Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 12/15 bf. 4-8
  • Blonya Mɛni Hewɔ Kwraa Ayeɔ yɛ Bokagbɛ po Lɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Blonya Mɛni Hewɔ Kwraa Ayeɔ yɛ Bokagbɛ po Lɛ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ ni Nikee Tsuɔ
  • He ni Blonya Jɛ
  • Ŋmalɛ Naa ni Wɔɔdamɔ Wɔpɛi Nɔ ni Yɔɔ Blonya Mli
  • Blonya—Mɛni hewɔ Ehe Gbɛi Waa Yɛ Japan Nakai Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Blonya Shishifãi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Mɛni Blonya Tsɔɔ Kɛha Bo?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Blonya yɛ Bokagbɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 12/15 bf. 4-8

Blonya Mɛni Hewɔ Kwraa Ayeɔ yɛ Bokagbɛ po Lɛ?

BLONYA Santa Claus lɛ ji Bokagbɛbii lɛ ahemɔkɛyeli ko ni etsɛ waa. No ji Koreabii ahemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ mɔ ko ni atsɛɔ lɛ Chowangshin lɛ mli, ni abaanyɛ ana nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ Chinabii kɛ Japanbii komɛi ateŋ.

Abuɔ Chowangshin akɛ lɛ ji kpatashi nyɔŋmɔ ni kwɛɔ jɛmɛ nifeemɔi anɔ, la nyɔŋmɔ ni kɛ Koreabii ablema la jamɔ yɔɔ tsakpaa. (Blema lɛ, Koreabii kɛ ŋai ni miitso fãa gbɛ, ni amɛkwɛɔ jogbaŋŋ koni ekagbo kɔkɔɔkɔ.) Aheɔ ayeɔ akɛ nɛkɛ nyɔŋmɔ nɛɛ kwɛɔ weku mli bii lɛ anifeemɔi anɔ yɛ afi lɛ mli, ni yɛ no sɛɛ lɛ etsɔɔ fɔlɔ ni lasu tsɔɔ mli kɛjeɔ kpo ni kã kpata lɛ yiteŋ lɛ mli kɛyaa ŋwɛi.

Nɔ ni asusuɔ ji akɛ, Chowangshin kɛ amaniɛbɔɔ yahaa maŋtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ yɛ December nyɔɔŋtsere gbi ni ji 23 lɛ nɔ. Akpa gbɛ akɛ ebaatsɔ lasu fɔlɔ ni kã kpata lɛ yiteŋ lɛ mli kɛtsɔ stof lɛ mli ni ekɛ nyɔmɔwoi kɛ toigbalamɔi ni sa mɔ fɛɛ mɔ abaha. Yɛ gbi ni ebaaku esɛɛ kɛba lɛ nɔ lɛ, esa akɛ weku lɛ mli bii asu kanrɛ yɛ kpata lɛ shi kɛ hei krokomɛi hu yɛ shia lɛ mli. Nakai kpatashi nyɔŋmɔ lɛ he mfoniri lɛ je Santa Claus yɛ gbɛ ko nɔ—awo lɛ atade tsuru! Kusum ni shaayeimɛi fɔɔ feemɔ ji ni amɛkpɛ Koreabii asɔks koni kɛ eshɛ fɛi be lɛ, amɛkɛha amɛshaayeimɛi lɛ. Enɛ ji nifeemɔ ni ekɛtsɔɔ akɛ eebi wala sɛɛkɛlɛ eeha eshaayoo lɛ, akɛni be lɛ sɛɛ kɛɔ yɛ nakai gbi lɛ sɛɛ kɛyaa lɛ hewɔ.

