Nyɛsɔmɔa Yehowa ni Nyɛkahaa Nɔ ko Miigbala Nyɛjwɛŋmɔ Kɛmiijɛ He
1 “Miishɛɛ ji maŋ ni Yehowa ji e-Nyɔŋmɔ lɛ!” (Lala 144:15, NW) Ani Maŋtsɛ David wiemɔi nɛɛ ka he eji anɔkwale lolo, yɛ gbii fɔji nɛɛ po mli? (Efe. 5:16) Hɛɛ! Kristofoi amli filiɔ amɛ lolo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Jeee daa nɛɛ nibii feɔ mlɛo kɛhaa wɔ. Satan haa nibii amli waa kɛhaa wɔ yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli, ni kɛlɛ wɔnii efeee mɔbɔ. (2 Tim. 3:1, 2) Shihilɛi ni yaa nɔ efiteɔ lɛ ji odaseyeli kroko hu ni tsɔɔ akɛ be eshɛ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baabɛɛ jeŋ momo ni kpɔtɔɔ nɛɛ kɛya ni ekɛ jeŋ hee ni mli tse aye najiaŋ. (2 Pet. 3:13) Je nɛŋ duŋ lɛ haaa wɔmiishɛɛ hiɛnɔkamɔ la ni tsoɔ lɛ kpɛmɔ naa aba shi loo ni eeegbe lɛ po; shi moŋ wɔ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ yaa nɔ etsoɔ loo ekpɛɔ waa po fe tsutsu. Ani obɛ he miishɛɛ akɛ oosɔmɔ Yehowa akɛ la ni tsoɔ yɛ jeŋ ni mli ewo duŋ nɛɛ mli?—Fil. 2:15.
2 Akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔkwɛ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔsɔmɔɔ Yehowa lɛ jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Satan ji Mɔ Jwɛŋmɔ-Jielɔ kpeteŋkpele. Wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ “jwɛŋmɔ-jiemɔ” shishi akɛ “ni aaagba afa,” “ni aaajie loo aaatsɔ (tamɔ mɔ ko jwɛŋmɔ) kɛya nɔ kroko nɔ loo kɛya hei sɔrɔtoi yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli,” kɛ agbɛnɛ “ni akɛ henumɔi ni kɛ amɛhe kpaaa loo susumɔi sɔrɔtoi aaatee henumɔi ashi loo ni akɛaafutu mɔ ko yiŋ.” Akɛni ashɛ lɛ afɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ hewɔ lɛ, Satan eye omanye yɛ adesai ‘alakamɔ’ mli. Ekɛ nibii pii tsuɔ nii ekɛgbalaa gbɔmɔ jwɛŋmɔ kɛjɛɔ anɔkwa saji ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe. (Kpo. 12:9) Eyɛ mli akɛ Yehowa Odasefoi kɛ amɛ hewalɛ ewo Maŋtsɛyeli lɛ shiɛmɔ mli waa kɛjɛ afii oha ni eho lɛ mli kɛbaa moŋ, shi mɛi enyiɛ ahiɛ esɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ hetsemɔ kɛ ejeŋ muu fɛɛ nɔyeli ni baaba kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ hefamɔ lɛ he saji ni he hiaa fe fɛɛ eko lɛ nɔ? Mɛi fioo pɛ. (1 Yoh. 5:19) Kɛ Satan baanyɛ agbala mɛi akpekpei akpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ ajwɛŋmɔ lɛ, no lɛ oshara ni yɔɔ daa ji akɛ ebaanyɛ ejie wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ kroko nɔ koni wɔkwa Yehowa sɔɔmɔ. Mɔbɔ sane ji akɛ, Satan lakamɔi nɛɛ efutu wɔnyɛmimɛi lɛ ekomɛi ayiŋ. Amɛŋmɛ gbɛ ni ajie amɛjwɛŋmɔ kɛtee nibii sɔrɔtoi anɔ. Lakamɔ nibii sɔrɔtoi babaoo yɛ ŋmɛnɛ. Susumɔ enɛɛmɛi ateŋ fioo pɛ he okwɛ.
