŋŋ yɛ 1967 mli.
Eyɛ mli akɛ wɔmiitsu weku sɔ̃i ahe nii moŋ, shi wɔtee nɔ wɔtsu sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ ni wɔbɛ dekã kwraa. Gbi ko beni mikɛ minyɛmi Kostas wieɔ lɛ, mitsɔɔ lɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ hi ha, bɔ ni suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ yɔɔ mli, kɛ bulɛ ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Ja Nyɔŋmɔ yɛ dani nɛkɛ nibii nɛɛ baafee nɔ ni hi waa.” Ekpɛlɛ ninefɔ̃ɔ ni mikɛha lɛ koni ebakwɛ kɛji akɛ Nyɔŋmɔ yɛ aloo ebɛ lɛ nɔ. Mikɛɛ lɛ akɛ wɔbaaya Yehowa Odasefoi amajimaji ateŋ kpee yɛ Nuremberg, Germany, yɛ August 1969. Ebi akɛ ebaanyɛ ekɛ wɔ aya lo, ni enaanyo ni atsɛɔ lɛ Alekos ni lɛ hu wɔkɛ lɛ kaseɔ Biblia lɛ miisumɔ ni ekɛ wɔ aya.
Nuremberg kpee lɛ yɛ srɔto waa diɛŋtsɛ! Afee kpee lɛ yɛ stediɔm agbo lɛ mli, he ni Hitler yeɔ kunim ni eyeɔ yɛ asraafoi anitsumɔ mli lɛ he gbi jurɔ yɛ lɛ. Mɛi fe 150,000 ba, ni ana akɛ Yehowa mumɔ lɛ yɛ nibii fɛɛ ni afee lɛ mli. No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni abaptisi Kostas kɛ Alekos fɛɛ. Amrɔ nɛɛ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ miisɔmɔ akɛ Kristofonyo onukpai, ni amɛwekui lɛ hu ji Odasefoi.
Mikɛ oblayoo ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ je nikasemɔ shishi. Ewu tswa mi adafi akɛ eesumɔ ni ekpá wɔhemɔkɛyeli lɛ shi ekwɛ, no hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni ebɔ mi amaniɛ akɛ efɔ̃ Ow. Sakkos, ni ji Hela Ɔrtodɔks jamɔ he nilelɔ ko nine kɛha sane naataamɔ ko. Ewu lɛ miisumɔ ni ebi wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ saji komɛi. Ow. Sakkos kɛ osɔfo ko ba. Nuu ni wɔyasaraa lɛ lɛ je shishi ekɛɛ akɛ: “Klɛŋklɛŋ lɛ, masumɔ ni Ow. Sakkos aha mi saji etɛ hetoo.”
Nuu lɛ hiɛ Biblia shishitsɔɔmɔ ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ yɛ edɛŋ, ni ebi akɛ, “Klɛŋklɛŋ sanebimɔ: Ani Biblia nɛɛ ja, aloo Odasefoi lɛ a-Biblia ni?” Ow. Sakkos ha hetoo akɛ, eji shishitsɔɔmɔ ni ja yɛ mla naa, ni etsɔɔ mli hu akɛ, Yehowa Odasefoi “sumɔɔ Biblia lɛ.”
Nuu lɛ tsa nɔ ni ekɛɛ, “Sanebimɔ ni ji enyɔ: Ani Yehowa Odasefoi baa amɛjeŋ jogbaŋŋ?” Yɛ anɔkwale mli lɛ, eesumɔ ni ele gbɔmɛi pɔtɛɛ ni eŋa eje shishi ekɛ amɛ bɔɔ lɛ. Jamɔ he nilelɔ lɛ ha hetoo akɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ amɛji gbɔmɛi ni yɛ jeŋba.
Nuu lɛ tsa nɔ akɛ, “Sanebimɔ ni ji etɛ: Ani awoɔ Yehowa Odasefoi lɛ nyɔmɔ?” Jamɔ he nilelɔ lɛ ha hetoo akɛ, “Dabi.”
Nuu lɛ mu sane lɛ naa akɛ, “Minine eshɛ misanebimɔi lɛ ahetooi lɛ anɔ, ni mikpɛ miyiŋ.” No sɛɛ lɛ, etsa e-Biblia nikasemɔ lɛ nɔ, ni etsɛɛɛ ni abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome.
Shihilɛ Mli Nyɔmɔwoo Kpakpa
Mibɔi sɔɔmɔ ekoŋŋ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ January 1976 mli. Afii ekpaa sɛɛ lɛ, miná hiɛnyiɛmɔ yɛ gbɛ hee ni atsɔɔ nɔ ashiɛɔ yɛ Greece lɛ mli gbɛfaŋnɔ—gbɛjegbɛ nɔ odaseyeli. Kɛkɛ ni yɛ October 1991 mli lɛ, mi kɛ miŋa je gbɛgbamɔ krɛdɛɛ sɔɔmɔ lɛ shishi. Nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, ehe bahia ni afee mitsui opireshɛŋ shii ejwɛ, ni miida shi akɛ miye omanye yɛ mli. Amrɔ nɛɛ, miyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ jogbaŋŋ, ni minyɛ mikɛ mihe ewo be-fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ekoŋŋ. Misɔmɔɔ hu akɛ onukpa yɛ Thessalonica asafoi lɛ eko mli, ni mikɛ Hospital Liaison Committee ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hu tsuɔ nii koni akɛye abua mɛi ni tsofafeemɔ he hiaa amɛ lɛ.
Kɛ mifo misɛɛ mikwɛ mishihilɛ lɛ, miyɔseɔ bɔ ni tsui nyɔɔ mɔ mli haa akɛ aaafee nibii ni sa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ. Eŋɔɔ minaa akɛ mije mra mikpɛlɛ eninefɔɔ lɛ nɔ akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ni oha mitsui anyɔ mimli, ni maná hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.” (Abɛi 27:11) Eji anɔkwale akɛ, mitsui nyaa, kɛji akɛ mina shweremɔ ni yaa nɔ yɛ jeŋ fɛɛ, yɛ be mli ni gbɔmɛi anɔkwafoi baa Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ. Lɛɛlɛŋ, eji hegbɛ diɛŋtsɛ ni aaaná akɛ aaaha adesai aye amɛhe kɛtsɔ Biblia mli anɔkwale lɛ nɔ, ni agbɛnɛ hu, kɛtsɔ no nɔ lɛ, agbele gbɛ aha amɛ kɛha naanɔ wala hiɛnɔkamɔ yɛ jeŋ hee ko mli!—Yohane 8:32; 2 Petro 3:13.
Be fɛɛ be lɛ, wɔwoɔ oblahii kɛ oblayei ni ji Yehowa sɔɔlɔi lɛ hewalɛ koni amɛkɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ afee oti ni ma amɛhiɛ, ni amɛkɛ amɛbe kɛ amɛhewalɛ aha lɛ. Eji anɔkwale akɛ, ni mɔ ko kɛ ehiɛ aaafɔ̃ Yehowa nɔ, ni ená miishɛɛ akɛni ehaa etsui nyaa lɛ ji shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni mɔ aaaná!—Abɛi 3:5; Jajelɔ 12:1.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
(Kɛjɛ abɛku kɛmiiya ninejurɔ)
Beni misɔmɔɔ yɛ Betel nihoomɔhe lɛ yɛ 1965 mli
Beni mihaa maŋshiɛmɔ yɛ 1970 mli, beni agu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ
Mi kɛ miŋa yɛ 1959 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Mi kɛ miŋa Koula