Ani onaaa akɛ nibii komɛi ni je amɛhe yɛ saji otii ni etsɔ hiɛ lɛ kɛ Blonya mli? Kusum nifeemɔi kɛ adesãi ni atãa yɛ he lɛ je amɛhe: fɔlɔ ni yɔɔ kpata lɛ yiteŋ lɛ, kanrɛi, nikeenii, sɔks, kɛ nuumo ni wo atade tsuru, kɛ gbi lɛ. Kɛlɛ, jeee nakai nibii ni je amɛhe ni anaa lɛ pɛ kɛkɛ haa akpɛlɛɔ Blonya nɔ oya yɛ Korea lɛ. Chowangshin hemɔkɛyeli ni ayɔɔ lɛ laaje kwraa beni aje Blonyayeli shishi kwraa yɛ Korea lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Koreabii pii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ leee akɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai ehi shi pɛŋ.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛ tsɔɔ bɔ ni kusum nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ fɛibe mli yɛ afi lɛ naagbee lɛ gbɛɔ eshwãa je lɛŋ fɛɛ kɛtsɔɔ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ mli. Yɛ afii ohai ejwɛ Ŋ.B. lɛ, sɔlemɔ ni ale jogbaŋŋ yɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ tsake Saturnalia ni ji Roma wɔŋjalɔi ahulu nyɔŋmɔ lɛ fɔmɔ gbi gbijurɔyeli lɛ, ni amɛkɛ enɛ fata Blonyayeli he. No hewɔ lɛ, Blonyayeli batsɔ jɛmɛ bii akusum nifeemɔ ni aku sɛɛ akɛma shi ni aha lɛ gbɛi kroko. Te fee tɛŋŋ ni enɛ ba lɛ nakai hu?

Nɔ ni Nikee Tsuɔ

Nikee ji kusum nifeemɔ ko ni elaajeee kɔkɔɔkɔ. Koreabii kɛ bei babaoo ená miishɛɛ ni yɔɔ nikee kɛ nikeenii ni nine shɛɔ nɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ. Enɛ bafee gbɛ ni atsɔ nɔ aha Blonyayeli bahe shi waa yɛ Korea.

Yɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ lɛ, akɛni U.S. asraafoi ni yɔɔ Korea lɛ miisumɔ koni amɛha tsakpaa ni kã amɛ kɛ gbɔmɛi lɛ ateŋ lɛ mli awa hewɔ lɛ, sɔlemɔtsui lɛ bafee hei ni akpeɔ yɛ ni ajaa nikeenii kɛ yelikɛbuamɔ nibii ni akɛhaa lɛ yɛ. Ni Blonya Gbi nɔ titri ji be ni afeɔ nɛkɛ nii nɛɛ waa. Nibii ni ataoɔ ale ha gbekɛbii pii tee sɔlemɔtsui amli, ni jɛmɛ ji he ni amɛnine shɛ tsɔklet nɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ. No hewɔ lɛ, taakɛ obaana lɛ, kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo kpa Blonyayeli kroko ni nyiɛ sɛɛ lɛ gbɛ.

Yɛ nɛkɛ gbekɛbii nɛɛ agbɛfaŋ lɛ, nɔ ni amɛle ji akɛ, Santa Claus ji Amerika asraafonyo ni bu mama fai tsuru. Abɛi 19:6 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni nine kpɔɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛ lɛ bɔɔ.” Hɛɛ, nikeenii ni akɛhaa lɛ ye omanye waa. Shi taakɛ obaamu sane naa yɛ kuku nɛɛ naa lɛ, nikeenii ni tamɔ enɛ kɛ naanyobɔɔ ni hiɔ shi daa baaa. Yɛ Korea po lɛ, amɛteŋ mɛi pii yɛ ni nɔ ni amɛle yɛ sɔlemɔ he kɛkɛ ji tsɔklet ni amɛnaa amɛyeɔ beni amɛji gbekɛbii lɛ. Shi amɛhiɛ kpaaa Blonyayeli nɔ. Akɛni Korea tee hiɛ oyayaayai yɛ shika helɛtemɔ saji amli hewɔ lɛ, guɔyeli shwere, ni Blonya nikeenii fee gbɛ kuku ni atsɔɔ nɔ ahaa mɛi heɔ nii waa. Jarayeli nitsumɔi tsɔ Blonya nɔ amɛná sɛɛnamɔi babaoo.