3 Shika Helɛtemɔ mli Naagbai kɛ Suɔmɔ ni Anaa kɛhaa Heloonaa Nibii: Yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ maji sɔrɔtoi pii amli lɛ, nitsumɔ ni bɛ kɛ nibii ajara ni yaa ŋwɛi lɛ kɛ yeyeeye-feemɔi baa. Eji anɔkwale akɛ, esa akɛ wɔtao niyenii, atade, kɛ wɔɔhei wɔha wɔ kɛ wɔwekui. Shi kɛ wɔŋmɛ gbɛ ni wɔfee yeyeeye fe nine yɛ shihilɛ mli hiamɔ nii ahe lɛ, naagbai ni tamɔ enɛɛmɛi baaye wɔjwɛŋmɔ nɔ. Wɔ diɛŋtsɛ wɔgbɔmɔtsei ahe hiamɔ nii kɛha shihilɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli moŋ fe ni wɔɔfi Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ sɛɛ. Bɔfo Paulo wo wɔ ŋaa yɛ enɛ he yɛ Hebribii 13:5, 6. Yesu Kristo haa wɔnaa nɔmimaa akɛ ehe ehiaaa ni mɛi ni taoɔ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛgbɛ tsutsu lɛ afee yeyeeye; Yehowa kɛ nɔ ni he hiaa wɔ diɛŋtsɛ lɛ pɛ haa wɔ. (Mat. 6:25-34) Gbɛgbalɔi kɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi krokomɛi ni yɔɔ je lɛŋ hei sɔrɔtoi fɛɛ lɛ yeɔ enɛ he odase akɛ eji anɔkwale.
4 Satan je lɛ teeɔ suɔmɔ ni anaa kɛhaa heloonaa nibii lɛ ashi. Heloonaa nibii pii anaabuamɔ loo amɛhe ni abuɔ lɛ ji hewalɛ ko ni kudɔɔ mɛi akpekpei abɔ lɛ ashihilɛ. Nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ nɛɛ ekomɛi yɛ Yesu gbii lɛ amli. Nɔyelɔ, nuu niiatsɛ obalanyo ko bi Yesu nɔ ni he hiaa akɛ efee ni ena naanɔ wala. Yesu ha hetoo akɛ: “Kɛji ootao akɛ ohiɔ kɛwulaa shi [loo, oyeɔ emuu] lɛ, yaa ni oyahɔɔ nii ni oyɔɔ lɛ, ni oŋɔ-ha ohiafoi, ni ooona jwetri yɛ ŋwɛi; ni oba obanyiɛ misɛɛ.” (Mat. 19:16-23) Eka shi faŋŋ akɛ, obalanyo nɛɛ heloonaa nibii babaoo lɛ gbala ejwɛŋmɔ koni ekasɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛ esusuma fɛɛ. Etsui tsɔ kɛtee eninamɔ lɛ nɔ. Yesu le akɛ obalanyo lɛ baana he sɛɛ kɛ ejie nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ ni etsɔ jatsu yɛ enɔ lɛ kɛjɛ jɛi. Enɛɛmɛi haaa ehi kɛwula shi yɛ ehe ni etuɔ ehaa Nyɔŋmɔ lɛ mli. Ni bo hu? Ani onaa ohe akɛ okɛ ŋmɛlɛtswai babaoo miitsu nii yɛ je lɛ mli waa bɔni afee ni onyɛ ohi shi yɛ shihilɛ gbɛ ni ohi shi yɛ naa aahu ni ehomɔ bo lɛ naa? Akɛ, nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani enɛ esa sɔɔmɔ ni okɛhaa Yehowa lɛ he yɛ kpeeiyaa kɛ shiɛmɔyaa mli? Ani oheloonaa nibii lɛ miihe obe kɛ ohewalɛ babaoo aahu akɛ onaaa be ko kwraa kɛhaaa Maŋtsɛyeli nibii lɛ asɛɛ ni otiuɔ lɛ? (Mat. 6:24) Ani obaanyɛ ofee oshihilɛ gbɛ lɛ mlɛo bɔni afee ni otuu be babaoo owo mumɔŋ nibii amli?