Enɛ haa onuɔ bɔ ni ayeɔ Blonya yɛ Bokagbɛ ŋmɛnɛ lɛ shishi. Akɛni aheɔ nii waa yɛ Blonya be mli hewɔ lɛ, afeɔ nibii heei. Ajeɔ guɔyeli nibii ni abaatswa he adafi lɛ he gbɛjianɔtooi ashishi yɛ latsaa be lɛ teŋgbɛ mli. Blonya nikeenii ni aheɔ, woji ni akɛjwereɔ mɔ, kɛ lalai ni amɔmɔ awo kpai anɔ fɛɛ haa ahɔɔ nii waa yɛ afi lɛ naagbee mli. Guɔyeli nibii ahe adafitswai baaha oblanyo loo oblayoo werɛ aho ehe, kɛji eta shi ni enáaa nikeenii ko kwraa yɛ Blonya Gbi lɛ nɔ lɛ!

Yɛ be mli ni Blonya Gbi lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, shwapoi ni yɔɔ Seoul lɛ amli yiɔ obɔ kɛ gbɔmɛi ni miihehee nikeenii, ni nakai nɔŋŋ eji yɛ Bokagbɛ maŋtiasei krokomɛi amli. Gbɛjegbɛi anɔ tsĩɔ. Gbɔiatoohei kɛ kpokpaa wuji ajarayelihei, niyelihei, kɛ gbɛkɛnaashi hiɛtserɛjiemɔhei amli yiɔ obɔ kɛ nihelɔi. Anyɛɔ anuɔ hiɛtserɛjiemɔ mli—miishɛɛ bolɔmɔi—lalai agbɛɛmɔi ahe. Yɛ Blonya Gbi lɛ nɔ lɛ, asherɛɔ jwɛi ashweɔ gbɛjegbɛi lɛ anɔ obɔ, ni anaa hii kɛ yei ni amɛtɔ dãa ni amɛmiididaŋ kɛmiinyiɛ mli.

Nakai eji. Jeee mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi pɛ yeɔ Blonya yɛ Bokagbɛ dɔŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ, taakɛ eji yɛ hei krokomɛi tamɔ eji yɛ Korea lɛ, guɔyelɔi ji mɛi ni náa sɛɛnamɔi babaoo yɛ Kristendom gbijurɔyeli nɛɛ mli. Belɛ, ani esa akɛ ashwa guɔyeli pɛ akɛ nɔ ni eha Blonya ebafee gbijurɔyeli ni kɛ Kristo mumɔ kpãaa gbee kwraa lɛ? Ehe miihia ni anɔkwa Kristofoi abote mli vii ni amɛle hiɛdɔɔ ni yɔɔ sane lɛ mli.

He ni Blonya Jɛ

Jwɛiaŋ kooloo ni akɛ lɛ ewo buu mli yɛ kooloi akwɛmɔhe lɛ kã he eji kooloo. Ni ebaafee tɔmɔ wulu diɛŋtsɛ akɛ aaasusu akɛ afee lɛ shia kooloo, akɛni ekɛ be saŋŋ ehi buu lɛ mli, ni etamɔ nɔ ni enáa ebii ni ekɛ amɛ shwɛɔ lɛ he miishɛɛ lɛ hewɔ. Ekolɛ ónu amaniɛbɔi ni tsɔɔ bɔ ni kooloi ni yɔɔ kooloi akwɛmɔhei lɛ etutua nitsulɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ahe dã.

Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai yɛ Blonyayeli he. Tsutsu ko lɛ, eji “kooloo” ni bɛ shihilɛ mli yɛ Kristojamɔ mli. Yɛ saneyitso ni ji “Tsakpaa ni Kã Romabii a-Saturnalia lɛ Teŋ,” ni yɔɔ The Christian Encyclopedia (ni aŋma yɛ Korea wiemɔ mli)a lɛ shishi lɛ, ewie Blonyayeli he akɛ:

“Saturnalia kɛ Brumalia wɔŋjamɔ lɛ ehe shi waa yɛ kusum nifeemɔi amli aahu fe bɔ ni hewalɛ ni Kristojamɔ yɔɔ lɛ baanyɛ ajie kɛjɛ jɛmɛ. Eeenyɛ eba akɛ, Hɔgbaa (ni ji Phœbus kɛ Mithras kɛ agbɛnɛ hu Nuntsɔ lɛ Gbi lɛ) ni maŋtsɛ Constantine kpɛlɛ nɔ lɛ . . . ha afii ohai ejwɛ lɛ mli Kristofoi lɛ susu akɛ ehi akɛ amɛaaha Nyɔŋmɔ Bi lɛ fɔmɔ gbi kɛ hulu fɔmɔ gbi lɛ akpe. Wɔŋjalɔi agbijurɔyeli ni basabasafeemɔ kɛ hoofeemɔ ji nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ mli waa lɛ ha Kristofoi lɛ ná miishɛɛ akɛ amɛbaaya nɔ amɛye gbijurɔ nɛɛ koni amɛtsake mumɔ loo jeŋba ni yɔɔ mli lɛ hiɛ fioo.”

Ani osusuɔ akɛ nifeemɔ ni tamɔ enɛ baanyɛ aba ní ekɛ shitee-kɛ-woo ko kwraa ekpeŋ? Nakai ensaiklopedia lɛ nɔŋŋ tsɔɔ akɛ: “Kristofoi ni shiɛɔ yɛ Anaigbɛ kɛ hei ni Bɛŋkɛ Bokagbɛ lɛ te shi amɛwo nii ni tamɔ nɔ ko ni ehe bɛ sɛɛnamɔ tsɔ ni akɛyeɔ Kristo fɔmɔ gbi lɛ, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ Kristofoi ni yɔɔ Mesopotamia lɛ wie amɛshi amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Anaigbɛ lɛ akɛ amɛmiijá wɔŋ kɛ hulu, akɛni amɛkpɛlɛ wɔŋjamɔ gbijurɔyeli nɔ akɛ eji Kristofoi anifeemɔ lɛ hewɔ.” Eji anɔkwale akɛ nɔ ko tɔ̃tɔ̃ kɛjɛ shishijee. Ensaiklopedia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Gbijurɔyeli lɛ ná nɔkpɛlɛmɔ oya aahu akɛ, yɛ naagbee lɛ ebama shi shiŋŋ, ni Protestant hiɛtsakemɔ nifeemɔ ni ba yɛ afii ohai nyɔŋma kɛ ekpaa lɛ mli lɛ po nyɛɛɛ ajie kɛjɛ shihilɛ mli.”

Hɛɛ, akpɛlɛ hulu nyɔŋmɔ lɛ gbijurɔyeli ni fataaa Kristojamɔ nifeemɔi ahe lɛ nɔ yɛ sɔlemɔ lɛ mli. Ená gbɛi kroko—shi, ehiɛ ewɔŋjamɔ nifeemɔ lɛ mli lolo. Ni eye ebua ni akɛ wɔŋjamɔ nifeemɔ wo Kristofoi asɔlemɔi bibii lɛ amli, ni efite aŋkroaŋkroi amumɔŋ shidaamɔ. Yinɔsane maa nɔ mi akɛ, yɛ be mli ni Kristendom yaa hiɛ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ subaŋ ni ale jogbaŋŋ ni ji “osumɔ ohenyɛlɔ” aaatsu nii moŋ lɛ, amɛkɛ amɛhe wo tai amli awuiyelii kɛ jeŋbai ni ekpɔtɔ mli.