5 Daa Gbi Shihilɛ mli Nibii: Kɛ wɔkwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, wɔkɛ wɔhe baawo shihilɛ mli nibii ni afeɔ daa lɛ mli vii aahu akɛ wɔbaabɔi mumɔŋ nibii ni adiɔ sɛɛ lɛ kwamɔ. Kaimɔ Noa gbii amli gbɔmɛi lɛ. Amɛkɛ amɛhe wo shihilɛ mli nibii, niyeli kɛ ninumɔ, gbalahamɔ kɛ amɛbii ni amɛaakwɛ ni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ mli vii aahu akɛ, amɛhiɛ bɛ Noa kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ Nu Afua ni baa lɛ nɔ. Beni amɛhiɛ aaaba amɛhe nɔ lɛ, Nu Afua lɛ ba ebaloo amɛ fɛɛ kɛtee. Nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ lɛ batsɔ hiɛkpatamɔ kɛha amɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Nakai gbɔmɔ Bi lɛ baa lɛ hu baatamɔ.” (Mat. 24:37-39) Anɔkwa sane ko ji akɛ, mɛi babaoo kɛ amɛhe ewo amɛ diɛŋtsɛ amɛ shihilɛi amli nibii amli vii ŋmɛnɛ bɔ ni amɛnyɛɛɛ amɛbo kɔkɔbɔɔ shɛɛ sane ni wɔkɛbahaa amɛ lɛ toi. Mumɔŋ nibii feɔ amɛ taŋ fe nine.
6 Ani oshihilɛ mli eyi obɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ mli nibii babaoo akɛ be fioo pɛ onaa kɛhaa mumɔŋ nibii, ni enɛ yaa nɔ ebaa shi be fɛɛ be? Be ko lɛ, afɔ nine atsɛ Yesu koni ebato gbɔ yɛ Marta kɛ Maria shia. Maria miibo nɔ ni eyɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi jogbaŋŋ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Marta ha “nitsumɔi sɔrɔtoi babaoo ni etsuɔ lɛ gbala ejwɛŋmɔ kɛtee nɔ kroko he.” Marta miisusu gbɔfeelɔ kpakpa ni eeefee lɛ he waa fe nine. Enaaa hegbɛ ni eha ehiɛ asɔ bɔ ni ehe hiaa ha akɛ eeena be ni ekɛbo Yesu toi lɛ. Ekɛ mlihilɛ tsu nii ni eha Marta le akɛ nibii babaoo ni fa tsɔ fe nine ni ekɛaaha lɛ he ehiaaa; esa akɛ agbala jwɛŋmɔ kɛya mumɔŋ nibii ahe babaoo. Ani ehe miihia ni okɛ nakai ŋaawoo lɛ atsu nii? (Luka 10:38-42, NW) Yesu hu bɔ kɔkɔ akɛ esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ koni wɔkɛ niyeli babaoo kɛ daatɔɔ akafee wɔnii, ni eha wɔjwɛŋmɔi anɔ. Ehe miihia ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ waa diɛŋtsɛ yɛ adesai ayinɔsane be ni haomɔ yɔɔ mli nɛɛ mli.—Luka 21:34-36.
7 Hiɛtserɛjiemɔi ni Adiɔ Sɛɛ: Nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ni Abonsam kɛtsuɔ nii waa koni ekɛjie mɛi ajwɛŋmɔ kɛjɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ lɛ ateŋ ekome ji hiɛtserɛjiemɔ ni adiɔ sɛɛ. Mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ Kristendom lɛ kɛ hiɛtserɛjiemɔ eye Nyɔŋmɔ gbɛhe lɛ najiaŋ. Amɛsumɔɔ moŋ ni akɛ nɔ ko ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ ajie amɛhiɛtserɛ fe ni amɛkɛ hiɛdɔɔ aaatsu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nii. (2 Tim. 3:4) Shi kɛlɛ, tɔmɔ bɛ hiɛtserɛjiemɔ kɛ shwɛmɔ kpakpa diɛŋtsɛ he. Shi ni aaaye be ni fa tsɔ daa otsi yɛ nibii tamɔ televishin, sinii, videoi, kpɔiaŋgbɔlemɔi, je lɛŋ woji akanemɔ, loo shwɛmɔi ahe lɛ baanyɛ aŋmɛ gbɛ ni kutumpɔo tsui ajie ehe kpo ni egbala wɔ kɛjɛ Yehowa he. (Yer. 17:9; Heb. 3:12) Te aaafee tɛŋŋ ni enɛ anyɛ aba hu? Be mli ni Kristofoi akpeei miiya nɔ lɛ, obaana ni ojwɛŋmɔ miikpa shi; ekolɛ obaasumɔ po akɛ kpee lɛ aba naagbee koni oku osɛɛ kɛya hiɛtserɛjiemɔi ni odiɔ sɛɛ lɛ anɔ. Etsɛŋ ni obaana akɛ ootao wiemɔi ni okɛjie onaa koni ohi shia fe nɔ ni oooya kpeei loo ni okɛ ohe aaawo shiɛmɔ nitsumɔ mli. Be ni okɛaatsɔɔ yɛ faŋŋ mli kɛji nibii nɛɛ asɛɛdii egbala ojwɛŋmɔ lɛ ji amrɔ nɛɛ. (Luka 8:14) Ani anyɛŋ akɛ ŋmɛlɛtswai ni he baa sɛɛnamɔ babaoo ni akɛ hiɛtserɛjiemɔ fiteɔ lɛ eko atsu nii babaoo kɛha mumɔŋ hiɛyaa?
8 Saji Krokomɛi ni Fiteɔ Mɔ Be: Mɔdɛŋ ni abɔɔ akɛ atsu ŋmɛnɛŋmɛnɛ adesai anaagbai babaoo he nii lɛ edu mɛi komɛi. Ehe ehiaaa ni Kristofoi kɛ amɛhe woɔ je lɛŋ béi ni baaa naagbee ni kɔɔ adesai asaji ahe lɛ mli loo ni amɛkɛ amɛhe aaawo mɔdɛŋ ni abɔɔ akɛ aaajaje jalɛsane ni ayeee ni omanyeyeli jɛɛɛ mli kɛbaaa lɛ mli. (Yoh. 17:16) Enɛɛmɛi fɛɛ ji Satan tsɔne akɛ ekɛaagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛaajɛ Biblia mli ŋaawoo kɛ shishijee anɔkwa sane akɛ naanɔ tsabaa kome pɛ—Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, yɔɔ lɛ nɔ. Kɛ aye wɔ awui loo aye wɔ sane fɔŋ ko lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkatɔ owele loo ni wɔfee basaa yɛ henumɔŋ aahu akɛ wɔhiɛ aaakpa gbɔmɛi ni wɔji—Yehowa Odasefoi, lɛ nɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Yehowa ji mɔ ni atɔ enɔ lɛ, ni egbɛi ji nɔ ni esa akɛ wɔfa he.—Yes. 43:10-12; Mat. 6:9.
9 Yɛ be mli ni mɔ fɛɛ mɔ miisumɔ ni ehiɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa ko mli lɛ, ni wɔɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛaatee saji ni akaa yiŋ awieɔ ni tamɔ nɔ ni baaa naagbee kɛ tsabai ni akɛhaa lɛ nɔ tuutu lɛ baanyɛ eha hela mli naagbai ahe saji aye mɔ jwɛŋmɔ nɔ. Mɛi pii yɛ ni woɔ hewalɛ ni ana niyenii, tsofai, kɛ tsofafeemɔi sɔrɔtoi babaoo kɛha gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ naagbai, ni jeee mɔ fɛɛ mɔ tsofai ni tamɔ nakai lɛ pii kɛ lɛ yeɔ. Nɔ ni mɔ ko feɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ saji amli lɛ ji mɔ lɛ diɛŋtsɛ yiŋkpɛɛ, shii abɔ ni eteee shi ewooo Biblia shishitoo mlai. Nyɛhaa wɔyaa nɔ daa wɔhiɛa hekɛnɔfɔɔ kwraa ni wɔnaa yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli akɛ adesai ahelai lɛ anɔkwa tsabaa lɛ mli daa.—Yes. 33:24; Kpo. 21:3, 4.
10 Nyɛfiaa shi ni Nyɛkagbugbaa: Be mli ni naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, Satan baaha mɔdɛŋ ni ebɔɔ akɛ egbala ojwɛŋmɔ lɛ aya hiɛ ni ekɛjie ohiɛ yɛ sɔɔmɔ ni okɛhaa Yehowa lɛ nɔ. “Nyɛdamɔa shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli nyɛtsia lɛ gbɛ.” (1 Pet. 5:9) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Esa akɛ okɛ Nyɔŋmɔ susumɔi atsɔse ohe. (Mat. 4:4) Kaaŋmɛ gbɛ ni je lɛŋ nibii ni lakaa mɔ lɛ miiha be ni he hiaa ni bo kɛ oweku lɛ kɛaajwɛŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ ni nyɛsusu he yɛ dioofeemɔ mli lɛ miije nyɛdɛŋ. Be mli ni weku lɛ mlibii yeɔ nii kutuu lɛ, nyɛgbaa niiashikpamɔi ni tswaa mɔ maa shi kɛ mumɔŋ nibii krokomɛi ahe saji kutuu. Nyɛnyiɛa aŋkroaŋkro nikasemɔ kɛ gbɛjianɔtoo kɛha kpeeiyaa lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ.
11 Kɛ yeyeeye-feemɔ fee tamɔ nɔ ni eegba ojwɛŋmɔ naa lɛ, shɛ ojatsu lɛ ofɔ Yehowa nɔ yɛ sɔlemɔ mli. Na nɔmimaa akɛ esusuɔ ohe. (1 Pet. 5:7) Ha Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ abu otsui kɛ ojwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ahe. (Fil. 4:6, 7) Kaaŋmɛ gbɛ ni nibii ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ lɛ miiha omumɔŋ nikwɛmɔ lɛ nɔ. Ha Yehowa ahi ohiɛ daa, tamɔ Yesu fee lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:25) Yaa nɔ otɛje ohiɛ ni okɛma oti ni ma ohiɛ lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni Abɛi 4:25-27 woɔ hewalɛ akɛ: “Too ohiɛ tɛɛ, ni oha ohiŋmɛiiasɛɛ akwɛ ohiɛ tuuŋtu. Jajemɔ onaji amaamɔhe lɛ pɛpɛɛpɛ, ni oha ogbɛi fiaa aja. Kaatsɔ ninejurɔ loo abɛku” lɛ.
12 Yaa kpeei sɔrɔtoi lɛ fɛɛ, ni otsɔse ohe koni obo ŋaawoo ni jɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ toi jogbaŋŋ. (Heb. 2:1; 10:24, 25) Ni̇́ oootao hiɛtserɛjiemɔi ni jeŋ ni ekpɔtɔ nɛɛ kɛhaa moŋ lɛ, okɛ oti ama ohiɛ akɛ ooohiɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ni yeɔ omanye lɛ mli. Enɛ ji nɔ ni kɛ naanɔ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli lɛ baa. (1 Tes. 2:19, 20) Yɛ naagbee lɛ, kaaha nɔ ko loo mɔ ko miijie ojwɛŋmɔ kɛmiijɛ osɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ nɔ. “Nyɛfia shi ni nyɛkagbugbaa, ni nyɛtekea nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli daa nɛɛ, ejaakɛ nyɛle akɛ nyɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ efeee yaka yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli.”—1 Kor. 15:58.