Yɛ be ni sa mli lɛ, yɛ gbɛi ni aná ni ji Blonya ni akɛwo lɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ana eshishijee wɔŋjamɔ nifeemɔi ni ji shwɛmɔi, dãatɔɔ, bolɔmɔi kɛ joo kɛ nikee kɛ baaŋmɔŋ sui ni akɛwulaa nibii yɛ shiai amli lɛ yɛ enifeemɔi lɛ amli. Bɔni afee ni guɔyelɔi anine ashɛ oti ni ma amɛhiɛ⁠—⁠ni ji nihɔɔmɔ babaoo​—nɔ lɛ, Blonya ebafee nɔ ni akɛtsuɔ nii koni yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ nine anyɛ ashɛ nɔ. Adafitswalɔi ni kɛ adafitswaa mli gbɛ̀i srɔtoi tsuɔ nii lɛ jieɔ yi; ni maŋbii lɛ ená he miishɛɛ waa. Yɛ jarayelihei wuji ni yɔɔ Seoul lɛ, shwapo ko ni hɔɔ atadei ni awoɔ yɛ shishi pɛ lɛ tswa adafi yɛ tɛlivishiŋ nɔ ni obaana ni yɛ amɛsamfɛji anaa lɛ akɛ nibii nɛɛ pɛ etsotsoro Blonya tsei anɔ ni akɛwula lɛ. Blonya he okadi lɛ yɛ faŋŋ, shi anaaa okadi ko kwraa ni tsɔɔ akɛ, aakpee Kritso kɛmiiba.

Ŋmalɛ Naa ni Wɔɔdamɔ Wɔpɛi Nɔ ni Yɔɔ Blonya Mli

Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ nakai yinɔsane kɛ nibii ni tee nɔ nɛɛ mli? Kɛji akɛ alaaa atade ko jogbaŋŋ kɛjɛɛɛ shishijee lɛ, nɔ pɛ ni abaanyɛ afee koni akɛsaa ji ni aje shishi ekoŋŋ. Ani enɛ jeee anɔkwale? Yɛ anɔkwale ni enɛ ji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi wieɔ amɛshiɔ akɛ, kɛji Blonya ná eshishifa kɛjɛ wɔŋjamɔ, ní ji hulu jamɔ mli po lɛ, Kristendom ekpɛlɛ nɔ momo. No hewɔ lɛ, amɛnuɔ he akɛ, atsuu gbijurɔyeli lɛ he ni etsɔ Kristo fɔmɔ gbi, ni akɛ ehe sɛɛnamɔi heei efata he.

Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni he hiaa waa kɛjɛ yinɔsane mli nifeemɔ ko ni ba yɛ Blema Yuda lɛ mli. Yɛ afi 612 D.Ŋ.B. lɛ, Yudafoi lɛ kɛ wɔŋjamɔ, ni ji hulu jamɔ bawo Yerusalem sɔlemɔwe lɛ mli. Ani nakai wɔŋjamɔ lɛ bafee nɔ ni atsuu he akɛni ajáa yɛ he ni ato akɛ ajáa Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ yɛ hetsemɔ mli lɛ hewɔ? Biblia ŋmalɔ Ezekiel ŋma kɛ kɔ hulu ni ajáa yɛ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ he akɛ: “Ni naa, Yehowa sɔlemɔwe lɛ naa shinaa lɛ naa, yɛ koi lɛ kɛ afɔleshaa latɛ lɛ teŋ lɛ, hii aaafee nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ yɛ jɛi, ni . . . amɛmiikwɛ bokagbɛ amɛmiijá hulu. Kɛkɛ ni ekɛɛ mi akɛ: Gbɔmɔ bi, oona enɛ? Ani efaaa haaa Yuda we lɛ akɛ amɛfeɔ nihii nii ni amɛfeɔ yɛ biɛ nɛɛ lɛ? ejaakɛ amɛkɛ yiwalɛ sɔŋŋ ewo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ tɔ, ni amɛku amɛsɛɛ amɛbawo mimli la ekoŋŋ? Ni naa, amɛkɛ tso nine woɔ migugɔ naa!”​—Ezekiel 8:​16, 17, NW.

Hɛɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee nɔ ni atsuu he moŋ lɛ, nakai wɔŋjamɔ nifeemɔ lɛ kɛ sane ba sɔlemɔwe lɛ he. Nakai nifeemɔi lɛ bote Yuda maŋ lɛ mli, ni eha awuiyeli kɛ jeŋba shara fa yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ. Nakai nɔŋŋ eji yɛ Kristendom, he ni nifeemɔi ni shishifa jɛ hulu jamɔ ni ji Saturnalia mli lɛ yaa nɔ yɛ Blonyayeli mli lɛ. Nɔ ni sa kadimɔ waa ji akɛ, afii fioo komɛi asɛɛ beni Ezekiel nine eshɛ ninaa lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kojo Yerusalem—Babilonbii lɛ kpata ehiɛ.—2 Kronika 36:15-20.

Ekolɛ, obaana akɛ Koreanyo woloŋlelɔ lɛ sanemlitsɔɔmɔ ni kɔɔ Yesu ni edako lɛ he ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ akɛ, eji ŋmɔlɔ sane. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni eji mɔ ko ni bɛ Kristo he anɔkwa nilee hewɔ lɛ, ehaa ebafeɔ sane ko ni shishinumɔ yɔɔ mli. Ebaanyɛ eha mɛi ni yeɔ Blonya lɛ ajwɛŋ waa. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Blonya haaa ale Kristo yɛ gbɛ ni ja nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehaaa ana bɔ ni eji amrɔ nɛɛ jogbaŋŋ. Yesu jeee abifao ni kã kooloi aniyenii anɔ̃ mli dɔŋŋ.

Biblia lɛ maa nɔ mi shii abɔ akɛ, amrɔ nɛɛ, Yesu ji Mesia, Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni he wa. (Kpojiemɔ 11:15) Efee klalo akɛ ekɛ ohia kɛ naagbai ni gbɔmɛi susuɔ he fioo yɛ Blonyayeli beaŋ yɛ be mli ni amɛkekeɔ mɛi nii lɛ baaba naagbee. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristendom kɛ maji krokomɛi ni Bokagbɛbii lɛ hu fata he lɛ nako Blonyayeli he sɛɛ. Shi moŋ, ejie gbɔmɛi ajwɛŋmɔ kɛjɛ anɔkwa Kristofoi ashɛɛ sane ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ kɛ naagbee ni akɛbaaba ŋmɛnɛŋmɛnɛ efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ lɛ anɔ. (Mateo 24:14) Wɔmiifɔ̃ bo nine koni obi Yehowa Odasefoi ni amɛtsɔɔ bo bɔ ni nakai naagbee lɛ baaba lɛ aha. Agbɛnɛ hu obaanyɛ ole bɔ ni naanɔ jɔɔmɔi ni baanyiɛ sɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaba lɛ eha yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni Maŋtsɛ Yesu Kristo yeɔ nɔ lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ.—Kpojiemɔ 21:3, 4.

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Edamɔ The New Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge wolo lɛ nɔ.

[Wiemɔi ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]

Blonya ye ebua ni akɛ wɔŋjamɔ nifeemɔi wo Kristofoi asɔlemɔi bibii lɛ amli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Gbekɛbii pii yaa sɔlemɔ kɛkɛ koni amɛná nikeenii kɛ tsɔklet. No sɛɛ lɛ, amɛkpaa Blonya ni baaba kɛnyiɛ sɛɛ lɛ gbɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Blonyayeli yɛ Seoul jarayelihei wuji yɛ Korea

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Kristo jeee abifao dɔŋŋ, shi moŋ eji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ ni yɔɔ hewalɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje